Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. november 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-484
Haldusasi
HE kaebus Päästeameti 28.01.2015 käskkirja nr 12P õigusvastasuse tuvastamiseks ning kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – HE, volitatud esindaja Gaabriel Tavits Vastustaja – Päästeamet, volitatud esindaja Pille Martin
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2015. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
HE apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta HE apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.12.2015 otsus muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 29.12.2016 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Päästeameti 20.10.2014 käskkirjaga nr 345 P nimetati HE Päästeameti planeerimise peaspetsialisti ametikohale katseajaga neli kuud. Katseaja lõpuvestlus viidi läbi 26.01.2015.
2.Päästeameti 28.01.2015 käskkirjaga nr 12P vabastati HE teenistusest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. HE teadmised ja oskused ei ole piisavad ametikoha ülesannete täitmiseks. HE-l puudub julgus ja initsiatiiv iseseisvalt tegutseda. Tema arvutikasutusoskused kontoritarkvara osas ei ole teenistusülesannete täitmiseks vajalikul tasemel. Esineb raskusi MS Outlook planeerimissüsteemi ja MS Word tekstitöötlusprogrammi kasutamisel. Nende kasutamisel vajas HE kolleegi abi, kes tema eest ülesande täitis. Välisrahastuse võimaluste kaardistuse projekt ei olnud ülevaatlik ega vastanud ootustele. Hoolimata sellele tähelepanu pööramisest, on projektimeeskondade nõupidamised jäänud läbi viimata. Unustamise tõttu ei ole ka HE ise osalenud olulistel projektinõupidamistel. Samuti on HE kasutanud suhtlemisel vahetu juhiga valimatut sõnavara ja tooni, mis pingestab suhteid meeskonnatöös ega vasta Päästeametis tunnustatud käitumiskultuurile.
3.HE esitas 26.02.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Päästeameti 28.01.2015 käskkirja nr 12P õigusvastasus ning mõista välja hüvitis ametniku kuue kuu keskmise palga ulatuses, muuta teenistusest vabastamise alust ning lugeda uueks aluseks teenistusest vabastamine omal soovil ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Vaidlustatud haldusakt ei ole kaalutletud, proportsionaalne ega motiveeritud. Kaebajal oli julgust ja initsiatiivi: kaebaja tegi ettepaneku ja viis läbi ajurünnaku üleriigilisel seminaril; tegi ettepaneku tutvustada projekte peadirektori asetäitjale; helistas informatsiooni saamiseks mitmetesse instantsidesse nii Eestis kui ka välismaal. Kõige intensiivsemal projektikirjutamise nädalal kutsus kaebaja kokku projektimeeskonna arutelu. Kaebajal olid olemas tööks vajalikud Microsoft Office kasutamise oskused. Kaebaja palus abi aja kokkuhoiu mõttes, mida soovitas ka vahetu juht. Kaebajal ei olnud küll Microsoft Office tarkvara programme kasutada kiiresti ja mugavalt, kuid talle ei olnud probleemiks funktsioonide meeldetuletamine ja kasutamine ning see ei seganud töötamist. Tööpakkumise kuulutuses ei olnud arvutikasutamise oskust eraldi välja toodud. Kaebuse esitaja ei vajanud pidevat abi ja toetust. Tööandja pigem takistas kaebaja iseseivat tööd. Kogu katseaja vältel ei andnud päästetöö osakonna planeerimise talituse juhataja JU ühtegi sisulist kommentaari kaebaja koostatud projektidele. Ebaõige ja tõendamata on väide, et kaebajale esitati e-kirja teel täitmiseks ülesandeid ja neid ei täidetud. Saadetud e-kirjad olid vaid koosoleku memod. Pärast 12.01.2015 koosolekut kutsus kaebaja iseseisvalt kokku esimese projektikoosoleku, mis viidi läbi 21.01.2015. Kaebaja ei osalenud 12.01.2015 projektinõupidamisel, kuna ta süvenes programmide dokumentidesse. Isegi juhul, kui tegemist oli teenistuskohustuse rikkumisega, ei anna see alust teenistussuhte lõpetamiseks katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Kaebaja vabandas tehtud vea pärast, kui ilmnes, et see oli häirinud kaebaja vahetut juhti. Osakonnajuhataja sellest häiritud ei olnud. Kaebajal ei olnud ühtegi konflikti, puudumist ega hilinemist, tähtajaks mitte esitatud tööd, muid rikkumisi ega pingeid meeskonnatöös. Kaebaja poolt 26.01.2015 saadetud e-kirjas ei esine ebasündsusi ega valimatut keelekasutust.
4.Päästeamet palus jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda.
2(6)
3-15-484 Üleriiklikul seminaril ei teinud kaebaja ajurünnakut. Kaebaja jagas inimesed kahte gruppi ning lasi gruppide ideed ette kanda, ei esitanud ise ettepanekuid ega teinud koostööd. Projekti tutvustamine peadirektori asetäitja kabinetis ei toimunud kaebaja initsiatiivil, vaid kaebajale anti ülesanne tulla projekti tutvustama. Kaebaja esitas Exceli tabeli üksnes osaliselt tehtud tööna ning tabelist puudusid projektiideed. Samuti puudub vastustajal nimekiri nii Eesti kui ka välismaa instantsidest, kuhu kaebaja helistas. Puudus vajadus distsiplinaarmenetluse alustamiseks, kuna kaebaja mittesobivus ametikohale selgus katseajal. Kaebaja ei arvestanud korraldusega määrata 15.01.2015 koosoleku läbiviimiseks sobiv aeg, vaid viis nõupidamise läbi ilma projekti määratud isikuteta, hoolimata vahetu juhi vastupidisest palvest. Kaebaja palus abi Microsoft Word versiooni küsimustiku valmimisel. Tegemist ei olnud mahuka ega keerulise ülesandega, vaid programmi kasutamise oskamatusega. Kaebajale ei saanud ametisse astumisel jääda muljet, et vajalik ei ole elementaarne Microsoft Office programmide kasutamise oskus. Kaebaja poolt 24.10.2014 allkirjastatud ametijuhendi p-s 6.4 on nimetatud vajalike arvutiprogrammide kasutamise oskus. Projektide osas annavad kommentaare osakonna eksperdid. Kaebaja ei viinud läbi ühtegi projekti ega tulnud toime projekti taotluse vormistamisega. Kaebaja koostatud poolik projekt ei olnud esitamiseks sobiv ning välisrahastuste kaardistus ei olnud vahetu juhi hinnangul ülevaatlik ega vastanud ootustele. Kaebaja ei täitnud temale pandud tööülesandeid ega viinud projektimeeskondadega läbi ühtegi nõupidamist. Vastustajal puudub 21.01.2015 koosoleku toimumise kohta info. 12.01.2015 toimunud koosolekule kaebaja ei ilmunud, kuigi seal osalemine oli talle kohustuslik. Kaebaja ei osalenud ka järgmisel, sama projekti raames 19.01.2015 toimunud nõupidamisel. Kaebaja ei suhelnud kellegagi oma osakonnast ega teistest osakondadest ning ei võtnud osa ühistest lõunasöökidest. Kaebaja poolt 26.01.2015 edastatud e-posti sisu ei saa pidada sobivaks. Samuti kustutas kaebaja Keskkonna Investeeringute Keskuse süsteemist oma poolelioleva projekti, rikkudes sellega Päästeameti peadirektori 29.08.2014 käskkirjaga nr 370 kinnitatud Päästeameti sisekorraeeskirja p-i 11.
5.Tallinna Halduskohtu 21.12.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vastustaja ei ole ületanud kaalutlusõiguse piire, vaid on põhjalikult kaalunud kaebaja töökogemuse, teadmiste ja oskuste (sh isikuomaduste) vastavust teenistusülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele. Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud asjaolud ning põhjendused, millest lähtuvalt jõuti järeldusele, et kaebaja oskused ja teadmised ei ole piisavad nimetatud ametikohal töötamiseks. Kaebaja vajas teenistuskohustuste täitmiseks pidevat toetust ja kolleegide abi, tal puudus initsiatiiv ning oskus iseseisvalt tegutseda. Kaebaja arvuti kasutamise oskus ei vastanud teenistuskohustuste täitmiseks vajalikule tasemele. Kaebaja eiras vahetu juhi poolt viidatud nõupidamiste läbiviimise vajadust, jättis osalemata tema tööks olulisel nõupidamisel ning suhtus teenistuskohustuste täitmisse ja meeskonnatöösse vastuvõetamatult. Koostatud välisrahastuse võimaluste kaardistus ei olnud ülevaatlik ega vastanud ootustele. Kõiki üksikuid asjaolusid, mis tingisid kaebaja teenistusest vabastamise, ei ole võimalik ega vajalik äärmise detailsusega käskkirjas kajastada. Riigikohus on 08.05.2001 otsuse nr 3-3-127-01 p-s 7 märkinud, et ainuüksi põhjalikemate sisuliste motiivide puudumine käskkirjas ei too kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist, kuna vaidlustatud käskkiri on selles toodud õiguslike aluste ja akti andmise põhjuse osas üheselt mõistetav. Vaidlustatud käskkiri on arusaadav ning põhjendatud ja puudub alus pidada seda õigusvastaseks.
3(6)
3-15-484 Sama otsuse p-s 4 on Riigikohus märkinud, et motiveerimine võib seisneda nii viitamises faktilistele asjaoludele kui ka hinnangulistes väidetes töötulemuste ja ametikohale vastavuse kohta. Katseaja tulemuste osas seisukoha võtmine ei seisne mitte ainult töötulemuste, vaid ka ametniku ametikohale esitatavatele nõuetele vastavuse hindamises ning viimane hõlmab ka suhtlemisoskust, sobivust organisatsiooni ja muid sarnaseid asjaolusid. Vaidlustatud käskkiri sisaldab nii faktilistele asjaoludele viitamist kui ka vahetu juhi JU hinnangulisi väiteid kaebaja töötulemuste ja ametikohale vastavuse osas. Õigusvastane ei ole käskkirja osaline motiveerimine kaebaja vahetu juhi hinnanguga isiku töötulemuste kohta. Päästetöö osakonna planeerimise talituse peaspetsialisti ametikoha eesmärgiks on päästetöö valdkonna välisvahenditest rahastavate projektide monitooring ja finantseerimisallikate tagamine ning viimase projektipõhine juhtimine valdkonna edendamiseks. Tegemist on ametikohaga, mille teenistuskohustuste täitmine eeldab initsiatiivikust ning mille puhul on vahetu juhi hinnang teenistuskohustuse täitmisele olulisem, kui üksikute tööde vastavuse hindamine kehtestatud nõuetele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.HE palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.12.2015 otsus, rahuldada esitatud kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Vastustaja on toonud välja põhjendused, mis ei kajastu katseaja lõpuvestluse vormil ega teenistusest vabastamise käskkirjas: MS Word programmi kasutamise puudulik oskus; puudulik viitamine ja copy-paste kasutamine projektide koostamisel; tabeli printimise puudulik oskus; vabatahtlikule ametisisesele koolitusele minemata jätmine; dokumentide lugemata jätmine; abi küsimine kaastöötajatelt; tagantjärele esitatud arvamused kaebaja kohta; kaebaja puudulik suhtlemisoskus; üldine hooletu suhtumine; ebapiisav meeskonnas töötamise oskus ja tahe; puudulik tööülesannete planeerimise täpsus ja administratiivne võimekus; põhjuseta puudumine osakonna koosolekutelt; suutmatus täita teenistuskohustusi. Teenistusest vabastamise käskkirjas ei ole põhjendatud, milles seisnes vajadus pideva toetuse järele ning julgusetus iseseisvalt tegutseda ning initsiatiivi puudumine. Esitatud ei ole arvutioskuse nõudeid ega ka juhiseid, millisele tasemele peavad oskused vastama või milles nimetatud raskused konkreetselt seisnesid. Käskkirjas ei ole esile toodud, mis kuupäevadel ning millistel juhtudel on ametniku vahetu juht teinud ametnikule märkusi nõupidamiste läbiviimise kohta. Põhjendatud ei ole etteheited välisrahastuse kaardistuste tabeli ebakorrektse koostamise kohta. Ametnikule, kellele oli välisrahastuse kaardistust vaja, sobis koostatud ülevaade. Samuti ei olnud ,,Bandwagenite“ projekti koostamisele ja selle vormistamisele esitatud mingeid nõudeid. Etteheited kolleegidega ebaviisaka suhtlemise osas sisalduvad esmakordselt teenistusest vabastamise käskkirjas. Tunnistajate selgitused on vastuolulised, ei ühti teenistusest vabastamise käskkirjas toodud seisukohtadega ja lisavad uusi asjaolusid. Tehtud etteheited viitavad pigem teenistuskohustuste rikkumisele. Tunnistaja HÕ ütlusi ei saa arvesse võtta, kuna ta ei olnud kaebaja vahetu ülemus ning ei kontrollinud kaebaja teenistusülesannete täitmist. Lisaks tunnistas HÕ kohtuistungil, et oli tutvunud enne ütluste andmist kohtumaterjalidega ning märkused „Bandwagenite“ projekti olid tehtud pärast kaebaja ametist vabastamist. Samuti lisas HÕ, et hoolimata etteheidetest kaebajale ei olnud tema vajakajäämistel otseseid tagajärgi ning midagi ei jäänud tegemata. JU selgitas 29.10.2015 toimunud kohtuistungil, et ametnik osutus ametikohale mittevastavaks, kuna JU ei uskunud, et kaebaja suudab vastutada 28 miljoni euro suuruse projekti juhtimise eest. Ka seda asjaolu ei ole katseaja vestluse vormis ega teenistusest vabastamise käskkirjas mainitud. 4(6)
3-15-484
7.Päästeamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata ja menetluskulud apellandi enda kanda, nõustudes täielikult halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-st 4 tulenevalt.
9.Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 91 lg 1 kohaselt võib katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ametniku teenistusest vabastada ainult juhul, kui tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb enne ametniku katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamist ametnikule anda võimalus osaleda katseajavestluses. Katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks.
10.Asjakohane on halduskohtu viide Riigikohtu halduskolleegiumi 08.05.2001 otsuse nr 3-31-27-01 p-le 7, et ainuüksi põhjalikumate sisuliste motiivide puudumine käskkirjas ei too kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist, kui vaidlustatud käskkiri on selles toodud õiguslike aluste ja akti andmise põhjuse osas üheselt mõistetav. Seega oli vastustajal kohtumenetluse käigus iseenesest võimalik käskkirjas esitatud konkreetseid põhjendusi täpsustada.
11.Kaebaja töötas Päästeametis päästetöö osakonna planeerimise talituse peaspetsialistina. Ametikohal töötamiseks esitatavad nõuded sätestati ametijuhendis (tl 21-22, kd I). Vastustajal tuli hinnata, kas kaebaja töökogemus, teadmised ja oskused vastasid nendele nõuetele. Seejuures on Riigikohus korduvalt selgitanud, et hinnanguliste otsuste puhul on haldusorganil ulatuslik kaalutlusruum (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 08.05.2001 otsus nr 3-3-1-27-01; 12.05.2008 otsus nr 3-3-1-18-08).
12.Teenistustest vabastamise käskkirjas on kaebajale ette heidetud ebapiisavat kontoritarkvara kasutamise oskust; pideva toetuse vajamist; initsiatiivikuse puudumist; ebaülevaatliku välisrahastuse kaardistuse koostamist; nõupidamiste läbi viimata jätmist ning seal mitteosalemist; ebapädevat suhtumist teenistuskohustuste täitmisse ja meeskonnatöösse; puudlikku suhtlemisoskust (tl 16-18, kd I). Selle tulemusena kujunes vahetul juhil hinnang, et kaebaja teadmised ja oskused ei ole piisavad ametikohal töötamiseks. Päästeamet ei ole kaalutlusõiguse piire ületanud. Teenistusest vabastamise käskkiri on üheselt mõistetav ning piisavalt motiveeritud. Selle toetuseks on esitatud nii kirjalikke tõendeid kui ka üle kuulatud tunnistajad. Tunnistaja HÕ on selgitanud, milles seisnesid puudujäägid kontoritarkvara kasutamises. Need selgitused on edastatud ka kaebaja vahetule juhile (tl 196– 198, kd I). Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et tunnistaja HÕ ütlusi ei saa arvesse võtta. Asjaolu, et kaebaja poolt koostatud projekti (tl 70-72, kd I) viis HÕ parandused sisse pärast tema ametist vabastamist, ei anna alust jätta tunnistaja ütlusi arvestamata.
13.Kirjalikest tõenditest nähtub, et kaebaja tähelepanu juhiti korduvalt vajadusele läbi viia projektimeeskondade koosolekud, millest kaebaja viis läbi üksnes ühe (tl 52 ja 77, kd I). Täiendavate koosolekute läbiviimise kohta tõendeid esitatud ei ole. 12.01.2015 kirjavahetusest nähtub, et kaebaja jättis mõjuva põhjuseta osalemata 12.01.2015 toimunud nõupidamisel (tl 68, kd I). Sellega jättis HE täitmata teenistuskohustused, mida oli samuti võimalik katseaja tulemuste hindamisel arvesse võtta. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et käskkirjas toodud etteheidete alusel oleks tulnud läbi viia distsiplinaarmenetlus. Sellise menetluse
5(6)
3-15-484 läbiviimise otsustamisel on haldusorganil avar kaalutlusruum. Distsiplinaarmenetluse asemel saab haldusorgan töös esinenud puudusi arvestada ka katseaja tulemuste hindamisel.
14.Samuti on esitatud hinnang ja tagasiside välisrahastuse kaardistuse ja välisprojektide plaani kohta, kirjavahetus Valga koosolekul osalemise kohta ning vastus katseaja lõpuvestluse vormile. Kaebaja vahetu ülemus JU on selgitanud HE teenistusest vabastamisega seonduvaid asjaolusid halduskohtu istungil. Esitatud tõendite ning tunnistaja ütlustega on piisavalt tõendatud kaebajale tehtud etteheited, mis tingisid ta ametist vabastamise. Katseaja tulemustele hinnangu andmisel ei ole välistatud lähtuda ka vahetu juhi subjektiivsest hinnangust ametniku töötulemustele (Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse 08.05.2001 nr 3-3-1-27-01 p 6). Riigikohus on sama otsuse p-s 4 märkinud, et kui teenistusülesannete edukas täitmine eeldab näiteks loovust ja initsiatiivikust, võib suhteliselt lühikese teenistusaja kohta hinnangu andmisel olla üksikute vajakajäämiste esiletoomisest olulisem vahetu ülemuse seisukoht, kas ametnikul on tema ametikoha jaoks piisavad teadmised, kogemused, võimed ja muud isikuomadused. Seega oli põhjendatud teenistusest vabastamise käskkirjas tugineda ka vahetu juhi hinnangule kaebaja töötulemuste kohta. Tõendite pinnalt on vahetu juhi hinnangu kujunemine jälgitav.
15.Kaebaja vande all antud seletus ega tema esitatud tõendid ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Katseaja eesmärkide hindamine hõlmab ka hinnangu andmist ametniku üldisele töödistsipliinile. Päästeameti sisekorraeeskirja p 64 kohaselt peab teenistuja oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult ja omakasupüüdmatult. Teenistuskohustuste täitmine hõlmab ka arvestamist vahetu juhi suunistega. Seega üksnes asjaolu, et HE tegelikult Valga koosolekul osales või viis läbi 15.01.2015 koosoleku, ei anna alust vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks. Kaebaja on esitanud ka kirjavahetuse JJ ja KV-ga. Üksnes abimaterjalide ning selgituste küsimine ei tõenda veenvalt vastavate isikute või osakondade kaasamist konkreetsete projektide koostamisse. Nii 09.01.2015 kui ka 27.01.2015 kirjas on selgelt viidatud täiendava koostöö ja suhtlemise vajadusele. ATS § 91 lg 2 alusel on HE-ga läbi viidud katseaja lõpuvestlus ning talle on antud võimalus esitada oma seisukoht.
16.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.12.2015 otsus muutmata. Kaebaja on ringkonnakohtult taotlenud apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist summas 210 eurot. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Päästeamet ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.