Doneright OÜ kaebus Tartu Linnavalitsuse 8. aprilli 2016. a ettekirjutuse nr EJV-16-0006 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Doneright OÜ, lepinguline esindaja Mihkel Nukka Vastustaja – Tartu linn
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Doneright OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24. novembril 2016. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Tartu Linnavalitsus otsustas 15. detsembri 2015. a korraldusega nr 1323 määrata projekteerimistingimused Võru tn 18 abihoone ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale (tl 24).
2.Doneright OÜ esitas Tartu Linnavalitsusele 14. jaanuaril 2016 ehitusloa taotluse abihoone püstitamiseks aadressil Võru 18, Tartu (tl-d 8-12). Koos taotlusega esitas Doneright OÜ abihoone ehitusprojekti (tl-d 13-23).
3-16-901
3.Tartu Linnavalitsus väljastas 20. jaanuaril 2016 ehitusloa ehitise püstitamiseks nr 1612219/00562 (tl-d 37-38). Ehitusloa väljastamise alus oli Tartu Linnavalitsuse 19. jaanuari 2016. a korraldus nr 46.
4.Tartu Linnavalitsus viis 5. aprillil 2016 läbi paikvaatluse aadressil Võru 18, Tartu (tl 40). Linnavalitsus tuvastas, et Võru 18 kinnistule ehitatava korterelamu abihoone vundament on valmis ehitatud. Esimese korruse põranda alla paigaldatakse vee- ja kanalisatsioonitorusid. Ehitusobjektil ei olnud võimalik tutvuda ehitatava korterelamu abihoone vee- ja kanalisatsiooniprojektidega.
5.Tartu Linnavalitsus kohustas 8. aprilli 2016. a ettekirjutusega nr EJV-16-0006 Doneright OÜ-d viivitamata peatama täielikult Võru tn 18, Tartu abihoone ehitustegevus ettekirjutuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud ettekirjutusest teada saama (tl-d 42-43). Ühtlasi hoiatas linnavalitsus ettekirjutusega, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse Doneright OÜ suhtes sunniraha 5000 eurot.
6.Tartu Halduskohtusse saabus 9. mail 2016 Doneright OÜ kaebus Tartu Linnavalitsuse
8.aprilli 2016. a ettekirjutuse nr EJV-16-0006 õigusvastasuse tuvastamiseks ja ettekirjutuse tühistamiseks (tl-d 1-5). Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Tartu Linnavalitsuse 8. aprilli 2016. a ettekirjutuse nr EJV-16-0006 täitmine nii, et Doneright OÜ-l on õigus jätkata aadressil Võru 18, Tartu abihoone ehitusega.
7.Tartu linn esitas 12. mail 2016 Tartu Halduskohtule seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas (tl-d 54-55).
8.Tartu Halduskohus võttis 13. mai 2016. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu linna, kohustas vastustajat kaebusele vastama ning jättis rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (tl-d 82-84).
9.Doneright OÜ esitas 30. mail 2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13. mai 2016 määrusele (tl-d 90-92).
10.Vastustaja esitas 10. juunil 2016 vastuse kaebusele, paludes kaebus jätta rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda (tl-d 110-113).
11.Tartu Ringkonnakohus jättis 13. juuni 2016. a määrusega Doneright OÜ määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13. mai 2016 määruse muutmata (tl-d 105-107).
12.Kaebaja esitas 7. septembril 2016 kohtule täiendavad seisukohad ja menetluskulude dokumendid (tl-d 128-133).
13.Vastustaja esitas 14. septembril 2016 seisukohad kaebaja menetluskulude kohta (tl-d 137138).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14.Kaebaja on taotlenud Tartu Linnavalitsuse 8. aprilli 2016. a ettekirjutuse nr EJV-16-006 tühistamist, väites järgmist:
2(10)
3-16-901 1) Vastustaja ei ole põhjendanud, millises osas ei vasta ehitamine vastustaja poolt registreeritud ehitusprojektile. Vastustaja on üksnes viidanud asjaolule, et ehitise esimese korruse põranda alla paigaldatakse ehitusprojekti välised vee- ja kanalisatsioonitorustikud, viidates paikvaatluse aktile. 2) Ettekirjutuses ei ole selgitatud, millistele nõuetele ehitamine ei vasta ning millised load kaebajal ehitamiseks puuduvad. Abihoone ehitamiseks on väljastatud ehitusluba, millest lähtuvalt on ehitustegevus toimunud. Eelprojekt on piisavalt põhjalik ja piisava täpsusastmega, et teostada muu hulgas kanalisatsioonisüsteemi ehitamine. Ehitustegevuse käigus koostatakse vastavad ehitusdokumendid ning teostusjoonised, mille esitab kaebaja vajadusel ka vastustajale. Ehitus on toimunud kooskõlas vastustajaga kooskõlastatud ehitusprojektiga ning kaebaja kavatseb ehitusprojektist ehitusel ka edaspidi lähtuda. 3) Ehitusseadustiku (EhS) §-st 15 tuleneb ehitustööde dokumenteerimise kohustus, mille eesmärk on tagada ehitamise läbipaistvus ja jälgitavus ning see, et mõistliku pingutuse ja kuluga saab tuvastada ehitise ja selle osade omadused ning nende kasutamiseks ja korrashoiuks vajaliku tegevuse kogu ehitise kasutusea jooksul. Vastavad dokumendid koostatakse pärast tööde teostamist. Seega saab vastustaja ettekirjutuses soovitud info pärast konkreetse töölõigu valmimist ning etteulatuvalt eraldi kanalisatsioonisüsteemi nõudmine on alusetu. 4) Vastustaja on ettekirjutuses märkinud, et kaebajal tuleb õigusrikkumise kõrvaldamiseks eelnevalt pädeva(te)l isiku(te)l koostada vajalikud ehitusetapilised põhi- ja tööprojektid, mis peavad vastama ehitusloa taotlemise aluseks olevale ehitusprojektile. Vastustaja hinnangul on kaebaja rikkunud EhS § 19 lg 1 p-i 2, mis ei reguleeri põhi- ja tööprojektide koostamise kohustust. Seega on etteheidetav rikkumine ning ettekirjutuse sisu olemuselt vastuoluline ning mittetäidetav. 5) Ekslik on vastustaja väide, et ehitise esimese korruse põranda alla paigaldatakse ehitusprojekti välised vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tegelikult on juba ehitusloa taotluse juurde esitatud ehitusprojektis (lk 18) kirjas, et püstitatav abihoone varustatakse kommunikatsioonidega ja projektiga lisandub vajadus rajada ka kanalisatsiooniühendus. Väline kanalisatsioonisüsteem on eelnevalt vastustajaga ning tehnovõrgu valdajaga kooskõlastatud. Projekti kohaselt on planeeritud ehitatavasse hoonesse saunad ja panipaigad. Seega pidi vastustajale olema teada, et muu hulgas on vajalik hoonesse kanalisatsioonisüsteemi rajamine ning haldusorganile ei saanud tulla üllatusena, et rajatakse ka hoonesisene kanalisatsioonitorustik. 6) Ehitusprojekti kommunikatsioonide joonise (lk 29) kohaselt eriprojektide koostamise ja kooskõlastamise kohustus kommunikatsioonide välisvõrgu osas (ehitusprojekti lk 29 “Märkused”). Vastavad kooskõlastused on kaebaja nii vastustajalt kui ka võrguvaldajalt saanud ning ehitustööd on tehtud lähtuvalt projektist. Vastustaja ei ole nõudnud eriosa projekti koostamist kanalisatsioonisüsteemi siseosale. Vastavat nõuet ei tulene kaebajale ka õigusaktidest. 7) Ehitustegevuse viivitamatu peatamise ettekirjutuse tegemine käesolevas olukorras on alusetu ja põhjendamatu. Korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 sätestab, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama seaduse § 28 lg-tes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Käesoleval juhul puuduvad sellised asjaolud, mille alusel teha kaebajale ettekirjutus KorS § 28 lg 1 alusel. Kaebaja rõhutab, et 3(10)
3-16-901 üksnes abstraktne viide ohule või selle tekkimise võimalikkusele ei ole ettekirjutuse tegemiseks KorS § 28 lg 1 alusel piisav. Veelgi enam, määratlemata ohule viidates viivitamatu ehitustegevuse peatamine ei ole asjakohane ega proportsionaalne meede soovitud eesmärgi saavutamiseks. 8) Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 2 järgi peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks enne sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada menetlusosalise õigusi. Asendustäitmise ja sunniraha seadus ei sätesta neist kohustustest erandit. Praegusel juhul ei ole kaebajat enne ettekirjutuse tegemist ära kuulatud. Ei esine asjaolusid, mille kohaselt võis vastustaja jätta kaebaja ära kuulamata. 9) Vastustaja on kasutanud ebaproportsionaalset ja äärmuslikku haldussunnivahendit - peatada terviklikult kogu ehitustegevus - olukorras, kus ettekirjutuse aluseks on haldusorgani oletused ning haldusorgan ei ole sisuliselt selgitanud välja ettekirjutuse aluseks võetud asjaolusid. On eluliselt usutav, et kaebajal tekib seoses ehitustegevuse piiramisega oluline kahju saamata jäänud tulu ning leppetrahvide tasumise kohustuse tekkimise näol.
15.Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Vastuses kaebusele esitas vastustaja järgmised väited: 1) Ettekirjutus on õiguspärane. Paikvaatlusel tuvastati, et ehitist ei ehitata ehitusloa väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti (eelprojekti) kohaselt. Samuti ei olnud paikvaatluse tegemise käigus võimalik tutvuda ehitatava korterelamu abihoone vee- ja kanalisatsiooniprojektidega. 2) Ehitamine peab toimuma vastavalt Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale (edaspidi osakond) esitatud ehitusprojektile. Kaebaja on rikkunud EhS § 8, § 12 lg-t 1, 13 lg-t 2, § 19 lg 1 p-i 2 ja EhS § 38 lg-t 1. Lisaks on rikutud ka majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruse nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" (edaspidi määrus nr 97) § 5 lg-t 1 ja § 10 lg-t
1.Määruse § 5 lg 1 sätestab, et ehitusprojekti staadiumiteks on eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Määruse § 10 lg 1 alusel on tööprojekt ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid dokumente, mille olemasolu peetakse vajalikuks. Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et põhija tööprojekti nõue ei tulene õigusaktidest. Selline nõue on otsene määrusest nr 97 tulenev nõue. Määruse nr 97 seletuskirja 3. peatükis "Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs" selgitab vastava põhimõte kohta seadusandja järgmist: "Ehitusprojekt jaguneb kolmeks staadiumiks – eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Lisaks nimetatud staadiumitele võib ehitusprojektile eelneda, järgneda või sellega kaasneda täiendavate jooniste (nt tootejoonised, tootmistehnoloogiline projekt jms) ning lahenduste koostamise vajadus.". Tööprojekt on konkreetne juhis ehitajale tööde teostamiseks. Kuna tööprojekti ei ole, siis tekib vastustajal küsimus, mille alusel ehitustöid teostatakse. Seega on Tartu Linnavalitsusel õigus nõuda eelnimetatud ehitusprojekti staadiumeid. 3) Vastustajal on õiguslik alus haldusakti andmiseks. Vastavalt EhS § 12 lg-le 1 tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. EhS § 130 lg 2 kohaselt teostab kohalik omavalitsus ehitise ohutuse (ennekõike kasutuseelse) kontrollimise eesmärgist lähtuvalt riiklikku järelevalvet ehitise /.../, ehitamise ja ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse üle. Samuti teostab kohalik omavalitsus riiklikku järelevalvet ehitise või ehitamisele esitatavate nõuete (ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavust), ehitise kasutamisele 4(10)
3-16-901 esitatavate nõuete (kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavust) ning ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuete vastavuse üle. 4) Meede on mõõdukas, sest ettekirjutust on võimalik kiiresti täita, esitades vajalikud dokumendid, mida kaebaja miskipärast ei tee. 5) Kuna ehitamisel ei järgita ehitusloa väljastamiseks esitatud ehitusprojekti (eelprojekti) ja lisaks ei teostata ehitustöid tööprojektide alusel, siis ei saa olla kindel (Tartu Linnavalitsusel on tekkinud ohukahtlus), et ehitatav ehitis vastab ehitisele ette nähtud nõuetele ning et see ei kujuta endast ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Ehitusprojekti väline (omavoliline) pidev edasi ehitamine võib kaasa tuua kahju omanikule endale, juhul kui ehitusprojekti väliste ehitustööde seadustamiseks esinevad õiguslikud takistused, mistõttu võib osutuda vajalikuks viia ehitis vastavusse osakonna poolt registreeritud ehitusprojektile. Vastustaja on käitunud õigesti ohu ja korrarikkumise tõrjumisel ja selle likvideerimisel. 6) Ehitusprojekti (eelprojekti) kohaselt asuvad abihoone esimesel korrusel 2 panipaika, milles puuduvad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Põhjusel, et ehitusprojektiga (eelprojektiga) ei ole abihoone esimese korruse panipaikadesse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi projekteeritud, ei saa ka ehitada vee- ja kanalisatsioonisüsteemi liitumise valmidust, sest see ei vasta kinnitatud ehitusprojektile (eelprojektile). Paikvaatlusega tuvastati, et abihoone esimese korruse põranda alla paigaldatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud ulatuvad kavandatavate panipaikadeni. Paikvaatlusakti fototabeli foto 2 kohaselt on panipaika nr 2 (vt ehitusprojekti 1. korruse plaani) ehitatud 6 kanalisatsioonitoru otsa. Ehitusloa väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti (eelprojekti) kohaselt on vee- ja kanalisatsioonisüsteem ette nähtud hoone teisel korrusel. Selleks, et teisel korrusel vee- ja kanalisatsioonisüsteem välja ehitada, tuleb ehitada vee- ja kanalisatsioonipüstikud. Ehitusloa taotlemise aluseks oleva ehitusprojektiga (eelprojektiga) ei ole lahendatud vee- ja kanalisatsioonipüstikute asukoht. See tuleb lahendada vastava vee- ja kanalisatsiooniprojektiga, mida linnavalitsusele teadaolevalt ei eksisteeri. 7) Lisadokument (1. korruse plaan) oli objektil ehitusjooniste kõrval ning sellest on arusaadav, et panipaikade asemele soovitakse ehitada korterite sarnaseid ruume. Eluliselt ei ole usutav, et sellise dokumendi olemasolul plaanib arendaja ehitada panipaikasid. Viimane põhjendab ka asjaolu, miks kaebaja ei ole esitanud linnavalitsusele vajalikku tööprojekti. Tööprojektis sisalduvad lahendused ei vastaks ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojektile (eelprojektile) ning linnavalitsus ei aktsepteeriks neid. Vaidlusalused vee- ja kanalisatsioonitorustikud, mis tuvastati paikvaatlusega, asetsevad samadel kohtadel, kuhu on paikvaatlusel leitud plaanil joonistatud kraanikausid, wc- ja duširuum, mis on projekteeritud köök-toana. Paikvaatlusel leitud 1. korruse plaani on näidatud ka kaebajale, kes ei tunnista seda omaks, vaid väidab, et selle on ehitusobjektile toonud pahatahtlikud kolmandad isikud samaks päevaks, kui ootamatult osakonna ehitusjärelevalve paikvaatlust tuli tegema. Viimane väide ei ole usutav. 8) HMS § 40 lg 3 p-i 1 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Ettekirjutuse tegemise aluseks olevad olulised faktilised asjaolud on paikvaatlusega tuvastatud ja ärakuulamine ei oleks täitnud enda eesmärki. Ärakuulamine ei oleks saanud mõjutada haldusorgani otsust. Sisuliselt kujutaks eelnev kaebaja ärakuulamine endast heal juhul läbirääkimiste pidamist, mis ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne riikliku järelevalve EhS §-st 130 lähtudes. Vastustaja on suhelnud kaebaja esindajatega objektil ja ka telefoni teel, pöörates tähelepanu puudustele ja edasiste toimingute 5(10)
3-16-901 vajadusele. 6. juunil 2016. a toimus järelevalveteenistuse juhataja Andres Ainti juures kohtumine, kus osalesid projekteerija Kaupo Paabo, Raivo Pulst ja Võru tn 18 arendaja Arnold Abramov, kus veel kord selgitati rikkumise iseloomu ja anti edasisi juhiseid. Kuulati ära ka kaebaja seisukohad, mis ei ole eluliselt usutavad. 9) Tartu notar Mati Alliku juures on 27. jaanuaril 2016. a sõlmitud notariaalakt "Avaldus kinnistu korteriomanditeks jagamiseks rõdude, terrassi, parkimiskohtade ja kuuri kasutuskorra seadmise leping. Kokkulepped". Notariaalakti p-st 4.1.9 selgub, et mitteeluruumist nr M1 on moodustatud eraldi korteriomand, üldpinnaga 98,9 m2, millest järeldub, et kaebaja ei olegi mõelnud mitteeluruumi M1 jätta kasutamiseks ülejäänud kaheksale korteriomandile, v.a kõrvalhoones asuvad sooja- ja veesõlm ning esik. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks on vajalik moodustada kuuri, mis peaks olema kõigi korteriomanike kasutuses, korteriomand. Kõrvalhoone on elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone. Notariaalakti failis "Plaanid 5 lehel Võru 18" lk 5 asendiplaanil on näha, et lammutatud kuuri kohale on joonistatud juurde 5 boksiga kuur, mille kasutamises on kasutuskorraga kokku lepitud. Viimane ei ole aga käesoleva vaidluse objektiks olev kõrvalhoone. Seega ei ole õige väide, et abihoones Võru tn 18 asuvad kortermaja juurde kuuluvad panipaigad ning saunaruumid, milleta ei saa korteriomandeid üle anda ja seetõttu tooks kaebajate seisukohast tulenevalt abihoone ehitustegevuse peatumine kaasa olukorra, kus kaebajal ei ole võimalik üksnes abiruumidega seotud ehitustegevuse peatumise tõttu oma lepingulisi kohustusi ostjate ees täita.
16.Kaebaja leidis täiendavas seisukohas, et õigusaktidest ega ehitusloa aluseks esitatud ehitusprojektist ei tulene, et abihoone sisemine vee- ja kanalisatsioonilahendus tuleb kohaliku omavalitsusega kooskõlastada. Kaebaja rõhutab, et ei ole ehitusprojekti välist ehitust teostanud ning vastustaja etteheited ehitusprojekti eiramise kohta on otsitud ja alusetud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17.Kaebaja leiab, et Tartu Linnavalitsuse 8. aprilli 2016. a ettekirjutus nr EJV-16-0006 on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane. Kaebaja on seisukohal, et ettekirjutus ei vasta haldusaktile kehtestatud nõuetele, ettekirjutus on ebaproportsionaalne, nii faktiliselt kui õiguslikult motiveerimata, koostatud diskretsioonireegleid eirates ja rikub kaebaja õigusi. Kaebajale etteheidetav rikkumine on selgusetu ja vastuoluline ning kaebaja ei ole rikkunud EhS § 19 lg 1 p-i 2. Kaebaja on ehitanud Võru 18, Tartu abihoone vastavalt ehitusprojektile. Vastustaja poolt ettekirjutuse tegemine ei ole kooskõlas KorS § 28 lg-ga 1, kuna puudub reaalne ja põhjendatud oht, mille tõrjumiseks peaks ettekirjutus olema suunatud. Samuti on vastustaja rikkunud menetlusaluse isiku ärakuulamise nõuet.
18.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja tõendamata ning see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
19.Tartu Ringkonnakohus on praeguses haldusasjas 13. juuni 2016. a määruse p-s 30 leidnud järgmist: „Arvestades et vaidlus on tõepoolest selle üle, kas kaebajal on kohustus enne töödega alustamist koostada tööprojekt ja esitada see vastustajale või mitte, siis võib ringkonnakohtu hinnangul olla esitatud kaebus perspektiivitu. Kaebaja väidab, et abihoonet on ehitatud vastavalt ehitusloale ja projektile ning õigusaktidest ei tulene omanikule kohustust koostada abihoone kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks eraldi tööprojekt. Samas on 14. jaanuari 2016. a ehitusloas selgelt märgitud, et ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid (tl 38). Ehitusprojektis on tehnovarustuse osas märgitud, et 6(10)
3-16-901 hoone kütte, ventilatsiooni, elektrivarustuse ning veevarustuse ja kanalisatsiooni osad lahendatakse eraldi projektidega (tl 22). Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et ainuüksi kaebaja enda poolt esitatud ehitusprojekt nõuab abihoone kanalisatsioonisüsteemi jaoks eraldi tööprojekti. Lisaks nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et selline nõue tuleneb ka seadusest, kuna EhS § 13 lg 2 järgi peab ehitusprojekti kohaselt olema võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida. Praeguses olukorras ei ole võimalik ehitusprojekti järgi kontrollida kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise nõuetele vastavust, kuna selles osas puuduvad ehitusprojektis täpsustused.“ Kohus nõustub selle ringkonnakohtu seisukohaga.
20.Asja materjalidest nähtuvalt teostas Tartu Linnavalitsus 5. aprillil 2016 paikvaatluse Tartu linnas Võru tn 18 (tl 40; paikvaatluse käigus tehtud fotod tl 40p). Paikvaatlusega tuvastati, et „Tartus, Võru 18 kinnistule ehitatava korterelamu abihoone vundament on valmis ehitatud. Esimese korruse põranda alla paigaldatakse vee- ja kanalisatsioonitorusid (vt fototabeli fotosid 1 ja 2). Ehitusobjektil ei olnud võimalik tutvuda ehitatava korterelamu abihoone vee- ja kanalisatsiooniprojektidega.“
21.EhS § 13 lg 2 sätestab, et ehitusprojekti kohaselt peab olema võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida ning asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida. Ehitusprojektile esitatavad nõuded on EhS § 13 lg 3 alusel kehtestanud majandus- ja taristuminister 17. juuli 2015. a määrusega nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Määruse nr 97 § 5 lg-te 1 ja 3 kohaselt on ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Eelnevas ehitusprojekti staadiumis koostatud ja tellijaga kooskõlastatud ehitusprojekt on koos võimalike lisatingimustega siduvaks lähteülesandeks järgneva ehitusprojekti staadiumi koostamiseks. Määruse nr 97 § 8 lg 1 sätestab, et eelprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtted, mida tellija kooskõlastuse korral detailiseeritakse projekteerimise järgmistes staadiumites. Kohus nõustub vastustajaga, et ebaõige on kaebaja seisukoht, et põhi- ja tööprojekti nõue ei tulene õigusaktidest.
22.Asja materjalide kohaselt on Soma OÜ koostanud Doneright OÜ tellimusel 30. detsembril 2015 Võru tn 18 abihoone ehitusprojekti. Ehitusprojektis on märgitud, et tegemist on eelprojektiga. Eelprojektist nähtub, et hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni osad lahendatakse eraldi projektidega ning eriosade projektid tuleb kooskõlastada võrguvaldajatega ja Tartu Linnavalitsuse Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna Inseneriteenistusega (tl 22). Samuti on eelprojektis märgitud, et veevarustus lahendatakse eriosa projektiga planeeringuala ühisvee-võrgust vastavalt võrguvaldaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele ja kirjeldatakse täpselt vastava eriosa projekti koosseisus (tl 22p). Seega on ka eelprojekti koostaja leidnud, et vaja on eriosade projekte ning nende kooskõlastamist, mistõttu ei ole õige kaebaja väide, et praegusel juhul on eelprojekt piisavalt põhjalik ja piisava täpsusastmega, et teostada kanalisatsioonisüsteemi ehitamine. Seetõttu ei ole asjakohane ka kaebaja seisukoht, et Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud on leidnud, et väikeste, lihtsate ja standardse tarindusega ehitiste puhul võib projekteerimine piirduda ühe või kahe etapiga.
23.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja ei ole põhjendanud, millises osas ei vasta ehitamine vastustaja poolt registreeritud ehitusprojektile. Vaidlusaluses ettekirjutuses on selgelt kirjas, et Võru tn 18 korterelamu abihoone püstitamiseks väljastati ehitusluba eelprojekti alusel. Eelprojekt on aga ehitusprojekti staadium, milles esitatakse arhitektuurilahendus ja insenertehniliste lahenduste põhimõtted, mida tellija kooskõlastuse korral detailiseeritakse projekteerimise järgmistes staadiumites. Tööprojektis esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab 7(10)
3-16-901 nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid dokumente, mille olemasolu peetakse vajalikuks. Kuna ehitamisel ei järgita osakonna poolt registreeritud ehitusprojekti ja lisaks ei teostata ehitustöid tööprojektide alusel, siis ei saa ka kindel olla, et ehitatav ehitis vastab ehitisele ette nähtud nõuetele ning et see ei kujuta endast ohtu inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja rikkunud EhS § 19 lg 1 p-i 2, mis sätestab, et omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise.
24.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et ta ei ole rikkunud EhS § 19 lg 1 p-i 2. Ehitusloa taotlemise aluseks oleva eelprojektiga ei ole lahendatud vee- ja kanalisatsioonipüstikute asukoht. See tuleb lahendada eraldi vee- ja kanalisatsiooniprojektiga, mida aga linnavalitsusele esitatud ei ole.
25.Nõustuda ei saa kaebajaga ka selles, et käesoleval juhul puuduvad sellised asjaolud, mille alusel teha kaebajale ettekirjutus KorS § 28 lg 1 alusel. Kuna ehitamisel ei järgitud ehitusloa väljastamiseks esitatud ehitusprojekti (eelprojekti) ja ei teostatud ehitustöid tööprojektide alusel, siis ei saa olla kindel, et ehitatav ehitis vastab ehitisele ette nähtud nõuetele ning et see ei kujuta endast ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Omavoliline ehitamine võib kaasa tuua kahju ka omanikule endale. Kohalik omavalitsus peab reageerima, kui omavalitsuse territooriumil on hooneid, mis on ohtlikud inimeste tervisele ja keskkonnale. EhS § 130 lg 2 p-d 2 ja 3 sätestavad, et kohalik omavalitsus teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine; ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine. Kohus selgitab, et riikliku järelevalve ülesande täitjana on kohalik omavalitsus KorS § 6 lg 1 järgi korrakaitseorgan. EhS § 130 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamisel on kohalikul omavalitsusel õigus KorS § 28 lg 1 alusel kohustada isikut ettekirjutusega ohtu tõrjuma või korrarikkumist kõrvaldama ning hoiatada teda haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.
26.Vaidlustatud ettekirjutuses tegi Tartu Linnavalitsus kaebajale hoiatuse, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse Doneright OÜ suhtes sunniraha vastavalt KorS § 23 lg-le 4, EhS §-le 133 ja asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatud korras järgnevalt: ettekirjutuse p-i 3 (s.o viivitamata peatada täielikult ehitustegevus ettekirjutuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud ettekirjutusest teada saama) täitmata jätmise korral tuleb tasuda sunniraha 5000 eurot, mille tasumise tähtaeg on 3 päeva pärast ettekirjutuse teadasaamist või päevast, millal oleks pidanud ettekirjutusest teada saama.
27.KorS § 23 lg 3 kohaselt on isikul kohustus taluda tema suhtes seaduses sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid. KorS § 23 lg 4 sätestab, et sama paragrahvi lg-s 3 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks on korrakaitseorganil õigus teha järelevalve subjektile ettekirjutus ning rakendada sunniraha ATSS-is sätestatud alusel ja korras. Sunniraha ülemmäär on 9600 eurot, kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti. EhS § 133 kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit ATSS-is sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 64 000 eurot.
28.Kohus märgib sunniraha rakendamise menetluse ja sunniraha suurusega seoses, et Riigikohus on 22. aprilli 2015. a otsuses asjas nr 3-3-1-72-14 selgitanud sunnivahendi rakendamise õiguslikku olemust ja selle vaidlustamise võimalust. Riigikohus selgitas, et 8(10)
3-16-901 sunniraha tasumise nõue ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming. Sellega teavitatakse adressaati sellest, et tema vastu on alustatud sunniraha rakendamise menetlust ning et sunniraha tasumata jätmise korral pöördub vastustaja sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole (otsuse p 11). Ettekirjutuse täitmise kontroll viiakse läbi ja sunniraha rakendatakse toimingutega (otsuse p 13). Hoiatus ei ole lõplik ja siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse (otsuse p 14). Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele (HMS § 60, ATSS § 8 lg-d 1 ja 3). Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (otsuse p 16). Sunniraha rakendamise menetluse alustamine ja sunniraha nõudest teavitamine ei kahjusta veel menetlusosalise õigusi (otsuse p 19).
29.Kohus ei nõustu kaebajaga, et rikutud on menetlusaluse isiku ärakuulamise nõuet. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Ärakuulamisõigus ei ole siiski absoluutne menetluslik õigus. HMS § 40 lg 3 p 1 võimaldab jätta menetlusosalise arvamuse ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Kaevatavast ettekirjutusest nähtuvalt on kaebaja jäetud ära kuulamata just sellel alusel (tl 42). Kaebaja ei ole põhjendanud, miks Tartu Linnavalitsuse ettekirjutuses HMS § 40 lg 3 p-le 1 tugineda ei võinud, märkides vaid, et vastustaja ei ole esitanud asjaolusid ega põhjendusi, millise kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks ei olnud võimalik kaebajat ära kuulata. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendanud, miks on vaja tegutseda viivitamatult (tl 42p). Linnavalitsuse peamine põhjendus on ettekirjutuse kohaselt asjaolu, et kuna ehitamisel ei järgita ehitusprojekti ja ei teostata töid tööprojektide alusel, siis ei saa olla kindel, et ehitis ei kujuta endast ohtu inimese elule, tervisele või varale, ning keskkonnale. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse ehitusjärelevalve vanemspetsialisti A. Adamsoni kirjaliku selgitusega on tõendatud, et pärast 5. aprilli 2016. a paikvaatlust teostas ta 8. aprillil 2016 uue paikvaatluse Võru 18 kinnistul ehitatavas abihoones (tl 122). Sellel ajal toimus põrandavalu. Objektil tehtud fotodel on näha, et hoone 1. korrusele on rajatud äravooltrapid ja kanalisatsiooni läbiviigud, mis langevad kokku 31. märtsil 2016 hoone vundamendilt leitud joonisega, millel on kujutatud Võru 18 abihoone esimest korrust, mis ei lange kokku osakonnas registreeritud ehitusprojektiga. Järelikult oli vaja linnavalitsusel viivitamatult tegutseda, et peatada ehitustegevus. Kaebajale selgitati, et ehitustegevuse jätkamiseks tuleb koostada ehitusetapilised põhi- ja tööprojektid ning esitada need kontrollimiseks linnavalitsusele (tl 43p).
30.Kohus ei nõustu kaebajaga, et linnaametnike selgitused ei ole käsitatavad tõendina. HKMS § 56 lg 1 sätestab, et tõend on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. HKMS § 56 lg 2 kohaselt võivad halduskohtumenetluses tõenditeks olla kõik TsMS §-de 251–305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja kõik HKMS-is lubatud tõendid.
31.Vaidlusalusest ettekirjutusest nähtub, et 5. aprillil 2016 saadeti ehitise omanikule kiri, kus paluti hiljemalt järgmisel päeval esitada linnavalitsusele korterelamu abihoone konstruktiivse ning vee- ja kanalisatsiooni osade põhi- ja/või tööprojektid. Doneright OÜ juhatuse liige A. Abramov saatis 6. aprillil 2016 e-kirja, milles selgitas, et ehitis on alles vundamendi rajamise staadiumis ning seetõttu ei ole ehitusprojekti eriosade tööjoonised veel valminud. Samuti 9(10)
3-16-901 selgitas A. Abramov, et kui ehitusprojekti eriosade tööjoonised on koostatud, siis saab need vajadusel linnale edastada (tl 42). Kuna kaebaja on olnud sisuliselt seisukohal, et tal puudus kohustus esitada tööprojekt, ei oleks ärakuulamine saanud nagunii mõjutada haldusorgani otsust.
32.Ülaltoodu tõttu tuleb asuda seisukohale, et vaidlusalune ettekirjutus on õiguspärane ning vastustaja ei ole kaalutlusõigust ületanud, seda kohaldamata jätnud ega vääralt kohaldanud. Kaevatav ettekirjutus on kaebaja õiguste suhtes igati proportsionaalne ning sellega ei ole rikutud kaebaja õigusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata Doneright OÜ kaebuse Tartu Linnavalitsuse 8. aprilli 2016. a ettekirjutuse tühistamiseks.
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja pole kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.