Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. oktoober 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-453
Haldusasi
K-HP kaebus Välisministeeriumi 19.01.2015 otsuse nr 6.1-7/1 ja sellega kaasneva arve nr 20150120 peale
Menetlusosalised
Kaebaja – K-HP Vastustaja – Välisministeerium, volitatud esindaja Merlin Mägi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.03.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Välisministeeriumi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
04.10.2016 kohtuistungil
Rahuldada Välisministeeriumi apellatsioonkaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu 08.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-453 ning teha asjas uus otsus, millega jätta K-HP kaebus rahuldamata.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.11.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-453 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-453 Istungil kuulati tunnistajatena üle kaebaja abikaasa AP ning vastustaja ametnik JV (Rootsi saatkonna asejuht). Nii kaebaja kui tunnistaja AP kinnitasid, et andsid omanikule üle korras korteri. Omanikul pretensioone ei olnud, mistõttu ei vormistatud kirjalikku akti üleandmise kohta. Probleemid ilmnesid alles ca kuu aega hiljem, kui keelduti üüritagatise tagastamisest. JV käis korterit vaatamas 16.10.2014 ning põhiprobleemiks oli plekk põrandal. Väideti, et plekk on tekkinud vale kodukeemia kasutamise tõttu, mistõttu oli põrand magamistoas voodi ees laiguline. Vaidlustatud otsuses ei ole märgitud, kas kahju tekitamisel oli tegemist kaebaja süülise tegevusega või hooletusega. Samuti ei nähtu otsusest, milles seisnes kaebajale etteheidetav tegevus või tegevusetus. Otsuse kohaselt seisneb kahju üürileandja poolt üüritagatise osalises tagastamata jätmises. JV ütluste järgi pidas ta läbirääkimisi tagastamisele kuuluva üüritagatise summa üle ning vaatamata sellele, et olulised küsimused jäid vastuseta ning tõendid olid vastuolulised, loobuti edasisest suhtlusest üürileandjaga, sest JV-le tundus, et teine pool katkestas läbirääkimised. Kaebajat läbirääkimistesse ei kaasatud ning teda ei teavitatud sellest, et saatkond loobus osaliselt üüritagatise summa sissenõudmisest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-15-453 oluliselt vähenenud kompromissettepanek või ilma tõendusmaterjalita suurendada asjaga seotud täiendavaid kulusid. Kohaliku juriidilise esindaja palkamist ei saanud pidada mõistlikuks ja otstarbekaks. Halduskohus asus seisukohale, et seadus ei võimalda teenistujalt üüritagatise hüvitamist nõuda. Selline seisukoht on vastuolus määruse §-ga 13. Kuna kaebaja tekitas eluruumile ja selle sisustusele kahju, pidas üürileandja üüritagatisest kinni 20 372 Rootsi krooni. Määruse § 13 ei sätesta, kellele peab olema kahju tekitatud. Üüritagatise osaline kinnipidamine on otseses seoses kaebaja poolt eluruumile tekitatud kahjuga. Kuna kahju tekkis vastustajale, on vastustajal õigus selle hüvitamist nõuda. Halduskohus leidis ebaõigesti, et haldusakt ei ole põhjendatud. Süü vormi kindlaksmääramine on vajalik olukorras, kus süüteokoosseisud on seotud mingi kindla õigusliku tagajärjega, mille jaoks süü vorm on oluline. Antud juhul ei sõltu vastutus süü vormist. Arvestada tuleb ka sellega, et kohustusest kasutada eluruumi lepingujärgselt ja võtta lepingu lõppedes üürileandjalt pretensioonide puudumise kohta kirjalik kinnitus, räägitakse teenistujatele enne välislähetusse suundumist ka iga-aastastel roteerijate koolitusel. Kaebaja on käinud välislähetuses korduvalt. Kohtuistungil kinnitas ta, et tal oli tekkinud eelmise samas riigis asuva eluruumi tagastamisel üürileandjaga pikaajaline vaidlus, mille tulemusena jäi vastustajal osa üüritagatisest tagasi saamata. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et eluruumi ja selle sisustuse seisukorra fikseerimata jätmine võib kaasa tuua vaidluse üürileandjaga ning üüritagatise kinnipidamise. Seega on kaebaja oma kohustust rikkunud vähemalt raske hooletuse tõttu. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et haldusaktis ei ole välja toodud, milles seisnes kaebaja tegevus või tegevusetus. Haldusaktis on üheselt märgitud, et kaebaja ei täitnud määruse § 8 sätestatud kohustust. Kuna eluruumi üürileandjalt vastuvõtmisel ilmseid puudusi ei fikseeritud, tuleb eeldada, et kaebaja võttis eluruumi vastu ilma ilmsete puudusteta. Seega tuleb eeldada ka, et eluruumile ja selle sisustusele tekkis kahju kaebaja, tema perekonnaliikme või külalise tegevuse tagajärjel.
4(5)
3-15-453 Ringkonnakohus märgib veel, et määruse §-s 8 nimetatud kirjaliku akti oleks kaebaja pidanud igal juhul koostama. Nimelt nähtub toimikus olevatelt fotodelt, et korter oli vähemalt osaliselt sisustatud. Üüritagatise tagastamata jätmine üürileandja poolt ei seondunud ainuüksi põrandal oleva plekiga, vaid ka korteri üldisest seisukorrast tuleneva vajadusega kasutada puhastusteenust. Nii on fotodel fikseeritud pliidi halb seisukord, plekid toolidel ja diivanil. Kui kaebaja oleks koostanud määruse §-s 8 nõutud nimekirja, millest oleks nähtunud esemete olukord nende vastuvõtmisel ja üleandmisel, ei oleks üürileandja saanud ca kuu aega hiljem hakata esitama pretensioone eluruumi seisundi kohta. Jättes määruse §-s 8 sätestatud nõude täitmata, asetas kaebaja vastustaja üüritagatise tagastamise üle peetavates läbirääkimistes raskesse olukorda, mistõttu on mõistetav vastustaja poolt kompromissile minek. Vastustajal õnnestus nõutavat summat oluliselt vähendada. Kuna tõendeid, mis lükkaksid ümber üürileandja poolt tehtud fotod, ei olnud, polnud vastustajal põhjust eeldada, et vaidluse jätkates on võimalik üüritagatis tagasi saada täies ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.