R.K. kaebus Kaitseväe juhataja 10.06.2015.a käskkirja nr 386P „Distsiplinaarkaristuse määramine“ õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks ning Kaitseministeeriumi 12.08.2015.a vaideotsuse nr 10.41/15/3392 tühistamiseks 25.10.2016.a Kaebaja R.K., esindaja vandeadvokaat Klen Laus Vastustajad Kaitsevägi, esindaja Piret Alamaa ja Kaitseministeerium, esindaja Evelin Adamson
RESOLUTSIOON
1.Tunnistada Kaitseväe juhataja 10.06.2015.a käskkirja nr 386P „Distsiplinaarkaristuse määramine“ õigusvastaseks, muuta R.K. teenistusest vabastamise alus lahkumiseks omal soovil avaliku teenistuse seaduse § 87 lg 1 järgi ja mõista Kaitseväelt välja R.K. kasuks hüvitis R.K. kolme kuu keskmise palga ulatuses.
2.Tühistada Kaitseministeeriumi 12.08.2015.a vaideotsus nr 10.4-1/15/3392.
3.Mõista Kaitseväelt ja Kaitseministeeriumilt R. K. kasuks solidaarselt välja menetluskulud 1679 (üks tuhat kuus sada seitsekümmend üheksa) eurot.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseväe juhataja 10.06.2015.a käskkirjaga nr 386P „Distsiplinaarkaristuse määramine“ vabastati Kaitseväe juhataja administratsiooni vanemstaabiohvitser R.K. alates 12.06.2015.a tegevteenistusest ja ametikohalt seoses distsiplinaarsüüteoga (tl 12-13). R.K. esitas 09.07.2015.a Kaitseväe juhataja käskkirjale vaide, mis jäeti Kaitseministeeriumi 12.08.2015.a vaideotsusega nr 10.4-1/15/3392 rahuldamata (tl 16-18, 20- 23).
2.R.K. esitas 14.09.2015.a kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles taotleb Kaitseväe juhataja 10.06.2015.a käskkirja nr 386P „Distsiplinaarkaristuse määramine“ kehtetuks, teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist või alternatiivselt Kaitseväe juhataja 10.06.2015.a käskkirja nr 386P „Distsiplinaarkaristuse määramine“ kehtetuks tunnistamist teenistusest vabastamise aluse osas, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitise väljamõistmist kolme kuu keskmise palga ulatuses või alternatiivselt teenistusest vabastamise osas õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitise väljamõistmist kolme kuu keskmise palga ulatuses ning Kaitseministeeriumi 12.08.2015.a vaideotsuse nr 10.4-1/15/3392 tühistamist.
3.Kohus võttis kaebuse 09.10.2015.a menetlusse Kaitseväe juhataja 10.06.2015.a käskkirja nr 386P „Distsiplinaarkaristuse määramine“ õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise ning Kaitseministeeriumi 12.08.2015.a vaideotsuse nr 10.4-1/15/3392 tühistamise nõuete osas, muus osas tagastas kaebuse ja määras vastustajateks Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi (tl 30-31).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebuse põhjendused. 4.1 Distsiplinaarkaristus ei ole määratud tähtaegselt. Kaitseväe juhataja sai kaebajale etteheidetavast ja distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olevatest asjaoludest teada hiljemalt 24.04.2015.a (millal Kaitseministeeriumi kantsler andis Kaitseväe juhatajale ülevaate kaebaja suunamise lõpetamise aluseks olnud asjaoludest). Seega lõppes karistuse õiguspäraseks määramiseks kulgenud tähtaeg 24.05.2015.a. Distsiplinaarkaristuse määramine 17 päeva pärast seadusega sätestatud tähtaja möödumist on õigusvastane ja sellest tulenevalt kuulub käskkiri tühistamisele. 4.2 Käskkiri on motiveerimata ja kaalutlusvigadega. Käskkirjast ei selgu, miks on kaebaja teenistusest vabastamine põhjendatud ja vajalik. Vaidlustatud käskkirjaga distsiplinaarkaristuse määramisel ei ole vaatamata sellekohasele viitele arvestatud kaebaja varasemat käitumist ega teenistust. Kaebaja märgib, et on viimase 18 teenistusaasta jooksul saanud vähemalt 18 ergutust ning kaebajale ei ole määratud ühtegi distsiplinaarkaristust. Lisaks, loetud kuud enne distsiplinaarkaristuse määramist andis kaitseminister kaebajale tänukirja suurhanke eeskujuliku läbiviimise eest kaebaja ettenähtust paremaid töötulemusi kinnitavad ka arenguvestluste kokkuvõtted, kus läbivalt on üldhinnang kaebaja töösooritusele olnud „erakordne“. Seega võib üheselt väita, et kaebaja senine teenistus on olnud eeskujulik. 4.3 Määratud distsiplinaarkaristus ei ole kooskõlas kaebaja süüteo raskusega. Ebaõige on käskkirjas toodud väide, et kaebaja soovitas värvata tööle T. A. Kaebaja edastas personaliosakonna juhatajale üksnes info selle kohta, et leidis kandidaadi ning tegi ettepaneku kutsuda ta vestlusele. Kaebaja ei otsustanud T. A. teenistusse võtmist. T. A. võeti teenistusse objektiivsetest kriteeriumitest lähtuvalt ja mitte kaebaja tegevuse tulemusena.
4.4 Määratud distsiplinaarkaristus ei ole kooskõlas varasema praktikaga. Kaebajale ei ole teada, et varasemalt oleks kellegagi Kaitseväes lõpetatud teenistussuhet sarnastel asjaoludel. Küll aga esineb korduvaid näiteid olukordadest, kus oluliselt raskemate rikkumiste ja oluliselt suurema süümäära esinemisel (nt vargus, joobes juhtimine, pistise võtmine) on piirdutud oluliselt kergemate distsiplinaarkaristuste määramisega ja ei ole teenistussuhet lõpetatud.
5.Vastustajad paluvad jätta kaebuse rahuldamata ja esitavad sellele järgmised vastuväited. 5.1 Kaitsevägi leiab, et distsiplinaarkaristus on kaebajale määratud seaduses sätestatud tähtaegu järgides. KVTS-s distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaegadele sätestatud erikord. Lähtuvalt eeltoodust tuleb distsiplinaarjuurdluse läbiviimise korral määrata distsiplinaarkaristus 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist, kuid mitte hiljem kui üks aasta distsiplinaarsüüteo toimepanemisest. Üheaastase tähtaja järgimise osas antud asjas vaidlust ei ole. Vaidlusaluses distsiplinaarasjas otsustas Kaitseväe juhataja läbi viia distsiplinaarjuurdluse, määrates juurdluse läbiviijaks Sõjaväepolitsei. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte kinnitati Sõjaväepolitsei ülema poolt 27.05.2015.a ning Kaitseväe juhataja määras distsiplinaarkaristuse 10.06.2015.a, s.o 14. päeval pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Samal päeval tehti distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kaebajale teatavaks. Seega järgiti 15 päevast tähtaega distsiplinaarkaristuse määramisel. Käskkiri on motiveeritud, kaalutlusvigadeta ja kooskõlas kaebaja süüteo raskusega. 5.2 Kaitseministeerium leiab, et distsiplinaarkaristus on kaebajale määratud tähtaegselt, lähtudes KVTS-s sätestatust. Vastustaja hinnangul Kaitseväe juhataja poolt välja antud käskkiri on põhjendatud ja motiveeritud ning nimetatud käskkirjas ei ole kaalutlusvigu, mistõttu ei esine alust vastava otsuse tühistamiseks. Kaitseväe juhataja on käskkirja põhjendavas osas arvesse võtnud, hinnanud ja kaalunud erinevaid asjaolusid kaebajale vastava distsiplinaarkaristuse määramiseks (sh arvesse võtnud distsiplinaarsüüteo tagajärgede raskust, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid). Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on kooskõlas kaebaja süüteo raskusega. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja oleks pidanud teadma, et avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 58 lg 2 alusel on ametnik kohustatud viivitamata ametiasutust teavitama, kui tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt ATS §-st 15.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada järgmistel põhjendustel. 6.1 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Puudub vaidlus, et kaebajal oli võimalus distsiplinaarmenetluse materjalide ja distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega tutvuda alles 10.06.2015.a, s.o päeval, millal talle tutvustati kaevatavat käskkirja (tl 148). Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja sai teenistusest vabastamisest teada alles vaidlustatud käskkirja tutvustamisel (tl 148-149). Kohtule esitatud kaebajale 10.06.2015.a koos distsiplinaarmenetluse materjalidega kätte antud karistamise käskkirja projektis puuduvad andmed kavandatava karistuse kohta (tl 124-125). Eelkirjeldatud asjaoludel pole kohtu hinnangul vaidlustatud käskkirja andmisel kaebajale HMS § 40 lg-s 1 sätestatud õigus nõuetekohaselt tagatud. Kohtupraktikas on leitud, et isikule peab olema ka selge, millise sisuga haldusakt ja millistel peamistel põhjustel võidakse välja anda (vt RKHKo 3-3-1-82-03, p 17; 3-3-1-72-10, p 17; 3-3-1-46-12, p 24). Kui isik vaid aimab kavandatava koormava haldusakti sisu, siis sellest korrektseks ärakuulamiseks ei piisa (vrd RKHKo nr 3-3-1-46-12, p 24).
Kohtupraktikas on leitud, et ärakuulamisõiguse rikkumisel võib kohus jätta haldusakti tühistamata üksnes juhul, kui on veendunud, et nõuetekohane ärakuulamine ei oleks toonud kaasa soodsama haldusakti andmist (vt RKHKo 3-3-1-76-12, p 14). Käesoleval juhul kohtul selline veendumus puudub. Muuhulgas süvendab kahtlust asjaolu, et kaevatavast käskkirja osast „Põhjendused ja kaalutlused“ nähtuvalt pole karistusliigi valikul arvestatud mittevaieldava asjaoluga, et kaebaja senine teenistuskäik on olnud eeskujulik (tl 149). Asjas kogutud andmete kohaselt on kaebaja senine teenistuskäik toonud talle 18 erinevat ergutust ja vastustaja hinnangu „erakordne“ (tl 24, 26). 6.2 Eeltoodud põhjustel on kaebaja teenistusest vabastamine toimunud õigusvastaselt. ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kuna kaebaja on teenistusest vabastatud õigusvastaselt tunnistab kohus kaevatava haldusakti õigusvastaseks, muudab kaebaja teenistusest vabastamise aluse lahkumiseks omal soovil ATS § 87 lg 1 järgi, mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses ja tühistab vaideotsuse.
7.Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude (kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja õigusabikulud) väljamõistmist summas 1679 eurot (tl 29, 135-146). Kuna kulud on kantud ja kohased, kuuluvad need kaebuse rahuldamise võttu vastustajatelt solidaarselt väljamõistmisele. Vastustajad pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.