Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 16. november 2016, Tartu 3-16-1135
Haldusasi
Igor Abdulajevi kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebapiisava põrandapinna ja muude olmetingimustega
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 15. juuli 2016. a määrus Igor Abdulajevi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Igor Abdulajev
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Igor Abdulajevi määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 15. juuli 2016 määruse p 4, millega jäeti Igor Abdulajevi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
3.Rahuldada Igor Abdulajevi menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja saata asi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
4.Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. juuli 2016 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.
13. mail 2016 registreeriti Tallinna Vanglas Igor Abdulajevi taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks 411 eurot inimväärikuse alandamise tõttu. Kahjuhüvitist taotletakse seoses ebapiisava põrandapinna ning muude olmetingimustega (palavus, ebapiisav ventilatsioon ja vaid ühetunnise jalutuskäigu võimaldamine) Tallinna Vanglas ajavahemikul 15.05.2013-24.09.2013 kambrites 147, 208, 136, 144.
2.Tallinna Vangla tagastas läbivaatamatult tervikuna 20. mai 2016 a. otsusega esitatud kahju hüvitamise taotluse, kuivõrd haldusasjade 3-14-52723, millega taotletakse mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega ja nr 3-15-3161, millega taotletakse mittevaralise kahju hüvitamist seoses tervisekahju tekitamisega raames on I. Abdulajev nimetatud perioodi
osas juba vanglale kahju hüvitamise taotluse esitanud ning kahjunõue ei sisalda uusi asjaolusid või täiendava kahju tekkimist, mis tingiksid menetluse uuendamise.
3.Igor Abdulajev esitas 3. juunil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse inimväärikuse alandamise tõttu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses ebapiisava põrandapinna ja muude olmetingimustega (palavus, ebapiisav ventilatsioon, duši võimaldamine üks kord nädalas, voodilinade vahetamine kaks korda kuus, jalutusbokside väiksus ja ühetunnise jalutuskäigu võimaldamine) Tallinna Vanglas ajavahemikul 15.05.2013-24.09.2013 kambrites 147, 208, 136 ja 144.
4.15. juuli 2016 määrusega tagastas Tartu Halduskohus kaebuse osaliselt halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel seoses kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohase läbimata jätmisega mitmete erinevate kaebusega hõlmatud perioodide ja kinnipidamistingimuste osas. Muus osas ei pidanud halduskohus kaebust perspektiivikaks ning jättis kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumiseks rahuldamata.
5.Halduskohus on esmalt tuvastanud, et 15.05.2013 ja 12.09.-24.09.2013 ei viibinud I. Abdulajev kambrites, mille kinnipidamistingimusi ta vaidlustab, mistõttu on vaidlusaluseks perioodiks 16.05.2013-11.09.2013. Kohus on leidnud, et jalutusbokside väiksust, kord nädalas duši kasutamise võimalust ja kaks korda kuus linade vahetamist perioodil 16.05.2013-11.09.2013 ei ole kaebaja Tallinna Vanglale esitatud kaebuses välja toonud, seetõttu loeb kohus, et nimetatud olmetingimuste vaidlustamise osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja selles osas kaebus tagastatakse. Kohus on tuvastanud, et kaebaja viibis kinnipeetavana kambris nr 147 perioodidel 16.05.-25.05.2013 ja 30.05.-21.06.2013; kambris nr 208 perioodidel 22.06.-13.07.2013, 19.07.-31.07.2013 ja 17.08.2013-11.09.2013; kambris nr 136 perioodil 14.07.-18.07.2013 ning kambris nr 144 perioodil 01.08.2013-11.08.2013. Kohus on kontrollinud kaebuse lubatavust kõigis kaebuses toodud kambrites viibimise perioodide kaupa.
6.Halduskohus on kontrollinud, kas Tallinna Vangla on I. Abdulajevi kahju hüvitamise taotluse tagastanud õigusvastaselt, mis võimaldaks kaebajal pöörduda oma sisulise nõudega kohtusse ka kahju hüvitamise taotluse tagastamise korral. Kohus on leidnud, et olmetingimuste s.o. palavuse, ebapiisava ventilatsiooni ja ühetunnise jalutuskäigu võimaldamise osas on kaebajal juba läbitud kohtueelne menetlus ja on jõustunud
18.aprilli 2016. a kohtuotsus haldusasjas 3-14-52723 järgnevalt: kambris nr 147 perioodide 17.05.-25.05.2013 ja 30.05.-21.06.2013 osas; kambris nr 208 perioodide 22.06.-08.07.2013, 19.07.-31.07.2013 ja 17.08.-20.08.2013 osas; kambris nr 136 perioodi 15.07.-18.07.2013 osas ning kambris nr 144 perioodi 01.08.-11.08.2013 osas. Nimetatud perioodid kattuvad osaliselt käesoleva haldusasja vaidlusaluse perioodiga ning kaebajal ei ole nende perioodide osas jõustunud kohtulahendi tõttu samadele olmetingimustele tuginedes enam võimalik taotleda mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega. Halduskohus tagastas nimetatud perioodide osas kaebuse, mis puudutas olmetingimuste s.o palavuse, ebapiisava ventilatsiooni ja ühetunnise jalutuskäigu võimaldamise vaidlustamist HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Samas toob halduskohus välja, et haldusasja 3-14-52723 raames ei ole vaidlustatud vähest põrandapinda. Kohus on leidnud, et samu olmetingimusi s.o. palavust, ebapiisavat ventilatsiooni ja ühetunnise jalutuskäigu võimaldamist ning kambripinna suurust on kaebaja juba vaidlustanud haldusasjas 3-13-70099, milles on 8. oktoobril 2015 jõustunud Tallinna Halduskohtu otsus. Kaebaja taotles selles asjas mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega, käesoleva kohtuasjaga kattuvaks on kinnipidamistingimuste vaidlustamine kambris nr 208 perioodidel 09.07.-13.07.2013 ja 21.08.-02.09.2013. Ka nende perioodide osas on jõustunud kohtulahend, mistõttu halduskohus tagastas kaebuse, mis puudutas neil perioodidel olmetingimuste ja kambripinna suuruse vaidlustamist HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et Tallinna Vangla on kahju hüvitamise taotluse nende perioodide osas tagastanud õiguspäraselt. Kohus selgitas, et nende perioodide osas loetakse, et kaebaja ei ole kohtueelset menetlust korrektselt läbinud ja kaebus tagastatakse, mis ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse.
7.Halduskohus peab kaebuse läbivaatamist võimalikuks vaid teatud perioodide osas, mille puhul on kohtu hinnangul Tallinna Vangla kahju hüvitamise taotluse tagastanud ennatlikult. Halduskohus selgitab, et kohtuasjas 3-15-3161 on kaebaja vaidlustanud ebapiisavast põrandapinnast tulenevat mittevaralise kahju hüvitamist seoses tervisekahju tekkimisega perioodil 15.05.2013 – 11.11.2014 ning tegemist on erineva nõudega. Kohus leiab, et sellele kohtuasjale viidates on Tallinna Vangla tagastanud kahju hüvitamise taotluse ekslikult ning loeb selles osas kohtueelse menetluse läbituks HKMS § 47 lg 1 mõistes.
8.Kohus leiab, et haldusasjas 3-14-52723 on vaidlustatud vaid olmetingimusi, mitte ebapiisavat kambripinda, mistõttu kattuvus nimetatud haldusasjaga ebapiisava kambripinna vaidluses puudub. Seega on halduskohtu hinnangul kaebuse menetlusse võtmine võimalik mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses ebapiisavast kambripinnast tuleneva inimväärikuse alandamisega järgmiselt: kambris nr 147 perioodidel 17.05.-25.05.2013 ja 30.05.-21.06.2013; kambris nr 208 perioodidel 22.06.-08.07.2013, 19.07.-31.07.2013 ja 17.08.-20.08.2013; kambris nr 136 perioodil 15.07.-18.07.2013 ning kambris nr 144 perioodil 01.08.-11.08.2013. Lisaks leidis halduskohus, et kaebuses esineb lühikesi perioode, millede puhul ei ole eelnevates kohtueelsetes ega kohtumenetlustes vaidlustatud ei olmetingimusi ega ka ebapiisavat põrandapinda: 14.07.2013 (kamber nr 136); 16.05.2013 (kamber nr 147) ja 03.09.-11.09.2013 (kamber nr 208). Kokkuvõttes asus halduskohus seisukohale, et kaebuse menetlusse võtmine on võimalik mittevaralise kahju nõudes seoses inimväärikuse alandamisega tulenevalt ebapiisavast põrandapinnast teatud perioodide osas ning ebapiisava põrandapinna ja olmetingimuste s.o. palavuse, ebapiisava ventilatsiooni ja ühetunnise jalutuskäigu võimaldamise osas teatud perioodidel. Nende nõuete ja perioodide puhul on halduskohus lugenud kohtueelse menetluse läbituks HKMS § 47 lg 1 mõttes.
9.Halduskohus on analüüsinud ebapiisavast põrandapinnast tingitud inimväärikuse alandamise nõuet selles osas, milles halduskohus peab menetlusse võtmist võimalikuks ning leidnud, et kuna tegemist on lühikese perioodiga ja muud täiendavad kinnipidamistingimused ei ole vaidluse all, ei ole tegemist nii intensiivse riivega, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist. Seega ei pea halduskohus kaebust selles osas perspektiivikaks, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamine 250 euro ulatuses. Halduskohus ei pea perspektiivikaks ka ebakohaste olmetingimuste ja vähese põrandapinna vaidlustamise nõuet leides, et vaidlusalune periood on sedavõrd lühike, et halduskohtu hinnangul ei saa I. Abdulajevile tekkida sellist kahju, mida tuleks rahaliselt hüvitada ja seda hoolimata ebakohastest olmetingimustest. Seega ka selle nõude osas ei ole kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest halduskohtu hinnangul põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.I. Abdulajev esitas 21. juulil 2016 määruskaebuse 15. juuli 2016. a määruse resolutsiooni p 4, millega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata ja põhjenduste p 18, 25 peale, milles halduskohus selgitas, missuguses osas on kaebust võimalik menetlusse võtta. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et tema viibimine ebapiisava põrandapinnaga kambrites oli lühiajaline ning halduskohus on ebaõigesti teinud kindlaks päevade arvu, mil kaebaja viibis alla 3m2 põrandapindalaga kambrites. Kaebaja viitab haldusasjadele 3-14-52723 ja 3-13-70099, milledes on järjestikune viibine erinevatel perioodidel vaidlusalustes kambrites tõendatud.
11.Tartu Halduskohus on 22. juuli 2016 määrusega I. Abdulajevi vabastanud riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, määruskaebuse menetlusse võtnud ja edastanud selle Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse osas, millega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja saadab asja selles osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus jätab halduskohtu määruse muutmata osas, milles I. Abdulajevile on kaebus tagastatud.
13.Ringkonnakohus märgib täiendavalt järgmist: HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue ja alus ning kohus teeb otsuse ainult kaebuses esitatud nõude ja aluse kohta, ületamata nende piire. Seega on kaebaja õigus otsustada kaebuse esitamine, valida kaebuse nõude liik ja määrata selle ulatus. HKMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus. Sama isiku poolt algatatud haldusasjad on identsed, kui kattuvad nii kaebuse nõue kui ka alus. Sellisel juhul on tegemist korduva kaebusega.
14.Kaebuse nõudeks on kaebuses vastavalt HKMS § 37 lg 2 nimetatud nõuded asja sisuliseks lahendamiseks. I. Abdulajev on nii käesolevas haldusasjas kui halduskohtu poolt viidatud kolmes kohtuasjas 3-14-52723, 3-13-70099 ja 3-15-3161 esitanud HKMS § 37 lg 2 p 4 nimetatud hüvitamiskaebuse, millega on taotletud mittevaralise kahju hüvitamist seoses kaebajale rakendatud kinnipidamistingimustega ajaliselt sarnase perioodi eest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et haldusasjas 3-15-3161 esitatud nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tervisekahju tekitamisega eristub tulenevalt RVastS § 9 lg 1 toodud loetelust mittevaralise kahju hüvitamise nõudest seoses inimväärikuse alandamisega, mis on esitatud nii käesolevas haldusasjas kui haldusasjades 3-14-52723, 3-13-70099.
15.HKMS § 41 lg 2 kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Halduskohtumenetluse seadustiku kommentaarides on märgitud, et sama kahju hüvitamine eri kaebustes, väites, et see on tekkinud eri toimingutega, ei ole sama kaebuse korduv esitamine, sest nõude alused on erinevad. Sama kahjuga seoses esitatud hüvitamiskaebuse lubatavust ja põhjendatust tuleb kontrollida iga aluse puhul eraldi. Käesoleva haldusasja lahendamisel on halduskohus kontrollinud, missugustele kinnipidamistingimustele tuginedes ja missuguste perioodide osas on I. Abdulajev eelnevates haldusasjades mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses inimväärikuse alandamisega juba esitanud. Nende tingimuste ja perioodide osa, mida eelnevalt on sama nõudega ja samadel alustel kohtutes juba vaidlustatud ja millede osas on kohtuotsus jõustunud, loetakse kohtueelne ja kohtumenetlus läbituks ning kaebaja enam käesolevas haldusasjas neid vaidlustada ei saa. Halduskohus on tagastanud kaebuse, mis puudutas jalutusbokside väiksust, kord nädalas duši kasutamise võimalust ja kaks korda kuus linade vahetamist seetõttu, et kaebaja ei olnud läbinud nende osas kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kuna halduskohus on seotud kaebuses esitatud nõude ja alusega, peab ta kontrollima, kas nõudega seotud asjaoludel on konkreetses haldusasjas kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus tagastanud õigesti kaebuse osas, mis puudutas jalutusbokside väiksust, kord nädalas duši kasutamise võimalust ja kaks korda kuus linade vahetamist, kuna kaebaja ei olnud neid tingimusi välja toonud 13.05.2016 Tallinna Vanglale esitatud taotluses. Halduskohus on tagastanud kaebuse teatud perioodide osas seetõttu, et kaebaja on juba vaidlustanud haldusasjas 3-14-52723 kambrites valitsevaid samasid olmetingimusi, mida vaidlustatakse ka käesoleva kaebusega. Samuti on kaebaja haldusasjas 3-13-70099 vaidlustanud
nii samasid olmetingimusi kui ebapiisavat kambripinda. Mõlemas haldusasjas on kohtuotsused jõustunud, mistõttu neile asjaoludele nende perioodide osas enam käesolevas haldusasjas tugineda ei saa. Seega on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus nendes osades kaebuse õigesti tagastanud. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et haldusasjas 3-14-52723 oli vaidlusaluseks perioodiks muuhulgas 03.09.-24.09.2013 (kamber 208), mille osas on I. Abdulajev juba vaidlustanud olmetingimusi, s.o. palavust, ebapiisavat ventilatsiooni ja ühetunnise jalutuskäigu võimaldamist. Ringkonnakohtu hinnangul kattub see periood osaliselt, 03.09.-11.09.2013 osas käesolevas asjas vaidlustatud perioodiga, mistõttu on halduskohus ekslikult arvestanud, et selle perioodi osas ei ole vaidlustatud olmetingimusi ega ebapiisavat kambripinda. Seega puudub alus I. Abdulajevi kaebuse menetlusse võtmiseks ka perioodi 03.09.-24.09.2013 osas, mis puudutab olmetingimuste, s.o. palavuse, ebapiisava ventilatsiooni ja ühetunnise jalutuskäigu võimaldamise vaidlustamist.
16.Seega leiab ringkonnakohus, et kaebuse menetlusse võtmine on võimalik mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses ebapiisavast kambripinnast tuleneva inimväärikuse alandamisega järgmiselt: kambris nr 147 perioodidel 17.05.-25.05.2013 ja 30.05.-21.06.2013; kambris nr 208 perioodidel 22.06.-08.07.2013, 19.07.-31.07.2013, 17.08.-20.08.2013 ja 03.09.-11.09.2013; kambris nr 136 perioodil 15.07.-18.07.2013 ning kambris nr 144 perioodil 01.08.-11.08.2013. Samadel perioodidel olmetingimustest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses inimväärikuse alandamisega on kohus haldusasjas 3-14-52723 juba lahendanud, mistõttu mitterahuldavatele olmetingimustele käesolevate perioodide osas tugineda ei saa. Ringkonnakohtu hinnangul on kogu vaidlusaluses perioodis 16.05.2013-11.09.2013 kaks üksikut päeva, millede puhul ei ole eelnevates kohtueelsetes ega kohtumenetlustes vaidlustatud ei olmetingimusi ega ka ebapiisavat põrandapinda: kambris nr 147 perioodil 16.05.2013 ja kambris nr 135 perioodil 14.07.2013. Seega saab kaebust menetlusse võtta ka nimetatud päevade osas. Halduskohus on õigesti eeltoodud perioodide osas lugenud kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks ja andnud hinnangu, et nende perioodide osas on võimalik kaebuse menetlusse võtmine.
17.Halduskohus on kaebuse esitajale menetlusabi andmisel hinnanud, kas kavandatav menetluses osalemine on edukas ning pidanud kaebust selles osas, milles see ei kuulu tagastamisele, perspektiivituks. Halduskohus on oma hinnangus lähtunud arvutustest, kus põrandapinda ühe kinnipeetava kohta arvutatakse koos WC ja mööbli aluse pinnaga ning leidnud, et I. Abdulajev on vähese põrandapinnaga kambrites viibinud vaid mõned üksikud päevad.
18.Ringkonnakohus selgitab, et Euroopa Inimõiguste Kohus on oma hiliseimas,
20.oktoobri 2016 lahendis Muršić v. Horvaatia võtnud kokku senist kohati vastuolulist EIK kohtupraktikat, mis käsitlevad kinnipidamisasutustes ühiskambrite põrandapinnast ja muudest tingimustest tulenevaid kahjuhüvitamise nõudeid. Nimetatud kohtulahendi kohaselt tuleb ühiskambrites alla 3 m2-st põrandapinda kinnipeetava kohta pidada suhteliseks miinimumiks, et hinnata EIÕK artikli 3 võimalikku rikkumist (lahendi p 110). EIK selgitab ka kinnipeetava isiklikult kasutada oleva põrandapinna arvutamise metoodikat, kus kambris viibivatele kinnipeetavate arvule jagatavast kambri üldpinnast tuleb välja arvata kambris asuva WC pindala, kuid maha ei saa arvestada kambris asuva mööbli alust pinda, silmas pidades, et kinnipeetavatel on võimalus kambris ringi liikuda (lahendi p 114). Seega loob alla 3 m2-ne kambripind isiku kohta tugeva eelduse EIÕK artikli 3 rikkumisele, samas võib teatud olukordades muude kinnipidamistingimuste kumulatiivne mõju selle eelduse ümber lükata. Selleks peavad kinnipidamisasutused ise veenvalt näitama, et esinesid muud tegurid, mis kumuleeruvalt võimaldasid kompenseerida ebapiisavat isiklikku ruumi (lahendi p 126). Teguriteks, mis eelkõige võiksid kumuleeruvalt kompenseerida alla 3m2-sest isiklikust kambripinnast tulenevat EIÕK artikli 3 rikkumist on vähese isikliku kambripinna juhuslik ja
lühiajaline iseloom, piisava liikumisvabaduse ja kambrivälise tegevuse võimaldamine ning muud üldised kinnipidamistingimused, mis ei raskenda kinnipeetava olukorda (lahendi p 138).
19.Hinnates kaebuse perspektiivikust vähesest põrandapinnast tuleneva mittevaralise kahju osas, on halduskohus ebaõigelt lähtunud isikliku pinna arvestamisel andmetest, mille kohaselt arvutatakse isiklikku põrandapinda koos WC aluse pinnaga. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu, et I. Abdulajevi kinnipidamises esineb pikemaid perioode (30.05.-21.06.2016 ja 22.07.-29.07.2013), mil I. Abdulajev on viibinud ühiskambrites, mille isiklikuks kasutamiseks olev põrandapind jääb ilma tualettruumi arvestamata alla 3m2 kinnipeetava kohta ning mille osas tuleb hinnata riive intensiivsust.
20.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebust üksikute päevade osas, millede puhul pole senistes kohtumenetlustes vaidlustatud ei ebapiisavat põrandapinda ega olmetingimusi ei saa pidada perspektiivikaks. Toimikus esitatud andmete alusel viibis I. Abdulajev 16.05.2013 kambris nr 147, kus kinnipeetava kohta oli põrandapinda 2,90 m2 ja 14.07.2013 kambris nr 136, kus kinnipeetava kohta oli põrandapinda 3,43 m2. Kuigi haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja on temale ebameeldivates tingimustes viibinud pikemat aega kui ühe päeva, on kaebaja poolt erinevates kohtumenetlustes erinevate perioodide ja tingimuste vaidlustamine kaasa toonud selle, et käesolevas kohtuasjas on kohtul võimalik menetleda mittevaralise kahju tekkimist tulenevalt ebapiisaval kambripinnal ja mitterahuldavates olmetingimustes viibimisest vaid kahe eraldiseisva päeva osas.
21.Seega leiab ringkonnakohus, et Tartu halduskohus on I. Abdulajevi kaebuse õigesti osaliselt tagastanud kuid hinnates menetlusabi taotluse läbivaatamisel kaebuse perspektiivikust, lähtunud ebaõigest põrandapinna arvestamise metoodikast, mis on kaasa toonud ebaõiged järeldused vähese põrandapinnaga kambrites viibimise perioodide osas. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 15. juuli 2016 määruse osaliselt menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, kuna halduskohus on menetlusabi taotluse lahendamisel hinnanud kaebuse perspektiivikust ebaõigetel alustel.
22.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja menetlusabi taotlus tuleb rahuldada. Halduskohus on õigesti 15. juuli 2016 määruse põhjenduse punktides 20-23 hinnanud I. Abdulajevi poolt riigilõivu tasumise majanduslikke eeldusi. Halduskohus on lähtunud asjakohasest perioodist, teinud HKMS § 112 lg-s 1 p 1 lubatud mahaarvamised ning maha arvanud ka töötasu alammäärast arvestatavad vältimatud kulutused. Kohus on jõudnud järeldusele, et I. Abdulajev on ilmselgelt maksevõimetu ning tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, ei pea vajalikuks vastavaid põhjendusi korrata. Samas ei pea ringkonnakohus I. Abdulaejevi kaebust käesolevas määruses toodud põhjustel perspektiivituks , rahuldab I. Abdulajevi menetlusabi taotluse, vabastab ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ning saadab asja osas, milles see ei ole tagastatud, menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.