Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

ASJAOLUD

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

liitmise kohta ei ole tehtud, kuid kooli juhtkonnale on antud korduvalt suulisi korraldusi õppehoone vabastamiseks hiljemalt 01.11.2016. Kõrvalised isikud on käinud tutvumas kooli ruumidega.

Kaebaja viitab Tallinna Haridusameti käskkirjale 1.-2/604 26.10.16.a. ja märgib, et Tallinna linn on asunud (saades teada kohtukaebusest) tegevusse ning püüab selliselt kaebuse sisulist arutamist kohtus välistada. Veel leiab kaebaja, et lisaks on saadetud kooli direktorile e-kiri, mis viitab, et kooli direktorit ähvardatakse ja viimane oli sunnitud lõpetama haiguslehe ja saabuma tööle. Kaebaja jääb seisukohale, et kooli püütakse vaatamata ümberkorralduste otsuse puudumisest hoonest välja tõsta, samal ajal ei ole kooli Põhimääruses olevat aadressi muudetud. Kaebajal on tekkinud põhjendatud kartus, et kooli direktor vabastatakse ametist mistahes ettekäändel, et jätkata kooli ebaseaduslikku ümberkorraldust ja väljatõstmist. Kaebaja arvab, et asemele määratakse „sobiv direktor“, „uus direktor“ või „kohustäitja“, kes on valmis täitma ebaseaduslikke korraldusi, mis toob koolile kaasa pöördumatud tagajärjed. Kaebaja sooviks on, et juhtimisest ei saaks kõrvaldada kooli direktorit, kes tõkestab ebaseadusliku tegevuse ja kaitseb kooli huve. Kui määratakse uus direktor, siis on ka reaalne oht, et uus ametnik loobub koheselt esitatud kaebusest. Kaebaja taotleb –keelata direktori (Juri Beljajev) ametist vabastamine seotult käskkirja nr 1.2/604 26.10.16.a. täitmata jätmisega. Kaebaja palub mitte väljastada taotluse rahuldamata jätmise korral vastaspoolele käesolevat taotlust ega määrust, millega jäeti EÕK taotlus rahuldamata. Kaebaja on esitanud ka kolmanda EÕK taotluse täpsustuse (28.10.16 kell 16:07). Kaebaja nimetab, et hoolimata Tallinna Linnavolikogu otsuse puudumisest kooli tööd ümber korraldada, on alustatud jõuliselt toiminguid gümnaasiumi väljatõstmiseks kooli seniselt aadressilt. Koolile väljastatud Tallinna Haridusameti käskkirjal 1.-2/604 26.10.16 puudub õiguslik alus, täidetud ei ole PGS § 80 lg 1 ja lg 3 nõudeid. Kaebaja selgitab, et seetõttu on vaja peatada Tallinna Haridusameti märgitud käskkirja kehtivus kohtumenetluse ajaks, lisaks palub kaebaja käskkirja kehtivus peatada tagasiulatuvalt või kui see ei ole võimalik, siis edasiulatuvalt arvates kohtumääruse tegemisest. Kuivõrd on alustatud arusaamatute haldusaktide koostamist, siis kaebuse esitaja täpsustab 25.10.16.a. EÕK taotluse palvepunkti 2 kohaldamist (palub seda teha nii etteruttavalt kui ka tagasiulatuvalt). Kaebaja taotleb selliselt: - EÕK korras peatada Tallinna Haridusameti 26.10.16.a. käskkirja 1.-2/604 kehtivus kuni käesoleva kohtumenetluse lõpuni. -Lahendada 25.10.15 a esitatud EÕK taotlus palvepunkt osas järgmiselt: keelata Tallinna linnal nii etteruttavalt kui ka tagasiulatuvalt läbi viia kohtumenetluse kestel Vana-Kalamaja 9, Tallinn õppehoone mistahes remonditöid või muid tegevusi ja toiminguid ning väljastada haldusakte, mis halvendaksid või muudaksid võimatuks gümnaasiumi poolt hoone kasutamist selle põhimääruse järgses asukohas õppehoonena. Tallinna linna seisukoht

2011 määruse nr 104 „Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi põhimäärus” § 3 lõike 1 kohaselt on Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium Tallinna Haridusameti hallatav asutus. Sama paragrahvi lõike 3 sätestatakse, et kool juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, ametiasutuse juhataja käskkirjadest ning kooli põhimäärusest. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris on Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium registreeritud kui linna ametiasutuse hallatav asutus registrikoodiga 75017395. Seega on Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi ja Tallinna linna vahel tegemist Tallinna linna sisesuhtega, kus mõlemaks pooleks on Tallinna linn. Vastustaja on seisukohal, et omavalitsuse sisesuhtes tekkinud eriarvamusi ei saa lahendada halduskohtumenetluses. Tallinna linn viitab siinkohal Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-55-04, milles Riigikohus on selgitanud, et suhted, mis tekivad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel teabe taotlemisel, ei ole oma iseloomult haldusõiguslikud, vaid tegemist on omavalitsuse sisesuhetega. Sellistest suhetest tekkivate vaidluste lahendamiseks ei ole kehtiva õiguse alusel võimalik kasutada haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid, sh võimalust pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kohtuotsuses nr 3-3-1-6-01 on Riigikohus märkinud, riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus maa erastamisel tuleb lugeda ühtseks menetluseks. Kui selles menetluses tekivad riigi ja riiklikku haldusülesannet täitva kohaliku omavalitsuse vahel eriarvamused, tuleb need lahendada kohases haldusmenetluses, näiteks järelevalve korras, mitte aga halduskohtumenetluses.

Humanitaargümnaasiumi ja Haabersti Vene Gümnaasiumi hoonetesse. Arvestades koolide sarnaseid õppevorme ja koolitöö korraldust kolitakse Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium hoone renoveerimise ajaks Katleri tn 2 a, kuna sarnase õppevormiga koolide tööd on ühes hoones lihtsam korraldada. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd kaebajal kaebeõigus puudub, siis ei saa kaebaja taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna tal puuduvad kaitstavad õigused.

KOHTU SEISUKOHT

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekivad pöördumatud tagajärjed- ruumides võidaks alustada remonti, ruumidesse võib tulla teine kool, VKTG õpetajad võivad töölt lahkuda või nendega lõpetatakse töölepingud; õpilased lõpetavad õppekava täitmise, kuna kool ei suuda uues kohas seda katkestamatult tagada seotult pealesurutud kolimisega; õpilased lähevad koolist ära ning kui kaebus rahuldatakse, tuleb nimetatud tagajärjed ükshaaval likvideerida, mida pole enam võimalik teha. Peale Tallinna linna vastuse saamist on kaebaja täiendanud oma EÕK taotlust veel kahel korral. Kaebaja on täiendanud oma EÕK taotlust 28.10.16.a. (kell 15:17) järgmiselt: Kaebaja teatab, et ta esitas kaebuse, et väljatõstmine ruumidest ilma vastavate haldusaktideta keelataks. Vastustajalt saadud seisukoha alusel märgib kaebaja, et faktiline olukord on vahepeal muutunud. Kaebaja viitab Tallinna Haridusameti käskkirjale 1.-2/604 26.10.16.a. ja märgib, et Tallinna linn on asunud (saades teada kohtukaebusest) tegevusse ning püüab selliselt kaebuse sisulist arutamist kohtus välistada; saadetud on e-kiri, millest saab järeldada, et kooli direktorit ähvardatakse; kooli püütakse vaatamata ümberkorralduste otsuse puudumisest hoonest välja tõsta, samal ajal ei ole kooli Põhimääruses olevat aadressi muudetud; on tekkinud põhjendatud kartus, et kooli direktor vabastatakse ametist mistahes ettekäändel, et jätkata kooli ebaseaduslikku ümberkorraldust ja väljatõstmist. Kaebaja sooviks on, et juhtimisest ei saaks kõrvaldada kooli direktorit, kes tõkestab ebaseadusliku tegevuse ja kaitseb kooli huve; uue direktori määramisel võidakse kaebus kohtust tagasi võtta. Kaebaja taotleb –keelata direktori (Juri Beljajev) ametist vabastamine seotult käskkirja nr 1.-2/604 26.10.16.a. täitmata jätmisega. Kaebaja palub mitte väljastada taotluse rahuldamata jätmise korral vastaspoolele käesolevat taotlust ega määrust, millega jäeti EÕK taotlus rahuldamata. Kaebaja on esitanud veel ka kolmanda EÕK taotluse (28.10.16 kell 16:07). Kuigi Tallinna Linnavolikogu otsus kooli tööd ümber korraldada puudub, on alustatud jõuliselt toiminguid gümnaasiumi väljatõstmiseks kooli seniselt aadressilt. Koolile väljastatud Tallinna Haridusameti käskkirjal 1.-2/604 26.10.16 puudub õiguslik alus, täidetud ei ole PGS § 80 lg 1 ja lg 3 nõudeid, seega tuleb peatada Tallinna Haridusameti märgitud käskkirja kehtivus kohtumenetluse ajaks; lisaks palub kaebaja käskkirja kehtivus peatada tagasiulatuvalt või kui see ei ole võimalik, siis edasiulatuvalt arvates kohtumääruse tegemisest. Kaebuse esitaja täpsustab 25.10.16.a. EÕK taotluse palvepunkti 2 kohaldamist (palub seda teha nii etteruttavalt kui ka tagasiulatuvalt). Kaebaja taotleb EÕK korras peatada Tallinna Haridusameti 26.10.16.a. käskkirja 1.-2/604 kehtivus kuni käesoleva kohtumenetluse lõpuni. Lahendada 25.10.15 a esitatud EÕK taotluse palvepunkt järgmiselt: -keelata Tallinna linnal nii etteruttavalt kui ka tagasiulatuvalt läbi viia kohtumenetluse kestel Vana-Kalamaja 9, Tallinn õppehoone mistahes remonditöid või muid tegevusi ja toiminguid ning väljastada haldusakte, mis halvendaksid või muudaksid võimatuks gümnaasiumi poolt hoone kasutamist asukohas õppehoonena. Kohus märgib esmalt, et kohtule jääb arusaamatusk kaebaja taotlus mitte väljastada teisele poolele kas kaebaja taotlusi või siis kohtumäärust. Kaebaja viitab siinkohal HKMS § 1 lg 3-le, mis sätestab, et „Käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku, arvestades halduskohtumenetluse erisusi“. Veel viitab kaebaja TsMS § 387 lg –le 3, mis sätestab, et „ Määrus, millega jäetakse hagi tagamata või nõutakse hagejalt tagatise andmist, saadetakse üksnes avaldajale“.

Kohus siinkohal selgitab kaebajale et HKMS § 252 lg-st 6 tuleneb üheselt, et esialgse õiguskaitse määruse saadab kohus viivitamata täitmiseks asjakohasele asutusele, ametnikule või avalik-õiguslikke ülesandeid täitvale muule isikule, seega ei kuulu vastupidine taotlus rahuldamisele. Kohus saadab määruse isikutele välja eelmärgitud normi alusel. HKMS järgi kohaldub TsMS konkreetselt HKMS-s sätestatud juhtudel. Mitte ühestki HKMS sättest, sh EÕK kohaldamist ja määruse saatmist reguleerivatest sätetest ei tulene viidet hagi tagamist reguleerivate sätete kohaldamise kohta. Seotult EÕK taotlustega leiab kohus, et EÕK taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Seotult selle käskkirja saab järeldada, et kaebaja ei pea koolihoonet vabastama eelduslikult enne märgitud tähtaega. Käskkirja kohaselt korraldatakse hiljemalt 04. novembrist 2016 VanaKalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi õppetöö koolihoone renoveerimise tõttu ja ajaks, st et Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi tegevus jätkub hoones aadressil Katleri tn 2a. Käskkirjast tulenevalt antakse Vana-Kalamaja tn 9 koolihoone ehitajale üle 10. novembriks 2016. Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi direktoril on ülesanne eraldada ruumid VanaKalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi õppetöö korraldamiseks. Käskkiri on 26. oktoobril 2016 koolile teatavaks tehtud ja kaebaja on selle kätte saanud. Koolihoonete renoveerimise otsustavad ametiasutused, kellele koolid alluvad. Käesolevalt on seda teinud pädev ametiasutus, so Tallinna Haridusamet. Kuna hoonete remondi ajal ei saa tavapäraselt hooneid kasutada, siis nähtubki, et käesolevalt kooli ümberkolimine on tavapärane praktika ning kooli direktor korraldab edasi õppetöö seal, kuhu uued ruumid remondi ajaks eraldatakse. Kuivõrd on arvestatud koolide sarnaseid õppevorme ja koolitöö korraldust, siis määras Tallinna Haridusamet selleks kohaks, kuhu kolitakse Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium, asukohaga Katleri tn 2 a. Juba eeltoodust järeldub, et kaebajale on käskkiri väljastatud ja ülesanded antud, seega tuleb need kooli direktoril/juhtkonnal juba seotult teenistusülesannete täitmise kohustusega täita ning asjakohatud on viited nn ähvarduskirja saatmisele. Kaebajal lasub kohustus täita eelmärgitud korralduse nõuded. Kui kaebaja leiab, et kooli direktorile või juhtkonnale on avaldatud lubamatut survet või neile on pandud kohustused, mida nad ei saa objektiivselt täita, tuleb vajadusel esitada oma sellekohased seletused nii nagu teenistussuhted seda ette näevad. Kui oleks välja antud otsus koolide liitmise ja asukoha määramiseks, siis kujutab see endast halduse siseakti, mille menetlemisele ei esitata samu nõudeid, mis organisatsioonist väljapoole suunatud haldusaktile, kui silmas pidada kaebaja väiteid seotult menetluslike küsimuste otsustamisega, mis puudutavad kooli ja selle juhtimisega seotud küsimusi. Koolihoone renoveerimise otsus on samuti halduse sisetöö küsimuses tehtud otsus ning selle kontroll ei allu halduskohtu kontrollile. Samas saab märkida, et erinevalt kaebaja viidatud Tartu Ringkonnakohtus arutada olnud asjast ei ole käesolevalt kohtusse pöördunud õpilased ega lapsevanemad, kaebust ei saaks lugeda ka nende esitatuks. Nagu asja materjalidest selgub, tagatakse kooliõpe ümberkorraldamise käigus muus asukohas/hoones.

Kohtule nähtub, et kaebaja on esitanud otsituid väiteid, tema kaugem eesmärk on küll kooli hilisem ja eesseisev ümberkorraldamine, ent see ei õigusta käesoleva kaebuse esitamist, seda enam, et kaebaja on saanud käskkirja koolihoone renoveerimise kohta ning tal ei saa olla kahtlusi selles, et ta peab teenistuskohustusi täitma seaduses ettenähtud korras. Kaebaja seisukoht, et esineb reaalne oht, et kaebuse esitajat hakatakse jõuga hoonest välja tõstma rikkudes seaduse nõudeid ja Tallinna Linnavolikogu määrust nr 23 05.02.04.a., ei ole selliselt asjakohane ega tooks kaasa ka pöördumatu tagajärg. Kooli tegevuse lõpetamise selliselt ei ole otsustatud ega otsustata. Ka ei oleks pöördumatuks tagajärjeks ruumide remontimine, ruumidesse teise kooli asumine, mis remondi vajadusel ei saaks toimuda ilmselgelt niipea. Kui kaebaja väidetel on asjaolud ebaselged ennekõike temale endale, siis remondi ajal on kaebajal võimalus asjaolud välja selgitada ja pöörduda pädevasse kohtusse, kui EÕK taotlus oleks õigustatud ja vajalik väljatõstmise küsimustes. Asjaolu, et VKTG õpetajad võivad töölt lahkuda või nendega lõpetatakse töölepingud, ei ole sellised tagajärjed. Ebaõiget vallandamist ei saa vaidlustada käesolevas kohtus seeläbi, et hakatakse tegema remonti. Iga kooli teenistuja saab vaidlustada tema teenistusest ebaõige vabastamise, see ei sõltu hoone asukohast või küsimusest, kas kool tõstetakse hoonest remondi ajaks välja. Nagu võib mõista, siis vihjab kaebus sellele, et seotult ümberkorraldustega või hoonest välja kolimisega võiksid õpetajad oma töö jätkamist ise mitte soovida, ent ka sellisel juhul ei ole kaebaja kaebus asjakohane. Iga asjast puudutatud isik saab oma õigusi kaitsta eraldi kaebusega (subjektiivsete õiguste rikkumis korral) või otsustada siiski asjaolude selginemiseni töö jätkamise kasuks, et neile endile ei tekiks enda tegevusest pöördumatut tagajärge. Kui õppetöö hakkab kulgema mujal, siis see kinnitab, et kaebajale ei saabu pöördumatuid tagajärgi ja tegelik EÕK vajadus puudub ka siis, kui kaebust saaks halduskohtus lahendada. Kui õpilased lähevad koolist ära, siis on see täisealiste isikute enda otsustus. Igal isikul on õigus pöörduda kohtusse, kui nende subjektiivseid õigusi rikutakse. Lisaks märgib kohus, et Tallinna Haridusameti käskkiri ei ole haldusakt, vaid tegemist on ühe toiminguga, mille kaudu pädev ametiasutus korraldab õppetööd ja hoone remonti. Kohtul ei ole pädevust otsustada pädeva ametiasutuse eest, kuidas õppetööd korraldada ja milliseid akte välja anda tulevikus. Kuna kaebaja lõppeesmärk on talle endalegi ebaselge, ent võib mõista, et käesoleva kaebuse eesmärgiks on soov õppehoonet edasi kasutada, siis on kummastav, et kaebaja selle eesmärgi raames esitab EÕK taotluse, milles soovib keelata direktori ametist vabastamise. Kohtu kaudu ei saa tõkestada ei ennetavalt ega nn tagasiulatuvalt ka kooli direktori ametist vabastamist. Nii nagu igal isikul on õigus pöörduda kohtusse, kui nende subjektiivseid õigusi rikutakse, saab seda teha ka kooli direktor (pädevas kohtus). Tallinna Linnavalitsuse 31. augusti 2011 määruse nr 104 „Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi põhimäärus” § 3 lõigetest 1 ja 3 nähtub, et Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium on Tallinna Haridusameti hallatav asutus, mis juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, ametiasutuse juhataja käskkirjadest ning kooli põhimäärusest. Seetõttu nähtub kohtule, et gümnaasiumi ja linna vahelist suhet tuleb käsitleda sisesuhtena. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et sisesuhtes tekkinud eriarvamusi ei saa lahendada halduskohtumenetluses. Sellistest suhetest tekkivate vaidluste lahendamiseks ei ole kehtiva õiguse alusel võimalik kasutada haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid, sh võimalust pöörduda kaebusega halduskohtusse. Eriarvamused tuleb lahendada kohases haldusmenetluses, näiteks järelevalve korras, mitte aga halduskohtumenetluses.

Kokkuvõtteks saab märkida, et kaebaja ei ole hinnanud tekkinud olukorda adekvaatselt ja ta ei erista seda, et kooli suhtes teostatud toimingute läbi ei ole kooli tegevust otsustatud lõpetada, selle tõttu ei saagi eeldada ega nõuda haldusakti, millega on otsustatud kooli tegevuse lõpetamine (vt Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 80 regulatsiooni). Kaebusest jääb aga tahtmatult kõlama, et kaebaja tegelikuks sooviks on kunagi tulevikus saabuva koolide liitmise/ümberkorraldamise vältimine, mis edasiselt toob kaasa muutusi, kuid seda küsimust ei saa lahendada läbi remonditööde ja hoonest väljakolimise vaidlustamise või läbi küsimuse, et kooli asukoht on Põhimäärusega määratud. Kuni linnavolikogu ei ole kooli tegevuse lõpetamist (ümberkorraldamist) otsustanud, ei saa kaebaja õigusi puudutada ka sellise haldusakti puudumine. Kooli renoveerimist ei pea fikseerima ja otsustama haldusaktiga, sellist õigusnormi ei ole ja kaebaja sellele õiguslikule alusele ka ei viita.

kooli juhtkond saab alati pöörduda vastava huvi korral ametiasutuse poole, et täpsustada ja uurida kavandatud tegevusi, selleks ei vaja kaebaja kohtu abi. Käesolevalt on välja antud ka koolihoone renoveerimist puudutav käskkiri, seega ei teki kahtlusi, et renoveerimisest on kaebaja teadlik ning see käskkiri annab otsesed juhised seotult renoveerimisega. Koolil tuleb teha koostööd otseselt Tallinna Haridusameti vastutavate töötajatega (vt käskkirja p 3). Lisaks saab märkida, et halduskohtu pädevusse ei kuulu väljatõstmismenetluste lahendamine. Juhul kui kaebaja tegelikuks sooviks oleks ka tegelikult nn hoonest väljatõstmise välistamine, siis ei kuuluks sellise kaebuse menetlemine ikkagi halduskohtu pädevusse. Samas saab märkida, et kui kaebaja tegelikuks sooviks oleks väljatõstmise küsimuse püstitamisega välistada koolitöö ümberkorraldamine, ei viiks see ühegi mõistliku tulemuseni. Koolitöö ümberkorraldamist ja kooli tegevuse lõpetamist reguleerib Põhikooli –ja Gümnaasiumiseadus (§ 80) ning kooli osas ei ole veel vastu võetud otsust, mis koolitöö lõpetaks. Kohus veelkord kordab, et vaidlustades remondi kavandamist või selle teostamist, ei saa otsustada küsimuste üle, mis kuuluvad kooli tegevuse lõpetamist käsitleva haldusakti sisusse. Kohus ei saaks käesolevalt kaebajale ka soovitada pöördumist maakohtusse (väidetult ebaseadusliku väljatõstmise või teenistusküsimuste ebaõige lahendamisega seotult), kuna asja materjalidest nähtub, et rendilepinguid sõlmib ja lõpetab ametiasutusena Tallinna Haridusamet, mitte aga kaebaja (vähemalt mitte ilma erivolituseta). Kuna koolihoonega seotud rendilepinguid sõlmib/lõpetab Tallinna Haridusamet (kaebuse lisa nr 21; 23) ning nende lepingute lõpetamist keegi ei ole vaidlustanud, siis võib mõista, et kaebaja on tegelikkuses varasemast teadlik hoone kasutamisega seotud lepingute lõpetamisest/muutmisest ning ühtlasi võib mõista, et ta pidi arvestama, et hoone tuleb mingil ajal vabastada. Kaebaja sai igati arvestada, et hoones algab remont, kuna remondi tarbeks on korraldatud riigihange (kaebuse lisa 24 ja 25). Kui hoone vabastamiseks on tehtud pädeva ametiasutuse poolt ettevalmistusi, need on õiguspärased, siis ilmselt ei olekski kaebajal perspektiivi vaidlustada koolihoonest nn väljatõstmist ka siis, kui kaebajal oleksid vastavad volitused. Kui pädev ametiasutus on teinud otsused, siis nende otsustuste ümbervaatamine kaebaja poolt ei ole lubatav ja kaebaja Põhikiri kinnitab, kuidas tuleks alluvussuhteid arvestada. Kaebaja enda poolt lisatud materjal kinnitab samuti, et koolihoone vabastamine remonttöödeks on otsustatud läbi erinevate tegevuste ja aktide ning kaebaja on olnud siiski pikemal ajavahemikul teadlik, et hoone tuleb vabastada, see ei saanud tulla kokkuvõttes üllatusena. Kaebuse materjali põhjal saab järeldada, et kaebaja oli teadlik remondi alustamise põhjustest, käesoleval hetkel on selles osas olemas ka käskkiri nr 1-2/604 26.10.16.a., milles on muuhulgas reguleeritud suhted kooli ja haridusameti vahel. Ühtlasi on antud juhised, kes mida korraldab ja mille eest vastutab. Juhul, kui kaebaja siiski leiab, et kaebusele lisatud aktidega on rikutud tema õigusi, tulnuks kaebajal pöörduda lepingute vaidlustamise soovil pädevate ametite poole või ka lepinguvaidluse küsimustes pädevasse maakohtusse (volituse saamisel). Nagu materjalidest nähtub, siis on kool/juhtkond teadlik ka kooli 2016.a. eelarve muutmisest (kaebuse lisa nr 22). Kooli tegevust rahastatakse koolile määratud eelarvest, mille osas on kooli kehtiva Põhimääruse kohaselt direktoril kohustus ja õigus korraldada vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, et tagada eelarve sihipärane kasutamine ( Pm § 22; § 25 ) koolile määratud eelarve piires. Seda Põhimääruses toodud õigust ja kohustust ei saa mõista nii, et kaebaja ilma pädeva ametiasutuse otsuseid arvestamata otsustab vara valdamise ja kasutamise või käsutamise muudmoodi, kui selleks pädev organ. Kui eelarves ei nähta enam ette kooli tegevust antud

asukohas (kaebaja enda väide), ka siis ei ole kooli direktoril võimalik väita vastupidist, so et kooli tegevust ei tohiks või ei saaks jätkata muus asukohas. Isegi kui mõista seda väidet nii, et kooli direktor/juhtkond paneks muus kohas kooli tegutsemisega toime (õigus)rikkumise, oleks see väär ja ekslik. Põhimääruses märgitud kooli asukoht või tegevuskoht ei välista senises hoones remondi tegemist ega eelarvevahendite muutmist. Nagu võib mõista, on olemas koolil juhtimist ja tema tegevust kontrolliv ametiasutus ( Pm § 27 lg 1); viimane on teadlik vajadusest teostada hoones remonti ja ta on reguleerinud, et koolil tuleb senistest ruumidest välja kolida, mistõttu jäävad arusaamatuks kaebaja seisukohad sellest, justkui jääksid õpilased hariduseta. Hariduse andmise kohustus ei lakka õpilaste ees ka siis, kui koolihoonet remonditakse, kui kooli õppetegevus viiakse läbi mõnes teises hoones. Kooli tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli seega linnavalitsus ( Pm § 27 lg 3). Põhimääruse kohaselt on seejuures võimalik ka kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine, millega tuleb koolil alati arvestada. Vastavalt nimetab selle ära Pm § 28. Nagu Tallinna linnavalitsuse määrus 31.08.11.a. nr 104 kinnitab tagab ametiasutus õpilastele võimaluse jätkata õpinguid (Pm § 28 lg 3). Tallinna linn on samuti kohtule teatanud ja kinnitanud (sj käskkirja esitamisega), et kooli tegevus ja õppetöö jätkub. Isegi kui kaebust saanuks menetleda, ei vajaks kaebaja ka sisuliselt EÕK-d. Hoone asukohast ja konkreetses kohas kasutamisest ei sõltu kooli õppetöö korraldus, koolide liitmise jms küsimused jms. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kaaluda isikute huve ja õigusi ning olulist avalikku huvi. Avaliku huvi arvestamine tähendab, et kohus peab kaaluma mitte üksnes vaidlustatud haldusakti täitmise peatamata või peatamise tagajärgi kaebusele esitajale, vaid ka peatamise tagajärgi avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku avalik-õiguslikule tegevusele. Kooli tegevuse lõpetamine konkreetses hoones on kohaliku omavalitsuse autonoomia valdkonda kuuluv otsus (vt RKHKo 18.06.2002, 3-3-1-37-02, p 9). Kooli ümberkorraldamisel ja tegevuse lõpetamisel on kohalikul omavalitsusel avar kaalutlusruum. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et kohalik omavalitsus jätkaks kooli ülalpidamist ilmtingimata senises tegevuskohas ja PGS-i regulatsioon annab omavalitsusele laialdase autonoomia koolivõrgu kujundamise küsimustes. Otsus omavalitsuse eelarvevahendite suunamisest õppetöö korraldamiseks on poliitiline otsustus, millesse kohtul puudub sekkumisõigus. Seda tulenevalt põhimõttest, et kohus ei saa ega tohi hinnata avaliku võimu tegevuse otstarbekust. Nagu selgub, on avalik huvi koolide tegevuse ümberkorraldamiseks. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, siis oleks kaebus ühtlasi ka perspektiivitu. Perspektiivitu kaebuse alusel ei saa kohus sekkuda hariduspoliitika küsimustesse ning seda taotletud EÕK läbi. Hariduspoliitika määrab ja lahendab pädeva isikuna Tallinna linn. Nagu võib mõista, on linnal olemas arengukava, mille täitmist organiseeritakse. Kaebuse esitaja poolt nimetatud pöördumatud tagajärjed on otsitud. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kaebuse esitaja kaebus ja esitatud EÕK taotlus ei ole lubatav. Kohus ei hakka täiendavalt kaebust käiguta jätma, kuna kaebuse esitajal ei ole kaebeõigust ning kohus nõustub siinkohal vastustaja vastavasisulise selgituse ja taotlusega ega korda saadud vastuse seisukohti. Kaebuse esitajal puudub ka põhjendatud huvi kaebust esitada. Kooli tegevuse lõpetamine seisneb alles ees ning kaebaja menetluslikke õigusi ei ole saanud keegi rikkuda ja see poleks ka veel võimalik, kuna kaebaja viidatud arvamused on eelnõu juurde

kogutud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.