Rainer Viidingu kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses vangla sisekliimaga
Menetlusosalised
Kaebaja Rainer Viiding Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Rainer Viidingu kaebus.
2.Jätta Rainer Viidingu riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta Rainer Viidingu riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Rainer Viiding (kaebaja) esitas 26. juunil 2018 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis, et vangla eemaldaks koridoride vaheustele paigaldatud pleksiklaasid, kuna selle tagajärjel on ventilatsioonisüsteemi töö häiritud. Kaebaja märkis, et üks osa sisse- ja väljapuhketorudest jääb teisele poole ust, mistõttu ei ole ventilatsioonisüsteem nõuetekohane. Sellest tulenev õhu piiratud liikumine hakkab pikapeale mõjutama kaebaja tervist. Kambrisse levivad ka köögist prae- ja vingulõhn. Lisaks leidis kaebaja, et kui peaks puhkema tulekahju, siis seab pleksiklaas ohtu tema elu ja tervise, kuna pleksiklaas saab takistuseks tuletõrje kiirele tegutsemisele lukustatud ukse korral.
2.Tartu Vangla jättis 13. juuli 2018. a vastusega nr 6-24/5008-2 kaebaja taotluse toimingu sooritamiseks rahuldamata. Vangla selgitas, et pleksiklaasid on trellustele paigaldatud kinnipeetavate distsipliinirikkumiste ärahoidmise eesmärgil ning tõi välja ka Tartu Halduskohtu
29.oktoobri 2016. a otsuses asjas nr 3-16-1674 kajastatud Tartu Vangla ja kohtu seisukohad, mille kohaselt ei ole vangla rikkunud pleksiklaaside paigaldamisega kehtivaid norme ega tekitanud kinnipeetavale tervisekahju.
3-18-1677
3.Kaebaja esitas 24. juulil 2018 Tartu Vanglale vaide, milles ei nõustunud vangla 13. juuli 2018. a vastusega ning taotles jätkuvalt vanglalt toimingu sooritamist – uksetrellidelt pleksiklaaside täielikku eemaldamist. Kaebaja tõi vaides välja, et ei nõustu vangla selgitustega, kuna käesoleva ajani on ventilatsioon nõuetele mittevastav ning on õhupuudus, mistõttu püsib ka oht elule ja tervisele.
4.Tartu Vangla jättis 3. augusti 2018. a vaideotsusega nr 1-11/319-2 kaebaja vaide rahuldamata. Vaides toob vastustaja välja, et osakondade trellustelt on pleksiklaas eemaldatud osaliselt, millega on vangla taganud parema õhuringluse, ventilatsioon töötab täisvõimsusel, osakondade aknad on 24 tundi ööpäevas avatud, lisaks on kambriuksed avatud peale hommikust loendust kuni õhtuse loenduseni, va toitlustamise ajal. Kui kambriuksed on suletud, siis vanglateenistuse ametniku kohalolekul on avatud kambriuste toiduluugid ja osakondade uksed, millel on kõnealused pleksiklaasid. Kaebaja ei ole välja toonud mitte ühtegi põhjendust, kas ja kuidas on osakondade trellustelt täielikult pleksiklaaside eemaldamata jätmisega rikutud tema õigusi, piiratud tema vabadusi või tekitatud tervisekahju.
5.Kaebaja esitas 26. augustil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja heidab Tartu Vanglale ette seda, et vangla koridoride vaheustele on paigaldatud pleksiklaasid, mille tagajärjel on väidetavalt rivist välja viidud ventilatsioonisüsteem. Pleksiklaaside paigaldamine on aastaringselt ventilatsioonisüsteemi töötamist häirinud ning tegemist ei ole pelgalt suvisest kuumalainest tingitud tagajärgedega. Lisaks toob kaebaja välja järgnevad vanglale esitatud pöördumised: 1) 11. jaanuaril 2018 palus kaebaja oma voodile kondensvee ja hallituse tõttu puidust plaadi paigaldamist, millele vastati 17. jaanuari 2018. a vastusega nr 6-24/435-2; 2) 24. juulil 2018 esitas kaebaja pöördumise, et E-maja akendelt eemaldataks sisekliima tõttu metallvõred ja plaadid, millele vastati 22. augusti 2018. a vastusega nr 6-24/5921-2; 3) 24. juulil 2018 palus kaebaja õhuniiskuse mõõtmist ühe nädala jooksul, millele vastati 14. augusti 2018. a vastusega nr 6-24/5922-2; 4) 24. juulil 2018 soovis kaebaja, et kambris 3075 mõõdetaks õhuvoolu kiirust ventilatsiooni toruavast, millele vastati
21.augusti 2018. a vastusega nr 6-24/5923-2; 5) 24. juulil 2018 palus kaebaja kuivatuskapi ühendada otse ventilatsiooniga, millele vastati 14. augusti 2018. a vastusega nr 6-24/5920-2; 6)
5.augustil 2018 esitas kaebaja vanglale moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise nõude, mis registreeriti numbriga 1-13/153-1 ja millele kaebaja ootab vastust. Kaebaja palub, et kohus tühistaks vangla otsused. Kaebaja palub ka vabastada ta riigilõivu tasumisest. Lisaks palub kaebaja määrata talle riigi õigusabi korras advokaat.
6.Tartu Halduskohus tegi 29. augustil 2018 kohtunõude, millega palus väljastada kaebaja 26. juuni 2018. a taotlusega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid. Samuti palus kohus Tartu Vanglalt teavet, kas kaebaja on esitanud vanglale vaide(id) seonduvalt kaebuses välja toodud muude pöördumistega. Ühtlasi palus kohus vanglal väljastada 5. augustil 2018 esitatud kahjunõude kohtueelse menetluse materjalid.
7.Tartu Vangla edastas 4. septembri 2018. a vastusega kohtule vaide kohtueelse menetluse materjalid ning kaebaja 5. augusti 2018. a kahjunõude. Lisaks teatas Tartu Vangla, et kaebaja ei ole esitanud vaideid seonduvalt kaebuses välja toodud muude pöördumistega.
KOHTU SEISUKOHT
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
9.Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks saavutada Tartu Vangla erinevate osakondade vahelistele koridori trellustele paigaldatud pleksiklaaside eemaldamine, kuna kaebajal on kujunenud arusaam, et kõnealuste pleksiklaaside tõttu ei ole vangla ruumides
3-18-1677 vajalik õhuhulk ja selle ringlus tagatud. Lisaks võib kaebusest aru saada, et kaebaja soovib ka kaebuses välja toodud ja vanglale esitatud viies pöördumises taotletud toimingute sooritamist.
10.Kohus leiab, et pleksiklaaside eemaldamisega seonduva nõude osas tuleb kaebus kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 10.1 Asjas on vaidluse all see, kas Tartu Vanglas erinevate osakondade vahelistele koridoride trellustele paigaldatud pleksiklaasid võivad piirata ruumides elutegevuseks vajalikku õhuhulka ja õhuringlust ning muuta olulisel määral vangla sisekliimat. Samuti väidab kaebaja, et pleksiklaaside paigaldamise tõttu võib tulekahju korral olla tule tõrjumine takistatud. Tartu Vangla 13. juuli 2018. a vastusest ja 3. augusti 2018. a vaideotsusest nähtub, et nii erinevate osakondade koridorides kui ka kambrites on olemas eraldi ventilatsiooniavad ning kõnealused ruumid on iseseisvalt ventileeritud ega ole mõeldud koos töötama. Seda arvestades on kohtu hinnangul usutav, et koridoris asuvatele trellustele pleksiklaasi paigaldamine ei saa vangla ruumide õhuringlust kuigivõrd mõjutada. Analoogses vaidluses kinnipeetava ja Tartu Vangla vahel on sellele seisukohale asunud ka Tartu Halduskohus 29. novembri 2016. a otsuses asjas nr 3-16-1674 (otsuse p 6.5.). Seoses kaebaja väitega, et pleksiklaasid takistavad tulekahju korral tule tõrjumist märgib kohus, et kõnealustele trellustele pleksiklaaside paigaldamist ei saa kohtu hinnangul lugeda ilmselgelt tuleohutusnõudeid eiravaks, pleksiklaasid võivad just tule levikut takistada. Samas märgib kohus, et tuleohutusnõuete täitmise üle teostab järelevalvet Päästeamet (siseministri 3. oktoobri 2014. a määrus nr 42 „Päästeameti põhimäärus“) ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et vaidlusaluste pleksiklaaside osas oleks Tartu Vanglale tehtud mingeid ettekirjutusi ja seda ei ole väitnud ka kaebaja. Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul tõenäoline, et kohus võiks kaebuse rahuldada ja kohustada Tartu Vanglat kõnealused trellustele paigaldatud pleksiklaasid eemaldama. 10.2 Lisaks leiab kohus, et kuna kaebaja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi põhjendust ega tõendit, mis kinnitaks tema tervise halvenemist või muude õiguste ja vabaduste rikkumist just vangla sisekliimast tingituna, siis ei ole kaebaja oluliste õiguste ja vabaduste rikkumine antud juhul usutav. Juba vaideotsuses märkis vastustaja, et kaebaja ei ole välja toonud, kas ja kuidas on osakondade trellustel täielikult pleksiklaaside eemaldamata jätmisega rikutud tema õigusi, piiratud tema vabadusi või tekitatud tervisekahju. Kaebaja on küll üldsõnaliselt viidanud halvast sisekliimast tuleneda võivaid mõjutusi tervisele, ent kuna terviseriket ei ole üldse põhjendatud ega ka sellekohaseid tõendeid esitatud, siis on tegemist ilmselgelt sisutühja väitega. Seega ei saa kohtu hinnangul antud juhul lugeda kaebaja õigusi intensiivselt rikutuks. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks pleksiklaaside eemaldamisega seonduvat vaidlust sisuliselt lahendada ning tagastab kaebuse selle nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel.
11.Seoses kaebuses välja toodud muude vanglale esitatud pöördumistega leiab kohus, et selles osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 tulenevalt saab kaebaja esitada vangla toimingu peale, mis hõlmab ka toimingu tegemisest keeldumist, kaebuse üksnes juhul, kui on eelnevalt esitanud vanglale sellekohase vaide ning vangla on selle tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kuna vastustaja vastuse kohaselt ei ole kaebaja kõnealustes pöördumistes taotletu osas vanglale vaideid esitanud, siis ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebus kuulub eelnimetatud osas tagastamisele.
3-18-1677
12.Kaebaja on kaebuses veel välja toonud, et ta esitas vastustajale 5. augustil 2018 vaidlusaluse teemaga seoses ka kahjunõude. Kaebaja ei ole kohtule kahjunõuet esitanud. Kuna vastustaja vastuse kohaselt on antud kahjunõude kohtueelne menetlus veel käimas, siis isegi kui mõista kaebust nii, et selles on esitatud ka kahju hüvitamise nõue, tuleks vastav nõue HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ikkagi tagastada, sest VangS § 11 lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus ei ole läbitud. Kahju hüvitamise nõude vanglas läbivaatamise kahe kuune tähtaeg ei ole praeguse määruse tegemise hetkeks möödunud (vt riigivastutuse seaduse § 18 lg 2).
13.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse, sh pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, milles palub määrata talle selles asjas riigi õigusabi korras advokaat. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi ka juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse ning vanglale mitmeid pöördumisi ja vaideid, millest nähtub selgelt isiku tahe ja eesmärk. Eelnevates määruse punktides esitatud põhjendusi arvestades ei ole kaebus ka perspektiivikas. Seetõttu jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
15.Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivust vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.