Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi 22.11.2016, Tartu 3-15-881 Si kaebus Viru Vangla 16.02.2015. a käskkirja nr 6.4/100-KP tühistamiseks Tartu Halduskohtu 13.11.2015. a otsus Si apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja S Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.1. Jätta Si apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.11.2015. a otsus muutmata.
2.2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 22.12.2016 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kohaldas 16.02.2015. a käskkirjaga nr 6.-4/100-KP kinnipeetav Si suhtes alates 16.02.2015 täiendavate julgeolekuabinõudena kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, selleks, et välistada kokkupuuteid teiste isikutega; isiklike esemete keelamist, mis seisnes selles, et kinnipeetav Silt võeti kambrist ära kõik isiklikud esemed, millega on võimalik rikkuda kambri sisustust või lõhkuda vangla vara; kehakultuuriga tegelemise keelamist, mille tingis lukustatud kambri eripära ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist eesmärgiga piirata kinnipeetava suhtlemist ja liikumist, mis omakorda välistab selle, et kinnipeetav saab kusagilt hankida esemeid või koostöös teistega organiseerida akende lõhkumist. Käskkirjas märgitakse, et 16.02.2015. a ettekande nr 6-20/815-1 kohaselt avastati pärast kinnipeetav V. Tarasovski ümberpaigutamist E7 eluosakonna kambrisse nr 3413 sama kambri
aknas mõra. Videosalvestise vaatluse protokollist nähtub, et ajavahemikul 15.05-15.08 viibisid nimetatud kambris kinnipeetavad V. Tarasovski ja S. Käskkirja kohaselt ei tunnistanud kumbki kinnipeetav kambriakna lõhkumist. Eelnevast tulenevalt olid mõlemad kinnipeetavad kahtlustatavad distsiplinaarsüüteo toimepanemises ning selleks, et vältida kinnipeetavate omavahelist suhtlemist ja distsiplinaarmenetluse mõjutamist, tuli kinnipeetav Si suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid.
2.Viru Vangla lõpetas 08.04.2015. a käskkirjaga nr 6.-4/186 Si suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise.
3.S esitas vaide Viru Vangla 16.02.2015. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 23.03.2015. a vaideotsusega nr 6-12/41-2 Si vaide rahuldamata.
4.S esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 16.02.2015. a käskkirja nr 6.-4/100-KP tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud käskkiri kaalutlusvigadega ja ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetele. S ei ole seotud kinnipeetava Vitali Tarasovski kambri aknas oleva mõraga. Läbiviidud distsiplinaarmenetluses ei leidnud kinnitust, et kaebaja oleks kuidagi seotud aknaklaasi lõhkumisega. Kaebaja oli V. Tarasovski kambris paar minutit ja sellel ajal olid valvurid koridoris ning oleksid kuulnud, kui akent oleks lõhutud. Aken oli katki juba enne V. Tarasovski sinna kambrisse paigutamist. Kaebaja ei ole kunagi vangla vara kahjustanud ja aknaid lõhkunud. Seetõttu on intensiivsete piirangute kohaldamine kaebaja suhtes alusetu ja ebavajalik ning ebaproportsionaalne sekkumine kaebaja õigustesse ja vabadustesse. Pelgalt umbmäärasele kahtlusele tuginemine ei anna õigust selliste ränkade meetmete kohaldamiseks, kus kaebaja on suletud täielikku isolatsiooni. Kaebajalt võeti ära ka televiisor. Vangla kohaldas vääralt vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-d 1, 2 ja 4.
HALDUSKOHTU LAHEND
5.Tartu Halduskohus jättis 13.11.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse kohaselt on vastustaja vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendanud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on hädavajalik. Vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstavate õigushüvede kahjustamises. Asja materjalidest nähtuvalt paigutati V. Tarasovski kambrisse nr 3413 16.02.2015 kella 14.40 paiku. Viru Vangla valvuri U. Võhma ettekanne tõendab, et paigutuse hetkel oli kambri aken terve. Ka vanemvalvurite M. Naprejevi ja A. Kaurili sõnade kohaselt oli kambri aken terve. Kuivõrd tegemist oli suure mõraga (80 cm), siis ei ole tõenäoline, et see oleks enne paigutamist jäänud valvuritele märkamata. Seda enam, et vangla on vastuses kohtunõudele kinnitanud, et vangla peab akende terveksolekut väga oluliseks, kuivõrd purustatud klaas võib kujuneda üliohtlikuks nii kinnipeetavatele kui ka ametnikele. Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et aken oli katki juba enne V. Tarasovski kambrisse paigutamist. Pool tundi pärast kinnipeetav V. Tarasovski kambrisse paigutamist, s.o umbes kell 15.10 teavitas V. Tarasovski valvurit sellest, et tema kambri aknas on mõra. Videosalvestise vaatluse protokollist nähtub, et ajavahemikul 15.00-15.10 viibisid nimetatud kambris E7 eluosakonna kinnipeetavad V. Tarasovski ja S. Kumbki kinnipeetavatest ei tunnistanud kambriakna lõhkumist. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et seoses aknas oleva mõraga viidi läbi distsiplinaarmenetlus, kus ei leidnud kinnitust, et kaebaja oleks seotud aknaklaasi lõhkumisega. Viru Vangla 16.03.2015. a distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et vangla ei suutnud tuvastada, kes
kambri nr 3413 akna lõhkus. Distsiplinaarmenetluses ei tuvastatud, et kaebaja ei olnud aknaklaasi lõhkumisega seotud. Kuna pooletunnise ajavahemiku jooksul viibisid kambris ainult kaks kinnipeetavat (V. Tarasovski ja S), siis järeldas vangla, et üks kinnipeetavatest või mõlemad kinnipeetavad kooskõlastatult olid seotud kambri akna lõhkumisega. Akna lõhkumine on tõsine õigusrikkumine, mis vaieldamatult ohustab vangla julgeolekut. Puudub alus väita, et rakendatud meetmed ei olnud julgeolekuohu ja uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu tõrjumiseks kohased ja vajalikud. Arvestada tuleb ka sellega, et vangla peab julgeolekuohu ilmnemisel otsustama täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise kiiresti ja piiratud teabe põhjal. Vaidlusalune käskkiri vastab HMS §-le 54 ja § 55 lg-le 1, on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele. Käskkiri on selge ja üheselt mõistetav. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust või asjaolu, mis tõendaks, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigusvastane. Seetõttu puuduvad ka alused käskkirja tühistamiseks. Riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja kaebuse esitamisel vabastas, jääb Eesti Vabariigi kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.S esitas Tartu Halduskohtu 13.11.2015. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas halduskohus ebaõigesti VangS § 69 lg-t 1 ja tegi ebaõige järelduse, et vangla kohaldas õigesti ja proportsionaalselt meetmeid. Vaidlustatud käskkiri on kaalutlusvigane ning vanglapoolne omavoli ja kaebaja karistamine. Puudus igasugune vajadus kaebaja suhtes selliste karmide piirangute kohaldamiseks, kuna kaebaja ei olnud agressiivne, ei lõhkunud akent ja keelatud esemeid tema valduses ei olnud. V. Tarasovski avastas ise, et tema kambri aknas on mõra ja teavitas sellest valvureid. Kui kaebaja oli V. Tarasovski kambris, siis olid valvurid koridoris ja oleksid kuulnud akna lõhkumist. Kaebaja puhul ei olnud tõenäoline kaitstava õigushüve kahjustamine ja julgeolekuabinõude kohaldamine maksimummääras ei olnud hädavajalik. Nõustuda ei saa halduskohtuga, et käskkirjas on iga rakendatud meetme kohta esitatud põhjendus. Televiisori äravõtmist ei ole käskkirjas põhjendatud, kuid televiisori vaatamise keeld rikub kaebaja Põhiseaduse (PS) §-st 44 tulenevat õigust informatsioonile. Halduskohus jättis tähelepanuta, et vangla eiras uurimisprintsiipi. Videosalvestistelt on näha kaebaja sisenemine ja väljumine V. Tarasovski kambrist ning tal ei ole midagi käes. Samal ajal olid valvurid kambrist ainult paar meetrit eemal ja oleksid kuulnud kui aknaklaasi pihta oleks löödud. Oluline on tähele panna, et kambrites on tavalistest aknaklaasidest tugevamad aknaklaasid. Vaidlustatud käskkiri on kaalutlusvigane, kuna vangla on põhjendanud meetmete kohaldamist asjaoluga, mida VangS § 69 lg 1 ei sätesta. Meetme kohaldamise alusena ei sätesta seadus kinnipeetavate omavahelise suhtlemise vältimist. Kaebaja ei pea kannatama selle eest, et teise kambri aknas on mõra ja, et kaebaja käis korraks selles kambris juttu ajamas kaaskinnipeetavaga, kes samuti kinnitab, et kaebaja ei ole tema kambris akent lõhkunud. Kaebaja kambris oli aken terve ja vangla vara ei ole kaebaja kunagi lõhkunud.
7.Viru Vangla palub vastuses Si apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, nagu oleks käskkirjas välja toodud mitteõiguspäraseid asjaolusid, viidates väljendile „vältida kinnipeetavate omavahelist suhtlemist ja distsiplinaarmenetluse mõjutamist“. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et VangS § 69 lg 1 sätestab lubatavad põhjendused mingi täiendava julgeolekuabinõu kohaldamiseks. Viidatud vangistusseaduse säte kehtestab alused, millisel puhul võib vangla
kohaldada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud abinõusid julgeoleku täiendavaks tagamiseks. Viidatud säte ei too välja, millised võivad olla põhjendused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Tegemist on kaalutlusõiguse alusel tehtava otsusega, kus põhjendused tulenevad faktilisest olukorrast ning otsuse eesmärgiks on ära hoida tulevikus aset leida võivad õigusvastased teod. Kuna toimus ka distsiplinaarmenetlus ning faktiliste asjaolude pinnalt võis järeldada ühe võimalusena kinnipeetavate kooskõlastatud tegevust, oli antud asjaoludel õiguspärane põhjendada julgeolekuabinõude valikut ka sellega, et isikud ei saaks õigusvastaselt mõjutada distsiplinaarmenetluse kulgu. Vanglal on kohustus tagada vangla üldine julgeolek. Tuleb möönda, et kaebaja osas täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine on tema osas koormav, kuid kaaludes erinevaid õigushüvesid kaaluvad vangla üldise julgeoleku tagamise väärtused üles kaebajale täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise. Vaidlustatud käskkiri oli igati asjakohaselt motiveeritud ning piisavalt põhjendatud. Täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine lõpetati koheselt, kui vanglal oli võimalik asuda seisukohale kaebajast tuleneva ohu, mis täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise põhjustasid, möödumises. Enne V. Tarasovski kambrisse paigutamist kontrolliti kambri seisukorda. Videosalvestise vaatluse protokolli kohaselt viibisid kambris vaid kinnipeetavad V. Tarasovski ja S. Seega oli alust arvata, et nimetatud isikud võisid olla isikuteks, kes panid toime vangla vara lõhkumise ning ohustasid seeläbi vangla julgeolekut. Kaebaja osas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli asjakohane meede vangla turvalisuse tagamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Si apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13.11.2015. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
9.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et vaidlustatud käskkiri on kaalutlusvigane, kuna vastustaja on lähtunud ebaõigetest kaalutlustest ja on jätnud olulised asjad tähelepanuta. Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud, et kaebajat kahtlustati distsiplinaarsüüteo toimepanemises. Riigikohtu praktika kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel. Tegemist on meetmega, mille eesmärgiks on ennetada kinnipeetavast lähtuva julgeolekuohu tekkimist vanglas RKHKo nr 3-3-1-33-10, p 12 ja RKHKo nr 3-3-1-94-10, p 12). Kuna vahetult pärast V. Tarasovski paigutamist kambrisse 3413, kus viibis ka kaebaja, avastati sealt lõhutud aken, siis oli vanglal põhjendatud alus arvata, et üks sealviibijatest võib toime panna distsiplinaarsüüteo ning on ohuks vangla julgeolekule ning võib toime panna analoogseid rikkumisi. Käskkirjast nähtub selgelt, et vastustaja lähtus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel sellest, et kinnipeetav võib olla ohtlik julgeolekule ning et ära hoida edasisi õigusrikkumisi.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et puudus igasugune alus kahtlustada kaebajat ja V. Tarasovskit kambri akna lõhkumises. Valvur U. Võhma on kinnitanud, et enne V. Tarasovski kambrisse paigutamist oli aken terve. Kuna kambris viibisid enne akna mõra tuvastamist ainult kaebaja ja V. Tarasovski, siis võis mõra tekkida ainult nende tegevuse tulemusena. Kuna mõra oli ca 80 cm pikk, siis ei ole võimalik, et vangla ametnikud ei oleks seda varem märganud.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et meetme kohaldamise alusena ei sätesta seadus kinnipeetavate omavahelise suhtlemise vältimist. VangS § 69 lg 2 p 1 kohaselt on täiendava julgeolekuabinõuna lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine. Vaidlustatud käskkirjas on sellist piirangut põhjendatud sellega, et sellisel juhul oleks kaebajal võimatu suhelda teiste isikutega ja hankida esemeid või koostöös teistega organiseerida akende lõhkumist.
12.Kaebaja leiab, et televiisori äravõtmist ei ole käskkirjas põhjendatud ja seega on käitutud tema suhtes õigusvastaselt. Samas on käskkirjas täiendava julgeolekuabinõuna keelatud isiklikud esemed, millega on võimalik rikkuda kambri sisustust või lõhkuda vangla vara. Ei saa välistada sellise tegevuse puhul ka teleri kasutamist. Peale selle on teleri äravõtmine põhjendatud ka selle tõttu, et teleri vaatamise mittevõimaldamine on üheks meetmeks, mis peaks ära hoidma kaebaja poolt analoogsete tegude toimepanemist.
13.Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.