OÜ Perearst Merle Raidoja, OÜ Ülle Hansen, OÜ Lastearst/Perearst Signe Ustav ja OÜ H&U Andre kaebus Terviseameti 26.02.2016 otsuse nr 6.4-4/11 punkti 1 alapunkti 1 ja 17.03.2016 otsuse nr 6.1-8/4 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – OÜ Perearst Merle Raidoja, OÜ Ülle Hansen, OÜ Lastearst/Perearst Signe Ustav ja OÜ H&U Andre, volitatud esindaja Kaili Muru-Mölder Vastustaja – Terviseamet, volitatud esindaja Anastasia Levin Kolmandad isikud – perearst Anželika Kovešnikova ja Valgamaa Arstikeskus OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige Anželika Kovešnikova
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Perearst Merle Raidoja, OÜ Ülle Hansen, OÜ Lastearst/Perearst Signe Ustav ja OÜ H&U Andre kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 27.12.2016 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Valga maavanem andis 05.12.2012 korraldusega nr 1-1/464 (tl 68-69) perearsti valimise konkursikomisjoni 27.11.2012 protokollilise otsuse nr 4-5/180 alusel alates 01.01.2013 perearst Anželika Kovešnikovale nimistu moodustamise õiguse, kinnitas perearst Anželika Kovešnikovale nimistu ja määras nimistu teeninduspiirkonnaks Puka valla.
2.Terviseamet (vastustaja) muutis 26.02.2016 otsuse nr 6.4-4/11 (tl 27-28) p 1 alapunktiga 1 alates 23.02.2016 Valgamaa Arstikeskus OÜ tegevusluba, lisades tegevuskohana Tartu maakonna, Elva linna, Supelranna tn 21 (üldarstiabi osutamine perearsti nimistu alusel). Otsuse tulemusel on Valgamaa Arstikeskus OÜ tegevusloal (tl 29) 3 tegutsemiskohta: 1) Valga maakond, Tõrva linn, Tartu tn 4 (üldarstiabi osutamine perearsti nimistu alusel); 2) Valga maakond, Puka vald, Puka alevik, Kooli tn 3 (üldarstiabi osutamine perearsti nimistu alusel); 3) Tartu maakond, Elva linn, Supelranna tn 21 (üldarstiabi osutamine perearsti nimistu alusel).
3.Vastustaja muutis 17.03.2016 otsusega nr 6.1-8/4 (tl 41-42) perearst Anželika Kovešnikova avalduse alusel tema teeninduspiirkonda ning määras alates 01.04.2016 tema nimistu teeninduspiirkonnaks Elva linna Tartu maakonnas ja Puka valla Valga maakonnas.
4.OÜ Perearst Merle Raidoja, OÜ Ülle Hansen, OÜ Lastearst/Perearst Signe Ustav ja OÜ H&U Andre (kaebajad) esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks jäi pärast kaebuse täiendamist tühistada vastustaja 26.02.2016 otsuse nr 6.4-4/11 p 1 alapunkti 1 ja 17.03.2016 otsus nr 6.1-8/4. Kaebuse põhjendused:
4.1.Tegevusloale täiendava tegevuskoha lisamine on põhjendamatu. Haldusakti andmisel on vääralt jäetud rakendamata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 91 ja lähtutud vaid TTKS §-st 42. Teeninduspiirkonna laiendamise otsustamisel on vääralt kohaldatud TTKS § 35 lg-t 5. Haldusaktid on motiveerimata ja rikuvad kaebajate Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 31 tagatud õigusi, kuna väheneb TTKS § 8 lg 4 alusel kaebajatele tagatud potentsiaalsete patsientide arv ja piiratakse ettevõtlusvabadust. Lisaks on rikutud õiguskindlust, sest kaebajad ei ole arvestanud sellega, et nende teeninduspiirkonda võidakse anda teiste teeninduspiirkondade perearstidele tegevusluba ja teeninduspiirkonda laiendada, mis mõjutab kaebajate majandustegevust.
4.2.TTKS § 91 lg 2 alusel ei saa perearst luua valimatult teisi tegevuskohti väljapoole oma teeninduspiirkonda pelgalt normis sätestatud eelduste formaalse täidetuse korral. Selline tõlgendus oleks vastuolus TTKS põhimõttega, et igal perearstil on üks nimistu, mis on seotud kindla teeninduspiirkonnaga. Vastasel juhul kaotaks teeninduspiirkonna põhiselt perearsti nimistutele konkursside korraldamine mõtte. Antud juhul on selge, et tegevuskoha loomine väljapoole oma teeninduspiirkonda ei kanna eesmärki oma nimistu patsiente teenindada, vaid on suunatud eelkõige Elva teeninduspiirkonna patsientidele. Reklaam on suunatud konkreetselt Elva teeninduspiirkonnale ja oma teeninduspiirkonnas pole perearst oma patsiente teavitanud võimalusest saada üldarstiabi Elvas. Elva teeninduspiirkonnas üldarstiabi kättesaadavuse tagamiseks on läbi viidud nimistute konkursid ning kinnitatud Elva teeninduspiirkonda teenindama 6 perearsti nimistut. Kõigis nimistutes on piisavalt vabu kohti.
4.3.Vaidlusalused haldusaktid ei vasta sisu- ega vorminõuetele. Teeninduspiirkonna laienemine on võimalik vaid TTKS § 35 lg 5 kohaselt üldarstiabi parema korralduse ja 2(12)
3-16-606
kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt. Teiste tegevuskohtade avamine väljaspool teeninduspiirkonda peab olema põhjendatud kättesaadavuse, haldusterritoriaalse korralduse tõttu ja olema tervishoiukorralduslikult otstarbekas. Vaidlusalused otsused ei sisalda nõutud kaalutlusi ja motivatsioon puudub. Vastustaja on rikkunud uurimis- ja põhjendamiskohustust.
4.4.TTKS § 8 lg 46 ja § 34 lg 1 reguleerivad perearsti ettevõtlusvabaduse kasutamist sel teel, et aitavad vältida ülemäärast konkurentsi üldarstiabi osutamise turul. Asjakohatu on vastustaja väide, et perearsti teeninduspiirkonna muutmine ei saa kaebajate kui äriühingute õigusi rikkuda. Kuna kaebajate nimistutesse kuuluvate patsientide arv võib Valgamaa Arstikeskus OÜ-le uue tegevuskoha andmise ja Anželika Kovešnikova teeninduspiirkonna laienemise tõttu väheneda, mõjutab see omakorda Eesti Haigekassa poolt makstavat tasu, mis kahjustab kaebajate õigusi.
4.5.Kuigi praegune tervishoiupoliitika näeb ette tegevuskohtade koondumise, peab see toimuma kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kuna sotsiaalministri 07.12.2012 määruse nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ (Määrus nr 47) §-s 13 on sätestatud perearsti nimistute piirarv ning TTKS § 35 on kehtestatud lisaks tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamise eesmärgile ka selleks, et kõigile perearstidele jätkuks piisavalt patsiente, et oma kutsetegevust tasuval majandada, siis ei saa pelgalt tervishoiupoliitika egiidi all hakata mõjutama konkurentsiolukorda. Praegusel juhul hakatakse konkureerima patsientide osas, kes elavad perearstide tegevuskoha haldusterritooriumil, kuna võib eeldada, et reeglina valivad patsiendid oma elukoha piirkonnas tegutseva perearsti.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Kaebajatel puudub puutumus vaidlusaluste haldusaktidega. Nendega ei ole kaebajate subjektiivseid õigusi riivatud. Tegemist on kahe erineva menetlusega. Perearsti tegevuskohta reguleerib TTKS § 91 ning üldarstiabi osutava äriühingu tegevusluba TTKS § 42 p 1, samuti majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MsüS). Perearstid tohivad TTKS § 12 järgi tegutseda kas füüsilisest isikust ettevõtjana või üldarstiabi osutava äriühingu kaudu. Tervishoiukorralduslikult saavad need nimistuga perearstid, kelle nimistu andmisel on kaalutud tema teeninduspiirkonna suhtes plaanitavat tegevuskohta (kusjuures nimistu taotlusel ta ei pea tõendama tegevuskoha füüsilist olemasolu ega nõuetele vastavust) asuda hiljem üldarstiabi osutama sellise äriühingu kaudu, mille tegevuskoht (ruumide hulk, suurus, eesmärk, sisseseade, varustus jmt) vastab nõuetele (kontrollitakse ettevõtjale tegevusloa andmise menetluses), sobib oma asukoha poolest nimistut taotlenud perearsti valikuga ja nimistu kinnitamise ning teeninduspiirkonna määramise menetluses kokkulepituga. Tegevusloa taotluse tingimuste hulka ega kontrolliesemesse ei kuulu personal ega teeninduspiirkond. Tegevusloa taotlemisel ei pruugi ettevõtja veel teada, kes tema ettevõtte kaudu asuvad teenust osutama. See on ettevõtlusega seotud risk. Seega on seadusandja teadlikult ja tahtlikult eristanud kaht menetlust ja jaganud riskid perearsti ja ettevõtja vahel. Kaebaja viidatud tingimused ei sisaldu tegevusloa regulatsioonieseme põhiregulatsioonis ega isegi kõrvaltingimuse regulatsioonis, seega ei saanud vastustaja nendega tegevusloa andmise üle otsustamisel arvestada ega neid kaaluda.
5.2.Tegevusloa andmisest keeldumise alused on ammendavalt loetletud MsüS §-s 25. Valgamaa Arstikeskus OÜ-le väljastati tegevusluba kehtiva õiguse alusel. Valgamaa Arstikeskus OÜ põhjendas 15.02.2016 täiendava tegevuskoha taotlemist sellega, et teenus oleks paremini kättesaadav äriühingu kaudu teenust osutava perearsti teeninduspiirkonna inimestele. Taotleja selgitas, et viis Puka elanike hulgas läbi küsitluse, mis näitas, et elanikud eelistasid Elva varianti teistele pakututele. Tegevuskoha valikul on seejuures lähtutud ka TTKS §-st 91. Vastustaja ei ole rikkunud uurimiskohustust. 26.02.2016 otsus on õiguspärane.
3(12)
3-16-606
5.3.TTKS mõistes on perearstide õigused seotud neile kinnitatud nimistuga ja teeninduspiirkonnaga ning ettevõtjate õigused üksnes tegevusloaga. Vaatamata sellele, et üldreeglina tohivad üksnes perearstid olla tegevusluba omava äriühingu osanikeks ja seeläbi võib tekkida olukord, kus üks isik (perearst) saab kasu teise isiku (ettevõtja) õigustest, on nii õiguste riive kui õiguskindluse põhimõtte rikkumise puhul oluline subjektsus. Tegevuslubade arv nimistu alusel üldarstiabi osutamiseks ei ole seadusandja poolt mistahes viisil piiratud. Samuti ei ole mistahes viisil piiratud, kui lähedal võivad üksteisele asuda tegevusloa omajate tegevuskohad. See ei ole piiratud isegi mitte üldarstiabi üldkorralduslike põhimõtetega. Praegune tervishoiupoliitika näeb ette tegevuskohtade koondumise. See, et samas linnas toimub erinevate teeninduspiirkondade ja nimistute patsientide teenindamine, kelle eest Eesti Haigekassa tasub igaühele eraldi, ei saa mistahes viisil ühegi ettevõtja seadusjärgseid õigusi, sh ettevõtlusvabadust, rikkuda. Vastupidi, see soodustab ettevõtlust ja vaba konkurentsi ning annab patsientidele valikuvabaduse. TTKS ei sisalda ravimiseaduse § 42 lg-ga 5 sarnast piirangut, seetõttu ei ole viide tegevusloaga muudetavale konkurentsisituatsioonile asjakohane. Valgamaa Arstikeskus OÜ-le tegevusloa andmisega ei ole kaebajatelt tegevuslubasid ära võetud ega neid muudetud. Kaebajad saavad realiseerida jätkuvalt neile tegevuslubadega garanteeritud õigusi. Ükski üldarstiabis tegutsev ettevõtja ei saa kehtivale seadusele tuginedes ratsionaalselt eeldada, et ta on mingis konkreetses asukohas ainus teenust osutav isik.
5.4.TTKS § 9 lg-st 1 nähtuvalt on perearsti teeninduspiirkond Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ala, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad teevad üldarstiabi osutamisel vajaduse korral koduvisiite. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst vältimatut abi. Seega pärast Anželika Kovešnikova teeninduspiirkonna muutmist tekkis olukord, kus Elva linnas peab koduvisiite tegema ja vältimatut arstiabi andma lisaks senistele perearstidele ka tema (selline kohustus on perearstidel, mitte kaebajatel, kelleks on äriühingud). Seega muutus Anželika Kovešnikova teeninduspiirkonna muutmisega seniste perearstide olukord kergemaks, sest väheneb ootamatuid, ette planeerimata teenuseid. Koduvisiitide ja vältimatu abi juhtumite eest ei tasu Eesti Haigekassa eraldi, seega ei kaasne selle spetsiifilise töö vähenemisega kaebajatele mistahes majanduslikku kahju. Koduvisiit ja vältimatu abi osutamine on ressursimahukam, seega selliste juhtumite arvu vähenemine võimaldab kaebajate perearstidel keskenduda enam teiste teenuste osutamisele, millega kaasneb ressursisääst ja patsientide suurem rahulolu. Seega ei saa Anželika Kovešnikova teeninduspiirkonna muutmine isegi kaudselt kaebajate majandustegevusele ebasoodsalt mõjuda. Kuna perearst teeb koduvisiite üksnes oma teeninduspiirkonnas elavatele patsientidele ja isik saab samaaegselt kuuluda vaid ühe perearsti nimistusse, siis realiseerivad kaebajate kaudu tegutsevad perearstid oma õigusi alati sõltumatult Anželika Kovešnikovast. Eesti Haigekassa ei ole muutnud ja tal ei ole õiguslikku alust muuta vastustaja haldusaktide tõttu kaebajate rahastamist. Mõju, mida samas piirkonnas tegutsevad perearstid või ettevõtjad üksteisele avaldavad, on vastastikused. Seega on kõik ettevõtjad selles piirkonnas võrdsetes tingimustes ja vastustaja ei ole andnud ühelegi neist mistahes eeliseid. Seega ei riku 17.03.2016 otsus kaebajate subjektiivseid õigusi ega õiguspäraseid ootusi. Kaebajate subjektsust arvestades ei riku vaidlusalused otsused kaebajate seadusjärgseid õigusi. Asjaolu, kui samasugustes ja õiguspärastes tingimustes tegutsevad isikud ei suuda oma õigusi võrdväärselt teiste isikutega realiseerida, ei saa käsitleda isiku õiguste rikkumisena.
5.5.TTKS § 9 mõte on tagada üldarstiabi parem korraldus, et isikutel oleks võimalikult suur vabadus valida endale piirkonnas sobiv perearst. Seega annab säte soodustusi üldarstiabi saajale ja seab kohustusi üldarstiabi osutajale. Sellepärast ongi TTKS § 35 lg-s 5 ette nähtud, et vastustaja võib perearstile määrata täiendava teeninduspiirkonna üksnes selle perearsti nõusolekul, kelle õigusi konkreetne otsus mõjutab. Täiendava teeninduspiirkonna määramine
4(12)
3-16-606
võib seega riivata ainult selle perearsti subjektiivseid õigusi, kellele teeninduspiirkond määrati. Teeninduspiirkondade kattuvus on seadusandja poolt ette nähtud – nt TTKS § 34 lg 4 p 1. Antud juhul tuleb täiendava teeninduspiirkonna määramisel silmas pidada ka seda, et see toimus perearsti avalduse alusel. Seega haldusakti kaalutlused olid adressaadile (Anželika Kovešnikovale) teada. Kuna haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmandate isikute õigusi ega vabadusi ei piiratud, siis ei tulnud vastustajal haldusakte põhjendada.
5.6.Kaebajate viited nimistute moodustamise õigust käsitletavate sätetele ei ole asjakohased, sest antud juhul ei ole nimetatud norme rikutud. Vastustaja ei pidanud nende normidega arvestama. Mitte ükski kehtiv norm ei kohusta perearsti või teenust osutavat juriidilist isikut osutama tervishoiuteenuseid territoriaalsel põhimõttel. Kehtiva õiguse alusel (TTKS § 8 lg 3) on ainult patsiendil endal õigus otsustada, millise perearsti ta endale valib. Seega ei tähenda Anželika Kovešnikova teeninduspiirkonna muutmine seda, et selles teeninduspiirkonnas elavad inimesed peavad valima perearstiks tema. Selline õigus oli neil juba alates 01.01.2013. Seejuures nähtub, et pärast vaidlusaluste haldusaktide andmist ei ole kaebajate kaudu tegutsevate perearstide nimistutes toimunud mistahes olulisi muutusi. Kaebajad ei ole tõendanud, et nende konkurentsitingimused oleksid halvenenud ja et see oleks toimunud vaidlusaluste haldusaktide tõttu.
5.7.TTKS ei piira tegevuslubade hulka, samuti ei ole suuruse poolest ega arvuliselt piiratud perearstile määratavat teeninduspiirkonda ega nende üldarvu. Kaudselt (nimistutele kehtestatud piirsuuruse kaudu) on teoreetiliselt piiritletav üksnes nimistute üldarv. Seaduses puudub nõue, kui kaugel tohib tegevuskoht olla mõne teise samasuguse ettevõtja tegevuskohast või mitu ettevõtjat tohib tegutseda perearstile määratud teeninduspiirkonnas. Tegevusloa andmine ettevõtjale ega teeninduspiirkonna määramine perearstile ei ole kuidagi seotud üldarstiabi rahastamisega. Üldarstiabi rahastab Eesti Haigekassa ja see ei toimu tegevuslubade või teeninduspiirkondade hulga põhiselt, vaid nimistu alusel. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 138 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ (Määrus nr 138) § 2 lg-s 3 nähtuvalt arvestatakse teeninduspiirkonnas elavate isikute arvu. See tähendab, et kõik perearstid, kelle nimistu suhtes on antud säte asjakohane, saavad üksteisest sõltumata rahastatud samaväärselt ja ei toimu rahasummade mingiski osas ümberjagamist.
5.8.Asjaolu, et kaebajad suudavad tagada üldarstiabi kättesaadavuse ravijärjekorra maksimaalset lubatud kestust ületamata, ei tähenda, et kättesaadavus ei saaks olla parem. Kui Anželika Kovešnikova suudab tagada üldarstiabi osutamise samal päeval, siis saab sellest järeldada, et üldarstiabi kättesaadavus paraneb.
6.Kolmandad isikud Anželika Kovešnikova ja Valgamaa Arstikeskus OÜ vaidlesid kaebusele vastu. Lisaks taotlesid nad kaebusele vastamisega seotud moraalse ja ajalise kahju hüvitamist. Põhjendused:
6.1.Teoreetiliselt on Eestimaa teeninduspiirkondade kaupa perearstide vahel ära jagatud ja nad peaksid teenindama oma piirkonnas elavaid patsiente, aga tegelikult see päris nii ei ole. Patsiendid valivad perearsti vabal valikul. Perearsti vahetamiseks on erinevad individuaalsed põhjused. Nii on tekkinud ja tekib ka edaspidi olukordi, kus patsient elab ühes maakonnas, aga perearsti juures käib teises maakonnas. Ka kaebajate perearstid teenindavad teiste piirkondade patsiente peale Elva. Kaebajate kartus, et vaidlusalused haldusaktid põhjustavad nende patsientide ülejooksmise kolmandate isikute juurde, on põhjendamatu. Eesti Haigekassalt saadud teabest nähtub, et kaebajate perearstide nimistutest on patsiendid lahkunud juba enne vaidlusaluste haldusaktide andmist. Anželika Kovešnikova nimistuga liituvad patsiendid, kes selleks soovi avaldavad ja tegemist ei ole tingimata kaebajate patsientidega. Samuti nähtub, et Rõngu ja Rannu perearstide nimistus on vähem kui 1000 patsienti, sellele vaatamata suudetakse
5(12)
3-16-606
töötasu maksta nii perearstile kui temaga koos töötavale õele. Seega peavad ka väiksema nimistuga perearstid hakkama saama. Ebaõige on etteheide, et kolmandad isikud ei ole teavitanud oma patsiente Elvas toimuvatest vastuvõttudest. Sellekohast info on avaldatud nii perearsti kabineti ukse taga stendil kui ka suuliselt, samuti vallalehtedes ja internetis. Anželika Kovešnikoval ja tema juurde töötaval perearstil Airi Kasemägil on õigus töötada ja teenida sissetulekut omandatud erialal ning rakendada oma teadmisi patsientide hüvanguks. Ka Anželika Kovešnikova nimistust on lahkunud patsiente, mh kaebajate perearstide juurde. Tegemist on paratamatusega. Kaebamise asemel võiksid kaebajad aidata tagada ääremaadel meditsiiniteenuse olemasolu. Kolmandad isikud pakuvad töölkäivatele patsientidele võimalust pöörduda perearsti vastuvõtule ka töövälisel ajal, s.o laupäeviti ja nädala sees pärast kl 18. Ka kaebajatel on selline võimalus olemas. Sellega vähendatakse erakorraliste meditsiiniosakondade tööd. Kolmandad isikud on teinud Elva kabineti sisustamiseks kulutusi 3000 euro ulatuses, mis osutub kaebajate tõttu asjatuks.
6.2.Juba mitu aastat tagasi hakati rääkima tervisekeskusest, et parandada perearstide töötingimusi ning arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti. Maal töötav perearst üksinda ilma piisava abipersonalita ei saa tagada alati parimat diagnostikat ja ravi, seetõttu hakati looma tervisekeskusi, millega perearstid liituda saaksid. See looks võimaluse pakkuda sama katuse all patsientidele peale perearsti- ja pereõdede teenuse veel teisi teenuseid (labor, röntgen, ultraheli, füsioteraapia, ämmaemandus, koduõed, töötervishoid jt). Valgamaale on planeeritud 3 tervisekeskust – Valgas, Tõrvas ja Otepääl. Puka valla patsiendid eelistavad käia uuringutel, taastusraviprotseduuridel ja erialaarstide juures Elvas, kus töötaks tulevikus ka nende endi perearst. Arvestades transpordivõimalusi (rong ja buss), oli Puka nimistul loogiline liituda Elvaga. Sama meelt oli ka Valgamaa Arstikeskus OÜ. Vastustaja andis heakskiidu. 2016. a algusest hakati Elva perearsti kabinetti vastavalt nõuetele sisustama. Alates 2016. a veebruarist hakkasid kolmanda isiku nimistuga liituma Elva Haigla hooldekodus olevad patsiendid. Seejärel liitus ka teisi patsiente.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebajad on vaidlustanud kaks haldusakti. Vastustaja 26.02.2016 otsusega muudeti Valgamaa Arstikeskus OÜ-le antud tegevusluba ja lisati uue tegevuskohana Tartu maakond, Elva linn, Supelranna tn 21. Vastustaja 17.03.2016 otsusega määrati perearst Anželika Kovešnikova teeninduspiirkonnaks Elva linn Tartu maakonnas ja Puka vald Valga maakonnas.
8.Esmalt peab kohus vajalikuks täpsustada, et TTKS teeb vahet perearstide ja üldarstiabi osutavate äriühingute vahel. Perearst on TTKS § 7 lg 2 järgi sellekohase eriala omandanud eriarst, kes tegutseb perearsti nimistu alusel või nimistuta eriarstina. TTKS § 12 järgi võivad perearstid tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või üldarstiabi osutava äriühingu kaudu (vt ka TTKS § 35 lg 1). TTKS § 15 lg 1 järgi võivad üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär olla selle äriühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutav perearst ja/või kohalik omavalitsusüksus, mille haldusterritooriumil asub üldarstiabi osutava äriühingu tegevuskoht. TTKS §-st 8 nähtuvalt saab nimistu olla vaid perearstil, mitte üldarstiabi osutaval äriühingul. Samuti saab teeninduspiirkond TTKS §-st 9 nähtuvalt olla vaid perearstil. Üldarstiabi osutamise tegevusluba saab TTKS § 35 lg-st 1 nähtuvalt olla kas füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingul, mitte perearstil endal. Tegevuskoha osas on olemas regulatsioon nii perearsti (TTKS §-d 91 ja 10) kui ka äriühingu kohta (TTKS § 40 lg 3). Seega on perearste ja üldarstiabi osutavaid äriühinguid tahetud selgelt eristada ning sätestada neile erinevad õigused ja kohustused.
6(12)
3-16-606
9.Kuna kaebajateks on 14.04.2016 esitatud kaebuse täpsustuse (tl 31) kohaselt äriühingud, mitte nende kaudu tegutsevad perearstid, siis kontrollib kohus asja lahendamisel, kas rikutud on äriühingute õigusi. Kohus ei kontrolli, kas vaidlusaluste haldusaktidega on rikutud ka kaebajate kaudu tegutsevate perearstide õigusi, sest vaatamata sellele, et perearstid tegutsevad antud juhul äriühingute kaudu, puudub äriühingutel õigus esitada kaebust perearstide õiguste kaitseks. Tegemist on eraldiseisvate isikute ja õigussubjektidega. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Antud juhul ei ole ühegi seadusega antud äriühingutele õigust esitada kaebust tema kaudu tegutseva perearsti õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 2).
10.Kaebajad on esitanud kaebuse selle põhjendustest nähtuvalt oma ettevõtlusvabaduse kaitseks. Kaebajate arvates toovad vaidlusalused aktid kaasa selle, et kaebajate perearstide nimistutesse kuuluvate patsientide arv hakkab vähenema ja selle kaudu hakkab vähenema ka kaebajate sissetulek. Terviseameti 26.02.2016 otsus
11.Vastustaja on 26.02.2016 otsuse andmisel tuginenud MsüS § 32 lg 2 p-le 1 ning TTKS §-dele 40 ja 42.
12.TTKS § 40 lg 1 p 1 järgi peab perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamiseks olema tegevusluba. Sama paragrahvi lg 3 järgi annab tegevusluba õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas. TTKS § 42 p-de 1 ja 6 kohaselt antakse tegevusluba, kui perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad TTKS alusel perearsti tegevuskohale kehtestatud nõuetele ning taotleja infotehnoloogiline valmisolek vastab tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele. MsüS § 32 reguleerib tegevusloa muutmist. Viidatud paragrahvi lg 1 kohaselt on tegevusloa muutmine tegevusloa mis tahes kõrvaltingimuse muutmine. MsüS § 17 lg-st 1 nähtuvalt moodustavad tegevusloa regulatsioonieseme põhiregulatsioon ja kõrvaltingimused. MsÜS § 17 lg 2 järgi on tegevusloa põhiregulatsioon loakohustusega tegevusalal ettevõtja majandustegevuse alustamise ja teostamise lubamine. Kui tegevusluba antakse seaduses sätestatud juhul tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas või -kohas, kuulub tegevusloa põhiregulatsiooni ka tegevuspiirkond või -koht. Sama paragrahvi lg 3 järgi on tegevusloa kõrvaltingimus mis tahes tingimus või kohustus, mis ei ole põhiregulatsioon, sealhulgas tingimused, mis täiendavad tegevusloa põhiregulatsioonist tuleneva majandustegevuse alustamise või teostamise tingimusi, nähes näiteks ette tegevusloa tähtaja.
13.MsÜS § 17 lg-test 2 ja 3 nähtuvalt on ettevõtjale tegutsemiseks ettenähtud tegevuskoht tegevusloa põhiregulatsiooni kuuluv tingimus, mitte kõrvaltingimus. Tegevusloa kõrvaltingimuseks on TTKS §-st 421 nähtuvalt tervishoiuteenused, mille osutamiseks on tegevusluba välja antud. Kuna 26.02.2016 otsusega anti Valgamaa Arstikeskus OÜ-le TTKS § 40 lg 3 tähenduses luba osutada tervishoiuteenuseid uues tegevuskohas, siis ei olnud tegemist tegevusloa kõrvaltingimuse muutmisega MsüS § 32 tähenduses, vaid uue tegevusloa väljastamisega, sest muutus tegevusloa põhiregulatsiooni kuuluv tingimus. Järelikult on vastustaja 26.02.2016 otsuse andmisel lähtunud valest õiguslikust alusest. Kontrollida tuleb, kas vastustaja on eksinud tegevusloa väljastamist reguleerivate sätete vastu.
14.MsÜS § 4 lg-st 2 ja § 6 lg-st 1 nähtuvalt saab majandustegevust piirata majandustegevuse nõuetega, mis tulenevad seadusest ja mille kehtestamise aluseks on oluline avalik huvi. Seega
7(12)
3-16-606
ei saa vastustaja seada tegevusloa väljastamisele piiranguid, mida TTKS või muud asjakohased normid ette ei näe.
15.TTKS § 42 p-d 1 ja 6 seavad tegevusloa väljastamise tingimusteks üldarstiabi osutamise ruumide, sisseseade ja aparatuuri vastavuse esitatud nõuetele ning infotehnoloogilise valmisoleku tervise infosüsteemi kaudu andmete vahetamiseks. Asjakohased on ka normid, mis näevad ette nõuded ettevõtjale endale (nt TTKS §-s 13-15). TTKS ei sea piiranguid üldarstiabi osutavatele isikutele antavate tegevuslubade arvu osas. Erinevalt perearsti nimistutest, mida on Määruse nr 47 §-st 13 nähtuvalt piiratud hulk, saab tegevuslubasid üldarstiabi osutamiseks anda piiramatul hulgal. Samuti ei ole TTKS-s ühtegi normi, mis kohustaks vastustajat uue tegevusloa väljastamisel arvestama varem väljastatud tegevuslubadega ja neis välja toodud tegevuskohtadega või taotletavas piirkonnas tegutsevate perearstide nimistute täituvusega. Selliste asjaoludega arvestamine olnuks asjakohatu ja nendest lähtudes tegevusloa andmisest keeldumine õigusvastane. Tegevusloa andmisest keeldumise alused toob välja MsüS § 25.
16.Vastustaja 26.02.2016 otsusest ei nähtu, kas ja millal vastustaja kontrollis Valgamaa Arstikeskus OÜ Supelranna tn 21 asuva tegevuskoha nõuetelevastavust. Samas ei ole kaebajad tuginenud asjaolule, et viidatud tegevuskoht ei vasta sotsiaalministri 29.11.2001 määruses nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ esitatud nõuetele või Valgamaa Arstikeskus OÜ-l puudub valmisolek tervise infosüsteemi kaudu andmete vahetamiseks. Samuti ei ole kaebajad tuginenud sellele, et Valgamaa Arstikeskus OÜ ei vasta TTKS §-des 13-15 esitatud nõuetele. Seega puudub alus arvata, et Valgamaa Arstikeskus OÜ ei ole täitnud TTKS §-des 13-15 ning § 42 p-des 1 ja 6 toodud tingimusi.
17.TTKS ei anna vastustajale kaalutlusõigust otsustamaks tegevusloa väljastamise üle, mistõttu on asjakohatud kaebajate etteheited haldusaktis kaalutluste välja toomata jätmise kohta. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-st 3 nähtuvalt tuleb haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, kui haldusakt antakse kaalutlusõiguse alusel. Antud juhul ei tulnud ega saanud vastustaja haldusaktis mingeid kaalutlusi välja tuua. HMS § 56 lg 1 järgi peab küll kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud, kuid sama paragrahvi lg 4 annab võimaluse jätta haldusakti andmise faktilise aluse välja toomata, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldatakse ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Praegusel juhul rahuldas vastustaja 26.02.2016 otsusega Valgamaa Arstikeskus OÜ taotluse ega piiranud kaebajate õigusi või vabadusi, sest TTKS ei anna neile õiguspärast ootust, et nendega samasse piirkonda uusi tegevuslube ei väljastata.
18.Järelikult on vastustaja 26.02.2016 otsus õiguspärane ega riku kaebajate õigusi ning kaebus selle otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Terviseameti 17.03.2016 otsus
19.Vastustaja on 17.03.2016 otsuse andmisel tuginenud TTKS § 9 lg-le 1 ning § 35 lg-tele 2 ja 5.
20.TTKS § 9 lg 1 järgi on perearsti teeninduspiirkond Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ala, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad teevad üldarstiabi osutamisel vajaduse korral koduvisiite. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst vältimatut abi. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui perearsti teeninduspiirkond hõlmab mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse ala, peab teeninduspiirkonnas elavatele isikutele olema tagatud üldarstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Terviseamet arvestab teeninduspiirkonna määramisel piirkonna eripärast tingitud üldarstiabi nõuetekohast osutamist
8(12)
3-16-606
ja kättesaadavust mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral elanike arvu ja ühistranspordi korraldust teeninduspiirkonnas. TTKS § 35 lg 2 sätestab, et perearsti nimistu kinnitab ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määrab või muudab Terviseamet. Sama paragrahvi lg 5 järgi võib Terviseamet üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt määrata perearsti nõusolekul perearstile täiendava teeninduspiirkonna.
21.Kuna Valga maavanema 05.12.2012 korraldusest nähtuvalt oli Puka vald Valga maakonnas juba määratud perearst Anželika Kovešnikova teeninduspiirkonnaks, siis saab vastustaja 17.03.2016 otsust käsitleda perearstile täiendava teeninduspiirkonna määramisena TTKS § 35 lg 5 tähenduses. Kuigi 17.03.2016 otsus on sõnastatud kui perearsti Anželika Kovešnikova nimistu teeninduspiirkonna määramisena, saab eelviidatud sätetest nähtuvalt olla tegemist perearstile teeninduspiirkonna määramisega. Need vormivead ei mõjuta haldusakti õiguspärasust.
22.TTKS § 8 lg 1 järgi on perearsti nimistu perearsti teenindamisele kuuluvate isikute nimekiri. Sama paragrahvi lg 2 järgi on igal perearstil üks nimistu. Sama paragrahvi lg 4 järgi moodustub perearsti nimistu perearsti juurde registreerunud isikutest ja Terviseameti poolt sama paragrahvi lg-s 41 sätestatud nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel määratud isikutest. Sama paragrahvi lg 3 järgi on igal Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti.
23.Viidatud sätetest nähtuvalt ei ole perearsti nimistu ja perearsti teeninduspiirkonna vahel üks-ühest seost. Perearsti nimistusse võivad kuuluda ka isikud, kes ei ela perearsti teeninduspiirkonnas. Igal isikul on õigus vabalt valida endale sobiv perearst ja sellist õigust ei ole piiratud tema elukohaga või muul moel territoriaalselt. Nimistu ja teeninduspiirkonna vahel on seos juhul, kui nimistusse määrab isikuid vastustaja (vt Määruse nr 47 1. peatüki 3. jagu).
24.Erinevalt tegevusloa andmisest on teeninduspiirkonna määramine kaalutlusotsus. TTKS § 9 lg-st 2 ja § 35 lg-st 5 nähtuvalt tuleb vastustajal arvestada üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustega. Perearsti nõusolek oli vastustajal antud juhul olemas, sest Anželika Kovešnikova taotles ise täiendava teeninduspiirkonna määramist. Viidatud sätetest nähtuvalt on teeninduspiirkonna määramisel kaalutavad asjaolud sätestatud patsientide huvidest lähtuvalt, mitte samas piirkonnas juba tegutsevate perearstide ja üldarstiabi osutavate äriühingute majandustegevuse kaitsmise eesmärgil. Viidatud sätetest ei järeldu, et nende eesmärk on tagada piirkonnas juba tegutsevatele perearstidele võimalikult suur nimistu täituvus. Viidatud sätetest ja TTKS §-st 91 nähtuvalt on perearsti teeninduspiirkonna määramise eesmärk tagada teeninduspiirkonnas elavatele isikutele nõuetekohane üldarstiabi kättesaadavus. TTKS sätted (sh § 9) ei näe ette, et teeninduspiirkond peab jääma vaid ühe maakonna või kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile. Maapiirkondades, kus elab vähem inimesi, suudab perearst teenindada suuremas teeninduspiirkonnas (mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil) elavaid isikuid kui linnapiirkonnas töötav perearst. Seetõttu ei keela TTKS mitme kohaliku omavalitsuse territooriumi hõlmava teeninduspiirkonna määramist ega ka sama kohaliku omavalitsuse territooriumi hõlmava teeninduspiirkonna määramist mitmele perearstile.
25.Antud juhul ei ole vastustaja 17.03.2016 otsusest näha, millistest kaalutlustest on haldusakti andmisel lähtutud. Kolmandad isikud põhjendasid uue tegevuskoha loomist ja täiendava teeninduspiirkonna taotlemist asjaoluga, et nende patsientidel oleks võimalik saada tervishoiuteenust tervisekeskuses, kuhu oleks koondatud lisaks üldarstiabi osutajatele ka eriarstiabi osutajad ning kus oleks võimalik teostada kohapeal erinevaid protseduure ja 9(12)
3-16-606
uuringuid. Kolmandate isikute selgitustest nähtuvalt on patsiendid eelistanud välja pakutud valikuvariantide hulgast Elvat kui kõige hõlpsamini ligipääsetavat asulat. Sellised põhjendused on asjakohased üldarstiabi parema korraldamise huvides. Täiendava perearsti lisandumine piirkonda ei muutnud kindlasti teeninduspiirkonnas elavate isikute jaoks üldarstiabi kättesaadavust raskemaks. Kuna Anželika Kovešnikova jätkas üldarstiabi osutamist ka Puka vallas, siis ei muutunud ka Puka valla elanike jaoks tervishoiuteenuse kättesaadavus raskemaks. Teeninduspiirkonna muutmine võinuks osutuda problemaatiliseks juhul, kui Anželika Kovešnikova oleks loobunud teeninduspiirkonnast Puka vallas. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Elva linnas ei ole usutavasti ka probleeme ühistranspordiga perearsti juurde pääsemiseks. Lisaks nähtub kolmandate isikute selgitustest, et ka Puka valla elanikel on Elvaga parem ühistranspordiühendus. Võib eeldada, et vastustaja lähtus otsuse andmisel neist kaalutlustest.
26.Kohus saab haldusakti tühistada vaid juhul, kui see rikub kaebajate õigusi. Kohtu hinnangul ei riku vastustaja 17.03.2016 otsus praegusel juhul kaebajate õigusi ning selle tühistamiseks puudub alus.
27.Nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei ole perearsti nimistu seotud perearsti teeninduspiirkonnaga. Perearstil on kohustus teenindada tema nimistusse kuuluvaid patsiente ka juhul, kui need ei ela tema teeninduspiirkonnas, kuigi sellisel juhul ei ole tal kohustust teha neile koduvisiite. Samuti on perearstil kohustus teenindada oma teeninduspiirkonnas elavaid isikuid vältimatu abi vajaduse korral, isegi kui need isikud ei kuulu tema nimistusse. Seega on nimistuga ja teeninduspiirkonnaga seotud õigused ja kohustused erinevad. Perearstile piisava koormuse ja üldarstiabi osutavale äriühingule piisava sissetuleku peab tagama perearsti nimistu, mitte teeninduspiirkond, mis on kehtestatud patsientide huvidest lähtuvalt. TTKS § 8 lg-ga 41 kehtestatud nimistu piirsuurused peavad tagama selle, et ühelt pool on perearst oma erialaste teadmiste ja pädevuse säilitamiseks piisavalt koormatud ning tal on ka piisav sissetulek (minimaalne piirsuurus), teisalt peab olema perearst suuteline kõiki oma nimistusse kuuluvaid patsiente ka teenindama (maksimaalne piirsuurus). See, et nimistu ja teeninduspiirkond ei ole omavahel seotud, ei muuda nimistu moodustamist konkursi korras mõttetuks. Kuna nimistute arv on piiratud, siis peab see tagama perearstidele kogu Eesti elanike arvu arvestades teatud arvu patsiente.
28.Samas ei saa nimistu ja teeninduspiirkonna omavahelist seost täielikult välistada. Ajavõitmise ja mugavuse huvides valivad patsiendid sageli endale perearsti, kes töötab nende elukoha läheduses, kui neil ei ole muid isiklikke eelistusi. TTKS § 8 lg 41 järgi on perearsti nimistu piirsuurus 1200–2000 isikut või 2001–2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele osutab üldarstiabi koos perearstiga vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Antud juhul ei ole kaebajate kaudu tegutsevate perearstide nimistute suurused vastustaja 17.03.2016 otsuse tagajärjel langenud alla minimaalset piirsuurust ega ka märkimisväärselt muutunud võrreldes nimetatud otsuse tegemisele eelnenud ajaga. Kõigi kaebajate kaudu tegutsevate perearstide nimistute maksimaalseks piirsuuruseks on Terviseameti registri andmetel 2000 isikut. Perearst Merle Raidoja nimistu suuruseks oli 01.11.2016 seisuga 1782 isikut (vabu kohti 218) ja 01.03.2016 seisuga 1804 isikut (tl 16), seega vähenes nimistus olevate isikute arv 22 võrra. Perearst Ülle Hanseni nimistu suuruseks oli 01.11.2016 seisuga 1567 isikut (vabu kohti 433) ja 01.03.2016 seisuga 1582 isikut (tl 15p), seega vähenes nimistus olevate isikute arv 15 võrra. Perearst Helgi Andre nimistu suuruseks oli 01.11.2016 seisuga 1207 isikut (vabu kohti 793) ja 01.03.2016 seisuga 1234 isikut (tl 16p), seega vähenes nimistus olevate isikute arv 27 võrra. Perearst Signe Ustavi nimistu suuruseks oli 01.11.2016 seisuga 1964 isikut (vabu kohti 36) ja 01.03.2016 seisuga 1947 isikut (tl 15), seega suurenes nimistus olevate isikute arv 17 võrra. Kuna perearst Signe Ustavi nimistus olevate isikute arv hoopis suurenes, mitte ei vähenenud, siis ei saanud vastustaja 17.03.2016 otsus OÜ Lastearst/Perearst 10(12)
3-16-606
Signe Ustav huve kahjustada. Kui vaadata samal ajal ka perearst Anželika Kovešnikova nimistu suurust 01.11.2016 seisuga (1323, vabu kohti 677) ja 01.03.2016 seisuga (1285 – tl 14), siis on nimistus olevate isikute arv suurenenud vaid 38 isiku võrra, seega vähem kui perearstide Merle Raidoja, Ülle Hanseni ja Helgi Andre nimistutest lahkunud isikute arv kokku (64). Neist nimistutest lahkunud isikute arv ületab isegi perearst Anželika Kovešnikova ja perearst Signe Ustavi nimistutega liitunud uute isikute arvu. Samuti on asjakohane Anželika Kovešnikova esitatud tabel (tl 101), millest nähtub, et perearstide Merle Raidoja, Helgi Andre ja Ülle Hanseni nimistutes olevate isikute arv on alates aastast 2011 järjepidevalt vähenenud. Ainult perearst Signe Ustavi nimistus olevate isikute arv on järjepidevalt kasvanud. Seega ei saanud vaidlusalune haldusakt omada kaebajatele sellist mõju, nagu nad on püüdnud väita, vaid nimistu suuruse vähenemise taga peavad olema muud põhjused (nt patsiendi kolimine, surm, teise perearsti teenuse või tegevuskoha eelistamine vms).
29.Vastustaja seisukoht, et nimistu suuruse vähenemise ja kaebajate sissetulekute vähenemise vahel ei saa olla mingil juhul põhjuslikku seos, ei vasta kohtu hinnangul tõele. Määruse nr 138 §-st 2 nähtuvalt maksab Eesti Haigekassa perearstile perearsti nimistusse kantud kindlustatud isikule vajalike tervishoiuteenuste osutamise kulude katmiseks pearaha, seega sõltub perearstile makstava summa suurus nimistusse kuuluvate isikute arvust (aga ka vanusest). Kuigi Määrus nr 138 ja sotsiaalministri 19.01.2007 määrus nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvestamise metoodika“ § 4 räägivad perearstile makstavatest summadest, nähtub ravikindlustuse seaduse § 36 lg-st 51, et ravi rahastamise leping sõlmitakse perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutava isikuga. Kui perearst osutab üldarstiabi äriühingu kaudu, sõlmitakse ravi rahastamise leping äriühinguga. Seega saab nimistu suurusega seotud sissetulekute vähenemine omada kaebajatele mõju.
30.Samas ei ole perearstide Merle Raidoja, Ülle Hanseni ja Helgi Andre nimistutest lahkunud isikute arv märkimisväärne ja sellega ei saa kaasneda kaebajate tulu märkimisväärset vähenemist. Veel vähem saab see olla tingitud ainuüksi vastustaja 17.03.2016 otsusest, sest eeltoodud andmetest nähtuvalt on nimistute suurused vähenenud juba enne selle otsuse tegemist. Pealegi ei saanud kaebajatel TTKS regulatsiooni alusel tekkida õiguspärast ootust, et Elva linna ühelegi perearstile enam teeninduspiirkonnaks ei määrata. TTKS-ga ei sätestata vastustajale kohustust tagada kaebajate perearstidele nimistute täituvus maksimaalses määras ega tagada kaebajatele teatud suuruses sissetulek. Kaebajate kaudu tegutsevate perearstide nimistute suurus ei ole vähenenud alla piirmäära. Soovi korral on ka kaebajate kaudu tegutsevatel perearstidel võimalik otsida endale uusi patsiente nimistuga liitumiseks ning taotleda täiendava teeninduspiirkonna määramist. TTKS ei anna vastustajale alust kaebajate soovitud konkurentsi piiravate meetmete kohaldamiseks kolmandate isikute suhtes. Kolmandatel isikutel on kaebajatega samasugune huvi suurendada patsientide arvu ja selle kaudu oma sissetulekuid. Kaebajate huvid ei ole kaalukamad kolmandate isikute omadest. Seejuures on kõigi kaebajate juures töötavate perearstide peale Helgi Andre nimistute suurused tunduvalt suuremad Anželika Kovešnikova nimistu suurusest ja seda ka pärast vaidlusaluste haldusaktide väljaandmist. Otsus ja menetluskulud
31.Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebus jätta terves ulatuses rahuldamata.
32.Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel kaebajate kanda. Vastustaja ega kolmandad isikud ei ole esitanud kohtule tähtajaks menetluskulusid ja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad nende menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
11(12)
3-16-606
33.Kohus jätab tähelepanuta kolmandate isikute kahju hüvitamise nõude, sest kolmandatel isikutel puudub õigus esitada praeguse haldusasja raames iseseisvaid nõudeid. Kuna kahju hüvitamist nõutakse eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, saab sellise nõude esitada maakohtule, mitte halduskohtule, kelle pädevusse kuulub avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine (HKMS § 4 lg 1).