lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-1193/12

Teenistussuhted › Riigiteenistus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 20.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1193/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Riigiteenistus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1533
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ATS § 90 lg 1, 5ATS § 101 lg 1ATS § 103 lg 2ATS § 107 lg 1ATS § 153ATS § 163 lg 1ATS § 182ATS § 24 lg 2ATS § 83HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-1193/18Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium21.03.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2016, Jõhvi

Kohtuasja number

3-16-1193

Kohtuasi

H.V. kaebus Maanteeameti 03.05.2016.a käskkirja nr xxx-K õigusvastaseks tunnistamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja: H.V., esindaja Rait Sarjas Vastustaja: Maanteeamet, esindaja Kätlin Stikermann

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta H.V. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta kaebaja poolt õigusabi eest tasumisega kantud menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 21.11.2016. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.03.05.2016 on Maanteeameti peadirektor andnud käskkirja nr xxx-K (tl 10), millega vabastas H.V. (edaspidi kaebaja) Narva teenindusbüroo eksamineerija ametikohalt koondamise tõttu alates 01.06.2016. Seejuures viidati peadirektori 25.04.2016 käskkirjale nr 98 „Maanteeameti teenistuskohtade koosseisu kinnitamine, 26.04.2016 teatisele nr 16-00101/067, ATS § 90 lg 1 p-le 2 ja § 102 lg-le 1 ning määrati, et kaebajale makstakse hüvitisena välja ühe kuu keskmine palk. Eesti Töötukassa 09.06.2016 otsusega nr 216001969 (tl 11) määrati kaebajale 1963,30 euro suurune kindlustushüvitis.

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 31.08.20263-26-2664/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.08.20263-26-1926/21Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.08.20263-26-2478/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-2474/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 10.08.20263-26-250/12Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1904/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Veel on toimikusse esitatud kaebajaga 09.09.1994 sõlmitud tööleping nr 241 koos lisaga (tl 6-8), 26.04.2016 teatis koondamise kohta (tl 9), koopiad ümbrikust (tl 12-13), 20.03.2013 käskkiri nr 0108-K kaebaja ametisse nimetamise kohta (tl 25), 23.01.2015 käskkiri nr 007-K tema avaliku võimu teostamise õiguse peatumise kohta (tl 26), kriminaalasjaga nr 1-15-5811 (14221000085) seotud dokumendid (tl 27-33), vastustaja 25.04.2016 käskkiri nr 0098 teenistuskohtade koosseisu kinnitamise kohta koos lisade ja seletuskirjaga (tl 34-63), vastustaja taotlus Töötukassale kindlustushüvitise määramiseks ja maksmiseks (tl 64), kaebaja 27.07.2015 taotlus töö jätkamiseks mõnel teisel ametikohal ja sellele antud eitav vastus (tl 75-76).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2.13.06.2016 lepingulise esindaja vahendusel koostatud kaebuses (2-5) palus kaebaja tuvastada tema kohta 03.05.2016 antud käskkirja nr xxx-K õigusvastasus ning kohustada Maanteeametit tasuma talle õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses või alternatiivselt koondamisest vähem ette teatatud aja eest 37 tööpäeva ulatuses. Kaebaja väitis, et koondamisteates viidatud Maanteeameti peadirektori käskkirja nr 98 pole talle tutvustatud, Narva teenindusbüroos on jätkuvalt kaks eksamineerija ametikohta ning üheski talle esitatud dokumendis pole infot selle kohta, mille tõttu eelistati eksamineerija ametikohtadele tema asemel teisi isikuid. Ta leidis, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, kuna selle põhjenduse puudused ei võimalda hinnata, kas vastustaja on läbi viinud korrektse võrdlemise sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike vahel. Veel ei nõustunud kaebaja sellega, et koondamisest etteteatamisel on arvesse võetud ainult teenistuses oldud aeg. 16.09.2016 koostatud täiendavas seisukohas (tl 72-74) jäi kaebaja kõigi nõuete juurde ega nõustunud vastustaja väidetega. Seejuures märkis ta muuhulgas ära, et ATS § 90 lg 5 sätte mõtteks pole rõhuasetus teenistusülesannete täitmisele ega pidanud lubatuks ka käskkirja põhjenduste esitamist kohtumenetluses. Lisaks väitis ta veel, et etteheited eksamineerija tunnistuse kehtetuks muutumise ja ametisse naasmise võimatusest teadmise kohta on absurdsed ning väide kahju asemel kasu saamisest asjakohatu. Ühtlasi esitas ta kuludokumendid 1539 euro suuruse õigusabi kulu kohta (tl 77-80).
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 21-24) paluti kaebus rahuldamata jätta ning väideti, et teenistusse jäämise eelisõigust saab kohaldada, kui on vähemalt kaks ühesuguste või sarnaste ametiülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist teenistusse. Seejuures selgitati, et Narva büroo kolme eksamineerija hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste võrdlust ei viidud läbi, kuna kaebaja ametist kõrvaldamise tõttu puudus igasugune teadmine, millal ja kas üldse võiks ta oma teenistuskohustusi täitma asuda ning lisaks oli tema eksamineerija tunnistus muutunud kehtetuks ja ta oleks pidanud läbima atesteerimise protsessi. Kaebajaga ei nõustutud ka hüvitise maksmise osas, peeti seda Riigikohtu seisukohtadele tuginedes kahjuhüvitiseks ning märgiti, et talle pole mingisugust kahju tekkinud, sest ametist kõrvaldamise tõttu töötasu ei makstud. Alternatiivset saamata jäänud palga nõuet väidetavalt vähem ette teatatud päevade eest ei peetud samuti põhjendatuks ja leiti, et selline nõue on palga puudumise tõttu vastaval ajaperioodil esitatud rikastumise eesmärgil. Veel märgiti, et kaebaja teenistusest vabastamise õigusvastaseks tunnistamise korral tuleks muuta ka vabastamise alust ning vähendada põhjendamatu rikastumise vältimiseks talle välja mõistetavat summat koondamishüvitisena välja makstu ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Käesolevas asjas ei ole pooltel vaidlust selle üle, et alates 01.06.2016 kehtestatud Maanteeameti teenistuskohtade koosseisuga kaotati nimetatud kuupäevast Narva teenindusbüroo koosseisust üks eksamineerija ametikoht ning erinevatel seisukohtadel on nad ainult selles, kas ja millises ulatuses

tuli kaebaja koondamisel läbi viia ametnike võrdlemine ning kas vaidlusaluse käskkirja põhjendused on piisavad, või tuleb see õigusvastaseks tunnistada ja mõista talle välja tema poolt soovitud rahalised hüvitised.

5.ATS § 90 lg 1 p-s 1 sätestatu lubab ametniku teenistusest vabastada muuhulgas siis, kui põhjendatud juhul kaotatakse tema ametikoht ametiasutuse koosseisust. Kaebaja pole Maanteeameti 25.04.2016 käskkirja nr 0098 alusel toimunud Narva teenindusbüroos teenistuskohtade koosseisu muutmise põhjendatust kahtluse alla seadnud. Käskkirja juurde esitatud seletuskirja punktist 6 nähtuvalt viidi vastav ümberkorraldus läbi tööjaotuse optimeerimise tulemusena ning kohtul puudub alus arvata, et selleks polnud alust ega vajadust. Alus kahelda puudub ka vastustaja kirjaliku vastuse väidetes, et Narva büroos ei ole kolmel eksamineerijal piisavat rakendust.
6.ATS § 90 lg-s 5 kehtestatu näeb ette, et kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe samaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Vastava kohustuse on seaduseandja pannud ametiasutusele selleks, et koondamise korral jääks teenistusse ametnik, kes suudab täita teenistusülesandeid teistest paremini. Vastustaja väitel polnud antud juhtumil vaja läbi viia kolme eksamineerija hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste võrdlust, kuna kaebaja ei olnud vahistamise ja ametist kõrvaldamise tõttu pea poolteist aastat teenistusülesandeid täitnud ja lisaks oli kehtetuks muutunud ka tema eksamineerija tunnistus. Vaatamata vastustaja teistsugusele väitele, tähendab sellise seisukoha väljendamine koondamissituatsioonis olevate ametnike võrdlemist lähtuvalt nende suutlikkusest täita ametikohast tulenevaid teenistusülesandeid. Ametist kõrvaldamine ei tähenda küll avalikust teenistusest vabastamist, kuid niisugusel ametnikul pole avaliku võimu teostamise õigust ning see välistab teenistusülesannete täitmise ja seeläbi ka võimaluse pidada teda teiste teenistusülesandeid reaalselt täitvate ametnikega samaväärseks. Määravat tähendust omab siinkohal ka see, et ilmselgelt pole seaduseandja soovinud eelnimetatud eelisõiguse sätestamise läbi tekitada olukorda, kus koondamise tulemusel jäetakse ametisse isik, kes ei saa ametist kõrvaldamise ja vastava tunnistuse puudumise tõttu teenistusülesandeid täita ning kelle puhul ei ole ka teada, kas ja kuna täpselt on tal võimalik nende täitmisele asuda.
7.ATS § 103 lg-s 2 on seaduseandja üles lugenud need andmed, millised peavad sisalduma ametniku teenistusest vabastamise kohta antavas haldusaktis. Vaidlusalune käskkiri vastab nõuetele, sest selles on olemas nii ametiasutuse nimetus, kaebaja andmed, vabastamise põhjendus ja alus koos sellekohase viitega, talle makstavate hüvitiste suurus, teenistussuhte viimane päev kui viide selle kohta, kuidas saab käskkirja vaidlustada. Asjaolu, et vabastamise põhjenduseks on märgitud üksnes koondamine ega ole esitatud üksikasjalikke põhjendusi selle kohta, miks eelistati teenistusse jätmisel teisi ametnikke, ei saa olla käskkirja õigusvastaseks tunnistamise piisav alus. Kohtule vastustaja poolt esitatud selgitused ja dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et kaebaja võimalusi hakata peale koondamist teenistusülesandeid täitma on kaalutud, kuid teda pole hinnatud teiste temaga samal ametikohal olnud ametnikega selles osas samaväärseks. Seetõttu puudus vajadus võrrelda lisaks veel ka tema haridusest, töökogemusest ja muust sarnasest tulenevaid võimalusi teenistuskohustuste täitmiseks. Puudub vähimgi alus kahelda selles, et kaebaja koondamise tõttu teenistusest vabastamisel lähtuti just nendest asjaoludest ja kaalutlustest, mis on kaebusele antud kirjalikus vastuses ära nimetatud. Seega on käskkiri kohtulikult kontrollitav. Seda pole mingit põhjust põhjenduste puudulikkuse tõttu õigusvastaseks tunnistada ning alust pole ka kaebaja poolt soovitud kolme kuu hüvitise maksmiseks.
8.Lisaks käskkirja enda koondamisega pole kaebaja rahul ka asjaoluga, et sellest ette teatamisel võeti arvesse ainult teenistuses oldud aeg ega arvestatud varasema töölepingu alusel toimunud töötamisega. ATS § 107 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt loetakse teenistusstaaži hulka alates 01.04.1996

jõustunud avaliku teenistuse seaduse alusel arvestatud teenistusstaaž ning avaliku võimu teostamise õiguse aeg ja aeg, millal see õigus oli peatunud ATS § 83 punktide 2-6 ja 8 alusel. Kuni 01.04.2013 kehtinud ATS § 153 sisalduvas teenistusstaaži hulka arvatavate tegevuste loetelus polnud ära nimetatud töölepingu alusel töötamist. ATS § 163 lg-s 1 sätestatu nägi ette, et töölepingu alusel tööle võetud ametnik vormistatakse kahe kuu jooksul arvates selle seaduse jõustumisest nimetamise alusel teenistusse võetuks. ATS § 182 lg-d 1 ja 2 aga võimaldasid töölepingu alusel töötatud varasema aja arvamise teenistusstaaži hulka vaid juhul, kui tegemist oli selle seaduse jõustumise ajal teenistuses olnud isikuga. Seda, et samasugune soodustus saaks kehtida ka hilisemate teenistustesse nimetamise juhtude suhtes, pole seaduseandja varem kehtinud seaduse redaktsioonis ette näinud ning seda ei tulene ka seaduse uuest redaktsioonist ega selle rakendamiseks Vabariigi Valitsuse poolt 08.11.2012 vastu võetud määrusest nr 21. See, et kaebajal puudus ametisse nimetamise seisuga avaliku teenistuse staaž on selgelt kirjas ka tema ametisse nimetamise kohta 20.03.2013 antud käskkirjas nr 0108-K. Vastav märge oli kuni 01.04.2013 kehtinud ATS § 24 lg 2 p 7 kohaselt niisuguse käskkirja kohustuslikuks osaks. Kohtule pole väidetud ega tõendatud, et käskkirja oleks selles osas muudetud ning käesoleval ajal ei saa kaebaja seda kaebetähtaja möödumise tõttu ilmselgelt enam ka vaidlustada. ATS § 101 lg 1 p 2 kohaselt tuleb üks kuni viis aastat teenistuses olnud ametnikule teatada koondamise tõttu teenistusest vabastamisest ette vähemalt 30 kalendripäeva. Kuna kaebaja teenistusstaaži saab hakata lugema tema teenistusse nimetamisest 22.03.2013, ei ületa see viit aastat ning koondamisest etteteatamise tähtaega pole rikutud.

9.Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja oma menetluskulude kohta taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole, seega jäävad nii tema võimalikud kulutused kui kaebaja poolt õigusabi eest tasumisega kantud 1539 euro suurune menetluskulu HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.07.20263-26-1997/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-25-4636/20Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja