Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Agu Timmi ja Einar Vene 20. oktoober 2016, Tartu 3-15-643
Haldusasi
Indrek Leiburi kaebus Tallina mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 14. septembri 2015. a otsus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Indrek Leibur Vastustaja Tallinna Vangla
Vangla
tekitatud
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 14. septembri 2015. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega mõista Indrek Leiburi kasuks Tallinna Vanglalt välja hüvitis 70 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 21. november 2016).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Indrek Leibur viibis Tallinna Vanglas vahistatu ja kinnipeetavana muuhulgas ajavahemikul 8. märts 2012 kuni 2. jaanuar 2013.
2.Pärast seda, kui I. Leiburi poolt esitatud kahju hüvitamise taotluse oli Tallinna Vangla osaliselt tagastanud ja ülejäänud osas rahuldamata jätnud, esitas I. Leibur kaebuse halduskohtule, milles palus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest välja mõista hüvitis 2630 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli kambrites, kus kaebaja viibis, põrandapind kinnipeetava kohta liiga väike. Samuti olid kambrid niisked ja esines muidki ebamugavusi.
3.Tartu Halduskohtu 14. septembri 2015. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning mõisteti kaebaja kasuks välja 744 eurot. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
3.1.Tualetti ei saa kambripindala hulka arvata. Selle arvestuse järgi oli kaebaja kasutuses olev pind kambris 256 päeva vältel alla kolme ruutmeetri ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika järgi on see õigusvastane.
3.2.Muus osas ei ole kaebaja õigusi rikutud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
4.1.Tualetti ei tohi põrandapinna arvestamisel kambri üldpindalast välja jätta. Koos tualetiga oli kaebaja kasutuses olev isiklik pind seega alati vähemalt 2,65 ruutmeetrit ja seega oli kaebajale tagatud tollal kehtinud vangla sisekorraeeskirja § 6 lg-s 6 sätestatud minimaalne põrandapind.
4.2.Kohus pole arvestanud asjaolusid kogumis.
4.3.Astutud on samme kinnipeetavate tingimuste parandamisel.
5.I. Leiburi vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Tallinna Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Käesolevaks ajaks on analoogilistes asjades, st Tallinna Vangla poolt kambripinna suurusega tekitatud kahju hüvitamise asjades, kujunenud arvestatav hulk Riigikohtu praktikat. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt omavad tähtsust eeskätt järgmised Riigikohtu seisukohad.
7.1.Tualett ja mööblialune pind tuleb kambripindala arvestamisel kambripinna sisse arvestada (nt RKHKo 3-3-1-21-16, p 8; 3-3-1-42-15, p 17).
7.2.Kui isik oli vanglas 2,5-3 ruutmeetrises kambris kinnipeetavana ja tavarežiimil, ei ole tal õigust kahju hüvitamisele, kui tema muid vangistusalastest õigusaktidest tulenevaid õigusi ei ole rikutud, eeskätt kui tal olid tagatud vanglas väljaspool kambrit piisavad liikumisvõimalused (RKHKo 3-3-1-68-15, p-d 18-19).
7.3.Kui isik oli vanglas 2,5-3 ruutmeetrises kambris vahistatuna, kellel on võimalik viibida kambrist väljapool vaid üks tund päevas, võib tal olla õigus kahju hüvitamisele. Sealjuures on hüvitise määramine kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus, mille puhul tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid (RKHKo 3-3-1-21-16, p 10.3 ja 12). Ringkonnakohus ei näe alust neist Riigikohtu poolt võetud seisukohtadest käesoleva asja lahendamisel kõrvale kalduda.
8.Seega on õige vastustaja seisukoht, et tualett ja mööblialune pind tuleb arvata kambripinna arvutamisel kambri üldpindala sisse (ülal p 7.1). Kaebaja esitatud vastupidised seisukohad ei tingi viidatud Riigikohtu seisukohtade ümberhindamist.
9.Kaebaja oli vaidlusaluse perioodi kestel 8. märtsist 2012 kuni 6. novembrini 2012 vahistatu staatuses ning seejärel pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist oli ta kuni 21. detsembrini 2012 lukustatud kambris. Selle perioodi jooksul oli talle tagatud vaid ühetunnine jalutuskäik värskes õhus (vastustaja 6. oktoobri 2016. a seisukohast nähtavalt oli lisaks võimaldatud 2012. a suvel ka täiendav ühetunnine jalutuskäik). Alates 22. detsembrist 2012 kuni 2. jaanuarini 2013
oli kaebaja avatud eluosakonnas, mil talle oli tagatud vähemalt neljatunnine vaba aeg oma eluosakonnas liikumiseks ning muud tavarežiimil viibiva kinnipeetava õigused (vt tl 9). Tulenevalt ülaltoodud Riigikohtu seisukohtadest (p 7.2-7.3) oleks kaebajal kogu vaidlusalusest perioodist õigus hüvitisele vaid perioodi 8. märts 2012 - 21. detsember 2012 eest. Ülejäänud osa Tallinna Vanglas viibimise ajast oli ta kinnipeetavana tavarežiimil ning ei nähtu, et tema õigusaktidest tulenevat liikumisvabadust oleks muul moel kitsendatud või tema õigusi muul moel piiratud.
10.Selle perioodi (8. märts 2012 – 21. detsember 2012) jooksul oli kaebajale tagatud kambris põrandapinda (arvestatuna koos tualettruumiga) järgnevalt: 12 päeva 2,67 ruutmeetrit, 1 päev 2,92 ruutmeetrit, 130 päeva 2,65 ruutmeetrit, 13 päeva 2,77 ruutmeetrit ja 10 päeva 2,72 ruutmeetrit (tl 9).
11.Perioodi, mil kaebaja oli vahistatu staatuses või asus lukustatud kambris, eest hüvitise suuruse määramisel arvestab ringkonnakohus järgnevat. Esiteks ei langenud kaebaja kasutuses olnud isiklik ruum oluliselt alla kolme ruutmeetri. Kogu aeg oli talle tagatud vähemalt 2,65 ruutmeetrit põrandapinda, st rohkem, kui nõudis tollal kehtinud vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 6. Suures, mitme kinnipeetavaga ruumis oli sellist ruumikõikumist (3 või 2,65 ruutmeetrit) ilmselt keeruline tajudagi, rääkimata sellest, et see oleks kaebajale saanud tekitada arvestatavat kahju. Teiseks tuleb arvestada sedagi, et ehkki kõnealune periood kokku oli 166 päeva, vaheldusid kitsamad kinnipidamistingimused sageli ka perioodidega, kus kaebaja kasutuses oli märgatavalt üle kolme ruutmeetri isiklikku pinda. Need perioodid pidid ruumipuudust leevendama. Lisaks, ehkki Riigikohus ei ole pidanud hüvitise väljamõistmist välistavaks asjaoluks seda, et kinnipeetav ei ole kasutanud kahju kõrvaldamiseks või vähendamiseks riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1 sätestatud esmaseid õiguskaitsevahendeid (RKHKo 3-3-1-21-16, p-d 10-10.2), iseloomustab ringkonnakohtu hinnangul see, et kaebaja ei esitanud väidetavalt liiga kitsastes tingimustes viibides mitte mingisuguseid pöördumisi ega kaebusi seoses kitsikusega (vt tl 10p) siiski üheselt sellele, et kaebaja jaoks ei olnud ruumikitsikus kuigi intensiivne probleem. Ringkonnakohus märgib siinkohal samuti, et väljamõistetav hüvitis peab lisaks vastama Eesti riigi ühiskondliku heaolu tasemele ning avalikkuse õiglustundele. Ehkki kohtupraktika sellistes asjades on ebaühtlane, ei saa absoluutsena juhinduda varasemas praktikas väljamõistetud hüvitistest. Riigikohus on sõnaselgelt rõhutanud, et hüvitise määramine on kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus (RKHKo 3-3-1-21-16, p 12). Reeglina tuleb erinevates asjades, mis võivad esmapilgul näida sarnastena, võtta arvesse siiski erinevaid aspekte, mis hüvitise suurust mõjutavad. Muus osas olid kaebaja õigused tagatud. 2012. a suvel oli talle võimaldatud täiendav ühetunnine jalutuskäik ning kokku sai ta seega viibida värskes õhus 2 tundi päevas. Kaebaja väited õhuniiskuse ja valgustatuse osas on halduskohus ümber lükanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik halduskohtu seisukohta muuta. Ehkki kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, jättis ta sellelt tasumata riigilõivu ning apellatsioonkaebus tagastati. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kohaseks hüvitiseks kaebajale on 70 eurot.
12.Kuna eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendid on kujundanud kambripinna suurusega tekitatud kahju hüvitamise asjades suhteliselt jäiga kohtupraktika, ning sealjuures ei ole aktsepteeritud hüvitist välistava asjaoluna neid argumente, mis on Tallinna Vangla esitanud ka käesolevas asjas, ei peatu ringkonnakohus lähemalt kõigil apellatsioonimenetluses vangla poolt esitatud argumentidel.
13.Eeltoodust tulenevalt kuulub Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamisele. Resolutsiooni selguse huvides tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ning mõistab kaebajale hüvitiseks välja 70 eurot.
14.Kuna kaebaja poolt halduskohtus esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlus oli esitatud hilinemisega ja halduskohus jättis selle taotluse läbi vaatamata, ei saa menetluskulusid kaebaja kasuks välja mõista ka ringkonnakohus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.