Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 25. oktoober 2016, Tartu
Haldusasi
Osaühing Pesulux kaebus Jõhvi valla vastu ebamõistlikult pika haldusmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 27. juuni 2016. a määrus Osaühing Pesulux määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Osaühing Pesulux Esindaja v.-adv Häli Jürimäe Vastustaja Jõhvi vald
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-15-2233
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu Pesulux määruskaebus ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 27. juuni 2016. a määrus.
3.Saata haldusasi menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtusse.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Pesulux esitas 19. märtsil 2015 Jõhvi Vallavalitsusele kahju hüvitamise nõude seoses ebamõistlikult pika haldusmenetlusega. Jõhvi Vallavalitsuse jättis 6. augusti 2015. a otsusega nr 2-2/3856-16 nimetatud nõude rahuldamata.
Osaühing Pesulux esitas 4. septembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada Jõhvi Vallavalitsuse tekitatud kahju seoses ebamõistlikult pika kohtumenetlusega. Kaebus võeti menetlusse Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2015. a määrusega.
3.Tartu Halduskohus otsustas 7. aprilli 2016. a määrusega asja läbi vaadata kohtuistungil (resolutsiooni p 2), korraldada kohtuistungi 26. mail 2016 kell 11.00 Jõhvi kohtumajas (resolutsiooni p 3). Tartu Halduskohus tühistas nimetatud määruse resolutsiooni p-d 2–4 Tartu Halduskohtu 25. mai 2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 ning andis sama määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebajale võimaluse esitada taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Halduskohus leidis, et kaebus on esitatud ettenähtud kaebetähtaega rikkudes.
4.Osaühing Pesulux esitas 31. mail 2016 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.
5.Tartu Halduskohtu 27. juuni 2016. a määrusega loeti Osaühingu Pesulux kaebus esitatuks seaduses ettenähtud kaebetähtaja rikkumisega ning lõpetati haldusasja menetlus. Määruse kohaselt:
5.1.Kaebaja esitas nõuetekohase taotluse kahju hüvitamiseks 23. aprillil 2015, mistõttu oleks vastustaja pidanud taotluse tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 1 lahendama hiljemalt 25. juunil 2015. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega oleks kaebaja pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt 27. juulil 2015. Kaebaja tegi seda aga 4. septembril 2015.
5.2.Tähtaja ennistamiseks peab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 1 kohaselt esinema mõjuv põhjus, mis takistas tähtaega järgimast. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 16. jaanuari 2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematult isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kaebaja selgitab, et ta ei ole saanud vallalt täpset ja üheselt mõistatavat vastust nõude nõuetekohasuse ja nõude lahendamise tähtaegade kohta. Halduskohus leidis seevastu, et kasutades haldusmenetluses advokaadi õigusabi, oleks kaebaja pidanud aru sama, et ta võis nõuetekohase taotluse vastustajale esitada 23. aprillil 2015 ehk ajal, mil kaebaja esitas vastavalt vastustaja nõudmisele vee erikasutusloa 10-V ja täpsustused taotletava kahjuhüvitise suuruse kujunemise kohta. Kaebaja esitas 14. juulil 2015 Jõhvi Vallavalitsusele päringu, milles soovis konkreetset kuupäeva, millal kahju hüvitamise taotlus läbi vaadatakse. Kuivõrd esitatud vastuses märkis Jõhvi Vallavalitsus, et kirjalik seisukoht kaebaja nõudeavalduse osas tehakse hiljemalt 7. augustiks 2015, on antud juhul tegemist vastustaja poolse kaudse kinnitusega, et esitatud avaldus on nõuetekohane ning avalduse kohta tehakse otsus augustis.
5.3.Jõhvi valla 22. juuli 2015. a vastus nr 9-6/2906-3 ei ole taotluse lahendamise tähtaja pikendamine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 41 tähenduses. Kuna Jõhvi vald pidi kahju hüvitamise taotluse lahendama hiljemalt 25. juunil 2015 ning Jõhvi vald vastas kaebajale ajal, mil taotluse lahendamise tähtaeg oli möödunud, ei olnud Jõhvi vallal võimalik enam otsuse tegemise tähtaega pikendada. Halduskohus ei nõustunud kaebajaga, et alates 4. augustist 2015, mil kaebaja vastas Jõhvi valla 27. juuli 2015. a e-kirjale, hakkas kulgema kahekuuline vastamistähtaeg. Jõhvi vald teatas 22. juulil 2015 kaebajale otsuse tegemise aja, mistõttu ei
ole 27. juuli 2015. a e-kiri käsitletav kahju hüvitamise täiendamise nõudena, vaid see viitab sellele, et haldusorgan teostas HMS §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet kogudes tõendeid omal algatusel.
5.4.Kaebajat on haldusmenetluses esindanud advokaat. Riigikohus on 12. detsembri 2012. a kohtumääruses nr 3-3-1-59-12 leidnud, et advokaadi õigusabi kasutava äriühingu ekslikku arusaama õigusest ning kahju tekkimise ajast ei saa pidada kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Advokaadi abi kasutati ka kohtumenetluses.
5.5.Kaebaja taotluse lahendas vastustaja 6. augustil 2015. Riigikohus on olnud seisukohal, et menetluse venimisel ja olukorras, kus vastustaja on tähtajaks lahendamata taotlused siiski lahendanud, võib kaebaja põhjendatult arvata, et kohtusse pöördumiseks tuleb ära oodata vastustaja sisuline seisukoht tema taotluse kohta, mistõttu võib esineda alus kaebetähtaja ennistamiseks (Riigikohtu 11. mai 2016. a kohtumäärus haldusasjas nr 3-3-1-18-16). Halduskohus leidis aga, et see seisukoht antud juhul ei kohaldu, kuna käesolevas haldusasjas ei saa rääkida kogenematusest tingitud eksimusest. Samuti on kohtuasja faktilised asjaolud erinevad, sest viidatud Riigikohtu menetluses olnud asjas pikendas vastustaja otsuse tegemise tähtaega. Siin seda tehtud ei ole.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Osaühing Pesulux esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 27. juuni 2016. a määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt:
6.1.Kaebus on esitatud tähtaegselt, mistõttu on kaebuse tähtaegsuse küsimuse tõstatamine seoses õiguse tõlgendamise muutumisega 2016. a mais pärast kuuekuulist kohtumenetlust vastuolus HKMS § 120 lg-ga 2 ja § 2 lg-ga 2. Kui isik on pöördunud halduskohtusse ja kohus on kaebuse menetlusse võtnud ning menetlusosalised ei ole kaebuse tähtaegsust vaidlustanud, et siis lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, ei saa pidada mõistlikuks kohtumenetluse lõpetamist põhjusel, et kaebetähtaja osas on õiguse tõlgendamise praktika muutunud 10 kuud pärast kohtule kaebuse esitamist ja seetõttu tuleks kaebus lugeda mittetähtaegseks. Selline kohtu hinnang on kaebajal olnud üllatuslik. Riigikohtu halduskolleegiumi 11. mai 2016. a määruses nr 3-3-1-18-16 esitatud seisukohad ei ole antud juhul kohaldatavad ega oma siduvat tähendust käesoleva vaidluse lahendamisel (HKMS § 233 lg 1).
6.2.Halduskohus on vääralt kohaldanud RVastS § 18 lg 1 ja 2 ning on põhjendamatult lähtunud ainult vastustaja menetluses esitatud paljasõnalistest väidetest. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks muutus kahju hüvitamise nõue nõuetekohaseks 23. aprillil 2015. Ühestki valla kirjast või e-kirjast ei järeldu, et vald on ületanud kahju hüvitamise nõude lahendamise tähtaega ehk on olnud viivituses vastamisega. Jõhvi valla kirjavahetusest ja suulistest avaldustest järeldub, et nõude läbivaatamine toimus tähtaegselt. Jõhvi vald esitas viimane kord OÜ-le Pesulux kahju hüvitamise nõude täiendamise nõude 27. juulil 2015 e-kirjaga, mille kaebaja täitis 4. augustil 2015. Seega hakkas RVastS § 18 lg 1 järgne kahekuuline vastamistähtaeg alates 4. augustist 2015. Kahju hüvitamise nõue jäeti rahuldamata 6. augustil 2015 ning alates sellest kuupäevast hakkas kulgema 30-päevane kaebetähtaeg.
6.3.Kuigi kaebaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt, jättis halduskohus põhjendamatult kaebuse esitamise tähtaja ennistamata.
7.Jõhvi valla vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt:
7.1.HKMS § 124 lg 1 alusel on kohtul eelmenetluses kohustus kontrollida kaebuse esitamise tähtaegsust. Vastavalt HKMS § 125 lg 1 p-le 1 lõppeb eelmenetlus kohtuistungi avamisega. Seega on alusetu kaebaja väide, et kaebuse tähtaegsuse küsimuse tõstatamine peale kuuekuulist kohtumenetlust on vastuolus kehtiva õigusega.
7.2.Vaidlust ei saa olla selle üle, et vastustaja ei lahendanud kahju hüvitamise nõuet kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Samuti on haldusorgan jätnud täitmata HMS §-s 41 sätestatu.
7.3.Kaebaja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid, mille tõttu ta ei saanud kaebuse esitamise tähtaega järgida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Osaühingu Pesulux määruskaebus tuleb rahuldada, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja saata haldusasi tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.
9.Esmalt nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et kaebuse tähtaegsust võib kohus kontrollida kuni eelmenetluse lõpuni (HKMS § 124 lg 1). Kuna asjas oli määratud kohtuistungi toimumise aeg, aga see tühistati enne istungi reaalset toimumist, ei olnud asjas eelmenetlus veel lõppenud (vt HKMS § 125 lg 1 p 1), mistõttu oli kohtul olemas jätkuvalt õigus kontrollida kaebuse tähtaegsust. Asjaolu, et kohus ei olnud varasemalt kahelnud kaebuse tähtaegsuses, ei välista seda, et hiljem võib selguda vastupidine asjaolu. Ühtlasi võib kohus sellistel puhkudel toetuda oma seisukoha revideerimisel sellele, et arusaam õiguse kohaldamisest teatud küsimustes on muutunud.
10.Osaühing Pesulux esitas kahju hüvitamise taotluse (I kd, tl 20–22) vastustajale 19. märtsil 2015. 16. aprillil 2015 toimus poolte vahel kohtumine, kus arutati kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotlust ja kokkuleppe võimalust. 23. aprillil 2015 edastas kaebaja vastustajale täiendatud kahju hüvitamise tabeli ja vee erikasutusloa (I kd, tl 26–28) vastavalt 16. aprillil 2015 toimunud nõupidamisel valla poolt esitatud nõudele. Jõhvi valla 22. juuli 2015. a vastuses nr 9-6/2906-3 (II kd, tl 168 ja 168p) kaebaja 14. juuli 2015. a nõudele märgitakse, et Jõhvi Vallavalitsus esitab kirjaliku seisukoha Osaühing Pesulux nõudeavalduse osas hiljemalt
7.augustiks 2015 (vastuse p 3).
11.RVastS § 18 lg 1 sätestab, et haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebus hüvitise väljamõistmiseks.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei pea haldusorgan esitama kahju hüvitamise taotluse esitanud isikule täiendavat kinnitust selle kohta, et esitatud kahju hüvitamise taotlus on nõuetekohane, nagu väidab kaebaja. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kahju hüvitamise taotluse saab lugeda nõuetekohaseks alates 23. aprillist 2015, mil kaebaja esitas haldusorgani nõudel täiendavad selgitused ja dokumendid juba varasemalt esitatud kahju hüvitamise taotluse juurde. Seega tuli vastavalt RVastS § 18 lg-le 1 kahju hüvitamise taotlus lahendada hiljemalt
25.juuniks 2015. Haldusorgan selleks kuupäevaks aga asja sisuliselt ei lahendanud. Järelikult tuli kaebajal halduskohtusse pöörduda hiljemalt 27. juulil 2015. Nimetatud kuupäevaks kaebaja halduskohtule kaebust ei esitanud, seega on kaebus esitatud mittetähtaegselt. Kaebuse halduskohtule esitas kaebaja 4. septembril 2015.
13.Samas on ringkonnakohus seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada mõjuva põhjuse olemasolu tõttu (HKMS § 71 lg 1). Nagu eelnevalt märgitud, sai kaebaja 22. juulil 2015 haldusorganilt kinnituse, et taotlus lahendatakse hiljemalt 7. augustiks 2015. Ringkonnakohus märgib selgituseks, et haldusorgani 22. juuli 2015. a vastust asja läbivaatamise osas tuleb mõista just viisil, et asi lahendatakse sisuliselt ning vastav lahend
tehakse hiljemalt 7. augustiks 2015. Sellest tulenevalt võis kaebaja eeldada, et tema nõue lahendatakse 7. augustiks 2015 ning võimalik oli eeldada ka seda, et haldusorgan võib kaebaja nõude piisavas ulatuses rahuldada. Kui asjaolude käik oleks niisugune olnud, ei oleks kaebajal olnud vajalik rohkem kohtusse pöörduda.
14.Ringkonnakohtu hinnangul kujutab eelnevalt väljatoodu endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Lootus, et haldusorgan rahuldab nõude ja seega puudub üldse vajadus kohtusse pöördumiseks, ei ole sellises olukorras ebamõistlik. Kui isik sellises situatsioonis igal juhul kaebetähtajast kinni peaks ja kaebuse esitaks, tähendab see tõenäoliselt aja ja rahaliste vahendite kulutamist kaebuse esitamisele, ning riski, et need kulutused on asjatud ja menetluskulu jääb tema enda kanda, kui haldusorgan lähitulevikus tema nõude rahuldab ning kaebuse alus langeb seega ära. Teisisõnu võiks hiljem selguda, et kohtusse pöördumine oli ennatlik. Kui isik sellises olukorras ootab ära haldusorgani lahendi, on see mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Tähtaeg kuulub ennistamisele sõltumata sellest, kas isikut esindas advokaat või mitte. Nagu öeldud, võib sellises olukorras haldusorgani seisukoha äraootamine olla igati mõistlik käitumine. Halduskohtusse pöördus kaebaja 30 päeva jooksul pärast seda, mil vastustaja oli jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
15.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks peatuda määruskaebuses esitatud täiendavatel seisukohtadel, kuna ülal viidatu toob kaasa kaebetähtaja ennistamise.
16.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb Osaühingu Pesulux määruskaebus rahuldada ning kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Tartu Halduskohtu 27. juuni 2016. a määrus kuulub tühistamisele. Haldusasi tuleb menetluse jätkamiseks saata tagasi Tartu Halduskohtusse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.