lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2064/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 24.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2064/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1084
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2604 A. N. kaebus

Tallinna

Vangla

kohustamiseks

Haldusasi

Menetlusosalised

tagada võimalus kasutada teisi telefoniteenuse operaatoreid ja vastaja arvel helistamise teenus Kaebaja – A.N. Kaebuse tagastamine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

1.Tagastada A.N.i kaebus.
2.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.N. esitas 15.08.2016 Tallinna Vanglale taotluse tagada vanglas võimalus kasutada teisi telefoniteenuse operaatoreid ja vastaja arvelt helistamise teenus.
2.Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhtaja teatas A.N.ile 12.09.2016 vastusega nr 5-8/16/19357-2, et Elisa Eesti AS valiti Justiitsministeeriumi hanke korras kõnesideteenuse pakkujaks kõikides vanglates, mistõttu ei saa vangla tagada teist kõnesideteenuse pakkujat. Hankeleping kehtib kuni 30.11.2017 ning pärast seda korraldatakse kõnesideteenuse pakkuja leidmiseks uus hange. Uute teenuste lisamine ei ole võimalik, sest hankelepingus ei ole vastaja arvelt helistamise teenust nõutud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tallinna Vanglas registreeriti 14.09.2016 A.N.i vaie Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhtaja 12.09.2016 vastuse nr 5-8/16/19357-2 peale. Vaides taotles A.N. vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ning vangla kohustamist tagada võimalus kasutada teisi operaatoreid ja vastaja arvelt helistamise teenus.
4.Tallinna Vangla jättis 09.10.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/299-2 vaide kohustamisnõude osas rahuldamata ning tagastas selle vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Vaideotsuse kohaselt on kaebajale korduvalt nii vangla kui kohtu poolt selgitatud, et Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuste osas on riigihanke tulemusel kõnesideteenust

pakkuvaks ettevõtteks Elisa Eesti AS. Hankeleping kehtib kuni 30.11.2017 ning vanglal ei ole võimalik muuta telefoniteenuse osutamise tingimusi, mistõttu on A.N. esitanud taotluse valele asutusele. Kuigi riigihanke tingimused ei näe ette vastaja arvelt helistamise nõuet, saab kinnipeetava kõnekaardile raha kanda ka väljastpoolt vanglat nii, et väljaspool vanglat olev isik, kellele on kinnipeetava kõnekaardi number teada, saab internetipanga vahendusel kanda kinnipeetava kõnekaardile raha. Kuna Justiitsministeerium on telefoniteenuse osutaja riigihanke tulemusel edukaima pakkumuse pinnalt välja valinud ja vastavalt kõnesideteenuse hankelepingu sõlminud, ei ole vanglal võimalik telefoniteenuse osutamise tingimusi muuta ega lisada täiendavaid tingimusi, mida hanketingimustena ette nähtud ei ole. Tallinna Vangla leiab, et õigusvastasuse tuvastamise nõude osas puudub vanglal tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 85 vaide läbivaatamise pädevus.

5.Tallinna Halduskohtule saabus 17.10.2016 A.N.i kaebus Tallinna Vangla 09.10.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/299-2 peale. Kaebaja märgib kaebuses, et jääb varasemalt Tallinna Vanglale esitatud taotluste juurde. Kaebaja palub ka vabastada end kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6.Lähtudes halduskohtumenetluse (HKMS) § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus kaebust kaebaja tahet silmas pidades ja leiab, et kaebaja soovib esitatud kaebusega Tallinna Vangla kohustamist tagada võimalus kasutada teisi telefoniteenuse operaatoreid ja vastaja arvel helistamise teenus.
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Halduskohtusse saab pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Subjektiivse õiguskaitse põhimõttest tulenevalt on halduskohtusse pöördumine õigustatud isiku õiguste rikkumise korral. Seega on kohustamiskaebus lubatav üksnes juhul, kui haldusorganil on seadusest või muust õigusaktist tulenev kohustus nõutavat toimingut sooritada või haldusakti anda ning kohustuse täitmata jätmine rikub kaebuse esitanud isiku õigusi. Kohus võib esitatud kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud (HKMS § 121 lg 2 p 1).
8.Kaebuse eesmärk on kaebajale Tallinna Vanglas teiste telefoniteenuse operaatorite ja vastaja arvelt helistamise teenuse võimaldamine. Esmalt märgib kohus, et kaebaja taotluse õige adressaat olnuks Justiitsministeerium ning isegi kui vangla on kaebaja taotluse Justiitsministeeriumile ekslikult edastamata jätnud ja selle ise lahendanud, ei välista see kaebajal asjakohase taotlusega edaspidi Justiitsministeeriumi poole pöördumist.
9.Tallinna Vangla on vaideotsuse kohaselt kaebajale korduvalt selgitanud Tallinna Vanglas pakutava telefoniteenuse olemust ja asjaolu, et teenuse pakkumine toimub riigihanke käigus välja selgitatud parima pakkujaga sõlmitud hankelepingu alusel ning et Tallinna Vanglal puudub võimalus selle lepingu muutmiseks ning täiendavate teenuste lisamiseks. Elisa Eesti AS valiti Justiitsministeeriumi poolt hanke korras kõnesideteenuse pakkujaks kõikides vanglates ja seetõttu ei saa vangla pakkuda teist kõnesideteenuse pakkujat. Hankeleping nr 1/13-92 kehtib kuni 30.11.2017 ning peale seda korraldatakse uus hange kõnesideteenuse pakkuja leidmiseks. Riigihanke eesmärk oli leida parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumine, mistõttu ei ole hanke tulemusel võimalik sõlmida lepingut kõigi pakkumise teinud isikutega. Seda küsimust on käsitlenud ka Tallinna Halduskohus ning Tallinna Ringkonnakohus (nt jõustunud kohtumäärused haldusasjas nr 3-16-1834).
10.Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul (VangS § 28 lg 2). VangS § 23 lõikega 2 pannakse vanglale kohustus soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlemist, mis tähendab, et vangla peab hoolitsema kinnipeetava vanglaväliste kontaktide kui sotsiaalsete sidemete säilimise ja arendamise eest. Kaebusest ei nähtu, et vangla oleks jätnud VangS § 28 lg-s 1 ja § 23 lg-s 2 sätestatud kohustused täitmata. Kohus leiab, et kuigi tehniliste tingimuste olemasolul on kinnipeetaval õigus telefoni kasutamisele, puudub tal subjektiivne õigus valida vanglas telefoniteenuse operaatorit. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda teiste telefoniteenuse operaatorite kasutamise võimaldamist ka kohtu kaudu.
11.Kaebusest ei nähtu, et kaebaja õigusi rikub asjaolu, et kinnipeetavatele võimaldatakse telefoniteenust Elisa Eesti AS vahendusel.
12.Vangla on vaideotsuses ka selgitanud, et Justiitsministeeriumi läbi viidud riigihanke tingimused ei näe ette vastaja arvel helistamise nõuet. Eeltoodud sätetest tulenevalt on tehniliste tingimuste olemasolul vanglal kohustus tagada kinnipeetavatele telefoni kasutamise võimalus kinnipeetava enda kulul. VangS § 23 lg 1 sätestab kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärgina soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Kinnipeetava sotsiaalsete sidemete säilitamine aitab kindlustada vangistuse täideviimise eesmärgi (VangS § 6 lg 1) saavutamist. Kaebajale on selgitatud, et kinnipeetava kõnekaardile saab internetipanga vahendusel raha kanda ka väljastpoolt vanglat isik, kellele on kinnipeetava kõnekaardi number teada. Seega on kinnipeetavatele kõneteenus tagatud ning seda ka juhul, kui tal endal raha pole, kuid on olemas isikud väljaspool vanglat, kes soovivad tema telefonikõnede eest maksta. Kehtivast õigusest tulenevalt puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda vastaja arvel helistamist ning seega puudub ka kohustus vastavat teenust kinnipeetavale võimaldada. Asjas esitatu põhjal ei ilmne, et Tallinna Vangla oleks teinud kaebajale takistusi telefoni kasutamisel.
13.Kuna Tallinna Vangla ei ole VangS § 28 lg-s 1 ja § 23 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkunud ning kaebajal puudub subjektiivne õigus valida telefoniteenuse operaatoreid ja nõuda vastaja arvel helistamise võimaldamist, on kohus seisukohal, et kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub kaebajal ka vajadus menetlusabi järele, mistõttu tuleb kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium