Teenistussuhted › Riigiteenistus

EDASIKAEBAMISE KORD

3-15-1073 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.12.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

16.03.2015

3-15-1073 kutsesobivusnõuetele, ei ole osasid kandideerijaid (sh kaebajat) vestlusele kutsunud ega ole põhjendanud kandidaadi valikut väljastpoolt politseisüsteemi. Vastustaja poolt läbiviidav otsustusprotsess ja selle tulemused peavad olema kontrollitavad. Kaebajat pole kutsutud vestlusvooru, kuhu olid kutsutud mitmed kandideerijad. Sellega ei koheldud kaebajat teistega võrdselt. Jääb arusaamatuks, millise kriteeriumi järgi hinnati kaebaja mittesobivaks juba enne vestlusvooru. Kaebajale teadaolevalt ei ole toimunud kandideerijate siseministri 12.04.2013 määruses nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti kõrgema ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ nimetatud nõuetele vastavuse kontrollimist. Nimetatud määruse kohaselt kohaldatakse politseiteenistusse võtmisel kehalise ettevalmistuse nõudeid. Kaebajat pole teavitatud, miks ta ei sobi vabale ametikohale. Teave on aga oluline olukorras, kus kogenud politseinik kandideerib mitmel korral temale sobivale ametikohale, kuid teadmata põhjustel ei osutu valituks. Vastustaja tõendamiskohustus on täitmata. Teada on, et kuulutus oli avaldatud siseportaalis Tõnnivakk, kuid ei ole tõendatud, et välja oli kuulutatud ja läbi viidud avalik konkurss, mille kaudu sai kandideerida väljastpoolt politseisüsteemi (VS ja teised). Puuduvad tõendid, mitu kandidaati üldse kandideeris. Isikuankeeti küsiti valituks osutunud kandidaadilt konkursi lõpus. Vastustaja ei ole esitanud konkursi kohta ühtegi dokumenti ega tõendeid, kuidas ja kelle isikuomadusi ta on hinnanud. Seega ei ole teostatud kandidaatide isikuomaduste kontrolli, mille järgi oleks saanud kandidaatide sobivust hinnata ja otsustada nende järgmisesse vooru lubamise. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kuidas nn dokumendivoor toimus, mida hinnati ning milliste tulemusteni jõuti. Seega pole kontrollitav ka kaebaja poolt dokumendivooru väidetav mitteläbimine. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid ka teiste kandidaatide haridusnõuete osas ega protokolle kehaliste katsete läbimise kohta. Pole ka ühtegi tõendit, et konkursidokumendid oleks hävitatud. Samas oli vastustajal kohustus konkursidokumendid kuni säilitamistähtaja lõpuni alles hoida. Asjakohatud on vastustaja viited isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvidele ja nende tõlgendustele. IKS §-s 6 sätestatud minimaalsuse põhimõtet ei saa tõlgendada viisil, et „mida vähem dokumente, seda parem“. Asjassepuutumatud on vastustaja viited IKS §-dele 10 ja 14. Andmesubjekti nõusoleku üle vaidlust ei ole. Vastustaja on ebaõigesti tuginenud ka IKS § 24 p-le 1, leides, et isikuandmete töötleja on kohustatud eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud isikuandmed viivitamata kustutama või sulgema, kui seadus ei näe ette teisiti.

3-15-1073 on mõistlik ja proportsionaalne. Kaebaja kohta oli isikutoimik juba olemas. Kutsesobivusvestluse pidamata jätmine ei ole kaebaja õiguste rikkumine. ATS või PPVS ei sätesta konkursi menetlusreegleid. Kuna kaebaja läbis vaid dokumendivooru, siis temaga vestlust ei toimunud. Konkursikutses oli märgitud, et politseiline haridus ei ole nõutav. Seega oli juba kuulutusega tutvumisest arusaadav, et kandideerima oodatakse isikuid nii PPA-st kui väljastpoolt. Värbamise korra p 29 järgi kontrollitakse kehalist võimekust enne katseaja lõppu. Seega on kehalise ettevalmistamise nõuete täitmine toimunud kooskõlas värbamise korraga. Kaalutlusõigust ei ole vääralt teostatud. Kaebajat teavitati konkursi tulemustest kooskõlas ATS § 20 nõuetega. Värbamise korra p 37 annab kandidaadile õiguse saada kuulutuses märgitud kontaktandmete kaudu põhjendusi ja selgitusi värbamise ja valiku tegemise korra ning teda puudutavate otsuste kohta. Täiendavaid selgitusi enda tulemuste või konkursi kohta üldiselt kaebaja nõudnud ei ole. Kaebaja näeb enda ja teiste suhtes toimunud rikkumisi valikuliselt. Konkurss viidi läbi nõuetekohaselt. Konkursil osalemine ja vabale ametikohale kandideerimiseks taotluse esitamine ei anna isikule veel õigust saada sellele ametikohale nimetatud. Konkursi tulemused ei ole küll fikseeritud, kuid seda ei nõua ka ATS või PPVS. Ei eksisteeri haldusakti konkursi tulemuste kohta, mille õiguspärasust ja tühisust saaks hinnata. Asjaolu, et protseduure ei dokumenteerita, ei lähe vastuollu õigusaktidega. HMS näeb küll ette üldnõuded dokumentide kogumisele ja säilitamisele, kuid PPVS § 1 lg-d 3 ja 6 ütlevad selgelt, et HMS ja ATS laieneb politseiteenistusele erisustega. ATS või PPVS ei näe osas, mis puudutab konkursi või personaliotsingu läbiviimist, ette erisusi isikuandmete töötlemisele nende isikute suhtes, kes osalesid konkursil, kuid ei osutunud valituks. Seega kehtivad IKS üldised nõuded, mille kohaselt tuleb eesmärgi saavutamisel – praegusel juhul konkursi eduka lõpule viimisega seoses – teiste isikute andmed kustutada. Sooviavalduste registreerimist politsei dokumendihaldussüsteemis, nende töötlemist ja hävitamist kooskõlas värbamise korraga ei tehta, s.t avaldusi ei registreerita ja dokumentide hävitamist või kustutamist ei dokumenteerita. Tegemist on asutusesisese korraldusega. Vaidlusalune noorsoopolitseiniku ametikoht täideti 29.04.2015 käskkirjaga, millega viidi VS sellele ametikohale üle. Praegusel juhul oli tegemist personaliotsinguga värbamise korra p 14 mõttes, mitte konkursiga ATS tähenduses. Lisaks lubab PPVS § 43 lg 2 nimetada politseiametniku ametikohale konkursita.

VS palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kolmas isik kandideeris noorsoopolitseiniku ametikohale 09.03.2015 läbi portaali CV Keskus ja esitas kandideerimiseks elulookirjelduse. Vestlus toimus 27.03.2015. Vestlusest ei jäänud kolmandale isikule muljet, et sobiv kandidaat oleks juba välja valitud. Samuti ei võrreldud kolmandat isikut kellegi teisega. Pärast vestlust võttis kolmanda isikuga samal päeval e-posti teel ühendust JR ning täita tuli isikuankeet ja nõusoleku leht andmete kogumiseks. Umbes nädal hiljem helistas JR ja teatas, et kolmas isik osutus valituks. Tööle asus kolmas isik 20.04.2015 ning füüsilised katsed sooritas juunis 2015.

Tallinna Halduskohus jättis 10.06.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

Vastustaja on kinnitanud, et VS üleviimise käskkirjaga täideti see ametikoht, mille osas oli konkurss välja kuulutatud. Kaebaja on ise edastanud PPA Lääne personalitalituse juhtivspetsialist JR 26.03.2015 e-kirja, millega teavitati tema valituks mitteosutumisest. Seega ei ole vaidlust selles, et alates 26.03.2015 ei olnud kaebaja enam kandidaat noorsoopolitseiniku ametikohale. Kuivõrd kaebaja osavõtt vaidlusalusest konkursist lõppes 4(9)

3-15-1073 26.03.2016 juba dokumendivoorus, siis saab tema õigusi eelkõige rikkuda komisjoni (nn valikumeeskonna) toiming, mille tulemusel kaebajat vestlusvooru ei kutsutud. Tähtsust ei ole asjaolul, kas välja oli kuulutatud nn „avalik konkurss“ või „personaliotsing“, kuna ei ole kahtlust, et PPA otsis kandidaate vabale ametikohale ning tegi selle teatavaks nii asutusesiseselt (keskkonna Tõnnivakk kaudu) kui ka tööportaalide kaudu. Kuigi kaebaja on seadnud kahtluse alla politseisüsteemi väliste isikute kandideerimise võimalikkuse, ei ole selline kahtlus põhjendatud. Kohus on avalike otsingumootorite kaudu tuvastanud, et nimetatud kuulutus on sisestatud ka vähemalt CV Keskuse portaali (https://www.cvkeskus.ee/372024), mistõttu ei ole kahtlust, et teave vabast ametikohast jõudis ka avalikkuseni ning kõikidel soovijatel oli võimalus sellele kandideerida. Vastustaja on selgitanud, et kuivõrd kandideerimisega seotud dokumentatsioon ei ole säilinud, ei ole avalduste ja CV-de tagantjärele esitamine enam võimalik. Samas saab PPA Lääne personalitalituse juhtivspetsialist JR 07.03.2016 ettekandest järeldada, et läbi erinevate portaalide laekus PPA-le 15 avaldust ning edasi pääses 7 kandidaati. Kuigi lisaks nimetatud ettekandele muid sellekohaseid tõendeid ei ole, on usutav, et konkursil kandideeris lisaks kaebajale ja kolmandale isikule ka teisi isikuid. Pelgalt asjaolu, et vastustaja ei ole esitanud tõendeid vastavate isikute kandideerimise kohta, ei tähenda, et vastustaja tegevus oleks olnud õigusvastane või kaebaja õigusi rikkuv. Isikuankeetide nõudmata jätmist puudutav etteheide on aga alusetu, sest värbamise korra p-st 24 järeldub selgelt, et isikuankeet tuleb esitada alles lõppvooru jõudes. Kaebaja etteheited dokumenteerimise puudulikkuse kohta võivad osaliselt olla küll põhjendatud, kuid sellest ei saa järeldada seda, et asjakohased toimingud ning konkursi tulemused oleksid seetõttu automaatselt õigusvastased. Personali valikul on haldusorganil lai kaalutlusruum ning värbamisega tegelevatel ametnikel on õigus otsustada, keda tasub sõltuvalt konkreetsete valikumeetodite eripäradest ning vaba ametikoha olemusest järgmisesse vooru kutsuda. On aktsepteeritav, et järgmisesse vooru mittepääsemist üksikasjalikult ei motiveerita. Värbamise korra p-de 36 ja 37 kohaselt teavitatakse konkursi või personaliotsingu tulemustest e-posti või posti teel nii konkursi võitjat kui ka valituks mitteosutunud kandidaate. Kandidaadil on õigus saada kuulutuses märgitud kontaktandmete kaudu põhjendusi ja selgitusi värbamise ning valiku tegemise korra ja teda puudutavate otsuste kohta. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud (tl 25). Olukorras, kus kaebaja ei küsinud täiendavaid selgitusi värbamisprotsessi kohta, ei ole sellekohane hilisem etteheide enam piisavalt põhjendatud. On usutav, et selgituse küsimisel oleks kaebajale mõistliku tähtaja jooksul vastatud. Seda kinnitavad muu hulgas kaebusele lisatud 30.03.2015 e-kirjad (kaebaja küsis lõppenud konkurssi puudutavaid dokumente ning need edastati talle samal päeval). Kaebuse lahendamisel ei ole otsest tähtsust ja tuleb jätta tähelepanuta asjaolu, kuidas hinnati teisi kandidaate või teostati nende isikuomaduste kontrolli. Olukorras, kus haldusorgan leiab juba dokumendivoorus, et kaebaja edasi ei pääse, ei olnud vaja järgmistes voorudes enam sama küsimuse juurde tagasi pöörduda. Samas on usutav vastustaja väide, mille kohaselt lähtuti kaebaja isikuomaduste sobivuse hindamisel varasemalt teadaolevast informatsioonist. Vaidlust ei saa olla selles, et vastustajal oli kaebaja teenistuskäigust ning isikuomadustest ülevaade olemas. Arvestades asjaolu, et vastustajal on politseiametnike teenistusse võtmisel ulatuslik kaalutlusruum, võiks kaebaja etteheidetel olla tähtsust vaid juhul, kui kolmas isik VS ei vastaks konkursikuulutuses nimetatud ja seadusest tulenevatele nõuetele ning oleks ilmselge, et õiguspärasel viisil ei oleks saanud teda personaliotsingu või konkursi võitjaks pidada. 5(9)

3-15-1073 Praegusel juhul on kolmas isik esitanud haridust tõendavad dokumendid ning kinnitanud, et ta on sooritanud füüsilised katsed. Ka vastustaja on kinnitanud, et kolmas isik vastab kõikidele kuulutuses esitatud nõuetele. Arvestades kõiki tõendeid kogumis, ei nähtu taolisi asjaolusid, mis oleksid välistanud kolmanda isiku teenistusse võtmise. Kaebaja etteheited kolmanda isiku erialase hariduse puudumise osas on asjassepuutumatud. Siseministri 12.04.2013 määruse nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ § 3 lg 1 sätestab küll nõude, et politseiametnikul peab olema vähemalt keskharidus ja kutseharidus või kõrgharidus politsei või piirivalve erialal, kuid koosmõjus nimetatud määruse §-ga 5 saab erialase koolituse läbida ka pärast ametisse nimetamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et VS on erialase koolituse läbinud. Kuigi vastustaja tegevus dokumentide säilitamisel võib olla mõningas vastuolus hea halduse põhimõttega, ei ole tegemist puudustega, mis viitaks kaebaja õiguste rikkumisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6(9)

3-15-1073 Kaebaja ei nõustu halduskohtu väitega, et järgmisesse vooru mittepääsemist ei pea üksikasjalikult motiveerima. Selline tegevus võib riivata oluliselt isiku õigust valida endale tegevusala. Asjakohane ei ole viide Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-41-07 p-le 11. Järgmisesse vooru mittepääsemine on oluline selleks, et mõista puudujääke, mis osutusid konkursil määravaks ning kontrollida konkursi läbiviija tegevuse õiguspärasust. Kohtuotsus on vastuoluline. Kohus on otsuses üheselt tuvastanud, et konkursi dokumenteerimine oli puudulik. Samuti on kohus väitnud, et vastustaja tegevus dokumentide säilitamisel võib olla vastuolus hea halduse põhimõttega. Samas ei ole kohus sisuliselt põhjendanud, millises osas esines konkursi läbiviimisel puudujääke ning millised on nende tagajärjed või mõjud kaebajale. Kohtumenetluse käigus ei ole kohus välja selgitanud, kas konkursi dokumentatsioon üldse koostati. Vastustaja ei ole esitanud kohtule dokumentide hävitamise akti. Vastustajal on kohustus säilitada konkursidokumendid kuni säilitamistähtaja lõpuni. Kohus ei ole nõudnud serverite väljavõtteid dokumentide esitamise või hävitamise kohta. Dokumentide kohtule ilma veenva põhjuseta mitteesitamine annab kohtule õiguse konkursi läbiviimise õiguspärasuse kontrollimisel asuda seisukohale, et see ei olnud läbi viidud õiguspäraselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-1073 noorsoopolitseiniku ametikohale väljakuulutatud konkursi läbiviimine ja tulemused ei ole mitte kuidagi dokumenteeritud. Tõsi on, et ATS ega PPVS ei kehtesta konkursi läbiviimise täpseid reegleid ega ütle midagi vorminõuete kohta. Samuti ei näe need seadused ette regulatsiooni konkursil osalenud ja valituks mitteosutunud kandidaatide andmete säilitamiseks pärast konkurssi. Samas peab haldusakti välja andnud haldusorgan olema tulenevalt viidatud HMS sätetest võimeline esitama vastavad põhjendused haldusaktis (viitega kasvõi Korras sätestatud valikumeeskonna poolt kinnitatud konkursitulemustele), ning säilitama konkursiga seotud dokumentaalseid tõendeid vähemalt 30 päeva jooksul, mil lõppeb haldusakti vaidlustamise tähtaeg, et olla suuteline oma väiteid vaide- või kohtumenetluses tõendama. Vastustaja viited IKS-le on selles kontekstis asjakohatud – konkursi eesmärki ei saa IKS tähenduses pidada saavutatuks, kui selle lõppresultaadi (haldusakti) vaidlustamise tähtaeg ei ole möödas. Ringkonnakohtu hinnangul on halduspraktikas äärmiselt ebatavaline, et konkursi läbiviimise ja selle tulemuste kinnitamise kohta puuduvad igasugused dokumentaalsed tõendid. Reeglina on sellisteks tõenditeks konkursikomisjoni (valikumeeskonna) moodustamise käskkiri; konkursikomisjoni töökord, kus on sätestatud täpselt, kuidas toimub konkursil osalejate hindamine; kandideerijate poolt esitatud dokumendid ja proovitööd (kui vajalik); hindamistulemuste protokoll ning hindamistulemuste kinnitamine ja ettepaneku tegemine konkursi võitja ametisse nimetamiseks või nimetamata jätmiseks. Vastustajal ei ole olnud midagi sellist kohtule esitada. HMS § 56 lg 1 nõude täimiseks ei piisa ametniku suulistest või hiljem kirjapandud selgitustest. Lisaks nähtub asja materjalidest segadus VS ametisse nimetamisega. VS osas on välja antud kaks käskkirja samale ametikohale määramise kohta. 14.04.2015 käskkirjaga (tl 114) võeti ta politseiteenistusse ja nimetati HS lapsepuhkuse ajaks, s.o kuni 31.12.2015 Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Pärnu konstaablijaoskonna noorsoopolitseiniku ametikohale. 29.04.2015 käskkirjaga (tl 85) viidi VS üle ja nimetati uuesti samale ametikohale sama teenistustähtajaga. Vastustaja esindaja poolt kohtuistungil väidetu kohaselt anti vaidlustatud konkursi tulemusel välja 29.04.2015 käskkiri, kuid see, mille alusel valiti VS ametisse ja anti välja 14.04.2015 käskkiri, jäigi kohtuistungil selgusetuks. VS poolt esimese astme kohtus esitatud arvamusest nähtuvalt oli isik ise seisukohal, et ta asus konkursi tulemusel ametisse 20.04.2015, s.o just 14.04.2015 käskkirja alusel. Seetõttu on vaidlustatud konkursi tulemused ja kaevatud käskkiri kohtule arusaamatud ja täielikult kontrollimatud. Kohtul ei ole võimalik mistahes tõendite alusel hinnata, kas vastustaja on haldusakti andes täitnud õiguspäraselt kaalumiskohustust ning haldusakt on kaalutlusvigadeta (HKMS § 158 lg 3). Vastustaja poolt ilmselge hea haldustava ja viidatud HMS sätete rikkumine toob kaasa nii konkursitulemuste kui ka kaevatud käskkirja õigusvastasuse.

3-15-1073 praegusel juhul ka ühele avalikule huvile (haldusmenetluse õiguspärane läbiviimine) teine avalik huvi (ametikoha täidetus ja reaalse töö tegemine katkematult). Niisiis ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik kaevatud haldusakti tühistada eelkõige kaaluka kolmanda isiku huvi tõttu. Seepärast ei saa ka kohus kohustada vastustajat kandidaatide uueks hindamiseks (seda takistavad ka objektiivsed asjaolud, st hinnatavate dokumentide ja isikute puudumine) või uue konkursi läbiviimiseks. Kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõuded jäävad rahuldamata. Kaebajal säilib võimalus kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui ta leiab, et õigusvastase konkursitulemuste kinnitamisega ja haldusakti väljaandmisega on talle tekitatud kahju.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.