lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-453/39

Teenistussuhted › Riigiteenistus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 27.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-453/39
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Riigiteenistus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1861
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-453

Haldusasi

K-HP kaebus Välisministeeriumi 19.01.2015 otsuse nr 6.1-7/1 ja sellega kaasneva arve nr 20150120 peale

Menetlusosalised

Kaebaja – K-HP Vastustaja – Välisministeerium, volitatud esindaja Merlin Mägi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.03.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Välisministeeriumi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

04.10.2016 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Rahuldada Välisministeeriumi apellatsioonkaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu 08.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-453 ning teha asjas uus otsus, millega jätta K-HP kaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.11.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-453 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Välisministeerium kohustas 19.01.2015 otsusega nr 6.1-7/1 K-HP hüvitama 50% üürileandja poolt Välisministeeriumile tagastamata jäänud üüritagatisest summas 10 084 Rootsi krooni, s.o 1220,90 eurot. Otsus tehti välisministri 27.11.2006 määruse nr 7 „Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antav eluruum ja selle taotluse vorm“ (määrus) § 13 alusel. Otsus põhines asjaolul, et K-HP kasutas välislähetuses viibides määruse alusel eluruumi Tulegatan 3, Stockholm. Üürilepingu kohaselt oli üüritagatis kahe kuu üür summas 40 000 Rootsi krooni. Välislähetusest lahkudes tagastas teenistuja eluruumi üürileandjale eluruumi seisundit fikseerimata. Üürileandja esitas fotod eluruumist, nõude summas 34 778 Rootsi krooni ning teate selle üüritagatisest kinnipidamise kohta. Eesti Vabariigi suursaatkond Stockholmis ja üürileandja pidasid läbirääkimisi kinnipeetava summa vähendamise osas. Üürileandja katkestas läbirääkimised lõpliku nõudega pidada üüritagatisest kinni 20 372 Rootsi krooni. Määruse § 8 kohaselt pidi teenistuja eluruumi vastuvõtmisel ja üleandmisel kirjalikult fikseerima eluruumi ja selle sisustuse seisukorra, kinnitades seda oma allkirjaga; § 9 lg 1 kohaselt pidi teenistuja kasutama eluruumi ja selle sisustust heaperemehelikult ja lähtudes selle otstarbest ning hoidma seda nii, et selle väärtus ei väheneks, välja arvatud normaalne kulumine; § 13 kohaselt on teenistuja kohustatud hüvitama enda, oma perekonnaliikmete ja külaliste süülise tegevuse, tegevusetuse või hooletuse tagajärjel eluruumile või selle sisustusele tekitatud kahju. Vabariigi Valitsuse 14.12.2006 määruse nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ (määrus nr 256) § 2 lg 5 kohaselt lähtutakse kulude, s.h üüritagatise katmisel ja hüvitamisel mõistlikkuse ja otstarbekuse põhimõttest ning eelarve võimalustest. Kuna ei ole võimalik tuvastada eluruumi tegelikku seisukorda selle vastuvõtmisel ja üleandmisel ega üürileandja nõude alusetust ning arvestades, et juriidilise esindaja tasu Rootsis on 130-150 eurot tund, ei saa pidada mõistlikuks ega otstarbekaks üürniku õiguste kaitseks täiendavate õiguskaitsevahendite kasutuselevõtmist. Tuleb asuda seisukohale, et eluruumile ja selle sisustusele tekkis kahju teenistuja, tema perekonnaliikme või külalise süülise tegevuse, tegevusetuse või hooletuse tagajärjel.
2.K-HP taotles Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses Välisministeeriumi 19.01.2015 otsuse nr 6.1-7/1 ning selle alusel väljastatud arve nr 20150120 tühistamist. Kaebuses leiti, et vastustaja ei menetlenud asja nõuetekohaselt. Kasutamata jäeti võimalus pöörduda õigeaegselt Rootsi üürivaidlusi lahendava organi poole. Arvestamata jäeti, et Rootsis kehtib koristus- ja remonditeenustele 50% maksusoodustus, mis kuulub maksumaksjale tagastamisele. Summas 3500 Rootsi krooni ei ole kulude kohta üldse arveid esitatud. Vastustaja ei püüdnud kaebaja huvidega arvestada, menetlus oli pealiskaudne ja poolik.
3.Välisministeerium palus jätta kaebus rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 08.03.2016 otsusega kaebuse ning tühistas Välisministeeriumi 19.01.2015 otsuse nr 6.1-7/1 ja sellega kaasneva arve nr 20150120. 2(5)

3-15-453 Istungil kuulati tunnistajatena üle kaebaja abikaasa AP ning vastustaja ametnik JV (Rootsi saatkonna asejuht). Nii kaebaja kui tunnistaja AP kinnitasid, et andsid omanikule üle korras korteri. Omanikul pretensioone ei olnud, mistõttu ei vormistatud kirjalikku akti üleandmise kohta. Probleemid ilmnesid alles ca kuu aega hiljem, kui keelduti üüritagatise tagastamisest. JV käis korterit vaatamas 16.10.2014 ning põhiprobleemiks oli plekk põrandal. Väideti, et plekk on tekkinud vale kodukeemia kasutamise tõttu, mistõttu oli põrand magamistoas voodi ees laiguline. Vaidlustatud otsuses ei ole märgitud, kas kahju tekitamisel oli tegemist kaebaja süülise tegevusega või hooletusega. Samuti ei nähtu otsusest, milles seisnes kaebajale etteheidetav tegevus või tegevusetus. Otsuse kohaselt seisneb kahju üürileandja poolt üüritagatise osalises tagastamata jätmises. JV ütluste järgi pidas ta läbirääkimisi tagastamisele kuuluva üüritagatise summa üle ning vaatamata sellele, et olulised küsimused jäid vastuseta ning tõendid olid vastuolulised, loobuti edasisest suhtlusest üürileandjaga, sest JV-le tundus, et teine pool katkestas läbirääkimised. Kaebajat läbirääkimistesse ei kaasatud ning teda ei teavitatud sellest, et saatkond loobus osaliselt üüritagatise summa sissenõudmisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5.Välisministeerium palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 08.03.2016 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsus ei ole piisaval määral põhjendatud, sealt ei nähtu, kuidas kohus lõppjärelduseni jõudis. Halduskohus ei võtnud seisukohta selles, et kaebajal oli määruse §-st 8 tulenevalt kohustus fikseerida eluruumi ja selle sisustuse seisukord. Kohus üksnes möönis, et akti koostamisel oleks võinud edasised vaidlused ära jääda. Kuna üüritagatis tähendab suurt rahalist vastutust, on oluline, et teenistuja kasutaks eluruumi lepingujärgselt ja võtaks lepingu lõppedes üürileandjalt pretensioonide puudumise kohta kirjaliku kinnituse. Kirjaliku fikseerimise ja allkirja võtmise eesmärk on piirata vastutust. Seadusandja eesmärgiks ei olnud vabastada vastutusest teenistuja, kes jätab täitmata määrusega pandud kohustuse fikseerida eluruumi seisund. Ministeerium ise eluruumide vastuvõtmisel ja üleandmisel ei osale. Vaidluse lahendamine üürileandjaga oli kaebaja kohustus. Kaebaja väljendas korduvalt valmisolekut ise probleem lahendada ja pöörduda Rootsi üürivaidluskomisjoni. Kaebaja pöördus sinna aga liiga hilja, mistõttu jäeti kaebus läbi vaatamata. Vastustajal on keerukas sekkuda üürileandja ja eluruumi tegeliku kasutaja vahelistesse vaidlustesse, sest talle ei ole teada vajalikud asjaolud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja on nõuet osaliselt tunnistanud. Kohus tõlgendas vääralt määruse § 12 lg 1 p-i 1, mis sätestab, et Välisministeerium või lähetajaministeerium tasub eluruumi üürilepingu sõlmimise, muutmise, pikendamise ja lõpetamisega kaasnevad kulud, sh üüritagatise. Halduskohus järeldas, et vastustajal on õigus üürileandjalt nõuda üüritagatise tagastamist, jättes aga tähelepanuta, et üürilepingu täitmise küsimustes on vastustaja määranud kontaktisikuna enda esindajaks kaebaja, kellel oli kohustus suhelda üürileandjaga ja nõuda üüritagatise tagastamist. Hoolimata kaebaja korduvatest lubadustest tegeleda üüritagatise tagasisaamisega, pidi vastustaja sekkuma, et tagatist tagasi saada. Vastustaja tegi vaidluse lahendamiseks kõik mõistliku ja otstarbeka. Läbirääkimiste tulemusel vähenes nõutav summa 34 778 Rootsi kroonilt 20 372 Rootsi kroonile. Seejärel katkestas üürileandja läbirääkimised. Vastustajal oli valida, kas võtta vastu 3(5)

3-15-453 oluliselt vähenenud kompromissettepanek või ilma tõendusmaterjalita suurendada asjaga seotud täiendavaid kulusid. Kohaliku juriidilise esindaja palkamist ei saanud pidada mõistlikuks ja otstarbekaks. Halduskohus asus seisukohale, et seadus ei võimalda teenistujalt üüritagatise hüvitamist nõuda. Selline seisukoht on vastuolus määruse §-ga 13. Kuna kaebaja tekitas eluruumile ja selle sisustusele kahju, pidas üürileandja üüritagatisest kinni 20 372 Rootsi krooni. Määruse § 13 ei sätesta, kellele peab olema kahju tekitatud. Üüritagatise osaline kinnipidamine on otseses seoses kaebaja poolt eluruumile tekitatud kahjuga. Kuna kahju tekkis vastustajale, on vastustajal õigus selle hüvitamist nõuda. Halduskohus leidis ebaõigesti, et haldusakt ei ole põhjendatud. Süü vormi kindlaksmääramine on vajalik olukorras, kus süüteokoosseisud on seotud mingi kindla õigusliku tagajärjega, mille jaoks süü vorm on oluline. Antud juhul ei sõltu vastutus süü vormist. Arvestada tuleb ka sellega, et kohustusest kasutada eluruumi lepingujärgselt ja võtta lepingu lõppedes üürileandjalt pretensioonide puudumise kohta kirjalik kinnitus, räägitakse teenistujatele enne välislähetusse suundumist ka iga-aastastel roteerijate koolitusel. Kaebaja on käinud välislähetuses korduvalt. Kohtuistungil kinnitas ta, et tal oli tekkinud eelmise samas riigis asuva eluruumi tagastamisel üürileandjaga pikaajaline vaidlus, mille tulemusena jäi vastustajal osa üüritagatisest tagasi saamata. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et eluruumi ja selle sisustuse seisukorra fikseerimata jätmine võib kaasa tuua vaidluse üürileandjaga ning üüritagatise kinnipidamise. Seega on kaebaja oma kohustust rikkunud vähemalt raske hooletuse tõttu. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et haldusaktis ei ole välja toodud, milles seisnes kaebaja tegevus või tegevusetus. Haldusaktis on üheselt märgitud, et kaebaja ei täitnud määruse § 8 sätestatud kohustust. Kuna eluruumi üürileandjalt vastuvõtmisel ilmseid puudusi ei fikseeritud, tuleb eeldada, et kaebaja võttis eluruumi vastu ilma ilmsete puudusteta. Seega tuleb eeldada ka, et eluruumile ja selle sisustusele tekkis kahju kaebaja, tema perekonnaliikme või külalise tegevuse tagajärjel.

6.K-HP palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud mingeid tõendeid ega asjaolusid, mis tingiksid kohtuotsuse ümbervaatamise. Kohtule on esitatud tõendeid, mis kinnitavad, et kaebajal puudus igasugune võimalus end ise vaidlusaluses asjas esindada, kuna kaebaja ei olnud üürilepingu osapool. Üürileandja keeldus kaebajaga suhtlemast.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja on jätnud täitmata määruse § 8 nõude fikseerida eluruumi vastuvõtmisel ja üleandmisel selle seisund. Kuigi § 8 räägib seisundi fikseerimisest eluruumi sisustuse kontekstis, on üürisuhetes tavapärane, et üles märgitakse ka sellised eluruumi enda olulised puudused, mis ei seondu vahetult sisustusega. Määruse § 8 pealkiri viitab kogu eluruumi vastuvõtmisele. Tekstis on sisustuse ülesloetlemist lihtsalt üle rõhutatud. Vastustaja on rõhutanud, et seda selgitatakse teenistujatele ka iga-aastastel roteerijate koolitustel. Kaebaja on märkinud, et need koolitused ei ole kohustuslikud ning teenistuskohustuste tõttu ei ole saanud ta neil osaleda. Koolitustel mitteosalemine ei õigusta oluliste asjaolude mitteteadmist.

4(5)

3-15-453 Ringkonnakohus märgib veel, et määruse §-s 8 nimetatud kirjaliku akti oleks kaebaja pidanud igal juhul koostama. Nimelt nähtub toimikus olevatelt fotodelt, et korter oli vähemalt osaliselt sisustatud. Üüritagatise tagastamata jätmine üürileandja poolt ei seondunud ainuüksi põrandal oleva plekiga, vaid ka korteri üldisest seisukorrast tuleneva vajadusega kasutada puhastusteenust. Nii on fotodel fikseeritud pliidi halb seisukord, plekid toolidel ja diivanil. Kui kaebaja oleks koostanud määruse §-s 8 nõutud nimekirja, millest oleks nähtunud esemete olukord nende vastuvõtmisel ja üleandmisel, ei oleks üürileandja saanud ca kuu aega hiljem hakata esitama pretensioone eluruumi seisundi kohta. Jättes määruse §-s 8 sätestatud nõude täitmata, asetas kaebaja vastustaja üüritagatise tagastamise üle peetavates läbirääkimistes raskesse olukorda, mistõttu on mõistetav vastustaja poolt kompromissile minek. Vastustajal õnnestus nõutavat summat oluliselt vähendada. Kuna tõendeid, mis lükkaksid ümber üürileandja poolt tehtud fotod, ei olnud, polnud vastustajal põhjust eeldada, et vaidluse jätkates on võimalik üüritagatis tagasi saada täies ulatuses.

8.Kaebajale tulenes määruse §-st 9 kohustus kasutada eluruumi heaperemehelikult. Määruse § 13 näeb ette teenistuja kohustuse hüvitada eluruumile või selle sisustusele tekitatud kahju. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kahju saab lõpuks taanduda üürileandja poolt kinni peetud üüritagatisele. Põhjendamatu on vastustajale ette heita, et otsusest ei nähtu, kas kahju eluruumile ja selle sisustusele oli tekitatud süüliselt või hooletusest. Eluruumi või selle sisustuse kahjustumisel võib eeldada hooletuse esinemist üürniku tegevuses. Esemete ja ruumide määrdumine on ka igati tavapärase olmetegevuse tagajärg, kuid kaebaja oleks saanud tekkinud kahjustused õigeaegselt oma vahenditega kõrvaldada, hoides sellega ära üürileandja hilisemad pretensioonid.
9.Kõike eelnevat silmas pidades oli põhjendatud vastustaja otsus, millega nõuti kaebajalt vastustajale tekkinud kulude hüvitamist 50% ulatuses. Selles määras ei ole väljanõutav summa liiga suur ka kaebaja etteheiteid arvestades, mis seonduvad vastustaja poolt väidetavalt kõigi õiguskaitsevahendite kasutamata jätmisega. Esialgselt nõutud summast 34 778 Rootsi krooni, jääb kaebaja kanda 10 084 Rootsi krooni, mis ei ole ilmses vastuolus üürileandja poolt tegelikult tehtud kulutustega (põranda hooldus, korteri puhastus).
10.Menetlusosalised ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja