lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-1070/19

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 10.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1070/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1516
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusRVastS § 7 lg 1Vastutuse alusedVangS § 41Töötamine väljaspool vanglatVangS § 68 lg 1Läbiotsimine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-1070/33Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium09.03.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-16-1070

Otsuse kuupäev

10. november 2016

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Xxx kaebus Tartu Vangla tegevusega (läbiotsimised) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel.

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja – Vastustaja – Tartu Vangla

Resolutsioon

Jätta Xxx kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 12. detsember 2016.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle arutamist kohtuistungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Xxx esitas 01.04.2016 Tartu vanglale kahju hüvitamise taotluse, taotledes mittevaralise kahju hüvitamist süstemaatilise inimväärikuse alandamise eest seoses igakordse lahtiriietumisega läbiotsimisega avavanglasse naasmisel. Tartu Vangla 11.05.2016 otsusega nr 1-13/51-2 jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Otsuse kohaselt oli kaebaja läbiotsimise näol tegemist vajaliku meetmega, et vältida keelatud esemete sattumist eluosakonda. Xxx liikus väljaspool vangla territooriumi, mistõttu oli tal kokkupuuteid teiste isikutega ning võimalus kaasa tuua esemeid ja aineid, mis on avavanglas keelatud. Xxx viibis Tartu Vanglas (avavangla osakonnas) alates 19.11.2015 kuni vanglast vabastamiseni 31.03.2016.a. Menetlusosaliste seisukohad

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Xxx esitas 30.05.2016 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt raske inimväärikuse austamise rikkumise tõttu mittevaralise kahju väljamõistmist kohtu äranägemisel. Kaebaja märgib, et vangla rikkumine seisnes pidevas läbiotsimises, mille käigus võeti ta alasti, kästi näidata genitaale ja alasti tagumikku. Kohaldatud meetmed tekitasid psüühikahäireid teatud tüüpi kompleksi näol. Psüühikahäirete kirjeldamine on keeruline, kuid need väljenduvad kompleksides alastivõtmise ees isegi üksi olles, rääkimata kellegi juuresolekul. Kompleksidega kaasneb impotents, sest kujutluses on automaatselt läbiotsimine alastivõtmise kaudu. Põhjendatud kahtlus läbiotsimiseks ei saa olla igakordselt avavangla osakonda naastes, sest kaebaja oli saavutanud kõrgendatud usalduse, mis võimaldas karistuse edasikandmiseks üleviimist Tartu avavangla osakonda. Seetõttu ei ole põhjendatud väide usalduse puudumise kohta avavanglas viibiva kinnipeetava suhtes.
3.Tartu Vangla palub 17.08.2016 vastuses jätta kaebus rahuldamata, märkides, et jääb kahju hüvitamise otsuses toodud seisukohtade juurde, lisades järgmist. Läbiotsimise, sh täieliku läbiotsimise näol on tegemist tarviliku meetmega vanglas julgeoleku tagamiseks ning seeläbi vangistuse eesmärkide saavutamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt peavad kinnipeetavad julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tagajärgi. Ka ei ole Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) pidanud lahti riietumisega läbiotsmist iseseisvalt isiku väärikust alandavaks. Väljastpoolt vanglat tagasi avavanglasse naasmisel teostatakse läbiotsimist eesmärgiga leida ja avastada keelatud esemeid ja aineid ehk legitiimsel eesmärgil. Erinevalt kinnises vanglas paiknevast kinnipeetavast on väljaspool vangalt liikudes suuremad võimalused kokkupuudeteks avavanglas keelatud esemetega. Ei saa ka välistada, et avavanglas paiknevaid kinnipeetavaid võidakse mõjutada või survestada keelatud esemeid vanglasse tooma, mistõttu peab vangla tarvitusele võtma meetmed vältimaks keelatud esemete sattumist vangla territooriumile. Kinnises vanglas on üsnagi levinud keelatud esemete (eelkõige sigarettide) peitmine aluspesusse ning intiimpiirkonda. Ei saa välistada, et sellisel viisil üritatakse ka avavanglasse keelatud esemeid toimetada. Tartu Vanglas viibimise 4 kuu jooksul ei pöördunud kaebaja kordagi vangla meditsiiniosakonna poole kaebuses kirjeldatud asjaoludega, ka pole kaebaja kordagi vangla psühhiaatri poole pöördunud. Ka kaebusele ei ole lisatud tõendeid kirjeldatud tagajärgede saabumise kohta. Kohtu seisukoht
4.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu ja eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise au, või hea nime teotamise korral. RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine: 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
6.Xxx märgib kaebuses, et Tartu Vangla on korduvalt täieliku lahtiriietumisega läbiviidud läbiotsimistega rikkunud tema inimväärikust ning tekitanud talle mittevaralist kahju. Seega vajab lahendamist küsimus, kas kaebaja korduvalt läbiviidud täielikud läbiotsimised olid õigusvastased ning kas see annab aluse kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
7.Vanglateenistusele annab õiguse kinnipeetava läbiotsimiseks VangS § 68 lg 1, mille kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 32 p 1 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik muuhulgas ka vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel. Õiguslik alus läbiotsimiseks tuleneb ka Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p-st 4.6, mille kohaselt otsitakse kinnipeetav osakonnast väljumisel ja sinna sisenemisel läbi. Läbiotsimisel on ta kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed seinale vanglaametniku osutatud kohale. Vajadusel tehakse kinnipeetavale täielik läbiotsimine koos lahtiriietumisega. Seega on vanglaametnikel seadusest tulenevalt õigus teostada keelatud esemete leidmise eesmärgil kinnipeetava läbiotsimisi.
8.Vaidlust ei ole selles, et Xxx viibis kinnipeetavana Tartu Vangla avavangla osakonnas 19.11.2015 – 31.03.2016, mille järel ta vabanes vanglast. Alates 05.01.2016 osales ta tööhõives, millega seonduvalt oli tal luba ilma järelevalveta liikuda väljaspool avavangla territooriumi, samuti oli tal luba väljaspool avavanglat viibida seoses jumalateenistuste ja muude asjaajamistega.
9.Kohus on seisukohal, et kinnipeetava läbiotsimist ei saa iseenesest pidada kinnipeetavat alandavaks tegevuseks. Riigikohtu halduskolleegium on 06.09.2007 määruses nr 3-3-1-40-07 märkinud, et kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma eesmärgipäraseid läbiotsimisi ja nende tagajärgi. Samas tuleb läbiotsimist läbi viies arvestada VangS § 41 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Xxx kaebuse põhjendustest saab järeldada, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist just seetõttu, et läbiotsimised toimusid lahtiriietumisega, kus kaebaja pidi võtma end alasti, näitama genitaale ning pöörama end ümber oma telje.
10.Kohtu hinnangul on kaebaja läbiotsimised vaidlustatud perioodil Tartu vanglas toimunud kooskõlas vangistusseaduse ja teiste vangistust reguleerivate õigusaktidega kooskõlas ning on toimunud õiguspäraselt. Kohus nõustub vastustajaga, et läbiotsimise näol, kaasa arvatud täieliku läbiotsimise näol on tegemist vangla julgeoleku tagamiseks vajaliku meetmega. Väljastpoolt vanglat tagasi avavanglasse naasmisel teostatakse läbiotsimist eesmärgiga leida ja avastada keelatud esemeid ja aineid. Vaatamata sellele, et kaebaja on ümberpaigutamisel avavanglasse ja avavanglast väljaspool viibimise lubamisega saavutanud teatud usalduse, ei tähenda, et see võtaks vanglalt õiguse ja kohustuse kasutada vajalikke meetmeid ärahoidmaks igasuguse väljastpoolt tuleneva ohu vangla julgeolekule. Üheks oluliseks meetmeks vangla julgeoleku kindlustamisel on abinõud välistamaks keelatud ainete ja esemete sattumise vangla territooriumile. Vastustaja on märkinud, et kinnises vanglas on üsnagi levinud keelatud esemete peitmine aluspesusse ning intiimpiirkonda ning millegagi ei ole välistatud, et sarnasel viisil võidakse üritada ka avavanglasse keelatud esemeid sisse tuua. Seega ka olukorras, kus kinnipeetav on oma varasema käitumisega õigustanud avavanglasse ümberpaigutamise ning töötamise väljaspool vangla territooriumi, on võimalik, et kinnipeetav toob avavanglasse naasmisel keelatud esemeid või aineid kaasa. Loogiline on, et avavanglas asuval kinnipeetaval on võimalus keelatud esemete või ainetega rohkem kokku puutuda, kui kinnises osakonnas asuval kinnipeetaval. Et kaebajalt ei ole ühelgi läbiotsimisel keelatud esemeid ega aineid leitud, et tähenda, et avavanglasse saabumisel kinnipeetava täielik läbiotsimine oleks eesmärgipäratu, kohatu ja ebavajalik. Ka juba üks keelatud eseme või aine sattumine vangla territooriumile võib kujutada endast reaalset ohtu vangla julgeolekule.
11.Eelneva alusel on kohus seisukohal, et kaebaja suhtes läbiviidud läbiotsimised on olnud kooskõlas VangS § 41 lg-ga 1 ja § 68 lg-ga 1, määruse nr 44 § 32 p-ga 1 ja Tartu Vangla kodukorra p-ga 4.6, läbiotsimised olid seega õiguspärased. Arvestades keelatud esemete vanglasse sissetoomise praktikat, oli põhjendatud kinnipeetava lahtiriietumisega läbiotsimine. Ainult asjaolu, et kaebaja juurest keelatud esemeid ei leitud, ei oma tähtsust, kuna läbiotsimise eesmärgiks on muuhulgas ka keelatud esemete leviku ennetamine ehk just julgeolekuvajadus. Antud asjas ei nähtu ka, et kaebaja osas oleks lahtiriietumisega läbiotsimisele lisandunud muid tegevusi, mida Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on pidanud täieliku läbiotsimisega seonduvalt inimväärikust alandavaks ja EIÕK art 3 rikkumiseks – näiteks pikalt kestev läbiotsimine koos kehavigastuse tekitamisega, lahtiriietumine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, suguorganite katsumine paljaste kätega, läbiotsimisel kinnipeetava mõnitamine ja solvamine.
12.Vastustajale esitatud kahjunõudes on kaebaja kahjuna märkinud, et alandamise ja psüühilise trauma tekitamise eest taotleb ta 2000 euro suurust kahju hüvitamist. Milles täpsemalt kahju seisnes, ei ole vanglale esitatud taotluses selgitatud. Kohtule esitatud kaebuses on märgitud, et läbiotsimisega tekitati psüühikahäireid, samuti tekkisid kompleksid alastioleku ees, millega kaasneb impotentsus. Seega on kohtusse esitatud kaebuse järgi läbiotsimistega tekitatud kaebajale peamiselt tervisekahjustusi (psüühikahäired, impotentsus), mida aga vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses märgitud ei ole. Kohtule saab kinnipeetav esitada kahju hüvitamise nõude samadel alustel kui kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluses. Samas ei ole kaebaja ka ühtegi tõendit tervise kahjustamise osas esitanud. Sellise tõendina oleks saanud näiteks esitada vastavad arstitõendid, mille esitamine oleks olnud võimlaik, kuna kaebaja on kaebuse kohtusse esitanud kaks kuud pärast vanglast vabanemist. Kuigi täielik läbiotsimine võib põhjustada kinnipeetavale ebamugavusi, on tegemist vajaliku ja efektiivse meetmega, et vältida keelatud esemete sattumist vangla territooriumile. Antud juhul ei ole kohtu hinnangul kaebaja õigusi riivatud enam kui läbiotsimisega paratamatult kaasnev ebameeldivus. Arvestatav on seejuures ka vastustaja märkus, et kaebaja ei olnud Tartu Vanglas viibides kordagi esitanud pretensioone seoses läbiotsimistega ega nõudnud vanglalt selliste läbiotsimiste lõpetamist. Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks sel ajal käinud läbiotsimistega seotult arsti vastuvõtul või seda taotlenud. Seega ei ole kaebaja kasutanud ka esmaseid õiguskaitsevahendeid võimaliku kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks.
13.Eeltoodud põhjustel ei ole Tartu Vangla kaebaja täielikul läbiotsimisel käitunud õigusvastaselt, samuti pole tõendamist leidnud kaebajal kahju tekkimine, mis tähendab, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud ja Xxx kaebus jääb rahuldamata.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kohtumäärusega riigilõivu tasumisest vabastatud. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud ega kulusid tõendavaid dokumente esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium