M.N (N) kaebus Tartu Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot (seoses värske õhu puudumisega)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebaja – M.N Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. detsember 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.18.08.2016 laekus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja kinnipeetav M.N poolt esitatud kaebus Tartu Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot seoses värske õhu puudumisega.
1.1.21.09.2016 laekus kohtusse M. N poolt esitatud riigilõivu tasumist kinnitav dokument (maksekorraldus), mille kohaselt 15.09.2016 M. N maksis kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 15 eurot haldusasjas nr 3-16-1674.
1.2.28.09.2016 määrusega võttis Tartu Halduskohus M. N kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat vastama kaebusele. 1.2.19.10.2016 esitas vastustaja vastuse kaebusele.
1.3.03.11.2016 ja 07.11.2016 saabus kohtusse M. N arvamus seoses vastustaja vastusega kaebusele.
1.5.16.11.2016 esitas kaebaja arvamuse seoses vastustaja täiendava vastusega kaebusele. Kaebuse põhjendused ja taotlus
2.Kaebuse kohaselt eeluuritavatele mõeldud sektorisse paigutati 08.06.2016 trellustele tugevast plastikust sein, mistõttu puudub sektoris värske õhk. Kaebaja vaidleb kahjunõude otsuses vastustaja poolt esitatud väite vastu ning selgitab, et ventilatsiooniava ette on vastustaja paigaldanud oma algatusel õhuringlust takistavad katted. Kaebaja sõnul ka kambris, köögis ja televiisori vaatamisruumis ehitas vastustaja akendele värske õhu ligipääsu takistused. Selle tõttu ei tööta Tartu Vanglas sundventilatsioon korralikult ning kui õues on palav, on palav ka kambris. Kaebaja leiab, et plastikust seina paigutamine eeluuritavatele mõeldud sektorisse ei täida oma eesmärki, kuna keelatud esemed jõuavad sektorisse teisiti. Sellest tulenevalt arvab kaebaja, et eeluuritavatele mõeldud sektoris ei vasta kambrid vangistusseaduse (VangS) § 45 lg-s 1 viidatud eluruumidele kehtestatud nõuetele. Palavas ja vähese õhuga varustatud ruumis viibimine alandab kaebaja inimväärikust ja kahjustab tervist. Vastustaja poolt kehtestatud meede on vastuolus VangS § 41 lg-tega 1 ja 2. Kaebaja ei pea kohaldatud meetmega kaasnevaid ebamugavusi paratamatuks ebamugavusteks, mis peaksid kaasema vangistusega.
2.1.Vastuväites vastustaja vastusele kaebusele ja täiendavale vastusele kaebusele, ei nõustunud kaebaja vastustaja poolt kohtule esitatud seisukohtadega ning vaidles nendele vastu. Vastustaja vastuväited
3.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu.
3.2.Vastustaja teatas kohtule, et jääb 15.08.2016 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/97-2 esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata.
3.3.On üldteada, et hoolimata vanglapoolsest järelevalve teostamisest leiavad kinnipeetavad keelatud esemete saamiseks võimalusi. Seejuures tuleb rõhutada, et lisaks keelatud esemete sektorisse jõudmise takistamisele, takistab trelluksele paigaldatud pleksiklaas ka sektoritevahelisel alal ajutiselt viibivate kinnipeetavate suhtlemist sektoris viibivate kinnipeetavatega, tagades sellega Tartu Vangla kodukorra p 1.7.10 täitmist ning takistades rikkumiste toimepanemiseks vajaliku info vahetamist.
3.4.VangS § 45 lõike 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetava kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p-i 6 järgi peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Kuivõrd Tartu Vangla hoonetes on õhu ringlus tagatud mehaanilise sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniga, ei saa sektori E-10 trelluksele pleksiklaasi paigaldamist 08.06.2016 pidada õhuringluse seisukohast õigusvastaseks. Vangla ventilatsioonisüsteem on projekteeritud ja ehitatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ning töötab ööpäevaringselt. Õhuringluses kasutatakse välisõhku, mida soojematel perioodidel enne kambrisse paiskamist ei jahutata. Nimetatud põhjusel võib õhuringlus suvisel perioodil olla mõnevõrra raskemini tajutav, mis ei tähenda siiski seda, et õhuvahetust ei toimuks. Vastustaja märgib siinkohal täiendavalt, et ajavahemikul 04.01.2016 – 18.02.2016 teostati Tartu Vangla E-hoones ka ventilatsioonisüsteemide kanalite mehaaniline puhastus. Seega oli ventilatsioonisüsteem enne suveperioodi puhastatud ka tolmust, mis lisaks tuleohutuse tagamisele kindlustab ühtlasi ventilatsioonisüsteemi parema toimimise.
3.5.Tartu Vangla kõikides hoonetes on õhuvahetuse tagamiseks olemas mehaaniline sissepuhkeja väljatõmbe ventilatsioon. Ventilatsioonisüsteemi abil on kambrite piisav ventileeritus tagatud ka suletud akende korral, mistõttu ei tähenda metallplaatide olemasolu akna õhutusluukidel automaatselt ventileerimata kambreid. Metallplaatide paigaldamise eesmärk on takistada varasemalt probleemiks olnud õigusvastast asjade vahetamist kambrite ning eluosakondade vahel. Seejuures ei tulene ka VangS § 45 lõikest 1, et kambri aken peaks olema täielikult avatav. Vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.04.2010 otsuse nr 3-3-1-14-10 punktile 8, reguleerib VangS § 45 lg 1 ammendavalt nõudeid kambri aknale. Viidatud Riigikohtu lahendis on küll tegemist arestimaja kambri aknaga, kuid kuna VangS § 45 lg 1 sätestab kinnipeetava kambri tingimused, mida VangS § 90 lg 4 kohaselt kohaldatakse ka vahistatu kambrile, siis kohaldub viidatud seisukoht vastustaja hinnangul ka kinnipeetavate kambritele üldiselt.
3.6.Isegi juhul, kui pidada pleksiklaasi paigaldamist osakonna trelluksele õigusvastaseks, tuleks tuvastada, et pleksiklaasi paigaldamisest 08.06.2016 kuni vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseni 14.06.2016 kaasnesid kaebajale niivõrd suured kannatused, et seda oleks võimalik käsitleda tema väärikuse alandamisena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõike 1 mõistes. Kaebaja on siinkohal viidanud eelkõige palavusele, mille tõttu ta higistas ning pidi mitu korda päevas duši all käima ja oma pluusi vahetama, samuti asjaolule, et palavus on kutsunud temas esile meeleolu muutusi ja hingelist valu. Vastustaja hinnangul ei viita kaebaja välja toodud asjaolud mitte värske õhu puudumisele, vaid ilmastikust tingitud palavusele. Soojematel suvepäevadel on paratamatult võimatu tagada siseruumides samasugust temperatuuri nagu jahedamatel päevadel. Arvestades, et väljas on soojem, ei hoiaks palavust ära ka akende või uste lahti hoidmine. Seejuures tuleb rõhutada, et soojemad ilmad mõjutavad kogu ühiskonda, mitte ainult kinnipeetavaid. On paratamatu, et suvel higistavad inimesed rohkem kui talvel, mille tagajärjel tuleb paratamatult ka rohkem riideid pesta. Samas on temperatuuride tajumine alati subjektiivne ning olukord, mis ühele isikule tundub palav, ei pruugi seda olla teise isiku jaoks. Käesoleval juhul oli kaebajal siiski võimalik käia iga päev jalutamas ning jahutada end oma kambris duši all nii palju, kui ta seda parasjagu soovis ja vajalikuks pidas.
3.7.Kaebaja on esitanud kohtule õiendi sektori E-10 kambri nr 3069 temperatuuri mõõtmise kohta 28.07.2016. Vastustaja hinnangul on tegemist käesoleval juhul asjakohatu tõendiga. Väljas valitsev ilm ning kambris valitsev temperatuur on ajas muutuv. 28.07.2016 ehk suve keskpaigas kambris mõõdetud temperatuur ei saa tõendada kambri temperatuuri suve alguses 08.06.2016 – 14.06.2016, mil temperatuur väljas oli eelduslikult madalam. Seda kinnitavad ka Tartu füüsikajaama katusel oleva E-ilmajaama (http://meteo.physic.ut.ee/) andmed, millest nähtuvalt jäi välitemperatuur ajavahemikul 08.06.2016 –14.06.2016 Tartus ööpäeva lõikes 5 kuni 21,6 kraadi Celsiuse vahele.
3.8.Kuigi kaebaja väitel rikkus vangla pleksiklaasi paigaldamisega tema õigusi ja muutis tema eluolu, ei ole kaebaja pöördunud vangla poole kohustamiskaebusega pleksiklaasi eemaldamiseks. Seega ei ole kaebaja astunud samme oma õiguste kaitseks ning kahjulike tagajärgede vältimiseks või kõrvaldamiseks.
3.9.Täiendavas seisukohas teatas vastustaja kohtule, et ventilatsiooniavadest tehtud fotodega soovis vangla tõendada, et ventilatsiooniavadele ei ole ehitatud õhu ringlust välistavaid takistusi. Seda, et ventilatsiooniavadest õhku puhub, tunnistab kaebaja ka ise oma eespool nimetatud seisukohas. Kuigi kaebaja väitel on värske õhk ainult ventilatsiooniava juures, on üldteada asjaolu, et ventilatsiooniava juures on värske õhu sissepuhumine tuntavam kui ülejäänud ruumis. See, et ventilatsiooniavast kaugemal ei ole värske õhu sissepuhumist enam nii selgelt tunda, ei tähenda siiski, et õhu juurdevoolu ei toimuks. Sektori E-10 koridoris on õhuringluse tagamiseks 4 ventilatsiooni sissepuhkeava ning 3 väljatõmbeava. Ka kinnipeetavate kambrites on õhuringluse
tagamiseks ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbeava. Soojemate suvepäevadega kaasnev suurenenud higistamine ja sellest tulenev vajadus rohkem duši all käia ning riideid vahetada on siiski paratamatused, mis mõjutavad kogu ühiskonda.
3.10.Tartu füüsikahoone katusel oleva E-ilmajaama (http://meteo.physic.ut.ee/) andmetel jäi temperatuur ajavahemikul 08.06.2016–14.06.2016 Tartus ööpäeva lõikes 5 kuni 21,6 kraadi Celsiuse vahele. See ei viita sellele, et vaidlusalusel ajavahemikul oleks sektoris E-10 välitemperatuuri koosmõjul saanud olla niivõrd palav, et see oleks saanud kaebajale suuri kannatusi tekitada. Kuigi kaebaja viitab 28.07.2016 kambri temperatuuri mõõtmisele, mille kohaselt oli tema kambri temperatuuri keskmine 28,7 kraadi Celsiust, on tegemist asjaoluga, mis on toimunud pärast vaidlusalust perioodi. Kohtu seisukoht
4.Esmalt võtab kohus seisukoha kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise osas (I), seejärel vaatab kaebuse sisuliselt läbi (II).
5.11.11.2016 kohtule esitatud täiendavas seisukohas leidis vastustaja, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seoses tervise kahjustamisega.
5.1.Haldusmenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
5.2.Kohtule esitatud kaebuses palus selle esitaja kohtult talle mittevaralise kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et eeluuritavatele mõeldud sektorisse paigutati 08.06.2016 trellustele tugevast plastikust sein, mistõttu palava ilmaga tekkis kaebajal kambris õhupuudus. Kaebaja arvates alandas vastustaja nimetatud tegevusega tema inimväärikust ja rikkus tervist. Seega, kohtule esitatud kaebuses taotles selle esitaja kohtult mittevaralise kahju hüvitamist, mis oli tekitatud inimväärikuse alandamise ja tervisekahju tekitamise tulemusel. Enne kaebuse menetlusse võtmist kontrollis kohus ettevalmistavas menetluses kaebuse lubatavust muu hulgas ka kohustusliku kohtueelse menetluse läbivuse osas vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja VangS § 11 lg-le 8 ning leidis, et kohtueelne menetlus on nõuetekohaselt läbitud. Tulenevalt kaebaja poolt vastustajale esitatud kahjunõudest, nõudis ta küll sõnaselgelt vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega, kuid nähtuvalt nimetatud kahjunõude sisust väitis selle esitaja samuti, et seoses kambris õhupuuduse tõttu langeb igapäevaselt tema füüsiline ja vaimne tervis. Seega puudutas kaebaja poolt vastustajale esitatud kahjunõue ka kaebaja tervise rikkumist. Kohus leiab, et antud juhul, kuna kaebaja ei taotlenud kahjunõudes sõnaselgelt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tervisekahjuga, kuid siiski viitas talle tekitatud tervisekahjule, oleks vastustaja pidanud jätma tema kahjunõude käiguta ning täpsustama, kas kaebaja soovis mittevaralise kahju hüvitamist muu hulgas seoses tervisekahjuga. Sellest tulenevalt peab kohus kaebaja mittevaralise kahjunõude osas seoses tervisekahjuga kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks. II
6.Kaebaja väidab, et sektori E-10 koridoris asuva trelluksele pleksiklaasi paigaldamise tõttu halvenes õhuringlus nimetatud sektoris, mis koosmõjus sektoris asuvatele akende ja ventilatsiooniavade peale metallplaatide paigutamisega ei suuda Tartu Vanglas töötav ventilatsioon tagada sektorisse värske õhu sissevoolu. Sellest tulenevalt, viibida suvel palavatel päevadel kambris värske õhu puudumise tõttu oli kaebaja jaoks äärmiselt raske, mille tagajärjena alandati tema inimväärikust ja rikuti tervist.
6.1.Haldusorgani poolt avalik-õiguslikes suhetes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seadus (RVastS). Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tulenevalt RVastS § 9 lg-st 1, füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas süüliselt väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral. Seega kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui on täidetud kõik järgnevad eeldused: 1) vangla tegevus on olnud õigusvastane ja süüline, mis on kaasa toonud RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ja talle kahju tekitamise; 2) esineb põhjuslik seos tekitatud mittevaralise kahju ja õigusvastase teo vahel 3) isik kasutas esmaseid õiguskaitsevahendeid kahju tekitamise ärahoidmiseks. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldusest on täitmata, ei kuulu hüvitamiskaebus rahuldamisele.
6.2.VangS § 66 lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.
6.3.VangS § 45 lg 1 kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kohtule esitatud vastuses kaebusele viitas vastustaja Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 „Eluruumidele esitatavad nõuded“ ple 6, mis 08.06.2016 seisuga kaotas oma kehtivuse. 08.06.2016 seisuga kehtinud Majandus- ja taristuministri määruse nr 85 (jõustus 06.07.2015) „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 p-de 1 ja 3 kohaselt eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse.
6.4.Kohus leiab, et esmalt on oluline tuvastada, kas 08.06.2016 E-10 sektori koridoris asuva trelluksele pleksiklaasi paigaldamine saaks mõjutada kaebaja kambri nr 3069 õhuringlust ja õhutemperatuuri tõusu. Juhul, kui nimetatud toimingu ja kaebaja kambri õhuringluse ning õhutemperatuuri tõusu vahel puudub põhjuslik seos, ei ole võimalik pidada trelluksele pleksiklaasi paigaldamist õigusvastaseks toiminguks.
6.5.Kaebajal kujunes arusaam, et trelluksele pleksiklaasi paigaldamise tõttu piiras vastustaja täielikult õhuringluse tema kambris. Kohus sellega ei nõustu. Trelluks, mille peale paigutati pleksiklaas, asub sektori koridori alguses. Vahetult koridoris õhuringluse tagamiseks on olemas 4 töötavat sissepuhke- ja 3 väljatõmbe sundventilatsiooni ava. Üks töötav sissepuhke- ja väljatõmbeava on olemas ka kambris nr 3069, kus viibis kaebaja. Kaebaja kamber ja koridor on eraldatud kambriuksega. Vastustaja kinnitusel, millega nõustus ka kaebaja, on sektoris asuvate köögi- ja televiisoriruumides, aga samuti ka kambrites avatavad aknad, mille peale on küll kinnitatud metallplaadid, kuid vastustaja poolt esitatud fotodelt on näha, et vajaliku õhuringluse tagamiseks nendes plaatides on tehtud piisavalt suured õhuaugud. Seega, nimetatud õhuringluse tagamise allikatest tulevat värske õhu sissevoolu ei saa takistada trelliuksele paigutatud pleksiklaas, kuna see jääb eelpoolnimetatud õhuringluse tagamise allikate taha. Selleks, et pleksiklaasist seinast eraldatud ruumis oleks tekkinud kasvuhooneefekt, oleks nimetatud sein pidanud olema vahetult päikese all ja kui selles ruumis puuduks üldse õhuringlus. Pleksiklaasiga
trelluks ei asu päikese mõju all. Kambris ja koridoris on olemas sundventilatsioon, mis tagab õhuringluse nii kambris kui ka koridoris. Järelikult, kohtu arvates koridoris asuva trelluksele pleksiklaasi paigaldamine ei saaks mõjutada õhuringlust ja seetõttu ka õhutemperatuuri tõusu kaebaja kambris. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja kambri mõnedel suvistel päevadel temperatuuri tõus oli seotud välisõhu temperatuuri tõusuga, kuid mitte sellega, et 08.06.2016 E10 sektori koridoris asuvale trelluksele paigutati pleksiklaas. Juhul, kui õhutemperatuur tõuseb, tõuseb ka selle tõttu õhutemperatuur kambris. Seetõttu võib suvisel soojemal perioodil olla õhuvahetus kambris raskemini tajutav, kuna kambrisse tuleva õhu temperatuur ei ole jahedam. See aga ei tähenda, et õhuvahetust ei toimuks. Vastustaja kinnitusel ajavahemikul 04.01.2016– 18.02.2016 teostati Tartu Vangla E-hoones ka ventilatsioonisüsteemide kanalite mehaaniline puhastus. Nähtuvalt haldusasja materjalidest, kinnitas ka kaebaja 03.11.2016 kohtule esitatud avalduses, et kambri sissepuhkeavast on tunda õhu liikumist. Kaebaja kinnitusel oli värske õhk ventilatsiooniava juures. Seega, kohtu arvates, vaatamata sellele, et kambri sissepuhke avale oli kinnitatud aukudega metallplaat, õhuringlus kambris siiski toimus. Tartu Vangla ventilatsioonisüsteem on projekteeritud ning ehitatud vastavalt EV kehtivatele normidele. Tartu Vanglas ei kasutata kliimaseadet, seega õhuringluses on välistemperatuuriga õhk. Võttes arvesse Eestis suvisel ajal keskmist õhutemperatuuri, ei ole obligatoorselt ette nähtud kliimaseadet ja seega Tartu Vanglas see ei pea olema kohustuslik. Ülaltoodust tulenevalt peab kohus äärmiselt ebatõenäoliseks, et trellukse, ventilatsiooni ja akende kaudu esemete edasiandmise takistamiseks meetmete rakendamine on kaasa toonud E-10 sektori õhu ringluse puudumise ja seetõttu ka selle kvaliteedi olulise halvenemise, aga samuti seal olevate kambrite õhutemperaturi tõusu. Kohus leiab, et palava ilma tõttu oleks kaebaja kambris palav ka ima trelluksele pleksiklaasi paigaldamiseta.
6.6.Eeltoodu põhjal ei pea kohus trelluksele pleksiklaasi, aga samuti akende ja ventilatsiooniavadele metallplaatide paigaldamist õigusvastasteks toiminguteks.
7.Kohus tuvastas, et alates 08.06.2016 kuni 14.06.2016 ehk pärast 08.06.2016 E-10 sektori koridoris asuva trelluksele pleksiklaasi paigutamist kuni kaebaja poolt vastustajale kahjunõude esitamiseni oli Tartu linnas päevasel ajal fikseeritud maksimaalne välisõhutemperatuur järgmiselt: 08.06.16 -(+19,20 C); 09.06.16 - (+12,30 C); 10.06.16 - (+13,60 C); 11.06.16 – (+10,20 C); 12.06.16 – (+140 C); 13.06.16 – (+17,60 C) ja 14.06.16 – (+21,50 C). Järelikult perioodil 08.06.2016 kuni 14.06.2016 kaebaja kambri õhutemperatuur ei saanud ületada 22,50 C. Seega ei ole eluliselt usutav, et nimetatud perioodi jooksul kannatas kaebaja kambris oleva kuumuse tõttu. Kohus möönab, et suvisel ajal kõrge õhutemperatuuri tõttu võib kambris olla palav. Palavuse leevendamiseks ei aita ka lahti tehtud aknad ja ventilatsioon kuuma välisõhu tõttu. Sellistes tingimustes viibivad ka vabaduses olevad inimesed. Samas tasub märkida, et suved Eestis on siiski mõõdukad ning päevi, millal õhk soojeneb üle + 270 C on vähe.
7.1.Nähtuvalt kaebaja poolt kohtule esitatud tõendist kambriõhu mõõtmise kohta oli 28.07.2016 kell 14.08 mõõdetud õhu temperatuur kambris nr 3069 kambri laua peal 29,20 C. Samuti Tartu füüsikahoone katusel oleva E-ilmajaama (http://meteo.physic.ut.ee/) andmetel oli 28.07.2016 ajavahemikul 14.00-15.00 fikseeritud Tartu linnas maksimaalne õhu temperatuur 28,90 C. Tõepoolest perioodil alates 15.06.2016 kuni 18.08.2016 (ehk kuni kaebuse halduskohtule esitamiseni, mis ei ole hõlmatud vastustajale esitatud kahjunõudega) oli Tartu linnas fikseeritud maksimaalne välisõhutemperatuur, mis ületas 270 C – 25.06.16 (+29,80 C); 26.06.16 (+31,60 C); 02.07.16 (+27,70 C); 25.07.16 (+27,70 C); 26.07.16 (+27,90 C) ja 28.07.2016 (+28,90 C) ehk kokku 6 päeval kusjuures selline maksimaalne välisõhutemperatuur oli fikseeritud ajavahemikul 12.0016.00 ehk maksimaalselt nelja tunni jooksul. Kohus märgib, et kaebaja poolt kohtule esitatud tõendid (temal diagnoositud probleemid ninaga) ei kinnita, et kaebajal on terviseseisundi tõttu kuuma õhu talumatus. Kohus möönab, et kambris viibimine, mille õhutemperatuur ületab +270 C on ebamugav, kuid arvestades, et selline kõrge kuumus oli kambris terve suvise perioodi jooksul
vaid 6-l päeval ja ajavahemikul 12.00-16.00, ei ületanud kohtu arvates selline ebamugavus ei inimväärikuse alandamise künnist ega tekitanud kaebajale tervisekahju. Viimase osas puuduvad samuti igasugused tõendid.
8.Kambriõhu niiskusele ei ole kaebaja vastustajale esitatud kahjunõudes viidanud.
9.Vastustaja kinnitusel ei ole kaebaja pöördunud vangla poole kohustamiskaebusega pleksiklaasi eemaldamiseks. Seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ei ole astunud samme oma õiguste kaitseks ning kahjulike tagajärgede vältimiseks või kõrvaldamiseks vastavalt RVastS §-le 6.
10.Kokkuvõttes leiab kohus, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudub alus, kuna ei ole täidetud selle rahuldamise eeldusi (toimingu õigusvastasus ja isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, põhjuslik seos, aga samuti ei ole kasutatud esmaseid õiguskaitsevahendeid).
11.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata.
12.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu, tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest, vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.