lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1951/4

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 07.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1951/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1275
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

7.november 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1951

Haldusasi

R. N., R. H., E. A. ja A. V. kaebus Kohila Vallavolikogu 30.08.2016 otsuse nr 44 tühistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kohila Vallavolikogu 30. augusti 2016 otsusega nr 44 „Detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja halduskoostöö lepingu sõlmimine“ algatati Kohila vallas, Masti külas, Pähklimetsa tn 4 detailplaneeringu koostamine.
2.29.09.2016 esitasid Masti küla elanikud R. N., R. H., E. A. ja A. V. kaebuse Kohila Vallavolikogu 30.08.2016 otsuse nr 44 tühistamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kaebajad leiavad, et vaidlustatud otsus ei saa mingil juhul viia õiguspärasuse detailplaneeringu kehtestamiseni ning seetõttu on kaebuse esitamine juba enne lõpliku haldusakti andmist põhjendatud.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Kohus leiab, et kaebajatel puudub käesolevas asjas kaebeõigus ning kaebus tuleb tervikuna tagastada. Kaebajate hinnangul riivab vaidlustatud otsus nende õigusi, kuna nende „kinnistud piirnevad planeeritava Pähklimetsa tn 4 kinnistuga“. Seega saab järeldada, et tegemist on subjektiivsete õiguste rikkumisega seotud kaebusega. Isegi kui eeldada, et kaebajad soovisid esitada kaebuse ka avalikes huvides, ei oleks see praegusel juhul lubatav, kuna populaarkaebust saaks esitada üksnes detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks (planeerimisseaduse § 141).
5.Vaidlust ei ole selles, et kaebuses viidatud otsuse näol oli tegemist detailplaneeringu algatamisega. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et planeeringu algatamise näol on tegemist planeerimismenetluse esimese menetlustoimingu ja etapiga ning selles staadiumis ei ole võimalik otsustada, kas üldse ning milline planeering kehtestatakse.
6.Kaebajad on iseenesest õigesti märkinud, et enne lõpliku haldusakti andmist on kaebust võimalik esitada juhul, kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (HKMS § 45 lg 3). Viidatud normi kohaselt peab õigusvastasus tooma vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Seega õigusrikkumine peab olema oluline ja ilmne. Kohtu hinnangul võiks menetlustoimingu vaidlustamine käesoleva vaidluse puhul kõne alla tulla juhul, kui vastustaja oleks tõepoolest jätnud rohevõrgustikust tulenevad piirangud täielikult tähelepanuta või kohustusliku keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) algatamata. Praegusel juhul see aga nii ei ole. Järgnevalt põhjendab kohus seisukohta eraldi nii KSH algatamata jätmise kui detailplaneeringu algatamise osas. KSH algatamata jätmine
7.Keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise otsust on erinevalt detailplaneeringu algatamata jätmise otsusest käsitatud menetlustoiminguna. Riigikohus on selgitanud, et juhtudel kus haldusorganil on detailplaneeringu menetlemisel kaalutlusruum kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse osas ei ole KSH algatamata jätmine halduskohtus vaidlustatav lõplikust haldusaktist eraldi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 17.11. 2011 otsust nr 3-3-1-64-11 ja 21.11.2011 otsust nr 3-3-1-48-11). Kaebajad on (kaebuse p-s 16, tl 3) viidanud küll asjaolule, et kui planeeringuga kavandatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg-s 1 loetletud olulise keskkonnamõjuga tegevusi, on KSH algatamata jätmise vaidlustamine lubatav. Samas ei ole kaebajad välja toonud, millist olulist keskkonnamõju nad kaebuses silmas on pidanud või millele tuginedes on nad järeldanud, et käesoleval juhul puudus vastustajal kaalutlusruum keskkonnamõju olulisuse või strateegilise hindamise vajalikkuse osas. Kohtule ei nähtu, et planeeringuga kavandataks KeHJS § 6 lg-s 1 loetletud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Vaidlust ei ole selles, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. PlanS § 142 lg 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringut muutva DP menetlemisele ÜP koostamisele ettenähtud menetlust. Siiski ei tähenda see, et sellel juhul oleks sarnaselt üldplaneeringu menetlusele KSH kohustuslik, kuna planeerimisseaduses sisalduv erisäte (PlanS § 142 lg 6) sätestab vaid eelhinnangu andmise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumise kohustuse. Ka Riigikohus on 17.11.2011 määruses nr 3-3-1-64-11 selgitanud, et kui detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtivat üldplaneeringut, on haldusorganil kaalutlusruum selle osas, kas KSH algatamine on vajalik või mitte. PlanS § 142 lg-s 6 sätestatu näol ei ole otse seadusel põhineva ning haldusorganile kaalutlusruumi mitte jätva kohustusega KSH läbi viia. Kuivõrd PlanS § 142 lg-st 6 nähtub selgelt, et tegemist on kaalutlusotsusega, ei ole KSH algatamata jätmine käsitatav ilmse menetlusveana. Vastustaja on käesoleval juhul kaalunud, kas planeeringuga kaasneb oluline keskkonnamõju või mitte ning leidnud, et KSH vajalik ei ole. Tulenevalt sellest, et praegusel juhul ei tulene KSH läbiviimise kohustus otse seadusest, vaid see eeldab haldusorgani eelhinnangut („tuleb anda eelhinnang ja kaaluda“ - PlanS § 142 lg 6), ei ole KSH algatamata jätmise näol tegemist ilmse menetlusveaga. Kohus rõhutab, et haldusorgani otsustust KSH vajalikkuse üle saab vaidlustada koos detailplaneeringu kehtestamise otsusega ning halduskohus saab kaebuse lahendamisel hinnata KSH tegemata jätmise õiguspärasust.
8.Eeltoodust nähtuvalt ei saa keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmist ilmselgelt põhjendamatuks pidada ning ennatlik kaebus ei ole seetõttu lubatav. 2(4)

Detailplaneeringu algatamine

9.Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleval juhul selliseid olulisi menetlusvigu, mis viitaksid sellele, et menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt oleks igal juhul õigusvastane. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole enne planeeringu järgnevate etappide läbimist ja kehtestamist võimalik hinnata, kas menetluslikud otsused toovad kaasa vale lõppotsuse. Kuivõrd detailplaneeringu menetlemisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalutlusruum ning praegusel juhul pole põhjust pidada planeeringu algatamist ilmselgelt õigusvastaseks, ei ole kaebeõiguse laiendavaks tõlgendamiseks alust.
10.Detailplaneeringu algatamise otsuse vaidlustamise võimalikkust võiks jaatada juhul, kui oleks ilmne, et see on vastuolus näiteks Rapla maakonna teemaplaneeringuga (rohevõrgustikku puudutavas osas). Kaebusele lisatud Rapla maavanema 28.06.2016 kirjast nr 12-2/16/1012-2 (tl 11) võiks järeldada, et vastustaja on jätnud tõepoolest tähelepanuta, et planeeritav ala asub nn rohelise võrgustiku koridoris ning algatanud planeeringu, mis oleks ilmses vastuolus Rapla Maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Samas on kaebaja jätnud täpsustamata ning kaebusele lisamata Rapla maavanema 30.06.2016 kirja nr 12-2/16/1128-2 (leitav arvutivõrgus: http://da.kohila.ee/dp/DP%202016/002%2016%20Masti%20P%C4HKLIMETSA/DOKUMENDID /Vastus%20petitsioonile%20Rapla%20Maavalitsus%2030.06.16.pdf), millest nähtuvalt on maavanem tunnistanud, et viitas ekslikult asjaolule, justkui asuks Masti küla maakondlikus rohealas. Vastavalt teemaplaneeringule on Kohila vald rohekoridoride paiknemist üldplaneeringuga täpsustanud ning üldplaneeringu lisaks olevalt kaardilt (leitav arvutivõrgus: http://da.kohila.ee/dp/%DCLDPLAANI_MATERJALID/JOONISED/piirangud%2007t.pdf) nähtub selgelt, et Masti küla ning seega ka vaidlusalune kinnistu rohevõrgustiku alasse ei kuulu. Seega ei ole kaebuses nimetatud etteheited selles osas asjakohased.
11.Nimetatut arvestades ning kaebuses väljatoodut silmas pidades ei nähtu, et käesoleval juhul oleks tegemist menetlustoiminguga, mis iseseisvalt ja lõpptulemusest sõltumatult kaebaja õigusi rikuks. Iseenesest ei ole välistatud, et detailplaneeringu algatamise korraldus on teatud puudustega või ebapiisavalt motiveeritud, kuid käesoleva vaidluse asjaoludest ei nähtu, et tegemist oleks puudustega, mis annaksid (praegusel juhul) kaebajatele õiguse menetlustoimingut vaidlustada. Kohus nõustub kaebajaga küll selles, et detailplaneeringutega üldplaneeringute muutmisest tuleks üldjuhul hoiduda, kuid sellest ei saa järeldada, et kohaliku omavalitsuse selline tegevus iga kord ilmselgelt põhjendamatu oleks. Tulenevalt sellest, et kohtu hinnangul ei ole menetlustoimingute vaidlustamine enne lõpliku haldusakti (detailplaneeringu kehtestamise otsuse) andmist käesoleval juhul lubatav ja kaebajatel puudub seega kaebeõigus, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tuginedes tagastada. Kohus selgitab, et kuigi kaebus oli praegusel juhul ennatlik, ei ole kohtu hinnangul välistatud, et mõned kaebuses esitatud seisukohad oleksid asjakohased võimaliku detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisel.
12.Täiendavalt juhib kohus tähelepanu asjaolule, et A. V. puuduks erinevalt teistest kaebajatest kaebeõigus ka põhjusel, et tema kinnistu ei piirne vahetult planeeritava alaga. Kinnistusraamatust (ning ka kaebusele lisatud kaardilt, tl 8) nähtub, et R. N.le ning R. H.le kuuluvad kinnistud külgnevad Pähklimetsa tn 4 kinnistuga ning E. A.le kuuluv kinnistu asub teiselpool kitsast teemaad. Seega on põhimõtteliselt võimalik, et Pähklimetsa tn 4 detailplaneeringu menetlus nende õigusi puudutab. Kuivõrd A. V.le kuuluvad kinnistud vaidlusaluse kinnistuga ei piirne, ei saa detailplaneeringu menetlus tema subjektiivseid õigusi rikkuda või vähemalt ei nähtu tema õiguste rikkumine kaebusest. Seega tuleks A. V. kaebus ka HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel tagastada.

3(4)

13.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub sama seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kuna kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p-i 2 alusel, siis tasutud riigilõivu ei tagastata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja