Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-16-1232 30. november 2016 Kadri Palm Eestimaa Lihaveis OÜ ja Kaupo Kutsar FIE kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 1. veebruari 2016. a otsuse nr 126/104 osaliseks tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Kaebaja I – Eestimaa Lihaveis OÜ, seaduslik esindaja Kaupo Kutsar Kaebaja II – Kaupo Kutsar FIE Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Siim Vellemaa Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eestimaa Lihaveis OÜ ja Kaupo Kutsar FIE kaebused rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. detsembril 2016. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Eestimaa Lihaveis OÜ ja Kaupo Kutsar FIE esitasid 25. mail 2015 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) loomakasvatuse toetuse taotlused, milles Eestimaa Lihaveis taotles ammlehma kasvatamise toetust 24-le loomale ning Kaupo Kutsar FIE taotles ammlehma kasvatamise toetust kahele loomale (tl-d 8, 21).
2.PRIA jättis 1. veebruari 2016. a otsusega nr 12-6/104 Eestimaa Lihaveis OÜ ja Kaupo Kutsar FIE taotlused rahuldamata võttes aluseks maaeluministri 24. aprilli 2015. a määruse nr 34 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“ (määrus nr 34) § 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (määrus nr 1306/2013) art 60. PRIA asus seisukohale, et toetuste saamiseks vajalikud tingimused olid loodud kunstlikult (tl-d 9p-10, 22p-23).
3.Eestimaa Lihaveis OÜ esitas 12. veebruaril 2016 ning Kaupo Kutsar FIE 29. veebruaril 2016 PRIA 1. veebruari 2016. a otsuse peale vaided (tl-d 11, 24).
4.PRIA jättis 18. mai 2016. a vaideotsusega nr 12-4/16/146-2 Eestimaa Lihaveis OÜ ja Kaupo Kutsar FIE vaided rahuldamata, võttes aluseks määruse nr 34 § 2 lg 3, määruse nr 1306/2013 art 60 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83, § 85 p 4, § 86 lg-d 1, 2 ja § 87 (tl-d 13-15). PRIA tuvastas, et 22. aprillil 2015 liikus põllumajandusloomade registri andmetel Eestimaa Lihaveis OÜ nimelt kaks ammlehma Kaupo Kutsar FIE nimele, loomapidamishoone jäi loomadel samaks. Eelneva tulemusel oli 2. mai 2015. a seisuga Eestimaa Lihaveis OÜ-l 24 toetusõiguslikku ammlehma/lehmmullikat. Juhul kui Eestimaa Lihaveis OÜ nimelt ei oleks Kaupo Kutsar FIE-le kahte toetusõiguslikku looma 22. aprillil 2015 liikunud, oleks 2. mai 2015. a seisuga Eestimaa Lihaveis OÜ nimel olnud põllumajandusloomade registris 26 toetusõiguslikku looma. Kuivõrd Kaupo Kutsari juhitavas majandamisüksuses (mis hõlmab konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 4 mõttes nii Eestimaa Lihaveis OÜ-d kui Kaupo Kutsar FIE-t) oli 2. mai 2015. a seisuga rohkem kui 25 ammlehma ja lehmmullikat, oleks ka sellest asjaolust lähtuvalt vaiete esitajatele toetuse määramine meetmemääruse eesmärkidega vastuolus, kuivõrd määruse nr 34 alusel makstava toetuse eesmärk on toetada väiketootjaid, mille kriteeriumiks on toetusõiguslike loomade arv kuni 25 looma. PRIA edastas vaiete esitajatele 3. detsembril 2015 järelepärimise seoses loomade liikumisega, millele vaide esitajad ei vastanud. PRIA leidis, et vaide esitajad ei ole usutavalt ega veenvalt põhjendanud, mis vajadustel toimus kahe toetusõigusliku looma liikumine. PRIA on määruse nr 1306/2013 art 60 mõttes kindlaks teinud, et nimetatud kahe looma liikumine toimus eesmärgiga vastata toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning et selle näol on tegemist eeliste saamiseks vajalike tingimuste kunstliku tekitamisega.
5.Eestimaa Lihaveis OÜ ja Kaupo Kutsar FIE esitasid esitas 20. juunil 2016 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palusid osaliselt tühistada PRIA 1. veebruari 2016. a otsus nr 12-6/104 ning kohustada PRIA-t kaebajate taotlust uuesti läbi vaatama (tl-d 34, 19).
6.Tartu Halduskohus võttis 22. augusti 2016. a määrusega Eestimaa Lihaveis OÜ ja Kaupo Kutsar FIE kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks (tl 28).
7.PRIA esitas 15. septembril 2016 kohtule vastuse kaebusele (tl-d 32-34).
3-16-1232
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebajad taotlevad PRIA 1. veebruari 2016. a otsuse nr 12-6/104 osalist tühistamist ning PRIA kohustamist taotluse uuesti läbivaatamiseks, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) Loomakasvatuse toetuse taotlus vastas täielikult õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Taotleja ei ole esitanud valeandmeid ega ole mõjutanud taotluse menetlemist pettuse, ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Taotleja ei ole takistanud kohapealse kontrolli tegemist. 2) PRIA poolt tehtud järelepärimine loomade liikumise kohta oli saadetud e-kirjana, mille kaebaja avastas alles vaideotsuse saamise järgselt. 3) Loomade turuhinnaga müüki teisele ettevõttele ei saa nimetada kunstlikult tekitatud olukorraks. Eestimaa Lihaveis OÜ vajas igapäevaste kulutuste ja laenude haldamiseks vahendeid, mistõttu otsustas müüa kõik noored mullikad. Samuti ei ole Kaupo Kutsar FIE loodud kunstlikult ammlehmatoetuse saamiseks. FIE oli registreeritud maksuametis enne äriregistrisse kandmist 10. detsembril 2001, kusjuures äriühingus on olnud erinevatel aastatel ja erineval hulgal lihaveiseid. PRIA-l pole õigust eraettevõtete ostu-müügi tehingute sisulist vajadust hinnata. 4) PRIA vaideotsuses nimetatud mõiste „majandamisüksus“ ei ole kasutuses määruses nr 34 ega muudes Eesti Vabariigi õigusaktides ja kohtupraktikas. Mõlemad ettevõtted on eraldi taotlejad. Kui määruses nr 34 oleks ammlehmatoetuse saamine olnud reguleeritud ettevõtja või PRIA poolt nimetatud majandamisüksuse põhiselt, siis oleks taotlenud vaidlusalust toetust ainult üks ettevõte ettevõtja kohta. 5) Loomade turuhinnaga müük samale ettevõtjale kuuluvasse teise majandusüksusesse ei kahjusta konkurentsi. Kaebajad ei ole taotlenud ammlehmatoetust ühistaotlusel, saades lisapunkte, mida nad eraldi taotledes ei oleks saanud, mille puhul oleks aktuaalne ka PRIA poolt vaideotsuses nimetatud viide KonkS-le. 6) Erinevate ettevõtete loomade pidamist samas loomakasvatushoones ei saa pidada taunimist väärivaks, samuti ei ole see tauditõrje seisukohast ohtlik. Loomade ühes hoones pidamine on põhjendatud sama tõupulli kasutamisega ning see aitab kokku hoida kulusid.
9.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele asjas nr 3-3-1-38-07 (p 19) ja määruse nr 1306/2013 art-le 60 ei või kaebajatele toetust anda, sest kaebajad on nõuetele vastavuse tekitanud kunstlikult. Juhul kui Eestimaa Lihaveis OÜ nimelt ei oleks Kaupo Kutsar FIE-le kahte toetusõiguslikku looma 22. aprillil 2015 liikunud, oleks 2. mai 2015. a seisuga olnud Eestimaa Lihaveis OÜ nimel põllumajandusloomade registris 26 toetusõiguslikku looma. Kuivõrd määruse nr 34 lg 2 p-i 3 eesmärk on toetada taotlejat, kellel on 2. mai seisuga karjas kuni 25 ammlehma ja lehmmullikat, ei oleks seega Eestimaa Lihaveis OÜ ilma 22. aprillil 2015 Kaupo Kutsar FIE-le loomade liikumiseta toetust saanud. 2) Kahe toetusõigusliku looma liikumine 22. aprillil 2015 Eestimaa Lihaveis OÜ karjast Kaupo Kutsar FIE karja on jäänud sisulise ja usutava põhjenduseta. Tähtsust ei oma asjaolu, millal Kaupo Kutsar FIE registrisse kanti. PRIA on kohustatud välja selgitama kõik
3-16-1232 rahastamiskõlbulikkuse kriteeriumid (Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 24 lg 1 p b), mistõttu on käesoleval juhul PRIA õigustatult kaebajatelt välja nõudnud loomade ostumüügilepingud, tehinguid tõendavad dokumendid jms asjassepuutuva. 3) Mõiste „majandamisüksus“ all käsitles PRIA vaideotsuses mõistet „põllumajanduslik majapidamine“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-de a ja b mõttes. Kaupo Kutsari kontrolli all on nii äriühing Eestimaa Lihaveis OÜ kui ka tema tegutsemine läbi füüsilisest isikust ettevõtja vormi, mistõttu moodustavad need põllumajanduslikku majapidamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-i b mõttes. Oluliseks tuleb pidada, et põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatav üksus oleks põllumajandustootja tegeliku juhtimise all. Määrav ei ole asjaolu, et kaebajad on mõlemad eraldiseisvateks toetusetaotlejateks. 4) Vaideotsuses KonkS-le viitamine tulenes valitseva mõju mõiste kasutamisest – põllumajanduslikuks majapidamiseks luges PRIA Kaupo Kutseri juhitavat Eestimaa Lihaveis OÜ-d ning Kaupo Kutsar FIE-t ehk ettevõtlusvorme, mille läbi füüsiline isik Kaupo Kutsar tegutseb. 5) Samas loomapidamishoones loomade koospidamine on lubatav, kuid PRIA käsitles seda asjaolu kui ühte kinnitust tekkinud kahtlusele, et tegelikkuses jagati loomad kaebajate vahel formaalselt, et vastata toetuse saamise nõuetele – sama mittetoetusõigusliku karja loomadest sai registris kande tegemise ehk „jagamisega“ kaks karja, mis mõlemad eraldi vastasid toetuse saamise nõuetele arvulises mõttes; seejuures jätkus loomapidamine kõikide loomade osas samas loomakasvatushoones edasi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Eestimaa Lihaveis OÜ ja Kaupo Kutsar FIE esitasid kaebuse PRIA 1. veebruari 2016. a otsuse nr 12-6/104 osaliseks tühistamiseks ning taotluste uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Seega on kaebajad esitanud haldusakti tühistamisnõude, mille kohus saab rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav otsus on õigusvastane ja rikub kaebajate subjektiivseid õigusi. Kui PRIA otsus tuleb tühistada, siis on õigustatud ka kaebajate nõue kohustada PRIA-t uue otsuse tegemiseks.
11.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
12.Asja materjalidest nähtub, et 25. mail 2015 esitas Eestimaa Lihaveis OÜ esindaja Kaupo Kutsar PRIA-le ammlehma kasvatamise toetuse taotluse 24 looma kohta (tl 8). Samal päeval esitas ka Kaupo Kutsar FIE ammlehma kasvatamise toetuse taotluse 2 looma kohta (tl 21).
13.Ammlehma kasvatamise otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord on kehtestatud maaeluministri 20. aprilli 2015. a määruses nr 34 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“ (edaspidi määrus nr 34). Määrus nr 34 kehtestati omakorda Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 19 lõike 2 ja § 21 lõike 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 52 lõike 1 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 53 lõike 1 alusel. Määruse nr 34 § 2 lg 1 kohaselt võib piimalehma, ammlehma või ute ja kitse kasvatamise otsetoetust taotleda füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta
3-16-1232 isikute ühendus, kes vastab maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” §-s 2 sätestatud nõuetele.
14.Taotluste ajal kehtinud määruse nr 34 § 2 lg 3 sätestas, et ammlehma kasvatamise otsetoetust võib taotleda taotleja, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatab taotluse esitamise aasta 2. mai seisuga kuni 25 ammlehma ja lehmmullikat. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Lähtudes eelviidatud määruste sätetest on toetuse saamisel oluline, et ettevõtja kasvataks põllumajandusloomade registri andmete kohaselt taotluse esitamise aasta 2. mai seisuga kuni 25 ammlehma ja lehmmullikat, ning et ettevõtja poleks loonud toetuse saamise tingimusi kunstlikult. Kuivõrd Eestimaa Lihaveis OÜ on taotlenud 24 ammlehma osas toetust ja FIE Kaupo Kutsar on taotlenud 2 ammlehma osas toetust, mille on PRIA otsuses märkinud nõuetekohaseks loomade arvuks, on käesoleval juhul vaidluse all kaebajate poolt toetuse saamise tingimuste kunstlik loomine.
15.Riigikohtu halduskolleegium on 8. novembri 2007. a otsuse nr 3-3-1-38-07 p-s 19 rõhutanud, et EL fondidest toetuse väära jaotamise vältimiseks ei saa lugeda õiguspäraseks toetuse maksmist neile, kes on tekitanud toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult. Kahtluse korral tuleb haldusorganil olulisi asjaolusid kontrollida. Samuti märkis kolleegium järgmist: "Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb siseriiklikul kohtul õiguse võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuvastada esmalt objektiivsed asjaolud, mis ei vasta EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele, isegi kui EL-i õiguses kehtestatud vormilisi tingimusi on järgitud, ja seejärel tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu 14. detsembri 2000. a otsus kohtuasjas C-110/99: Emsland-Stärke GmbH vs Hauptzollamt Hamburg-Jonas, EKL 2000, lk I-11569, p-d 52 ja 53". Samas viitas kolleegium ka 19. detsembri 2006. a otsusele asjas nr 3-3-1-80-06, p 23. Neis lahendites rõhutas kolleegium PRIA kohustust kahtluse korral analüüsida nii asjassepuutuvate Euroopa Liidu normide tähendust ja eesmärki kui taotleja tegevusviisi.
16.PRIA-l tekkis 2015. a loomakasvatuse toetuste taotluste halduskontrolle läbi viies kahtlus, et taotlusalused loomad on erinevate juriidiliste isikute vahel jagatud teatud toetusnõuete täitmiseks ja seega on tekitatud 2015. aastal toetuste saamisega seotud eeliste saamiseks kunstlikud tingimused (tl 35). Sellise kahtluse tekitasid PRIA 3. detsembri 2015. a järelepärimise nr 12-1/15/5352 kohaselt järgmised asjaolud: 1) Eestimaa Lihaveis OÜ nimelt on 20. aprillil 2015 liigutatud 20 ammlehma Estonian Organic Beef OÜ (juhatuse liige Helju Kutsar) nimele, kusjuures loomapidamishoone (EE25102) on jäänud samaks; 2) Eestimaa Lihaveis OÜ nimelt on 22. aprillil 2015 liigutatud 2 ammlehma FIE Kaupo Kutsar nimele, kusjuures loomapidamishoone (EE25102) on jäänud samaks. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud kogumis võisid PRIA-l tekitada põhjendatud kahtluse, et kaebajad on tekitanud toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult.
17.PRIA palus 3. detsembri 2015. a järelepärimises, et Eestimaa Lihaveis OÜ esitaks PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroole selgitused selle kohta, mis on tinginud 2015. aastal ammlehmade liigutamise eespool nimetatud juriidiliste isikute vahel. PRIA märkis, et „Järelepärimisele tähtaegselt vastamata jätmisel võib PRIA arvestada kõnealuste juriidiliste isikute taotluste menetlemisel, et olete tekitanud kunstlikud tingimused 2015. aastal toetuste
3-16-1232 saamisega seotud eeliste saamiseks, mille tulemusena 2015. aastal OÜ-le Eestimaa Lihaveis ja FIE-le Kaupo Kutsar ammlehma kasvatamise otsetoetust ei määrata.“. Järelepärimine oli adresseeritud Eestimaa Lihaveis OÜ-le, meiliaadressiga [email protected]. Vaidlust ei ole selles, et ei Eestimaa Lihaveis OÜ ega Kaupo Kutsar FIE sellele kirjale ei vastanud. Kaebaja väidab, et oli e-kirja aastalõpu kirjade rohkuse tõttu „kahe silma vahele jätnud“ . Seega oli Kaupo Kutsar olnud ise hooletu, mille tõttu ei saanud ta kasutada taotlejatele antud võimalust selgituste andmiseks toetustaotluste menetlemise käigus. Jättes e-posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh PRIA haldusaktid, ei jõua temani. Kaebajad andsid loomakasvatuse toetuste taotlemisel kinnituse, et nad võimaldavad esitatud andmeid kontrollida ja andsid ka nõusoleku otsuse teatavaks tegemiseks elektroonilise kättetoimetamisega põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris olevale e-posti aadressile. Nii Eestimaa Lihaveis OÜ kui Kaupo Kutsar FIE, olid toetuse taotluses märkinud e-posti aadressiks [email protected] (tl-d 8, 21).
18.PRIA leidis 18. mai 2016. a vaideotsuses nr 12-4/16/146-2, et juhul kui Eestimaa Lihaveis OÜ-lt ei oleks Kaupo Kutsar FIE-le kahte toetusõiguslikku looma liikunud, oleks 2. mai 2015. a seisuga olnud Eestimaa Lihaveis OÜ nimel põllumajandusloomade registris 26 toetusõiguslikku looma. Seega ei oleks Eestimaa Lihaveis OÜ toetust saanud, kuna määruse nr 34 kohaselt oleks toetust saanud taotleja, kellel karjas kuni 25 ammlehma ja lehmmullikat. PRIA leidis, et 22. aprillil 2015 toimunud kahe toetusõigusliku looma liikumine on jäänud sisulise põhjenduseta. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajad ei ole usutavalt ega veenvalt põhjendanud, mis vajadusel (millistel majanduslikel põhjustel) toimus nimetatud loomade liikumine. Asjaolud, et loomade liigutamine toimus vahetult enne 2. maid ja taotluse esitamist, ning loomapidamishooned jäid liigutatud loomadel samaks, kinnitab liikumise formaalsust. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et Eestimaa Lihaveis OÜ nimelt liikus 2 looma Kaupo Kutsar FIE nimele eesmärgiga vastata toetuse saamise nõuetele, ilma muu tegeliku/sisulise vajaduseta.
19.Muuhulgas märgib kohus, et ei ole nõus kaebajate väitega, et PRIA-l pole õigust eraettevõtete ostu-müügi lepingute sisulist vajadust hinnata. Riigikohtu halduskolleegium on
19.detsembri 2006. a otsuses asjas nr 3-3-1-80-06 p-s 23 nõustunud lähenemisega, et oluline ei ole mitte niivõrd toetust taotleva üksuse range õiguslik määratlus, vaid ka majanduslik vaatepunkt, mis lubab järeldada, et kui toetusi taotlevate juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe ja sama ettevõtjaga. Seega tuleb kunstlikkuse kindlakstegemisel arvesse võtta ka õiguslikke, majanduslikke ja/või isiklikke seoseid loomade liikumises osalevate isikute vahel. Seetõttu on õiguspärane PRIA lähenemine, mille kohaselt hõlmab Kaupo Kutsari juhitav majandamisüksus mõlemaid kaebajaid. Eestimaa Lihaveis OÜ ja Kaupo Kutsar FIE vahel on tihe majanduslik seos, mida kinnitab ettevõtetele kuuluvate loomade pidamine samas loomapidamishoones ning samuti asjaolu, et mõlemaid ettevõtteid juhib Kaupo Kutsar.
20.Kohus märgib, et PRIA 1. veebruari 2016. a otsus nr 12-6/104 kajastab märkuste lahtris nõuetekohaste loomade arvu ja summat ning õiguslikke aluseid, millest tulenevalt otsustas PRIA jätta toetuse taotlused rahuldamata. Kohus nendib, et PRIA 1. veebruari 2016. a otsuses puuduvad täpsemad põhjendused, miks PRIA leidis, et toetuse saamiseks vajalikud tingimused on loodud kunstlikult, küll aga sisalduvad vastavad põhjendused PRIA 18. mai 2016. a vaideotsuses nr 12-4/16/146-2. Tuginedes eeltoodule ning Riigikohtu seisukohale (halduskolleegiumi 30. juuli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-39-14, p 10), et PRIA läbiviidavate haldusmenetluse erisuse tõttu on piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses, ei
3-16-1232 esine kohtu hinnangul PRIA 1. veebruari 2016. a otsustes ega ka 18. mai 2016. a vaideotsuses selliseid põhjendamisvigu, mille tõttu peaks haldusakti tühistama.
21.Kaebajad on kohtule esitanud ka kohustamiskaebuse. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamiskaebuse rahuldamiseks olema PRIA 1. veebruari 2016. a otsus nr 12-6/104 õigusvastane. Kohus leidis eelnevalt, et PRIA 1. veebruari 2016. a otsus nr 12-6/104 ei olnud õigusvastane. Kaebaja kohustamiskaebus jääb seetõttu rahuldamata.
22.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ega dokumente nende kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.