Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-718
Otsuse tegemise kuupäev
09.11.2016
ja koht Kohtunik Kohtuasi
Tartu Mare Priks OÜ Urmaato kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 23.12.2015 otsuse nr 12-6/583 tühistamise ning asja uuesti otsustamiseks kohustamise nõudes (pindalatoetuse taotluse rahuldamiseks ja toetuse määramiseks).
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja OÜ Urmaato , esindaja volikirja alusel Henno Nurmsalu. Vastustaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), esindaja volikirja alusel peaspetsialist-jurist Ave Paavel
Resolutsioon
Jätta OÜ Urmaato kaebus haldusasjas 3-16-718 rahuldamata. Tagastada PRIA-le OÜ Urmaato haldustoimik pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud jätta poolte endi kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 09.12.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil
Asjaolude kirjeldus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on teinud 23.12.2015 otsuse nr 12-6/583 „2015. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse taotluste rahuldamata jätmine“., millega on jäetud rahuldamata ühtse pindalatoetuse taotlus 47 taotlejal. Otsuse punkt 27 puudutab OÜ Urmaatot.
Ühtne pindalatoetus on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahenditest rahastatav toetusmeede. Ühtset pindalatoetust makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) 4. peatüki 1. jao sätete alusel. Täpsemad nõuded ühtse pindalatoetuse saamiseks on kindlaks määratud maaeluministri 17.04.2015 määrusega nr 32 (edaspidi määrus nr 32) „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“. Lisaks eeltoodule on ühtse pindalatoetuse taotlemise ja toetuse saamise nõuded, samuti nõuetele vastavuse kindlaks määramise kord ning toetuse vähendamise alused sätestatud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 639/2014 ning põllumajandusministri 14.01.2015 määrusega nr 4 (edaspidi määrus nr 4) „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“. Kohustuslikud majandamisnõuded on avaldatud ELÜPS § 32 lg 2 kohaselt PRIA veebilehel. ELÜPS § 23 alusel otsustab PRIA ühtse pindalatoetuse ühikumäära ja toetuse suuruse. Määruse nr 32 § 20 lg 1 alusel teeb PRIA ühtse pindalatoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Antud juhul on taotleja taotlenud 2015.a. ühtset pindalatoetust lähtudes määruse nr 32 sätestatud nõuetest. PRIA on teinud 23.12.2015 otsuse nr 12-6/583, millega on jäetud taotleja taotlus nr 110151109735 rahuldamata. Otsuse kohaselt on taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks see, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus on suurem kui 50% kindlaksmääratud pindalast. Taotlus jäeti rahuldamata määruse nr 32 § 20, EL määruse 640/2014 artikkel 19 lõige 1 alusel. Lisaks kohaldatakse toetusesaaja suhtes lisakaristust. Toetust ei maksta põllu või selle osa kohta, mis ei olnud taotleja kasutuses (määruse nr 32 § 3 lg 1, ELÜPS § 13 lg 1). Toetust ei maksta püsirohumaa põllu kohta, mis on hekseldatud kuid heksel on koristamata (määruse nr 32 § 5 lg 1). Toetust ei maksta rohumaa või põllu kohta, mis ei ole 10. augustiks niidetud või hekseldatud või on hooldamata või ei ole niide kokku kogutud (määruse nr 32 §6 lg 1), toetussumma on 0. 23.01.2016 on OÜ Urmaato esitanud vaide PRIA 23.12.2015 otsuse nr 12-6/583 peale. Vaideotsusega 01.06.2016 nr 12-4/16/63-3 on jäetud rahuldamata OÜ Urmaato vaie. OÜ Urmaato on pöördunud 12.04.2016 kaebusega kohtu poole; kohtumäärusega 24.05.2016 on kaebaja kaebus menetlusse võetud. Kaebaja on kohtule tõendanud, et sai PRIA otsuse nr 126/583 kätte 24.12.2015, mistõttu on kaebaja vaide esitanud PRIA-le õigeaegselt. Kuna PRIA ei olnud tähtaegselt vaiet läbi vaadanud, on kaebajal tekkinud õigus pöörduda põhinõudega otse kohtu poole. Kohus on lugenud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 3 alusel kaebuse tähtaegselt esitatuks. PRIA on esitanud vastuväite 27.06.2016 kohtu tegevusele kaebuse menetlusse võtmise osas; kohus on kohtumäärusega 29.06.2016 jätnud vastuväite rahuldamata. Vastustaja on andnud asja kohta sisulise vastuse 13.07.2016 ja 20.10.2016. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebusega on taotletud PRIA peadirektori 23.12.2015 otsuse nr 12-6/583 täielikku tühistamist ja uue haldusakti andmist ning taotleja 2015.a. pindalatoetuse taotluse rahuldamist ja toetuse määramist. Taotleja on soovinud 2015.a. pindalatoetuse taotluse rahuldamist. Kaebaja ei nõustu PRIA otsusega ning põhjused jagunevad kaheks: põllumaa niitmise ja hekseldamise ja niite või heksli ärakoristamise kohta esitatud vastuväited ning kontrollide läbiviimise ja taotluse muutmisavalduse mittearvestamisega seotud vastuväited.
Kaebaja viitab taotlejate ebavõrdsele kohtlemisele ning märgib, et taotleja kasutuses enne 2014.a. vaidlusaluseid maid ei olnud ja nende maade kohta toetust varem ei ole taotletud , seega on taotleja rajanud rohumaa ja taotlus on 2014.a. esitatud toetusõiguslikule põllumaale. Taotleja on teinud rohumaade hooldustöid, mille käigus on rohumaad niidetud õigeaegselt. 2015.a. otsetoetust reguleerivate õigusaktide ettevalmistamine toimus taotleja suhtes ebamõistlikult hilja, taotlejal puudus võimalus piisava aja jooksul uute nõuetega tutvuda ning samuti ei korraldatud toetuste infopäevi, mida uue perioodi 2015-2020 muutunud nõuete valguses oleks olnud mõistlik eeldada. Kaebaja on märkinud, et PRIA on rikkunud ka vaidemenetluse läbiviimise tähtaegu ning vaideotsuse tegemisega viivitamine on toonud kaasa kaebajale täiendavad menetluskulud, mis tuleks ka vastustajalt välja mõista. Kaebaja viitab Põhiseaduse § 15. Kaebaja on märkinud, et kaebus on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, et tagatud oleks taotlejate võrdne kohtlemine ning toetuse mittemääramise otsus rikub kaebaja õigusi saada võrdsetel alustel koos teistega pindalatoetust. Kaebuse 17.10.2016 täienduses ei nõustu kaebaja PRIA vastuses toodud seisukohtadega. Kaebaja on märkinud, et põlluraamat kajastab kõiki töid. Kaebaja on algusest peale märkinud, et esimene niide on koristatud ja põlluraamat kajastab õigeid andmeid. Kaebaja pool on esitanud menetluskulude nimekirja. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja märgib esmalt, et PRIA kontrollis ajavahemikul 12.08.2015 kuni 30.10.2015 OÜ Urmaato majandusüksuses läbi viidud kohapealse kontrolli käigus kaebaja põldusid - hindas rohumaade vanust, taimiku koosseisu ja rohukamara struktuuri. Heinataimi on kasvatatud kauem kui 5 aastat, mistõttu on tegemist püsirohumaaga. Kõikide kaebaja kasutuses olevate rohumaade puhul kontrolliti ka eelnevatel aastatel kasvatatud kultuure nii ortofotode, kui ka eelnevatel aastatel esitatud taotluste järgi ja tehti kindlaks rohumaade maakasutus vastavalt sellele mitu aastat oli järjestikku heintaimi kasvatatud. Kohapealse kontrolli teostamise eesmärk on rohumaade vanuse ja nende tegeliku hooldamise tulemuse ehk visuaalselt hinnatava seisundi kindlaks määramine. Kontrolli käigus puuduse kindlaks tegemisel, ei saa taotleja vabaneda enam vastutusest. Vastustaja märgib, et Maaeluministeerium korraldas juba 2014. a novembris ja detsembris üle Eesti kokku kümme põllumajandustoetuste infopäeva „2015. a otsetoetused ja uus maaelu arengukava", kus jagati infot otsetoetuste kohta aastateks 2015–2020 ning maaelu arengukava 2014 – 2020 võimalustest. Infopäevad toimusid Paides, Kuressaares, Kärdlas, Pärnus, Rakveres, Tartus, Võrumaal, Vastseliinas, Viljandis ja Tallinnas ning kokku osales ligi 1700 põllupidajat. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et pole korraldatud infopäevi. Mis puudutab nõuetele vastavust, peab püsirohumaal niide ja heksel olema kokku kogutud hiljemalt 10.augustiks, nõuetele vastavus peab olema visuaalselt tuvastatav. Taotlusel ei ole lubatud muudatusi teha kui PRIA-l on kavatsus teha kohapealset kontrolli. Kui kohapealse kontrolli käigus selgub, et olukord erineb põlluraamatus või toetustaotlusel märgitust, tuleb PRIA-l lähtuda kontrollis tuvastatud asjaoludest. PRIA on palunud jätta kaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Vastustaja on oma täiendavas vastuses 20.10.2016 jäänud samade seisukohtade juurde.
Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. 2.PRIA on jätnud 23.12.2015 otsusega rahuldamata OÜ Urmaato 2015. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse taotluse. Seoses OÜ Urmaato poolt 2015. aastal ühtse pindalatoetuse- ja maksetaotluse esitamisega teostas PRIA ajavahemikus 12.08.2015 kuni 30.10.2015 kohapealset kontrolli OÜ Urmaato majandusüksuses. PRIA teatas 06.08.2015 ette kaebajale kontrolli toimumisest ning kontrollitulemustest on saadetud kaebajale koopia 05.11.2015. 3.Määruse nr 32 § 5 lg 1 kohaselt „Püsirohumaal niite ja heksli koristamine“ peavad niide ja heksel olema kokku kogutud § 4 lg 3 sätestatud tähtpäevaks, ehk hiljemalt 10. augustiks. Määruse nr 32 § 5 lg 3 p 2 kohaselt võib püsirohumaal jätta heksli põllule kuni kümnel hektaril ja lisaks kuni kümnel protsendil põllumajandusmaa pindala osast, mis ületab kümmet hektarit, kui taotleja kasutuses on üle kümne hektari põllumajandusmaad. 4.Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 640/2014 artikkel 19 lg1 (halduskaristused üledeklareerimise korral) , kui pindalatoetuskava või -meetme alusel toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab artikli 17 lõikes 1 osutatud põllumajanduskultuuri rühma puhul artikli 18 kohaselt kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse kahekordne leitud erinevus, kui see erinevus on suurem kui 3 % või kaks hektarit, kuid mitte rohkem kui 20 % kindlaksmääratud pindalast. Kui erinevus on üle 20 % kindlaksmääratud pindalast, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta. Artikkel 19 lg 2 kohaselt kui erinevus on üle 50% kindlaksmääratud pindalast, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta. Peale selle kohaldatakse toetusesaaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja artikli 18 kohaselt kindlaks määratud pindala vahele.
PRIA on märkinud, et OÜ Urmaato kasutuses olev püsirohumaa moodustas 690,97 ha ning sellel oli jäetud heksel maha 550,63 ha ulatuses. OÜ Urmaato oleks tohtinud aga jätta heksli püsirohumaal põllule 96,45 ha ulatuses. Seega jättis kaebaja heksli põllule 454,18 ha lubatust suuremas ulatuses. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg 2 kohaselt, kui erinevus on üle 50% kindlaksmääratud pindalast, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta. Lisaks kohaldatakse toetusesaaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne summaga, mis vastab taotlusel deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala vahele. Kuivõrd püsirohumaal oli heksel maha jäetud lubatust oluliselt suuremas ulatuses ning heksli mahajätmise nõude rikkumine arvestatakse samuti taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse hulka, moodustas taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus enam kui 50% kindlaksmääratud pindalast. Kohus märgib, et põllumajandusmaa, mis on toetuspõhine, peab olema nõuetekohaselt hooldatud. Tulenevalt määruse nr 32 § 5 lg 1 kohaselt tuleb püsirohumaad niita ja hekseldada kindlaksmääratud kuupäevaks, mis tagab rohumaa säilimise põllumajanduslikuks kasutamiseks. 7.Kaebaja on märkinud, et teda on ebavõrdselt koheldud võrreldes teiste taotlejatega, kes said toetust. Kohus nõustub siin juures PRIA ́ga, et 2016. aastal on hekseldamise aluse maa suuruse osas nõuded muutunud, mis tähendab, et juhinduda tuleb kehtivast seadusandlusest ning selline asjaolu ei saa olla ebavõrdse kohtlemise aluseks. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Antud juhul on PRIA märkinud, et võrdses olukorras olevaid taotlejaid, kelle kasutuses on üle 10 ha maad, on koheldud võrdselt. 10. augustiks pidid rohumaad vastama nõuetele. PRIA on arvestanud toetuse saamist või mittesaamist põllupõhiselt, mitte taotlejate järgi. PRIA on tuginenud rohumaade nõude täitmise osas satelliidifotodele, mille abil on saadud kindlaks teha rohumaade vanus ja seda kas põldu on haritud. Lisaks on kontrollitud rohumaade vanust varasemate taotlusandmete alusel. Kui põllud lähevad üle ühelt isikult teisele, ei katke rohumaade vanuse arvestamine. 8.PRIA on märkinud, et usaldusväärseks peetakse andmeid, mis tuvastatakse kohapealse kontrolli käigus ning seega kui põlluraamat kajastab muid näitajaid, tuleb lähtuda kohapealse kontrolli tulemustest. Kaebaja on olnud seisukohal, et põlluraamatu kanded toetavad kaebaja seisukohti ning vastustaja väited, et põlluraamatu kanded ei vasta tegelikkusele, tuleks jätta tähelepanuta. Kohus nõustub siinjuures PRIA ́ga, et kõige usaldusväärsemaid andmeid saab tuvastada kohapealse kontrolli käigus, mille eesmärk on tegeliku olukorra kindlakstegemine. 9.Kaebaja on märkinud, et PRIA on kontrolli läbi viinud etteruttavalt ning kaebaja on lähtunud
Tulenevalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 15 lg 3 kohaselt kui pädev asutus on juba teavitanud toetusesaajat ühtses taotluses või maksetaotluses avastanud nõuete rikkumisest või kui pädev asutus on teatanud toetusesaajale oma kavatsust teha kohapealset kontrolli või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse nõuete rikkumine, siis ei ole nõuete rikkumisega seotud põldude puhul lõike 1 kohaste muudatuste tegemine lubatud. Kohus märgib, et kaebaja oleks saanud nõuded täita 10. augustiks. PRIA on kontrolli teostanud pärast 10.augustit ja selleks ajaks ei olnud kaebajal heksli koristamise nõue täidetud. 11.Kaebaja on märkinud ka, et tal puudus võimalus uute nõuetega tutvuda, kuna PRIA ei ole infopäevi korraldanud, vajalik oleks olnud uue perioodi 2015-2020 muutunud nõuete osas infopäeva korraldada. Asja materjalide kohaselt on Maaeluministeerium korraldanud üle Eesti mitmeid põllumajandustoetuste infopäevi „2015.a. otsetoetused ja uus maaelu arengukava“, mis on korraldatud selleks, et jagada infot otsetoetuste kohta järgnevaks perioodiks. PRIA on märkinud, et infopäevad olid Paides, Kuressaares, Kärdlas, Pärnus, Rakveres, Tartus, Võrumaal, Vastseliinas, Tallinnas ja Viljandis, seega oleks saanud ka kaebaja infopäeval osaleda. PRIA on lisanud, et 2015. aasta mais ja aprillis toimusid maakondades Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 II telje ning MAK 2014–2020 keskkonnatoetuste ja otsetoetuste infopäevad. Ka nende infopäevade eesmärgiks oli selgitada põllumajandustootjatele 2015. aastal rakenduvate otsetoetuste tingimusi ja MAK 2014–2020 pindala- ja loomatoetuste tingimusi ning nõuetele vastavuse nõudeid. 2015. aastal toimunud infopäevade toimumiste ajad ja kohad on leitavad aadressil http://www.agri.ee/et/otsetoetuste-ja-maaelu-arengukavade-toetuste-tasuta-infopaevad2015.
15.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda, PRIA ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Mis puudutab kaebaja taotlust, et tuleb välja mõista ka kulud seonduvalt vaidemenetlusega, selgitab kohus, et kohus saab kaebuse rahuldamise korral välja mõista ainult menetluskulusid, mis on seotud kohtumenetlusega. Kohtupraktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid ( Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuotsus 05.12.2013 nr 3-3-1-60-13). (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.