Aiandusklaster MTÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 10.03.2016 otsuse nr 13-6/111 tühistamiseks ja innovatsiooniklastri toetuse taotluse nr 616115780005 rahuldamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Aiandusklaster MTÜ, volitatud esindaja Henno Nurmsalu; Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Resolutsioon
1.Jätta Aiandusklaster MTÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 21.11.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
Aiandusklaster MTÜ (edaspidi ka kaebaja) esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA, ka vastustaja) maaeluministri 26.08.2015 määruse nr 84 „Innovatsiooniklastri toetus“ (edaspidi määrus nr 84) kohase toetusetaotluse nr 616115780005. PRIA jättis 10.03.2016 otsusega nr 13-6/111 heaks kiitmata kaebaja innovatsiooniklastri toetuse taotluse nr 616115780005 tegevuskava põhjusega, et kaebaja sai hindamiskomisjonilt määruse nr 84 lisa p 1 hindamiskriteeriumi „Innovatsioon“ eest koondhindeks 1,285 hindepunkti ja määruse nr 84 lisa p 5 hindamiskriteeriumi „Koostöö ja võrgustamine“ eest koondhindeks 1,857 hindepunkti.
2.30.03.2016 esitas kaebaja PRIA 10.03.2016 otsuse peale vaide, sest ei nõustunud PRIA otsusega hindamiskomisjoni poolt antud hindepunktidega ja sättis kahtluse alla hindamiskomisjoni liikmete pädevuse.
PRIA jättis 01.06.2016 vaideotsusega nr 13-33.3/16/7-2 vaide rahuldamata.
3.29.06.2016 saabus Tartu Halduskohtusse Aiandusklaster MTÜ kaebus PRIA 10.03.2016 otsuse nr 13-6/111 tühistamiseks ning antud asjas uue haldusakti andmiseks ja innovatsiooniklastri toetuse taotluse nr 616115780005 rahuldamiseks.
4.05.07.2016 määrusega võttis kohus asja menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 03.08.2016 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele.
5.25.08.2016 kohtumäärusega otsustas kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada kohtule täiendavaid menetlusdokumente. 06.09.2016 saabusid kohtule kaebuse täiendused lähtudes vastustaja 03.08.2016 seisukohtadest ja menetluskulude nimekiri koos kuludokumentidega.
KAEBAJA VÄITED
6.Kaebaja on seisukohal, et kuna määruse nr 84 lisa kohaselt toimub hindamine hindamisskaala piires ning täpselt on määratletud iga hindepunkti väärtus, millest nähtub, et hindamise näol ei ole tegemist subjektiivse tegevusega vaid kaalutlusõiguse piirid on määratletud. Kaebaja on seisukohal, et kuna määruse nr 84 § 12 lg 2 kohaselt on hindamiskomisjoni liikmeks ka PRIA esindajad, kuid hindamiskomisjoni liikmete hulgas PRIA esindajaid ei nähtu, siis on hindamiskomisjoni koosseis mittenõuetekohane, kuna on oluliselt rikutud menetlusnorme.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7.Vastustaja palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustu ja viidates Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.2014 lahendile nr 3-3-1-71-13 leiab, et alusetu on kaebaja seisukoht, et hindamise puhul ei ole tegemist subjektiivse tegevusega. Vastustaja arvates on kaebaja väited kaalutlusõiguse piiride täpse määratlemise kohta meelevaldsed ning ei tugine määruse nr 84 tekstile ega ka seletuskirjale. Määruse nr 84 lisas toodud hindamisskaala võimaldabki subjektiivseid hinnanguid, nähes ette kriteeriumid, millest komisjoniliige peab hindepunktide andmisel lähtuma. Seetõttu toimubki taotluste hindamine kollegiaalselt ning võrdlemisi suurearvulise (vähemalt 5 liiget) ning pädevate asutuste ja organisatsioonide esindajatest koosneva komisjoni poolt. Vastustaja väidab, et kuna ka hindamiskomisjoni liikmed jäid pärast vaides toodud seisukohtadega tutvumist enda antud hindepunktidele kindlaks, siis oli tegemist isikute subjektiivse hinnanguga, mille andmisel oli neil ulatuslik hindamisruum ning milliste otsuste ümbervaatamist ja muutmist ei peetud õigeks ega vajalikuks.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
8.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja koostas määruse nr 84 kohase tegevuskava.
9.Määruse nr 84 § 12 lg 1 kohaselt hindab PRIA nõuetele vastavaid tegevuskavasid lisas sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Asja materjalidest nähtuvalt hindas tegevuskavasid PRIA poolt moodustatud hindamiskomisjon.
10.Määruse nr 84 § 13 lg 1 kohaselt kiidetakse heaks tegevuskavad, mis on saanud määruse nr 84 § 12 lg-s 4 sätestatud iga hindamiskriteeriumi arvestuses koondhindeks vähemalt kaks hindepunkti. Vastustaja jättis kaebaja tegevuskava heaks kiitmata, kuna kaebaja sai kahe hindamiskriteeriumi osas koondhindeks vähem kui kaks hindepunkti.
11.Vaidlustatud otsusest (tl 77) nähtuvalt sai kaebaja hindamiskomisjonilt alla kahe hindepunkti määruse nr 84 lisa p 1 hindamiskriteeriumi „Innovatsioon“ eest koondhindeks 1,285 hindepunkti. Hindamiskomisjoni hinnangul rakendatakse olemasolevaid teadmisi ning seega on innovatiivsus madal ja piirneb kitsa valdkonnaga. Innovatsioonitegevused on suunatud pigem üksikettevõttele, mitte aga aiandussektori ühiste probleemide lahendamisele ning seetõttu ei ole need sektoris rakendatavad.
12.Kaebaja leiab, et ta oleks määruse nr 84 lisa p 1 hindamiskriteeriumi „Innovatsioon“ eest pidanud saama maksimaalsed 4 hindepunkti, kuid sai 1,285 hindepunkti. Määruse nr 84 lisas on nimetatud hindamiskriteeriumi osas märgitud, et innovatsiooni hinnatakse klastri innovatsiooni edendamise ja loomise potentsiaali vastavas tegevusvaldkonnas ja regioonis, mis on vastavuses arengukava sihtvaldkondadega. Seejuures on selgelt esitatud hindamisskaala 0-4 kogu ulatuses iga hindepunkti kohta põhjendus.
13.Samast otsusest nähtuvalt sai kaebaja hindamiskomisjonilt määruse nr 84 lisa p 5 hindamiskriteeriumi „Koostöö ja võrgustumine“ eest koondhindeks 1,857 hindepunkti. Hindamiskomisjoni hinnangul on tegevuskavas kaasatud kaks teadusasutust, kuid ei looda uusi koostöövorme ja koostöö struktuure. Kaebaja leiab, et määruse nr 84 lisa p 5 hindamiskriteeriumi „Koostöö ja võrgustumine“ eest oleks ta pidanud saama 2 hindepunkti, kuid sai koondhindeks 1,857 hindepunkti. Määruse nr 84 lisas on nimetatud hindamiskriteeriumi osas märgitud, et hinnatakse koostööd ja võrgustumist ning on antud hindamisskaala 0-4 ulatuses iga hindepunkti kohta põhjendus.
14.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kuna määruse nr 84 lisa kohaselt toimub hindamine hindamisskaala piires ning täpselt on määratletud iga hindepunkti väärtus, siis ei ole hindamise näol tegemist subjektiivse tegevusega vaid kaalutlusõiguse piirid on määratletud. Tõele ei vasta ka kaebaja väide, et hindamiskomisjoni ei kuulu ühtegi PRIA liiget, mistõttu puudus hindamiskomisjonil pädevus.
15.Riigikohtu halduskolleegium asus 15.01.2014 otsuse nr 3-3-1-71-13 p-s 17 seisukohale, et komisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum. Sellega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. Piiratud põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on kolleegiumi hinnangul vaidlusaluse menetluse eripära arvestades põhiseaduspärased. Tuleb silmas pidada, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi. Riigikohus leidis, et hindamise õigusvastasust on võimalik kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega nii selgelt vastuolus, et see on ilmne põhjendustetagi.
16.Kohtu arvates ei ole antud asjas selline olukord tuvastatav. Kaebaja väited kaalutlusõiguse piiride täpse määratlemise kohta on meelevaldsed ning ei tugine määruse nr 84 tekstile ega seletuskirjale. Määruse nr 84 seletuskirja kohaselt innovatiivsust ei defineerita, vaid hindamiskomisjon ja vajadusel innovatsiooni ekspert hindavad klastri innovatiivsust. Antud selgitusest võib kohtu arvates üheselt aru saada, et kaalutlusõiguse piirid on määratlemata ning kaebaja väited kaalutlusõiguse piiride määratlemise kohta on ekslikud.
17.Kohtu arvates võimaldab määruse nr 84 lisas toodud hindamisskaala subjektiivseid hinnanguid, nähes ette kriteeriumid, millest hindamiskomisjoni liige peab hindepunktide andmisel lähtuma. Taotluste hindamine toimus PRIA peadirektori 16.11.2015 käskkirjaga nr 1333.2/15/52 (tl 100) moodustatud hindamiskomisjoni, mille liikmete hulka kuuluvad seitsme asutuse või organisatsiooni (nii PRIA, maaeluministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Maamajanduse Infokeskuse kui ka Eesti Teadusagentuuri) esindajad, poolt kollegiaalselt. Komisjoni esimeheks on PRIA arengutoetuste osakonna maaelu investeeringutoetuste büroo juhataja ja aseesimeheks PRIA arengutoetuste osakonna maaelu investeeringutoetuste büroo juhtivspetsialist, seega on komisjonis kokku 9 isikut. Hindamiskomisjoni liikmete poolt erinevate hindepunktide andmine erinevate hindamiskriteeriumide lõikes näitab kohtu arvates veelkordselt, et tegemist oli hindamiskomisjoni liikmete subjektiivsete otsustustega.
18.Kohus peab vajalikuks lisada, et asja materjalidest nähtuvalt vaidlustas kaebaja oma vaides (tl 79-81) hindamiskomisjoni liikmete pädevuse, mitte aga PRIA esindajate kuuluvuse või mittekuuluvuse hindamiskomisjoni koosseisu. Seega vaidlustades kohtumenetluses hindamiskomisjoni koosseisu mittenõuetekohasust on kaebaja nimetatud osas jätnud läbimata kohustusliku vaidemenetluse.
19.Asja materjalidest nähtuvalt esitas vastustaja pärast kaebaja 30.03.2016 esitatud vaiet kõikidele hindamiskomisjoni liikmetele, kes kaebaja taotlust hindasid, hindepunktide uuesti üle vaatamiseks. Hindamiskomisjoni liikmed jäid ka pärast vaides toodud seisukohtadega tutvumist esialgselt antud hindepunktidele kindlaks, seega oli tegemist isikute subjektiivse hinnanguga, mille andmisel oli neil ulatuslik hindamisruum ning milliste otsuste ümbervaatamist ja muutmist ei peetud õigeks ega vajalikuks.
20.Kohus ei pea vajalikuks anda oma seisukohta kaebaja väidetele seoses määruse nr 84 lisa pde 2, 3 ja 4 hindamiskriteeriumide osas antud hindepunktidele, kuna tegevuskava heakskiitmiseks peab määruse nr 84 § 13 lg 1 kohaselt saama iga hindamiskriteeriumi arvestuses koondhindeks vähemalt 2 hindepunkti. Nimetatud iga punkti osas sai kaebaja aga koondhindeks üle 2 hindepunkti.
21.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vastustaja ei ole kaebaja toetust menetledes menetlusreegleid ega põhjendamiskohustust rikkunud, vaid kaalumise tulemusena jõudnud õigele järeldusele. Seega on vaidlustatud otsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus, järelikult jätab kohus kaebuse rahuldamata.
22.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.