Kihusalu talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 6. detsembri 2019. a otsuse nr 126/19/929 ja 3. veebruari 2020. a otsuse nr 12-6/20/142 osaliseks tühistamiseks, 9. detsembri 2019. a otsuse nr 12-6/19/947 tühistamiseks ning 30. aprilli 2020. a vaideotsuste nr 124/20/13-2 ja nr 12-4/20/98-1 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Kihusalu talu, volitatud esindaja Siim Avi nõustaja Tanel Soa esindajad Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Kärt Aavel Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 16. septembril 2020, menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kihusalu talu kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. detsembril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Kihusalu talu (edaspidi ka kaebaja) esitas 20. mail 2019 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110191111721, millel taotles ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust (185 põllule, kokku 948,50 ha-le). Kihusalu Talu taotles sama taotlusega mahepõllumajandusega jätkamise toetust 165 põllule, kokku 791,02 ha-le, sellest 115 põllule/540,45 ha-le karjatatavate rohumaade toetusmääragrupis (25 eur/ha), 17 põllule/107,14 ha-le kuni 3-aastaste külvikorras olevate rohumaade toetusmääragrupis (80 eur/ha), 30 põllule/143,43 ha-le teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamise toetusmääragrupis (125 eur/ha). mahepõllumajandusega jätkamise toetust (165 põllule, kokku 791,02 ha le).
1.2.PRIA määras 6. detsembri 2019. a otsusega nr 12-6/19/929 Kihusalu talule 2019. aasta eest ühtset pindalatoetust osaliselt, summas 70 477,36 eurot. PRIA määras 9. detsembri 2019. a otsusega nr 12-6/19/947 Kihusalu talule 2019. aasta eest kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt, summas 38 546,33 eurot. Toetuse määramise aluseks olev pindala oli 857,90 ha. Lisaks vähendati toetust finantsdistsipliinist tulenevalt 542,82 eurot. PRIA
3.veebruari 2020. a otsusega nr 12-6/20/142 määrati Kihusalu talule 2019. aasta eest mahepõllumajandusega jätkamise toetust osaliselt, summas 76 629,40 eurot.
1.3.Kihusalu talu esitas 6. jaanuaril 2020 vaide PRIA eelnimetatud otsuse nr 12-6/19/929 ja 7. jaanuaril 2020 otsuse nr 12-6/19/947 peale PRIA jättis 30. aprilli 2020. a vaideotsusega nr 12-4/20/13-2 vaide rahuldamata,
1.4.Vaideotsusest nr 12-4/20/13-2 ning otsustest nr 12-6/19/929 ja nr 12-6/19/947 tulenevalt on toetuste vähendamist põhjendatud järgmiselt.
1.4.1.Otsusega nr 12-6/19/929 määrati Kihusalu Talule 2019. aasta eest ühtset pindalatoetust osaliselt (70 477,36 eurot). Toetust vähendati: a) 1,44 ha suuruse taotletud ja toetusõigusliku pindala erinevuse võrra, summas 140,51 eurot. Vähendus tulenes põllust F (põllu hooldamata jätmine oli tingitud vääramatust jõust) ning põllu nr 93 osast, mis ei olnud 2019. aastal Kihusalu Talu kasutuses; b) 89,16 ha suuruse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra (8699,34 eurot). Vähendus tulenes eelkõige tähtaegselt hooldamata jäetud 21 rohumaapõllust, samuti põldudest nr 117-2 ja nr 134, mille kasutamiseks puudus Kihusalu Talul õiguslik alus; c) 133,74 ha-le vastava summa (13 049,01 eurot) ulatuses taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse korral kohaldatava halduskaristusega; d) 86,41 eurot seoses noorte põllumajandustootjate otsetoetuse eelarve suurendamisega otsetoetuste eelarvest; e) 992,49 eurot tulenevalt finantsdistsipliinist.
1.4.2.Otsus nr 12-6/19/947 tugineb Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 23 lg-le 2, mille kohaselt arvutatakse kliima- ja keskkonnasäästlike põllumajandustavade toetus ühtse pindalatoetuse jaoks kindlaksmääratud pindala alusel. Seega võeti ka Kihusalu Talu kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse arvutamisel aluseks ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pindala.
2(22)
3-20-1058 Sarnaselt otsusega nr 12-6/19/929 vähendati ka Kihusalu Talule määratud toetust sarnaselt ühtse pindalatoetusega 1,432635% otsetoetuste summast, mis ületab 2000 eurot, s.o 469,93 eurot. Tegemist on finantsdistsipliini meetmega.
1.5.Kihusalu talu esitas 2. märtsil 2020 vaide eelnimetatud otsuse nr 12-6/20/142 peale. PRIA jättis 30. aprilli 2020. a vaideotsusega nr 12-4/20/98-1 vaide rahuldamata. Vaideotsusest ja otsusest nr 12-6/20/142 tulenevalt on toetuste vähendamist põhjendatud järgmiselt: a) teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamise toetusmääragrupis (125 eur/ha) 0,63 ha suuruse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra summas 109,97 eurot. Vähendus tulenes kohapealses kontrollis tuvastatud taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevusest, sealhulgas põldude nr 1 ja 148 nendest osadest, mille osas tuvastati kohapealses kontrollis taotletuga võrreldes madalamasse ühikumääragruppi kuuluv kultuur; b) karjatatavate rohumaade toetusmääragrupis (25 eur/ha): - 0,53 ha suuruse taotletud ja toetusõigusliku pindala erinevuse võrra, 39,51 eurot. Vähendus tulenes põllu nr 93 osast, mis ei olnud 2019. aastal Kihusalu talu kasutuses, ning põllust nr 134, mis ei olnud kantud mahepõllumajanduse registrisse; - 2,05 ha suuruse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra, 152,85 eurot. Vähendus tulenes kohapealses kontrollis tuvastatud taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevusest. Samuti põldudest nr 117-2 ja nr 134, mille kasutamiseks puudus vaide esitajal õiguslik alus; - 4,1 ha-le vastava summa ehk 305,70 euro ulatuses seoses taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse korral kohaldatava halduskaristusega; c) 0,29% võrra ehk 227,96 eurot, kuna vaide esitaja ei olnud kandnud põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta andmeid veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse; d) lisaks nõuti vaidlustatud otsusega vaide esitajalt tagasi 2017. aasta eest makstud toetus 11,99 ha ning 2018. aasta eest makstud toetus 13,09 ha suuruse maa osas, mille võrra oli kohustusealuse maa pindala vähenenud, vastavalt summades 608,07 ning 1 140,69 eurot.
2.Kihusalu Talu esitas 1. juunil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PRIA 6. detsembri 2019. a otsuse nr 12-6/19/929 ja 3. veebruari 2020. a otsuse nr 12-6/20/142 osalist tühistamist ning 9. detsembri 2019. a otsuse nr 12-6/19/947 ja 30. aprilli 2020. a vaideotsuste nr 12-4/20/13-2 ja nr 12-4/20/98-1 tühistamist.
3.Kohus võttis kaebuse 3. juuni 2020. a määrusega menetlusse. Vastustaja vastas kaebusele 9. juulil 2020.
4.Kohus määras 3. augusti 2020. a määrusega asja läbivaatamise kohtuistungil (16. septembril 2020). Kaebaja esitas oma täiendava seisukoha ja tõendid 8. septembril 2020. Kohtuistungil määras kohus asja läbivaatamise jätkamise kirjalikus menetluses. Vastustaja esitas 25. septembril 2020 täiendava tõendi. Kohus määras 28. septembri 2020. a kohtumäärusega pooltele täiendavad kirjalikud seisukohad ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kaebaja ning vastustaja on esitanud Täiendavad kirjalikud seisukohad 13. oktoobril 2020 ning vastuväited teie poole seisukohtadele 23. oktoobril 2020.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuste tühistamist, esitades järgmised väited.
3(22)
3-20-1058
5.1.Vaidlustatud otsus nr 12-6/19/929 osas.
5.1.1.PRIA on rikkunud uurimis-, ärakuulamis- ja põhjendamiskohustust ning kaalutlusreegleid. Tehes etteheiteid dokumentide esitamata jätmise kohta, pole ta neid ka ise välja nõudnud.
5.1.2.Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega 2017. ja 2018. a põlluraamatute puudumise kohta. Põlluraamatud koos kannetega on PRIA-le edastatud. Kuna vastuvõtu-üleandmise akti ei koostatud, on keeruline tõendada kas üle anti kõik nõuetekohased dokumendid. Põlluraamatute korrektset täitmist kinnitavad Põllumajandusameti kontrolli tulemused.
5.1.3.Asjakohane ei ole väide, et rohumaad on tähtajaks hooldamata. Kohapealne kontroll on teostatud üle kuu aja hiljem, võtmata arvesse biomassi kasvu. Asjakohatud on ka väited mõnede põllumaade hekseldamise osas - ükski norm ei sätesta, mitu korda tohib hekseldada ning kontrollitavaid põllumaid on hekseldatud nii enne tähtaega kui ka vahetult enne kontrolli.
5.1.4.Liblikõieliste puudumise osas ei pea kaebaja eraldi tõendama üldtuntud asjaolu, et 2018. a oli põud, mis on mõjutanud liblikõieliste olemasolu kontrollitavatel põldudel. Põllud, kus kontroll on täheldanud liblikõieliste olemasolu, ei ole liblikõielised sinna sattunud külvi tulemusena, vaid levinud looduslikult. Kuna tegemist on mahetootmisega, ei saa looduslikult levivaid kultuure mahetootmises nii lihtsalt välja tõrjuda.
5.1.5.Põldude osas, kus kontrolli kohaselt kaer ei kasva, külvati kaer otsekülvina ja tehti heinaks/siloks. Vastavad kanded on põlluraamatus olemas.
5.1.6.Arusaamatu on kontrolli märkus, et Kihusalu talu ei teostanud töid põllul 93 - põllul tehti silo ja see on kirjas põlluraamatus.
5.1.7.Kaebaja nõustub vastustajaga, et põllu nr 117-2 osas puudus tal kasutusõigus. Selles osas ei vaidle kaebaja toetussumma vähendamise vastu.
5.2.Otsuse nr 12-6/19/947 osas esitab kaebaja eeltooduga sarnased väited menetlusnormide ja kaalutlusõiguse rikkumise kohta ning seoses põlluraamatute olemasoluga (vt p 5.1.1. ja 5.1.2) ning nõustub vastustaja etteheidetega põllu nr 117-2 osas (kaebaja kasutusõiguse puudumine). Ka selle otsuse puhul jääb kaebaja eeltooduga sarnastele seisukohtadele rohumaade tähtajaks hooldamata jätmise, liblikõieliste ja kaera puudumise/külvamise ning põllul nr 93 tööde mitteteostamise osas (vt p-d 5.1.3 -5.1.6).
5.3.Otsuste nr 12-6/19/929 ja nr 12-6/19/947 peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsusest nr 12-4/20/13-2 lähtudes esitab kaebaja järgmised väited:
5.3.1.Jääb arusaamatuks, mil viisil PRIA on leidnud, et kaebaja kasutatud hooldusvõtted ei täida määruses sätestatut s.o põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras.
5.3.2.Teostades rohumaale kontrolli 36 – 76 päeva hiljem määruses nr 32 § 4 lg-s 4 sätestatud kuupäevast (20. august) ei ole objektiivselt võimalik hinnata 20. augusti olukorda. niitmise ja karjatamisjärgse ädala kasv sõltub eelkõige karjatamiskoormusest, kasvavatest heintaimedest, mullatüübist ja sademete hulgast piirkonnas. PRIA ei ole toonud välja mis kriteeriumitest lähtuvalt ja millise pädevuse alusel on inspektor põllul valitsevat niitmis- ja karjatamisjärgset olukorda hinnanud. Rohttaimestik hakkab öökülmade ja vihmade tagajärjel kolletuma/luituma
4(22)
3-20-1058 ja kontrollides hekslit päevi pärast hekseldamist on ootuspärane, et heksel on täiendavalt kolletunud/luitunud.
5.3.3.Põllu 134 osas ei ole proportsionaalne pidada rikkumiseks ühepäevast viivitust toetusest loobumise taotluse esitamisel jaanipäeva-aegsel pühadeperioodil ja kõige kiiremal heinateo ajal.
5.3.4.Põllu F osas teavitas kaebaja PRIA-t enne hoolduskuupäeva (1. oktoober) saabumist liigniiskusest tingitud põhjustel tööde teostamata jätmisest. Seega ei saa tööde teostamata jätmist käsitleda rikkumisena. Nii Keskkonnaamet kui ka PRIA on nõustunud oma kontrolliaruannetes, et tegemist on liigniiskusest tuleneva probleemiga, mis on määrustes käsitletav force majeure`na.
5.4.Otsuse nr 12-6/20/142 ja vaideotsuse nr 12-4/20/98-1 osas on kaebajal eeltooduga sarnased etteheited menetluslike rikkumiste ning põlluraamatute esitamise kohta (vt p 5.1.1 ja 5.1.2).
5.4.1.Põllumassiividel 57846737010 (põlluosa 0,69 ha) ja 57346534483 (põlluosa 0,94 ha) on tehtud kaera otsekülv ja kaer koos heintaimedega tehtud siloks. Kontrollija pole küsinud lisaselgitusi.
5.4.2.Põllumassiivil 57145366663 (0,38 ha osas) on tehtud silo ja see on kirjas põlluraamatus.
5.4.3.Põllumassiiv 58946513274 (põld 134) on eemaldatud taotlusavaldusest kasutuslepingu lõppemise tõttu enne kohapealset kontrolli. Vastav avaldus on esitatud õigeaegselt ning tegemist ei ole rikkumisega.
5.4.4.2017 a. ja 2018 a. eest makstud toetuse tagasinõuete osas ei ole otsuses infot, milliste põllumassiivide kohta tagasinõue esitatakse st toetuse tagasinõue ei ole põhistatud.
5.5.Täiendavas seisukohas märgib kaebaja: 1) kõik nimekirjas välja toodud põllud olid tähtaja jooksul niidetud, hekseldatud või karjatatud; 2) põlluraamatute kandeid ja olukorda põllul tuleb vaadata ühtse kogumina. Kui inspektoril tekib põlluraamatu kannete ja põllul nähtu osas eriarvamus, siis tuleks maaharijale anda võimalus lisaselgitusteks, mida ei ole praegusel juhul tehtud; 3) põldude 98 ja 136 kanded on põlluraamatus tehtud. Põldude 152 – 155 ja 157 on künd teostatud peale kohapealset kontrolli ja seega ei saanud kohapealses kontrollis ka kündi tuvastada. Põllu 158 kohta on põlluraamatusse märgitud „heina varumine, vedu“, mis tähendab nii heina varumist kui ka vedu. Põldude 200-1 ja 200-2 osas ei saanud karjatamise lõppu märkida, kuna kontrolli teostamise ja põlluraamatute esitamise ajal toimus vastavatel põldudel karjatamine, mida oleks kohapealne kontroll pidanud olema suuteline tuvastama karjaaedade, loomaradade ja looma väljaheidete ning loomade jälgi; 4) põllumajanduslik praktiline pädevus heintaimede kasvu hindamiseks saab kujuneda välja pikaajalises töös. Vastustaja ei ole esitanud ühtki tõendit inspektori pädevuse kohta; 5) põllul nr 159 tehtud fotodelt on näha, et põldu on eelnevalt hooldatud (heleroheline taimkate). Vastustaja ei ole esitanud seisukohti ega tõendeid, mille alusel oleks võimalik üheselt määrata, milline on aktsepteeritav heintaimede ja heksli kogus ja värvus, mille alusel saab väita, et vastavat põldu ei ole (varem) hooldatud; 6) vastustaja seisukohad on vasturääkivad ega lange kokku asjas esitatud tõenditega. Vastustaja vastuse lisadelt 25, 26 ja 124 nähtub madal roheline rohttaimestik, mis viitab varasemale rohumaa hooldusele; lisadelt 64 – 68 ei nähtu vastupidiselt vastustaja väitele pikka sisseküntud niitmata rohttaimestikku; lisades 85 – 88, 97 – 103, 105 – 106, 108 – 110, 112 – 115 osundamine heksli suurele kogusele on meelevaldne; lisadest 19, 21, 23, 24, 29, 52, 56, 61 – 62, 70, 78 – 81, 85 – 87, 94, 117, 119– 124 nähtub roheline taimestik, mis läheb vastuollu vastustaja väidetega, et põldude hooldamata jätmine on tõendatud puitunud ja kolletunud taimiku esinemisega.
5(22)
3-20-1058 7) vastustaja esitatud lisades 20 (põld nr 27), 27 (põld nr 56), 30 (põld nr 98), 34 (põld nr 115), 37 (põld nr 136), 40 (põld nr 148), lisa 45 (põld nr 152), 51 (põld nr 153), 59 (põld nr 154), 63 (põld 155), 71 (põld 156), 76 (põld nr 157), 84 (põld 158), 89 (põld 159), 93 (põld 185), 96 (põld 188), 104 (põld 194), 107 (põld 195), 111 (põld 196), 116 (põld 197), 118 (põld 200-1) ja 126 (põld 200-2) esitatud info fotode suuna kohta ja vastavatelt fotodelt nähtu ei kata tervet põllumassiivi, mistõttu ei ole fikseeritud terve põllumassiivi seisukord; lisa 27 foto 2 (vt lisa 22, dtl 634) osundab maale, millele ei ole kaebaja toetust taotlenud. 8) vastustajal puudub protseduur kontrolli läbiviimiseks ja hindamiseks; fotode tegemine ja nende hilisem kasutamine tõenditena peab käime ettekirjutatud valideeritud protseduuri alusel; peab olema protokollitud, millise seadmega fotod tehakse, inspektor peab olema läbinud vastava koolituse. Vastustaja poolt esitatud fotosid ei saa käsitleda tõendina puitunud ja kolletunud heintaimede olemasolu kohta; oluliseks võib osutuda fotode kvaliteet (kaebaja esitatud referentsfotod A ja B; hinnangu peaks andma vähemalt kaks pädevat inspektorit; 9) põllu nr 93 osa 2 puhul on vastustajal vastukäiv info ala suuruse kohta (0,23 või 0,38 ha). Ka PRIA põllumassiivide veebikaardilt on näha, et põlluosal kasvas punane ristik (vt tl 145). Kaebaja on kogu põllumassiivi ulatuses heintaimed teinud siloks ja seetõttu puudub vastustajal alus põllu nr 93 osas toetust maksta vaid osaliselt; 10) põllud nr 117-2 ja 134 on läinud kaebaja kasutusest välja temast mittesõltuvatel asjaoludel (lõppenud riigiga ajutise kasutusvalduse leping), mistõttu puudub Vastustajal alus nõuda tagasi eelnevatel aastatel makstud mahetoetus ja arvestada põldude pindala kindlaksmääratud pindalade erinevuse hulka. Info ajutise kasutuslepingu lõppemisest on vastustajale teada, seega on eelnevate aastate eest makstud mahetoetuse tagasinõue ja kindlaksmääratud pindalade arvutus alusetu; 11) põllu nr 1 pinnal on 0,69 ha-l ning põllu nr 148 pinnal 0,94 ha-l kaer külvatud otsekülvina heintaimede kamarasse ja hiljem neilt põllumassiivide osalt tehtud kaer koos heintaimedega loomasöödaks. Kuna suvel on biomass niidetud madalalt loomasöödaks, ei olnudki võimalik kontrolli hetkel visuaalselt kaera näha (lisad A ja D, tl 143 ja 146). 12) kuna põlluraamatute kohta pole allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, siis ei saa pidada tõeseks vastustaja väidet, et põlluraamatute seis fikseeriti seisuga 04.11.2019. Põllumajandusamet on teostanud kogu kaebaja põllumajandusliku tegutsemisperioodi jooksul (üle 10 aastat) igal aastal kohapealset mahekontrolli, sh põlluraamatute kontrolli ja põlluraamatute puudulikkust ei ole tuvastatud ühelgi aastal; 13) Vastustaja pole selgitanud, mis tingis põldude pindalade vähendamise. Kuna vastustaja ei ole kohapealses kontrollis kasutatud GPS seadet, jääb arusaamatuks, kuidas kohapealset kontrolli teostav inspektor on fikseerinud kohustusaluste maade piiride ja sellest tuleneva pindalade vähendamise. Toetuse taotlust esitades kasutas kaebaja ePRIA-s vastustaja kinnitatud põllumassiive, mida kaebaja ise muuta ei saa. Ortofotode põhjal ei ole võimalik objektiivselt hinnata põllumassiivide vähenemist, kuna ortofotodelt nähtavad puu ja päikesevarjud võivad oluliselt moonutada põllumassiivide piire.
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
06.12.2019. a otsuste nr 12-6/19/929 ja nr 12-6/19/947 kohta
6.1.Kaebuse „õiguslikes põhjendustes 06.12.2019.a otsus nr 12-6/929 osas“, punktides 4-5, 7 ja 8, ning peatükis „vaidlustused „“Aruanne 190091-026“ esitatud asjaolud ei ole otsuste nr 126/19/929 ja nr 12-6/19/947 kontekstis relevantsed – kaebajale 2019. aasta eest määratud ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ei ole vähendatud põlluraamatute esitamise aja ega põlluraamatute puudulike kannete eest ega liblikõieliste kultuuride puudumisega seotud rikkumiste eest. Samuti puuduvad ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse raames 6(22)
3-20-1058 erinevad toetusmääragrupid, mistõttu ei too nende toetusliikide osas deklareeritud ja tuvastatud kultuuride erinevus (sh rohttaimede kasvatamine deklareeritud kaera asemel) kaasa toetuste vähendamist. Seega ei saa eelnimetatud asjaolud kaevatavate otsuste raames kaebaja õigusi rikkuda.
6.2.Vastustaja tuvastas kohapealse kontrolli käigus visuaalsel vaatlusel, et rohumaapõllud nr 56 (3,11 ha), nr 27 (2,50 ha), nr 98 (0,36 ha), nr 115 (3,04 ha), nr 136 (2,97 ha), nr 152 (3,09 ha), nr 153 (4,56 ha), nr 154 (2,55 ha), nr 155 (1,37 ha), nr 156 (19,30 ha), nr 157 (13,41 ha), nr 158 (2,81 ha), nr 159 (1,46 ha), nr 185 (0,72 ha), nr 188 (0,40 ha), nr 194 (1,30 ha), nr 195 (0,33 ha), nr 196 (0,75 ha), nr 197 (0,63 ha), nr 200-1 (1,57 ha) ja nr 200-2 (21,21 ha) – kokku 21 põldu – ei olnud ettenähtud tähtpäevaks (20. augustiks) hooldatud. Kõikide nimetatud põldude osas on vastavad asjaolud fikseeritud kontrollaruande lisaks oleval põldude kontrolllehel (tl 74-97p). Kõikidele nimetatud põldudele on omistatud ka puudusekood KKP36, mis põldude kontroll-lehe viimasel leheküljel (tl 98) toodud selgituste kohaselt tähistab samuti tähtaja jooksul niitmata, hekseldamata, karjatamata jäetud rohumaid.
6.3.Põlluraamatu pidamise kohustuslikkuse nõue ei tähenda, et sinna kantud andmed tuleb lugeda kahtlusteta tõeseks. Kui kohapealses kontrollis kindlaks tehtud objektiivne olukord põllul on põlluraamatu kannetega vastuolus, ei ole võimalik pidada põlluraamatut usaldusväärseks tõendiks. Samuti puudub olukorras, kus inspektor on visuaalsel vaatlusel kohapeal faktilised asjaolud kindlaks teinud, vajadus küsida põlluraamatu kannete kohta täiendavaid selgitusi.
6.4.Kõikide põldude osas ei tõenda ka põlluraamat vajalike tööde tegemist: põldude nr 98 ja nr 136 kohta puuduvad põlluraamatus kanded mis tahes tehtud tööde kohta; põldude nr 152, nr 153, nr 154, nr 155, nr 157 kohta on põlluraamatusse tehtud kanded põldude kündmise kohta, ent põllud ei olnud tegelikkuses küntud; osade põldude kohta on kanded osalised (nt põllu nr 158 osas oli põlluraamatusse kantud vaid väidetav „heinaks varumise vedu“, põldude nr 2001, nr 200-2 osas kantud ainult karjatamise algus, ent mitte selle lõpp); osade põldude osas on kanded arusaamatud (nt põllud nr 152, nr 158). Kaebaja põlluraamatu kandeid ei saa pidada täielikeks, tegelikkusele vastavateks ega usaldusväärseteks.
6.5.Kohapealse kontrolli toimumise ajal oli võimalik hinnata, kas rohumaid oli 20. augustiks niidetud või karjatatud sellisel määral, et see tagaks niitmisega sarnase tulemuse. Põldudel nr 153, nr 154, nr 155, nr 156, nr 157, nr 158, nr 159 toimus kohapealne kontroll 26. septembril 2019, põldudel nr 136, nr 188, nr 200-1 ja nr 200-2 27. septembril 2019, põllul nr 185 30. septembril 2019, põllul nr 56 03. oktoobril 2019, põldudel nr 194, nr 195, nr 196 ja nr 197
04.oktoobril 2019, põldudel nr 98 ja nr 115 11. oktoobril 2019 (kontrolli teostamise aeg nähtub ka fotodelt). Valdavalt toimus põldudel kontroll vaid napilt kuu pärast 20. augusti ning ühegi põllu osas pole kontroll toimunud 76 päeva pärast rohumaade hooldamise tähtpäeva, nagu väidab kaebaja. Inspektorid on pädevad hindama rohttaimede kasvufaasi ning mõistma, kas ja millal on rohumaid hooldatud. Põldudel kasvas taimestik, mis oli saanud kasvada kogu vegetatsiooniperioodi vältel, s.t põlde ei olnud varasemalt vegetatsiooniperioodil üldse niidetud ega karjatatud (välja arvatud põllud nr 56, nr 200-1 ja nr 200-2), millel tuvastati ebapiisav karjatamine). Vastustaja lisab, et vegetatsiooniperioodi lõpul aeglustub rohu kasv ka oluliselt.
6.6.Osad põllud olid hekseldatud ka pärast 20. augusti, vahetult enne kontrolli toimumist (põld nr 136 oli hekseldatud 27.09.2019 ning põllud nr 194, nr 195, nr 196 ja nr 197 04.10.2019), põllul nr 159 toimus hekseldamine kontrolli läbiviimise ajal. Ehkki rohumaa hekseldamise kordade arv ei ole tõepoolest piiratud, tuvastati heksli koguse ning asjaolu alusel, et heksel koosnes puitunud ja kolletanud rohttaimedest ning et kaebaja ei olnud rohumaid enne 7(22)
3-20-1058 hekseldamist niitnud ega hekseldanud. Põllust nr 159 tehtud fotodelt nähtub parasjagu põldu hekseldav traktor ning hekseldatav kõrge rohttaimestik (lisad 85-88), mida pole ilmselgelt varem hekseldatud.
6.7.Kohtupraktika on olnud seisukohal, et kõige usaldusväärsemaid andmed saab kohapealse kontrolli käigus, mille eesmärk on tegeliku olukorra kindlakstegemine Kohapealse kontrolli tulemuste õigsust kinnitavad praegusel juhul ka fotod (lisad 18-27, 29-37, 41-126), millelt nähtub, et vaidlusalustel põldudel kasvas väga kõrge rohttaimestik, mida ei olnud ilmselgelt 2019. aastal üldse niidetud, karjatatud ega hekseldatud; osadel põldudel oli pikk, niitmata rohttaimestik sisse küntud; osadel põldudel ei olnud tehtud hooldustegevus (karjatamine) olnud rohumaa hoolduseks piisav; osadel põldudel oli jäetud hiljuti maha suures koguses heksel.
6.8.Kuna põlde nr 56, nr 27, nr 98, nr 115, nr 136, nr 152, nr 153, nr 154, nr 155, nr 156, nr 157, nr 158, nr 159, nr 185, nr 188, nr 194, nr 195, nr 196, nr 197, nr 200-1, nr 200-2 ei olnud nõuetekohaselt 20. augustiks hooldatud, ei olnud nende põldude osas toetusõiguslikkuse tingimused täidetud ning nende pindala on õiguspäraselt arvatud taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse hulka.
6.9.Määruse nr 32 § 3 lg-s 1 ning ELÜPS § 13 lg-s 1 sätestatud tingimused (põllumajandusmaal põllumajandusliku tegevusega tegelemine ja maakasutuse õiguslik alus) on kumulatiivsed, mitte alternatiivsed. Põllumajandusmaa kasutamisena nende sätete tähenduses tuleb mõista maa õiguspärast kasutamist omandiõiguse alusel või mõnest muust asjaõigusest tulenevalt või võlaõiguslikul alusel.
6.10.Kaebajal puudus õiguslik alus põldude nr 117-2 (0,55 ha) ja nr 134 (0,30 ha) kasutamiseks. Selles pole ka vaidlust, vaid vaidluse all on, kas kaebaja on põllule nr 134 toetuste taotlemisest õigeaegselt loobunud. PRIA-l ei olnud võimalik 27.06.2019 esitatud taotluse muudatust arvestada. Muudatuste tegemiseks antud tähtaeg tulenes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 15 lõikest 2a, mille kohaselt tuleb esialgsest kontrollist tulenevad muudatused teatada pädevale asutusele üheksa kalendripäeva jooksul arvestatuna lõpptähtpäevast (s.o taotluste hilinenud esitamise viimasest päevast, milleks oli 2019. aastal 17. juuni). Vastustaja oli kaebajat hoiatanud, et tähtaegselt puuduste kõrvaldamata jätmisel kohaldatakse ettenähtud vähendamisi ja väljaarvamisi. Kümne päeva pikkune periood ühe põllu taotluselt eemaldamiseks ei ole ebamõistlikult lühike.
6.11.Põllu F osas ei olnud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 3 lõike 2 kohaselt võimalik taotlust tagasi võtta, kuna toetusest loobumise teatise esitamise hetkeks oli vastustaja majandusüksuses juba kohapealse kontrolliga alustanud. Kuna kontrollis tuvastati, et põld F oli hooldamata, siis arvati selle kindlakstehtud pindala (1,16 ha) taotletud ja toetusõigusliku pindala erinevuse hulka. Kuna kaebaja oli vastustajat 30.09.2019 tööde teostamata jätmisest teavitanud ning kontrollis tuvastati, et hooldamata oli liigniiske ala, ei ole üledeklareerimisega kaasnevat halduskaristust kohaldatud. Kaebuse eesmärk selle põlluga seoses jääb arusaamatuks.
6.12.Kaebaja ei ole tõendanud, et põld nr 93 oleks olnud vaidlusaluses 0,38 ha suuruses osas (osa 2) tema faktilises kasutuses. Sellele põlluosale taotles toetust maaomanik, kes maa hooldamisega ei tegele ning põlluosa oli harinud naaberpõllu kasutaja. Teiste isikute kasutuses olevad põlluosad ei ole toetusõiguslikud. Teise isiku kasutuses olev maa 0,23 ha ulatuses (põllul nr 93 deklareeritud pindala (16,33 ha) ning lahustüki 1 pindala (16,10 ha) vahe) on arvatud taotletud ja toetusõigusliku pindala erinevuse hulka. Nimetatud 0,23 ha osas ei ole üledeklareerimisega kaasnevat halduskaristust kohaldatud. 8(22)
3-20-1058
6.13.Põldude nr 117-2 ja nr 134 osas ei olnud täidetud määruse nr 31 § 3 lõikes 1 toodud toetusõiguslikkuse tingimused ning põldude nr 56, nr 27, nr 98, nr 115, nr 136, nr 152, nr 153, nr 154, nr 155, nr 156, nr 157, nr 158, nr 159, nr 185, nr 188, nr 194, nr 195, nr 196, nr 197, nr 200-1, nr 200-2 osas ei olnud täidetud määruse nr 32 § 4 lõigetes 2 ja 4 toodud põllumajandusliku tegevuse nõuded. Nende põldude pindala ei olnud võimalik kindlaksmääratud pindala hulka arvestada. Käesoleval juhul oli taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus 89,16 ha, s.o 10,39% kindlaksmääratud pindalast (857,90 ha), arvutati ka kaebajale 2019. aasta eest määratav toetus viidatud normidest tulenevalt kindlaksmääratud pindala (857,90 ha) alusel, millest lahutati 1,5-kordne leitud erinevus (1,5x89,16=133,74 ha). PRIA tugines Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19a lg-le 1.
6.14.Ühtset pindalatoetust vähendati ka 86,41 eurot seoses noorte põllumajandustootjate otsetoetuse eelarve suurendamisega kogu otsetoetuste eelarvest 2019. aastal. See vähendus ei ole seotud kaebaja toime pandud rikkumistega, vaid tegemist on kõikidele otsetoetuste taotlejatele ühetaoliselt rakendatava lineaarse vähendamisega, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 51 lõikest 2 ning mille määr 2019. aastal (0,1223%) on kehtestatud PRIA peadirektori 04.12.2019. a käskkirjaga nr 1-12/19/157.
6.15.Kaebajale määratud otsetoetus vähendati 1,432635% otsetoetuste summast, mis ületab 2000 eurot, s.o ühtset pindalatoetust 992,49 euro võrra ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 469,93 euro võrra. Tegemist on finantsdistsipliini meetmega, s.o sellise vähendusega, mis ei ole seotud ühegi rikkumisega, vaid mis kohaldub kõikidele toetusesaajatele, kelle otsetoetuste summa ületab 2000 eurot (määruse nr 32 § 19, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 8 lg 1 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2019/1928 art 1).
6.16.Ka otsuses nr 12-6/19/947 kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse arvutamisel võeti aluseks ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pindala (857,90 ha) (Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 23 lg 2). PRIA 03.02.2020. a otsus nr 12-6/20/142 kohta
6.17.Põld nr 1 (taotletud pindala: 12,84 ha) mõõdeti kohapealses kontrollis kaheks lahustükiks, kuna deklareeritud põllu pinnal tuvastati erinev maakasutus: 12,07 ha suurusel põlluosal oli tõepoolest kasvatatavaks kultuuriks kaer allakülvita, kuid 0,69 ha suurusel põlluosal kasvasid rohttaimed. Põld nr 148 (taotletud pindala: 10,16 ha) mõõdeti kohapealses kontrollis kahe lahustükina, kuna deklareeritud põllu pinnal kasvatati 9,73 ha-l kaera liblikõieliste allakülviga ning 0,94 ha-l kasvatati heintaimede segu (kontrollaruande lisaks olev põldude kontroll-leht). Rohttaimede kasvatamiseks kasutatav maa ei kuulu määruse nr 53 § 4 lg 1 punktis 4 toodud toetusmääragrupis (125 eur/ha) toetatavate kultuuride hulka. Ehkki suuremal osal põldude nr 1 ja nr 148 pinnal oli tõepoolest kaera kasvatatud, puudusid põllu nr 1 pinnal 0,69 ha-l ning põllu nr 148 pinnal 0,94 ha-l mis tahes viited sellele, et nendel põlluosadel oleks 2019. aastal kaera kasvatatud. 03.10.2019. a ja 15.10.2019. a kontrolli fotodelt on selgesti eristatav kõrretüü alune maa ning rohttaimede alune maa. Kaebaja väide, et põldude nr 1 ja nr 148 nendele osadele oli tehtud kaera otsekülv ning kaer koos heintaimedega tehti siloks, ei ole millegagi tõendanud. Visuaalsel vaatlusel tuvastatud asjaolud on põlluraamatu kannetega vastuolus.
6.18.Põldude nr 117-2 ja nr 134 puhul puudus maa kasutamise õiguslik alus (määruse nr 53 § 8 lg 1 ja § 22 lg 2 p 1 koostoimes määruse nr 32 § 152 lõike 1 ning § 152 lg 1 punktiga 4).
9(22)
3-20-1058
6.19.Kui toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab põllumajanduskultuuri rühma puhul kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse kahekordne leitud erinevus, kui see erinevus on suurem kui 3% või kaks hektarit (Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art19 lg 1). Karjatatavate rohumaade toetusmääragrupis oli taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus 2,05 ha.
6.20.Põllu nr 93 osa 2 oli teise isiku kasutuses olnud maa (määruse nr 53 § 8 lg 1). Selle põlluosa osas ei ole üledeklareerimisega kaasnevat halduskaristust kohaldatud.
6.21.Mahepõllumajandusega jätkamise toetust vähendati 0,29% põhjusel, et kaebaja ei olnud kandnud põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta andmeid veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse. PRIA inspektor on teinud koopiad kõikidest esitatud põlluraamatutest. Vastustaja on fikseerinud põlluraamatute sisu 04.11.2019. a seisuga.
6.22.Kaebajale määratud mahepõllumajandusega jätkamise toetust vähendati põhjusel, et esitatud põlluraamatusse ei olnud tehtud kandeid kõikide põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta: paljude põldude andmed ei olnud üldse põlluraamatusse kantud (põllud nr 34, 84, 94, 148 (osa 2), M, P, R, S, U, 0, O.1, O2, O3, O4, O5) ning osade põldude kohta ei olnud põlluraamatusse tehtud kandeid kõikide või osade 2019. aastal tehtud tööde kohta (põllud nr 24, 8, 9, 51, 52, 61, 78, 129, 136, 156, 182) Kontrollaruande nr 191191-026 lisast nähtuvalt on põlluraamatust täiesti puuduvate põldude osas nõude rikkumise ulatuseks märgitud 100% ning puudulike kannetega põldude osas nõude rikkumise ulatuseks märgitud 50%. Lähtudes komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 35 lõikest 3 ning võttes arvesse rikkumise raskust, ulatust ja kestust, otsustati vähendada toetust nõude rikkumise eest 0,29% ulatuses. Toetuse hindamismaatriksid on seejuures kättesaadavad vastustaja veebilehel. Vastustaja hinnangul tagab selline arvutus toetuse proportsionaalse vähenduse rikkumise korral.
6.23.Põllumajandusameti kontrolli fookus on suunatud mahepõllumajandusliku taime– ja loomakasvatuse nõuete kontrollimisele mitte hinnata põlluraamatu kannete täielikkust ega terviklikkust. Asjakohased pole viited Keskkonnaameti teostatud poolloodusliku koosluse hooldamisetoetuse kontrollile, kuna selle kontrolli käigus kontrolliti põlluraamatut vaid poollooduslike koosluste osas.
6.24.Otsusega nr 12-6/20/142 nõuti kaebajalt kohustuse vähenemise tõttu toetus tagasi 2017. aasta osas 11,99 ha eest ning 2018. aasta osas 13,09 ha eest. Suur osa kohustuse vähenemisest tulenes kohapealse kontrolli tulemustest, kuna kohapealses kontrollis kindlaks tehtud põldude piirid ja pindalad ei kattunud kohustusealuste maade piiride ja pindaladega. Määruse nr 53 § 20 lõikest 1 tulenevalt võib kohustusealuse maa pindala vähendada üksnes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 47 lõigetega 2–4. Kui kohustuse vähenemine ei ole tingitud nimetatud normides viidatud asjaoludest, on taotleja saanud eelmistel kohustuseaastatel vähendatud kohustuse ulatuses toetust alusetult ning tulenevalt ELÜPS § 111 lõikele 1 tuleb alusetult saadud toetus tagastada.
6.25.Kaebajal on võimalik tutvuda kohustuse andmetega igal ajahetkel ePRIA teenusest "Pindala- ja loomapõhiste toetuste kohustuste andmete vaatamine ja üleandmine".
6.26.Põldude kontroll-lehel (I kd, tl 74jj) on kõikide põldude osas mõõtmisviisiks märgitud „ORTO“, st et põllud on mõõdetud kontrolli aastal pildistatud ortofotolt, mitte GPS-seadmega
10(22)
3-20-1058 ning vastustaja ei saa esitada ka kaebaja soovitud taatlemise tunnistusi. Seejuures on mitmete põldude toetusõiguslik pind mõõdetud taotletud pinnast suuremaks.
6.27.Menetlus on läbi viidud haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid järgides. Vastustaja ei ole uurimispõhimõtet eiranud ning on selgitanud asjas rohumaade hoolduse hindamisel välja kõik olulise tähtsusega asjaolud. Rohumaade hoolduse hindamisel põlluraamatu kannete mittearvestamist on selgitatud vaideotsuse p-s 21.
6.28.Vastustaja inspektor teavitas kaebajat kohapealse kontrolli toimumisest ette ning andis kaebajale võimaluse viibida kohapealse kontrolli juures, lisada märkusi kontrollaruandele ning esitada kohapealse kontrolli läbiviimise või selle tulemuste kohta pretensioone. Ka vaidemenetlusi läbides on kaebaja saanud veelkord oma seisukohti väljendada.
6.29.Toetusõiguslikkuse tingimused on sätestatud üheselt ning kui maa toetusõiguslikkuse tingimustele ei vasta, ei ole vastustajal kaalutlusõigust, kas lugeda maa toetusõiguslikuks või mitte. PRIA-l pole alust jätta toetust tagasi nõudmata kohustuse vähenemise korral. Üledeklareerimisega kaasneva halduskaristuse kohaldamine ja selle määr tuleneb otsekohalduva komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklitest 19 ja 19a. Vastustaja möönab kaalutlusõiguse olemasolu mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul põlluraamatu pidamise nõude rikkumise eest rakendatud vähendamise määra osas (vt vastuse p 54).
6.30.Kontrollaruanne koostoimes kaevatavate otsustega tagavad otsuste motiveerituse ning seeläbi ka kontrollitavuse nõude järgimise. Kohtupraktika kohaselt on PRIA poolt läbiviidava haldusmenetluse erisuse tõttu piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja on vaidlustanud otsused, millega määrati talle 2019. aastal taotletud ühtset pindalatoetust (otsus nr 12- 6/19/929) ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust (otsus nr 12-6/19/947) osaliselt, ja nende peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsuse nr 12-4/20/13-2 (otsuse põhjenduste osa I). Samuti on vaidlustatud otsus nr 126/20/142 (2019. aastal taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine, toetuse tagasinõudmine ja tasaarvestamine) ning selle otsuse peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsus nr 124/20/98-1.
8.Nõuded otsetoetuste, sh ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta on sätestatud maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) §-s 3. Põllumajandusliku tegevuse nõuded on sätestatud määruse nr 32 §-s 4. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrusega nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53) reguleeritakse mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ning tegevuse liigi „Toetus mahepõllumajandusliku tootmise tavade ja meetodite säilitamiseks” raames antava mahepõllumajandusega jätkamise toetuse andmise tingimused ning kord.
11(22)
3-20-1058
9.Kaebaja on kõige kolme vaidlustatud otsuse puhul arvamusel, et PRIA on rikkunud uurimis-, ärakuulamis- ja põhjendamiskohustust ning kaalutlusreegleid.
9.1.Uurimispõhimõtte rikkumist ette heites leiab kaebaja, et vastustaja on jätnud otsustamisel vajalikud asjaolud välja selgitamata ega ole küsinud puudusi tuvastades kaebajalt selgitusi. Muuhulgas hõlmab kaebaja etteheide vastustaja väiteid põlluraamatute kannete tegemata jätmise kohta. Kohus käsitleb ka allpool erinevate põldude puhul tuvastatud rikkumiste puhul erinevaid toetuse vähendamise ja haldustrahvi kohaldamise tinginud asjaolusid. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaidlustatud otsuste tegemisele on eelnenud kontrollimenetlus, mille tulemused on kajastamist leidnud kontrollaruandes nr 190091-026 (tl 67-73) ja sellele lisatud põldude kontroll-lehel (tl 74-98), kus on põldude kaupa välja toodud taotletud toetuse liik ning märkused nõuete täitmise kohta. Vaidlustatud otsustes on viidatud kontrollaruannetele ja märgitud, et otsuste tegemisel on tuginetud ka teistele taotlejale kirjalikult teatatud rikkumistele. Kontrollimenetlustes on kaebajal võimaldatud esitada oma vastuväiteid ja pretensioone. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja oma uurimiskohustust rikkunud. Kohus möönab, et vaidlus võib seisneda küll asjas kogutud tõendite põhjal tehtud järelduste üle, mida kohus käsitleb erinevate kaebaja väidete kaupa allpool.
9.2.Kaebaja väitel on vastuolu kontrolliametnike seisukohtade ning põlluraamatute kannete vahel. Põlluraamatute kõrvale jätmist on vastustaja põhjendanud vaideotsuse nr 12-4/20/13-2 ps 17 ning vaideotsuse nr 12-4/20/98-1 p-s 14. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et põlluraamatu kande ja kohapealse kontrolli visuaalselt tuvastatud asjaolude vastuolu korral ei saa põlluraamatu kanded ümber lükata kontrollis tuvastatut.
9.3.Kaebaja väitel puudub vastustajal kontrolli läbiviimiseks kehtestatud protseduur. Kaebaja on arvamusel, et tuleb protokollida, millise seadmega tehakse tõenditena hinnatavad fotod, ning kontrolli peavad läbi viima pädevad ametnikud ja fotod tegema pädev fotograaf. Kohus märgib, et haldusmenetlusele (sh PRIA kontrollimenetlusele) laieneb haldusmenetlusele üldiselt omane vormivabaduse põhimõte, st menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 1). Seega ulatuses, mis ei ole täpsemalt reguleeritud, tegutseb haldusorgan haldusmenetluse üldisi põhimõtteid arvestades vormivabalt. Vastustaja sõnul on PRIA erinevate kontrollide ja toimingute läbiviimiseks koostanud juhendmaterjalid. Kohus peab põhjendatuks vastustaja seisukohta, et protseduuride juhendites ei ole ega saagi olla üheselt fikseeritud kõik kontrollitavad üksikasjad, muuhulgas näiteks see, kui pika rohustu korral hinnatakse põld hooldamata rohumaaks, või mis värvi selline rohustu täpselt on jms.
9.4.Kaebaja väitel puudub kontrolli läbi viinud ametnikul vajalik pädevus ning kaebaja arvates peaks ametnikud kontrolli läbi viima kahekaupa. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega kontrolli läbi viinud ametnike ebapiisavast pädevusest. PRIA teenistujate ametijuhenditega on võimalik tutvuda PRIA veebilehel https://www.pria.ee/teenistujad. Vastustaja on esitanud kohtule kontrolli läbi viinud ametniku põllumajandusalase hariduse kohta tõendid (I kd, tl 157-158) ning on kinnitanud, et kontrollivad ametnikud läbivad regulaarselt ajakohaseid koolitusi, kus selgitatakse nii õiguslikke kui ka sisulisi küsimusi ning mh korraldatakse näidiskontrolle. Kohtu hinnangul ei välista ametniku pädevust kaebaja väidetud kitsama põllumajandusliku hariduse
12(22)
3-20-1058 puudumine. Vastustaja on lisaks haridust tõendavatele dokumentidele rõhutanud järjepidevat teemakohast koolitust ja ametniku kogemust oma ametikohal (alates 2000. aastast). Vastustaja on selgitanud, et ka PRIA siseselt on kontrolli tulemused üle vaadatud, teenistuja tegevuses ei tuvastatud menetlustoimingute läbiviimisel õigusaktidele mittevastavust (istungil alates 00:16.58).
9.5.HMS § 38 lg-st 2 tulenevalt võib üheks haldusmenetluse tõendiks olla ka foto. Ei haldusmenetluse seadusest ega praeguse vaidluse lahendamisel kohaldatavatest erinormidest ei tulene täpsemaid reegleid, kuidas peab fotode tegemine ja dokumenteerimine toimuma. Seega ei saa fotosid pidada asjakohatuteks või lubamatuteks tõenditeks haldusmenetluses ja kohus hindab neid kogumis muude tõenditega, võttes seejuures seisukoha nende usaldusväärsuse osas. Kohtul puudub alus arvata, et vastustaja oleks fototehniliste võtetega manipuleerinud kontrolli käigus tehtud fotosid nagu kahtlustab kaebaja (07.09.2020 seisukoha osa VI; I kd, tl 139p-140) olles oma väite näitlikustamiseks kohtule esitanud kaks erinevalt töödeldud fotot (I kd, tl 143144). Kohus nõustub vastustajaga, et nö „kollaste sätete“ kasutamisel, mida nimetab kaebaja kaebuse täienduses, ei oleks võimalik fotodel üldse näha rohelisi taimi ega puid, kuid kaebaja majandusüksuses tehtud fotodel on rohelised objektid selgelt tuvastatavad (13.10.2020 vastuse p 13; II kd, lk 3). Kohus nõustub ka vastustajaga selles, et haldusmenetluses kogutavate tõendite (fotod) jaoks ei ole kehtestatud erinõudeid, mh ei ole ette nähtud nõudeid fotoaparaadile ega taatlemiskohustust ning fotode tõendusliku tähenduse seisukohast ei ole need kaebaja poolt välja toodud väited määravad. Vastustaja selgitustest ilmneb, et ametnikud saavad oma erialase täiendkoolituse raames ka fotokoolitust (istungil alates 00:16:58; 13.10.2020 seisukoht II kd, tl 2-3).
9.6.Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ärakuulamisõiguse ja põhjendamiskohutuse täitmise piisavusest. On ilmnenud, et kaebajal on olnud võimalus viibida etteteatatud kontrolli juures (I kd, tl 67), talle on antud võimalus märkuste esitamiseks kontrollaruandel ning selgitatud võimalust esitada 15 kalendripäeva jooksul kontrolli toimumisest või aruande koopia saamisest (I kd, tl 68). Kaebaja on aruandele ka märkinud, et kõigega selles ei nõustu ning soovib vaidlustada. Lisaks on täiendav võimalus olla ära kuulatud ka kohustusliku vaidemenetluse raames, mis on täielikuma ärakuulamise tagamiseks kohtupraktikas aktsepteeritud lahendus. Kaebaja on seda võimalust vaidemenetlustes ka kasutanud. Vaidlustatud otsustest nähtuvad nende andmise õiguslikud alused ning põhilised asjaolud pindalade ja summade ning ühikumäärade näol. Samas on märgitud, et toetuse osalisel määramisel (vähendamisel) tuginetakse kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumistega. HMS § 56 lg 1 ls 2 kohaselt on põhjendamiskohustuse täitmisel oluline, et haldusakti põhjendus esitataks haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohtupraktika on tunnistanud järjekindlalt põhjendamiskohustuse täidetuks, kui esialgse otsuse põhjendustele lisaks on täiendavalt esitatud põhjendusi vaideotsuses või otsuses viidatud kontrolliaruandes (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p-d 18-20). Kohtupraktika järgi on PRIA poolt läbiviidavate haldusmenetluste erisuse tõttu piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning täpsemad põhjendused ja asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses. Seega ei pea kohus ka praegusel juhul vaidlustatud haldusaktide põhjendamispuudusi selliseks, mis võiks kaasa tuua aktide tühistamise. 13(22)
3-20-1058
PRIA 06.12.2019. a otsused nr 12-6/19/929 ja nr 12-6/19/947
10.Vastustaja on rõhutanud (vastus kaebusele p 16), et kaebajale 2019. aasta eest määratud ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ei ole vähendatud põlluraamatute esitamise ajalise nõude ega põlluraamatute puudulike kannete ning liblikõieliste kultuuride puudumisega seotud rikkumiste eest. Kuna nende toetuste raames puuduvad erinevad toetusmääragrupid, ei too nende toetusliikide osas deklareeritud ja tuvastatud kultuuride erinevus (sh rohttaimede kasvatamine deklareeritud kaera asemel) kaasa toetuste vähendamist ega kaebaja õiguste rikkumist.
11.Määruse nr 32 § 3 lõige 2 sätestab, et põllumajandusmaal, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Tulenevalt määruse nr 32 § 4 lõikest 2 vastab põllumajandusmaa, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii nimetatud põllumajandusliku tegevusega (s.o põllumajandusmaa hoidmisega karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras), § 3 lõikes 2 sätestatud nõudele, kui seda niidetakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Määruse nr 32 § 4 lõike 4 kohaselt peab selline põllumajandusmaa olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse, ning niide peab olema kokku kogutud hiljemalt 20. augustil.
12.Vastustaja on kohapealse kontrolli käigus visuaalsel vaatlusel tuvastanud, et rohumaapõllud nr 56 (3,11 ha), nr 27 (2,50 ha), nr 98 (0,36 ha), nr 115 (3,04 ha), nr 136 (2,97 ha), nr 152 (3,09 ha), nr 153 (4,56 ha), nr 154 (2,55 ha), nr 155 (1,37 ha), nr 156 (19,30 ha), nr 157 (13,41 ha), nr 158 (2,81 ha), nr 159 (1,46 ha), nr 185 (0,72 ha), nr 188 (0,40 ha), nr 194 (1,30 ha), nr 195 (0,33 ha), nr 196 (0,75 ha), nr 197 (0,63 ha), nr 200-1 (1,57 ha) ja nr 200-2 (21,21 ha) (kokku 21 põldu) ei olnud tähtaegselt (20. augustiks) hooldatud. Vastavad asjaolud on kajastatud iga põllu kohta kontroll-lehel (I kd, tl 74-98). Kontroll-lehel on märgitud ka koodile KKP36 vastav puudus (rohumaa on tähtajaks niitmata, hekseldamata, karjatamata). Vastustaja on jõudnud järeldusele, et põldudel kasvas taimestik, mis oli saanud kasvada kogu vegetatsiooniperioodi vältel, s.t põlde ei olnud varem vegetatsiooniperioodil üldse niidetud ega karjatatud. Erandiks on vastustaja hinnangul põllud nr 56, 200-1 ja 200-2, millel tuvastati mõningane (ebapiisav) karjatamine.
12.1.Tuvastatud puudusi (rohumaad nõuetekohaselt hooldamata) ei kummuta ka kaebaja enda täidetud põlluraamatud (vastuse lisad 127-1321), kus kaebaja väitel on rohumaade hooldamiseks vajalikud tööd tehtud. Lisaks sellele on vastustaja välja toonud, et põlluraamatute kanded ei ole täielikud ja usaldusväärsed. Nii puuduvad osa põldude kohta põlluraamatu kanded mistahes tööde tegemise kohta (põllud nr 98 ja 136), seal on kajastatud töid, mida tegelikult pole tehtud (kündmise kohta põllud nr 152, 153, 154, 155 ja 157), kanded on osalised või arusaamatud (nr 152, 158, 200-1 ja 200-2).
12.2.Kaebaja on arvamusel, et kuna kontroll viidi läbi ajaliselt nii palju tähtajast hiljem (36-76 päeva), ei olnud enam võimalik hinnata, kas rohumaid oli 20. augustiks nõuetekohaselt
Kättesaadavad KIS-s, tõendite suure mahu tõttu ei ole vastuse kõik lisad pabertoimikus.
14(22)
3-20-1058 hooldatud. Kontrollaruande kohaselt on kohapealne kontroll toimunud 26. septembrist kuni 4. novembrini 2020. Vastustaja leiab, et hooldamise nõude täitmine oli sel ajal täiesti kontrollitav ning et kontrolliperioodi lõpus, so nt 76. päeval ei ole enam toimunud mingeid kontrollitoiminguid. Kohus nõustub vastustajaga, et PRIA inspektorid peavad oma teadmiste ja erialase kogemuse pinnalt olema võimelised hindama rohumaa varasemat hooldamist, võttes arvesse taimede kasvufaasi, heksli kogust ja koosseisu. Muuhulgas märgib vastustaja, et vegetatsiooniperioodi lõpul aeglustub rohu kasv oluliselt. On mõistetav, et vastustajal puudub võimekus saata oma inspektorid kontrollima kõiki kontrolliobjektiks olevaid põldusid kohe pärast nõuete täitmisega seonduva tähtaja saabumist. Vastustaja on tuvastanud, et osa põlde hekseldati vahetult enne kontrolli (põllud nr 136, 194, 195, 196 ja 197, dtl 709 jj) ning ühel põllul hekseldati kontrolli ajal (nr 159), mida kinnitab ka foto põllul töötavast traktorist ja hekseldamisest (lisad 85-88, dtl 697-700). Samuti on kontrollimisel tuvastatud pika niitmata taimestiku sissekündmine põllul nr 156 (vastuse lisad 64-68, dtl 676-680) ja taimestiku seisund enne kündmist selgub vastustaja selgituste kohaselt põllu nr 156 kündmata osast tehtud fotolt (lisad 69-70, dtl 681-682).
12.3.Kaebaja ja vastustaja on erineval arvamusel selles, kas varasem hooldamata jätmine on tõendatud. PRIA tugineb kontrolliametniku vaatluse tulemustele ja kontrolli käigus tehtud fotodele (vastuse lisad nr 18-27, 29-37, 41-126, dtl 630-639, 641-649, 653 jj), millest nähtub väga kõrge rohttaimestik, osadel põldudel on aga pikk niitmata rohttaimestik põllu sisse küntud ning osadel põldudel on hiljuti maha jäetud suures koguses hekslit. Lisaks etteheidetele, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt hooldanud niitmise teel, on osadel põldudel selgunud ebapiisavas ulatuses karjatamine. Kohus nõustub vastustaja arvamusega, et tegeliku olukorra kindlakstegemiseks kohapealse kontrolli käigus on kõige usaldusväärsem meetod just visuaalne kontroll (vt ka Tartu Halduskohtu 09.11.2016. a otsus asjas nr 3-16-718), mille tulemusi kinnitavad kohapeal tehtud fotod. Fotode usaldusväärsust tõenditena käsitles kohus eelnevalt kohtuotsuse põhjenduste p-s 9.5.
12.4.Vastustaja on teinud visuaalse kontrolli ja fotode põhjal järelduse, et nõuetekohaselt hooldamata jätmist tõendavad kõnealustel põldudel leiduvad kolletunud ja äraõitsenud taimeosad. Kaebaja juhib tähelepanu helerohelise taimkatte olemasolule põldudel (fotod põldudest nr 159, 56, 200-1,200-2, 27, 98, 154, 155, 156, 158 ja 188). Vastustaja selgituste kohaselt ei ole ta kunagi eitanud rohelise taimiku olemasolu neil põldudel, kuid põldudel leidus (muude taimede seas) kolletunud ja koltunud taimi, mille esinemine sai olla võimalik rohumaade hooldamata jätmise tõttu. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja sellist seisukohta veenvalt kummutanud ning kohus peab vastustaja lähenemist põhjendatuks.
12.5.Kaebaja heidab vastustajale ette, et esitatud info fotode suuna kohta ja vastavatelt fotodelt nähtu ei kata tervet põllumassiivi, mistõttu ei ole fikseeritud terve põllumassiivi seisukord (kaebaja viitab vastustaja vastuse lisadele nr 20 (põld nr 27), 27 (põld nr 56), 30 (põld nr 98), 34 (põld nr 115), 37 (põld nr 136), 40 (põld nr 148), lisa 45 (põld nr 152), 51 (põld nr 153), 59 (põld nr 154), 63 (põld 155), 71 (põld 156), 76 (põld nr 157), 84 (põld 158), 89 (põld 159), 93 (põld 185), 96 (põld 188), 104 (põld 194), 107 (põld 195), 111 (põld 196), 116 (põld 197), 118 (põld 200-1) ja 126 (põld 200-2). Vastustaja rõhutab, et rohumaa hooldamisnõude täitmine peab olema visuaalselt tuvastatav kogu taotlusel märgitud põllumajandusmaal. Kohus nõustub vastustaja selle seisukohaga ning leiab, et kaebaja etteheited nimetatud fotode põhjal tehtud järelduste ekslikkusest ei ole veenvad. Kui ka erinevalt positsioonilt ning erinevates tingimustes (nt valgus) tehtud fotode puhul võib tekkida erinevaid arusaamasid, kuidas fotol kajastatut mingis põllu osas täpselt mõista, on kohtu hinnangul tõendite kogum (visuaalne vaatlus, erinevad fotod) piisavaks aluseks järeldusele, et nimetatud põllud tervikuna polnud 15(22)
3-20-1058 nõuetekohaselt hooldatud. Kohus nõustub vastustajaga, et põllumassiivi 100 %-line fotografeerimine kujutaks endast liigset halduskoormust, mis poleks proportsionaalne, arvestades, et järelduse nõude mittetäitmisest saab teha põllu kohta ka juba siis, kui tuvastatud on vähemalt osaline hooldamata jätmine.
12.6.Põldude nr 56, nr 200-1 ja nr 200-2 puhul tuvastas inspektor kontrollaruande kohaselt põldude ebapiisava karjatamise. Seejuures leidis inspektor kontrollimisel küll karjatamisele viitavaid asjaolusid (üksikud madalama rohustuga alad), kuid nendest hoolimata ei ole karjatamine toonud kaasa niitmisega sarnast hooldustulemust nagu nõuab määruse nr 32 § 4 lg
4.Vastustaja tuvastatud asjaolude kohaselt on põllul nr 56 (fotod vastuse lisad 25 ja 26, dtl 637638) ädal kasvanud põllutöömasinate jälgedes tallamise tõttu, mitte hooldamise tulemusena (traktori liikumistee on kajastatud ka fotol (vastuse lisa 27, dtl 638 ). Samast nähtuvad ka põllust nr 56 fotode tegemise erinevad asukohad ja pildistamise suunad. Vastustaja möönis (istungil alates 00:16:58), et põllu nr 56 vastuse lisas 27, ei ole foto nr 2 tehtud kaebaja põllust, vaid et foto on heaks võrdluseks kõrval asuva alaga, mis teineteisest ei erine. Selle selgituse valguses ei saa nõustuda kaebajaga, et vastustaja on asjas esitatud tõenditest teinud eksliku järelduse. Kohus ei nõustu kaebaja kohtuistungil esitatud seisukohtadega (alates 00:23:22) nagu ei selguks fotodelt (vastuse lisa nr 22, dtl 634ja nr 25 dtl 637) nõuetekohaselt hooldamata jätmine. Vastustaja on ka rõhutanud, et oluline on nõuete täitmine põllu kui terviku seisukohast.
12.7.Kaebaja väitel pole sätestatud, mitu korda tuleb niita või karjatada ning et näiteks maikuus karjatamise puhul kasvabki 20. augustiks rohumass (istungil alates 00:39:12 ja 00:43:58). Kohus nõustub siinkohal vastutaja poolt rõhutatuga, et hooldusnõue peab olema täidetud 20. augustiks ning inspektorid kontrollivad nõude täitmist selleks kuupäevaks ning pikendamist on võimalik erandlike asjaolude korral taotleda, kuid praegusel juhul pole sellist olukorda (ka istungil alates 00:48:15). Vastustaja selgitustest ilmneb, et kaebajal on ka nõuetekohaselt hooldatud põldusid ning vahe on märgatav.
12.8.Kaebaja selgituste kohaselt sõltub niitmistulemus sellest, kas vilja niidetakse kombainiga või raskesti juurdepääsetavatel aladel niidukiga. Viimase variandi puhul on lõikekõrgus oluliselt madalam (1-2 cm) võrreldes kombaini lõikekõrgusega (10-15 cm) ning rohi kasvab kiiremini kõrretüüst läbi (istungil alates 01:03:51). Samuti on kaebaja selgitanud, et põllunurkadel (väikestes soppides) tehti otsekülv ning turbamuldadega põlluäärtes ei ole kombainiga töötamine võimalik. Vastustaja vastuväite kohaselt on selgelt näha näiteks põllu nr 148 osas (vastuse lisa 14, 15 ja 38, 39, dtl 626, 627, 650. 651) kõrretüüga kaetud ala ja kõrval rohumaa, kus pilt on hoopis erinev. Vastustaja juhib ka tähelepanu, et asukohaskeemi järgi ei ole tegemist sopiga, vaid ligipääsetava kohaga.
13.Määruse nr 32 § 3 lõike 1 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) 13 lõike 1 kohaselt võib otsetoetust taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Määruse nr 32 § 3 lg 1 ning ELÜPS § 13 lg 1 näevad seega ette kaks tingimust: põllumajandusmaal põllumajandusliku tegevusega tegelemise ja õigusliku aluse nõude maakasutusele. Määruse nr 32 § 152 lg 1 sätestab samuti, et taotluses tuleb esitada andmed sellise põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada. Määruse nr 32 § 152 lg 1 p 4 kohaselt peab taotleja taotlusel märkima iga põllu kohta ka maakasutuse õigusliku aluse. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et toetuse saaja peab maad kasutama õiguslikul alusel. 16(22)
3-20-1058
14.Kaebaja taotles 2019. aastal toetusi põldude nr 117-2 ja nr 134 pinnale, mille kasutamiseks puudus tal õiguslik alus. Seega ei olnud nende põldude osas täidetud määruse nr 32 § 3 lõikes 1 ega määruse nr 53 § 8 lõikes 1 toodud toetusõiguslikkuse tingimused ning nimetatud põldude pindalasid ei ole õiguspäraselt arvestatud kindlaksmääratud pindala hulka. Põllu nr 117-2 osas poolte vahel vaidlust ei ole ning seda kinnitab oma kaebuses korduvalt ka kaebaja ise.
15.Põllu nr 134 osas on poolte vahel vaidlus selles, et kaebaja on PRIA- t küll teavitanud, et on põllu nr 134 märkinud taotluses ekslikult, kuigi teadis, et põld ei ole enam tema kasutuses. Samas on ta vastustaja pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esialgse kontrolli teatisele nr 12-1/19/4624 (I kd, tl 48), millega paluti kõrvaldada võimalikud vead hiljemalt 26.06.2019, reageerinud 1-päevase hilinemisega (27.06.2020). Kaebajale oli teatises selgitatud, et pärast tähtaja möödumist pole võimalik teatises oleva põllu andmeid taotlusel muuta ning nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel kohaldatakse ettenähtud vähendamisi ja halduskaristusi. Vastustaja on kaebajat teavitanud 28. juuni 2020. a kirjas (I kd, tl 57), et muudatusi oli võimalik teha kuni 26.06.2019 ning et vastav nõue tuleneb komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikkel 15 lõikest 2a. Kaebajale teatati samas, et 27.06.2019 (hilinenult) esitatud muudatust arvestatakse ületaotlemise edasisel menetlemisel. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt hilinemise põhjustena nimetatud jaanipäeva ega heinaaega ei saa pidada põhjusteks, mis õigustaks puuduste kõrvaldamise tähtaja ületamist.
16.Kaebaja on teatanud 30. septembri 2019. a avalduses vastustajale (I kd, tl 60), et Soomaa poollooduslikul kooslusel nr 56046998634 (I kd, tl 62) ja põllumassiivil nr 56046998645 (I kd, tl 61) ei ole 2019. aastal olnud võimalik täita poolloodusliku koosluse ja püsirohumaa hooldustoetuse hooldusnõudeid ning et sellel aastal põllumassiivil nr 56046998645 pindalaga 1,23 ha Kihusalu talu toetust ei taotle, kuid kohustust jätkatakse. Vastustaja 11. oktoobri 2019. a vastusest (I kd, tl 64) ilmneb, et PRIA on põllumassiivil 56046998645 asuval põllul F juba alates 26. septembrist 2020 kohapealset kontrolli läbi viinud. Vastustaja viitab Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikkel 3 lg-le 2, mis sätestab, et kui pädev asutus on toetusesaajat lõikes 1 osutatud dokumentides avastatud rikkumistest juba teavitanud või kui pädev asutus on teatanud toetusesaajale oma kavatsusest teha kohapealne kontroll või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse rikkumisi, siis ei lubata tagasivõtmisi kõnealuste dokumentide nendes osades, mis on rikkumisega seotud. Kuigi kaebaja on avalduse esitanud juba toimuva kontrolli ajal, mille tulemusena tehti kindlaks põldude toetusõiguslikud pindalad, samuti kontrolliti erinevate nõuete täitmist, märgib vastustaja, et kontrollis on tuvastatud, et hooldamata on liigniiske ala ning selle põllu kindlakstehtud pindalaga seoses ei ole ühtse pindalatoetuse raames üledeklareerimisega kaasnevat halduskaristust kohaldatud. Kuna kaebaja oli esitanud tahteavalduse põllule F toetuste taotlemisest loobumise kohta ja kohapealse kontrolli tulemina ei ole põllule F toetust ka makstud, nõustub kohus, et selle põlluga seoses ei saa toetuse vähendamise otsus kaebaja õigusi rikkuda.
17.Vaidlus puudutab ka põldu nr 93, mille puhul kaebaja märgib, et põllumassiivil 7145366663 0,38 ha osas on tehtud silo ja see on kirjas põlluraamatus. Vastustaja on seisukohal, et seda osa põllust on harinud naaberpõllu kasutaja, mis nähtub ortofotolt (vastuse lisa 28, dtl 640) ning selgelt on eristuv põllu osade erinev kasutus. Kohtuistungil (alates 01:13:54) antud vastustaja selgituste kohaselt on inspektor hinnanud, et maakasutus on toimunud samamoodi nagu naaberpõllu kasutajal. Fotosid tehtud ei ole, kuid kohapeal on tuvastatud asjaolu ja piirid määratletud kaardi järgi. Kaebaja viide põlluraamatus kajastatud silo tegemisele ei kummuta vastustaja ortofotol põhinevat järeldust ega tõenda kaebaja faktilist kasutust vaidlusaluse põlluosa puhul.
17(22)
3-20-1058
18.Vastustaja on kohtumenetluses (vastus kaebusele p 37-38) selgitanud, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus on kindlaks tehtud 89,16 ha ulatuses, s.o 10,39% kindlaksmääratud pindalast (857,90 ha). Vastustaja viidatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19a lõige 1 sätestab, et kui toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse 1,5-kordne leitud erinevus, kui see erinevus moodustab kindlaksmääratud pindalast üle 3% või on rohkem kui 2 hektarit. Selle reegli alusel on kujunenud pindala erinevuseks 133,74 ha. Lisaks on toetuse lõplikku suurust mõjutanud ka nn lineaarne vähendus (86,41 eurot) seoses noorte põllumajandustootjate otsetoetuse eelarve suurendamisega kogu otsetoetuste eelarvest 2019. aastal. See vähendus ei sõltu rikkumiste olemasolust, vaid rakendatakse kõikidele otsetoetuste taotlejatele. See põhimõte tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 51 lõikest 2 ning vastav määr 2019. aastal (0,1223%) on kehtestatud PRIA peadirektori 04.12.2019. a käskkirjaga nr 1-12/19/157. Vastutaja on selgitanud ka finantsdistsipliini meedet, mis ei ole samuti seotud ühegi rikkumisega, vaid mis kohaldub kõikidele toetusesaajatele, kelle otsetoetuste summa ületab 2000 eurot. Kaebajale määratud otsetoetuseid vähendati 1,432635% otsetoetuste summast, mis ületab 2000 eurot, s.o ühtset pindalatoetust 992,49 euro võrra ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 469,93 euro võrra (määruse nr 32 §19, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 8 lg 1 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2019/1928 art 1).
19.Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 23 lõike 2 kohaselt arvutatakse kliima- ja keskkonnasäästlike põllumajandustavade toetus ühtse pindalatoetuse jaoks kindlaksmääratud pindala alusel. Seega võeti ka otsuses nr 12-6/19/947 kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse arvutamisel aluseks ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pindala. PRIA 03.02.2020. a otsus nr 12-6/20/142
20.Selle vaidlustatud otsusega seonduvalt märgib kohus esmalt, et erinevalt eelpool käsitletud toetustest on mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul oluline, millised kultuurid kasvavad toetustaotlusega hõlmatud alal, kuna kehtestatud on erinevad ühikumäärad (määrus nr 53 § 4 lg 1).
21.Ka selle toetuse vähendamise puhul on asjakohased kohtu eelnevad seisukohad põldude nr 117-2 ja 134 kohta seoses maa kasutamise õigusliku aluse puudumisega (käesoleva otsuse põhjenduste p-d 14 ja 15). Vastav nõue tuleneb määruse nr 53 § 8 lg-st 1 ja § 22 lg 2 p-st 1 koostoimes määruse nr 32 § 152 lg-ga 1 ning § 152 lg 1 p-ga 4. Kuna ka määruse nr 53 § 8 lg 1 kohaselt on mahepõllumajandusega jätkamise toetuse jaoks toetusõiguslik vaid taotleja enda kasutatav maa, ei ole kaebaja õigustatud põllu nr 93 osa 2 eest toetust saama. Nagu kohus ka juba eelnevalt teiste toetuseliikide puhul märkis, on selgunud, et tegemist on teise isiku kasutuses olnud maaga (otsuse põhjenduste p 17).
22.Vastustaja selgituste kohaselt teeb PRIA pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel deklareeritud andmete põhjal kindlaks igasse ühikumääragruppi kuuluvad põllud ning grupeerib põllud vastavalt.
18(22)
3-20-1058
23.Kaebaja taotles põldudele nr 1 ja 148 toetust määruse nr 53 § 4 lg 1 punktis 4 nimetatud teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamise toetusmääragrupis (125 eur/ha), kuna taotluse andmetel oli mõlemal põllul kasvatatavaks kultuuriks kaer (taotlus vastutaja vastuse lisa nr 1, kättesaadav KIS-s). Vastustaja möönab, et suuremal osal põldude nr 1 ja nr 148 pinnal oli tõepoolest kaera kasvatatud, kuid põllu nr 1 pinnal 0,69 ha-l ning põllu nr 148 pinnal 0,94 ha-l puudusid vastustaja hinnangul mistahes viited sellele, et nendel põlluosadel oleks 2019. aastal kaera kasvatatud. Vastustaja osundab, et kohapealse kontrolli käigus on tehtud põldudest nr 1 ja nr 148 ka fotod (vastuse lisad 14-17, 38-40, dtl 626-629; 650-652). Ehkki kontroll toimus nimetatud põldudel 3. oktoobril 2019 ja 15. oktoobril 2019, on vastustaja hinnangul fotodelt selgesti eristatav kõrretüü alune maa ning rohttaimede alune maa. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga neile tõenditele. Kaebaja väitel on põldude nr 1 ja 148 neil osadel, kus tuvastati rohttaimed, tehtud kaera otsekülv ning kaer koos heintaimedega tehti siloks. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole neid väiteid tõendanud. Nagu kohus on ka juba eelpool märkinud, ei saa pidada põlluraamatu kandeid usaldusväärsemaks PRIA inspektori visuaalse kontrolli tähelepanekutest. Kohus ei pea põhjendatuks ka kaebaja etteheidet, et vastustaja pole küsinud täiendavaid selgitusi. Kohus nõustub vastustajaga, et erinev taimestik nähtub fotodelt (vastuse lisad 14-16, dtl 626-628 ja 650-651) ning fotod põllust on tehtud erinevatest kohtadest ja suundades (lisa 17; dtl 629 ja lisa 40, dtl 652).
24.Mahepõllumajandusega jätkamise toetust on vähendatud ka põhjusel, et põlluraamatusse ei olnud tehtud kandeid kõikide vaide esitaja põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta. Määruse nr 53 § 10 sätestab, et mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotleja kannab veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse andmed kõikide kohustuseperioodi jooksul põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta. Kuni 30. septembrini 2019. a kehtinud veeseaduse (VeeS v.r) § 261 lg-s 8 on sätestatud kohustus, et põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut ning loetletud kohustuslikud põlluraamatusse kantavad andmed. VeeS v.r § 261 lg-st 11 tuleneb kohustus kanda andmed tehtud tööde kohta kümne kalendripäeva jooksul töö tegemisest või lõpetamisest arvates. Vastustaja on kindlaks teinud, et terve rea põldude (põllud nr 34, 84, 94, 148 (osa 2), M, P, R, S, U, 0, O.1, O2, O3, O4, O5) kohta puudusid kanded üldse ning osade põldude kohta ei olnud tehtud kandeid kõikide või osa 2019. a tehtud tööde kohta (põllud nr 24, 8, 9, 51, 52, 61, 78, 129, 136, 156, 182) (kontrollakt lk 4-5; I kd tkl 68p-69). Vastustaja on rikkumisi hinnanud vastavalt 100% ja 50% suuruseks.
25.Kaebaja leiab põlluraamatutega seoses, et pole tõendatud vastutaja väide põlluraamatute olukorra fikseerimisest 4. novembri 2019. a seisuga, kuna puudub allkirjastatud üleandmisevastuvõtmise akt. Kohus nõustub vastustajaga, et põlluraamatute seisu fikseerimist saab pidada usaldusväärseks selle aja seisuga, kui PRIA ametnik on neist koopiad teinud. Üleandmisevastuvõtmise akti koostamise nõuet kehtivast õigusest ei tulene ning on loogiline, et põlluraamatute koopiad tehakse kontrolliperioodi lõppedes. Kaebaja ei vaidle vastu vastustaja väitele, et viis 4. novembril 2019 põlluraamatud PRIA Viljandi büroosse ning et ametnik tegi neist koopiad.
26.Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 35 lg 3 kohaselt võetakse nõuete rikkumise või art 35 lõikes 2 osutatud kohustuste täitmata jätmise tõttu toetuse maksmisest 19(22)
3-20-1058 keeldumise või selle tühistamise määra üle otsustamisel arvesse lõikes 2 osutatud toetuse tingimustega seotud nõuete rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist. Vastustaja on vastavale hindamismaatriksile2 tuginedes vähendanud toetust nõude rikkumise eest 0,29% ulatuses. Hindamismaatriksi kohaselt on põlluraamatu pidamise nõude rikkumise korral rikkumise raskuse koefitsiendiks alati 0,2 (andmed ei vasta reaalsele olukorrale ning puudub ülevaade põldudel tehtud töödest) ning kestuseks 0,2 (andmeid ei ole võimalik taastada või parandada). Toetuse vähendus sõltub eelkõige rikkumise ulatusest, s.o kui mitme põllu osas on nõuet rikutud ning kas kanded puuduvad täielikult või osaliselt. Vastustaja selgitusi arvestades ei ole põhjust pidada vähendust sellises ulatuse ebaproportsionaalseks. Kohus nõustub ka vastustajaga, et Põllumajandusameti ja Keskkonnaameti ning PRIA kontrolli eesmärgid on erinevad ning kui ka Põllumajandusamet või Keskkonnaamet ei ole varem teinud etteheiteid põlluraamatute täitmise osas, ei välista, et PRIA kohaldab oma pädevusest ja kontrolli tulemustest lähtudes tagajärgi, mida kehtiv õigus ette näeb.
27.Kaebaja on väitnud ka, et talle on jäänud ebaselgeks millistel põllumassiividel ja millises ulatuses on kohustus vähenenud ning kuidas on kujunenud toetuse vähenemine. Nagu ilmnes ka kohtuistungil, jäi ebaselgeks vaideotsuses nr 12-4/20/98-1 tabelina esitatud kohustuse vähenemine põllumassiivide kaupa (I kd, tl 28-29). Selle tabeli selgituseks esitas vastustaja 25. septembril 2019 täiendavalt asja arutamise kirjalikus menetluses jätkamisel tõendid tabeli andmete paremaks mõistmiseks (avalduse 46 lisa kättesaadavad KIS-s ning dtl 1334-1380). Vastustaja on ka kohtumenetluses selgitanud, et kohustusealuste pindade vähenemine on toimunud selliste alade arvelt, mis ei ole põllumajanduslikus kasutuses ning ka lähtuvalt kaebaja poolt harimispiiri muudatustest. Kahe olulisema kohustuse aluse pinna vähenemise puhul on vastustaja esitanud täpsemad selgitused. Põllumassiivi nr 58547581506 puhul (vähenemine 3,21 ha võrra; dtl 1374) on see toimunud võsastunud/põllumajanduslikust kasutusest välja läinud pindade arvelt ning põllumassiivi nr 56945560689 (vähenemine 1,85 ha võrra; dtl 1338) valdavas osas põllumassiivi lõunaosas asuva liivakarjääri all oleva ala arvelt. Kaebaja ei ole nende tõendite pinnalt esitanud täiendavaid seisukohti ega vastuväiteid kohustuse vähenemise kujunemise kohta, vaid leiab üksnes, et põllumassiivide muutmine on toimunud kaebajat teavitamata ning kaebaja sai pindalade muutmisest ning sellest tulenevalt toetuse vähendamisest teada alles vaidemenetluse käigus. Kaebaja on ka arvamusel, et pindalade muutmine on toimunud haldusaktidega, mis tulnuks kaebajale kätte toimetada ning mis ilma kätte toimetamiseta pole kehtima hakanud. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kaebajal on küll õigus selles, et toetuse vähendamine on tingitud pindalade muutmisest, kuid see asjaolu ei anna alust pidada seda haldusaktiks. Tegemist on ühe etapiga menetluses, mille lõplik eesmärk on toetuse õiguspärases ulatuses maksmine ning vajadusel väljaselgitatud asjaolude alusel vähendamine. Pindalade vähendamise võimalikule ekslikkusele on võimalik tugineda toetuse vähendamist/osalist määramist vaidlustades.
28.Kaebaja väitel tugineb vastustaja toetust tagasi nõudes ebaõigesti põllumassiivide vähenemisele. Kaebajal polnud võimalust piiride muutmisest teada saada ega seda vaidlustada. Vastustaja selgituste kohaselt (23.10.2020 vastus; II kd, tl 21-21p) ei ole vaidlustatud otsustega toetusi vähendatud põhjusel, et taotletavad alad poleks kantud põllumajandustoetuste ja
3-20-1058 põllumassiivide registrisse. Samas, kontrollaruandelt ning selle lisaks olevalt kontroll-lehelt nähtuvad pindala erinevused ning seda on nii kaebaja kahjuks kui ka kasuks ning muudatuste tegemisest on kaebajat teavitatud kontrollaruande nr 190091-026 lisaks oleval põldude kontroll-lehel (I kd tl 98). Samas on ka viide veebikaardile asukohaga https://kls.pria.ee/kaart/, kust on põllumassiivi ja säilitatavate maastikuelementide andmeid võimalik vaadata. Põllumassiivide piiride muutmine mõjutab vastustaja selgituste kohaselt toetuste taotlemist ja määramist pigem 2020. aastal ning edaspidi.
29.Põldude osas, mille kasutusõigust kaebajal enam ei olnud (nr 117-2 ja 134), leiab kaebaja, et info ajutise kasutuslepingu lõppemisest on vastustajale teada ning seega on eelnevate aastate eest makstud mahetoetuse tagasinõue ja kindlaksmääratud pindalade arvutus kaebaja hinnangul alusetu. Kohus nõustub vastustajaga selles, et olukorras, kus taotlejal puudub õigus maad kasutada, pole ka õigust selle maa osas toetust taotleda. Vastustaja on arusaadavalt selgitanud, et toetuste taotlemisest loobumiseks tuleb taotlejal endal tahet väljendada ning esitada vastav avaldus tähtaegselt. Sarnaselt ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetusega kohaldub see reegel ka mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul.
30.Kaebaja leiab, et kuna vastustaja ei ole kohapealses kontrollis kasutanud GPS seadet, jääb arusaamatuks, kuidas kohapealset kontrolli teostav inspektor on fikseerinud kohustusaluste maade piiride ja sellest tuleneva pindalade vähendamise. Toetuse taotlust esitades kasutas kaebaja ePRIA-s vastustaja kinnitatud põllumassiive, mida kaebaja ise muuta ei saa. Ortofotode põhjal ei ole võimalik objektiivselt hinnata põllumassiivide vähenemist, kuna ortofotodelt nähtavad puu ja päikesevarjud võivad oluliselt moonutada põllumassiivide piire. Vastustaja on ühtlasi oma selgitustes kummutanud ka kaebaja väite, et PRIA ortofotodel kujutatu on moonutatud päikese- ja puuvarjude tõttu. Vastustaja on selgitanud, et pikaajaline ortofotode kasutamise kogemus võimaldab PRIA-l arvestada fotode hindamisel taoliste varjudega. Vastustaja viidatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 38 lg-te 3 ja 4 ning art 40 kohaselt on põldude pindade mõõtmisel lubatud kasutada kaugseiret. Vastuseks kaebaja etteheitele, et vastustaja muudab põldude piire ortofotode põhjal ilma taotlejaid muudatustest teavitamata, on vastustaja kohtuistungil teatanud, et põllumassiivide muutmist tehakse jooksvalt uute ortofotode saamisel ning asjaomastele isikutele saadetakse ekiri, et mingeid põllumassiivi piire on muudetud. Seega ei ole põhjust pidada PRIA tegvust andmete kaasajastamisel läbipaistmatuks ega õigusvastaseks.
31.Kaebaja väidab kaalutlusõiguse ebaõiget kohaldamist. Kohus nõustub vastustajaga, et vastustajal puudub kaalumisruum, kui on kindlaks tehtud, et maa ei vasta toetusõiguslikkuse tingimustele. Üledeklareerimise korral tuleneb halduskaristuse kohaldamine ja selle määr otsekohalduva komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklitest 19 ja 19a. Vastustaja tunnistab kaalutlusruumi olemasolu mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul põlluraamatu pidamise nõude rikkumise korral ning on ka kaalumist selles osas teostanud. Vastustaja on selgitanud tuginemist hindamismaatriksile ning rikkumise ulatuse arvesse võtmist (vt ka eelpool otsuse põhjenduste p 26). Kohtu hinnangul on vastustaja ära näidanud kaalutluse õigusliku aluse ja kriteeriumid, millele ta tugineb ning vaideotsuses esitatud on ilma täiendavate selgituste ja tõenditeta jäänud raskesti mõistetavaks, ei ole kohtu hinnangul tegemist põhjendamispuudusega, mis tingiks vaidlustatud otsuse tühistamise. Kohtul puudub alus kahelda, et samad tõendid olid aluseks vaideotsuses tabeli kujul esitatule.
21(22)
3-20-1058
32.Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsuste tühistamiseks ei ole alust. Kuna kohtu hinnangul on eeltoodud põhjendusi arvesse võttes vaidlustatud otsused õiguspärased, puudub alus ka nende peale esitatud vaiete lahendamisel tehtud vaideotsuste tühistamiseks. Kaebus jääb seega tervikuna lahendamata.
MENETLUSKULUD
33.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja kulud HKMS § 108 lg 1 ls 1 alusel tema enda kanda. Kuna vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, jäävad ka võimalikud kulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 10.02.2023 otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2024 otsusega. Riigikohtu 10.02.2023 otsus Resolutsioon
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2021. a otsus osas, milles ringkonnakohus rahuldas kaebuse ja tühistas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 6. detsembri 2019. a otsuse nr 12-6/19/929, 9. detsembri 2019. a otsuse nr 12-6/19/947 ja 30. aprilli 2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/13-2 ning kohustas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit nende otsustega seotud taotlusi uuesti lahendama, välja arvatud põllu nr 93 osas. Tühistada ringkonnakohtu otsus ka menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas.
3.Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2024 otsus Resolutsioon
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 30. novembri 2020. a otsus osas, milles Riigikohus asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatis. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 6. detsembri 2019. a otsus nr 12-6/19/929, 3. veebruari 2020. a otsus nr 12-6/20/142 ja 9. detsembri 2019. a otsus nr 126/19/947 osas, milles Tiit Soa (FIE Kihusalu talu) toetusetaotlusi ei rahuldatud (välja arvatud põlluraamatutega ning põllu nr 117 osa 2 ja põlluga 134 seonduvas osas). Kohustada vastustajat tühistatud osas toetusetaotlusi uuesti lahendama ühe kuu jooksul alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest. Tühistada 30. aprilli 2020. a vaideotsused nr 12-4/20/13-2 ja 12-4/20/98-1.
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ametilt Tiit Soa kasuks välja menetluskulu 1290 eurot.
4.Võtta asjas esitatud täiendavad tõendid asja materjalide juurde.
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.