Tartu linna kaebus Riigihangete Vaidlustuskomisjoni
18.augusti 2016. a otsuse nr 171-16/- tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Baltic Restaurants Estonia AS, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Häli Jürimäe ja Epp Lumiste Vastustaja (kaebuse esitaja, hankija) – Tartu linn, lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti Kolmas isik – P. Dussmann Eesti OÜ Kaasatud haldusorgan – Riigihangete vaidlustuskomisjon
Asja läbivaatamise vorm Resolutsioon
Kirjalik menetlus
1.Jätta Tartu linna kaebus rahuldamata.
2.Mõista Tartu linnalt Baltic Restaurants Estonia AS-i kasuks välja menetluskulud 1100 (üks tuhat ükssada) eurot.
3.Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
Kuulutada menetlus pakkumust (tl-d 41-113) puudutavas osas osaliselt kinniseks ning piirata kaebaja õigust tutvuda selles osas haldusasja materjaliga. Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt
24.oktoobril 2016 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.
3-16-1732
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavalitsus korraldas eelläbirääkimistega pakkumise Tartu Hansa Kooli sööklaruumide (asukohaga Anne 63, Tartu) tasuta kasutusse andmiseks (tl-d 114-115). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumused viis pakkujat, teiste hulgas ka Baltic Restaurants Estonia AS ja P. Dussmann Eesti OÜ.
2.24. mai 2016. a pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ja pakkumuste hindamise protokolliga kvalifitseeriti kõik pakkujad, tunnistati kõik pakkumused vastavaks, loobuti eelläbirääkimiste pidamisest ja tehti Tartu Linnavalitsusele ettepanek sõlmida Tartu Hansa Kooli sööklaruumide tasuta kasutamise leping P. Dussmann Eesti OÜ-ga.
3.Tartu Linnavalitsuse 7. juuni 2016. a korraldusega nr 561 otsustati sõlmida P. Dussmann Eesti OÜ-ga Tartu Hansa Kooli sööklaruumide tasuta kasutamise leping vastavalt eelläbirääkimistega pakkumise tingimustele ja anda lepingu sõlmimiseks volitus Tartu Hansa Kooli direktorile (tl 28).
4.Baltic Restaurants Estonia AS esitas 20. juunil 2016 vaidlustuse Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) ning taotles Tartu Linnavalitsuse 24. mai 2016. a ja 7. juuni 2016. a otsuste kehtetuks tunnistamist (tl-d 30-33). 28. juunil 2016 jättis VAKO vaidlustuse läbi vaatamata.
5.Tartu Linnavalitsus sõlmis 28. juunil 2016 lepingu P. Dussmann Eesti OÜ-ga Tartu Hansa Kooli ruumide tasuta kasutamiseks andmiseks (tl-d 41-47). Leping sisaldas ka toitlustusteenuse osutamist Tartu Hansa Kooli õpilastele ja kooli töötajatele.
6.VAKO-le laekus 25. juulil 2016 Baltic Restaurants Estonia AS-i vaidlustus, milles paluti tuvastada, et Tartu Hansa Kooli sööklaruumide asukohaga Anne 63, Tartu, tasuta kasutamise leping on tühine osas, milles Tartu Linnavalitsus tellis toitlustusteenust P. Dussmann Eesti OÜ-lt, kuivõrd Tartu Linnavalitsus ei sõlminud lepingut kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) nõuetega (tl-d 2226).
7.VAKO 18. augusti 2016. a otsusega rahuldati Baltic Restaurants Estonia AS-i vaidlustus Tartu Linnavalitsuse ja P. Dussmann Eesti OÜ vahel sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamiseks „Tartu Hansa Kooli sööklaruumide asukohaga Anne 63 Tartu tasuta kasutusse andmiseks“, arvestades olulist avalikku huvi, mida võidakse kahjustada lepingu tühisuse korral ning lühendada Tartu Hansa Kooli sööklaruumide tasuta kasutamise lepingut osas, milles Tartu Linnavalitsus tellib Tartu Hansa Kooli toitlustusteenust P. Dussmann Eesti OÜ-lt kahe aastani, arvates lepingu jõustumisest, s.o kuni 30. juuni 2018 (tl-d 7-11). Samuti mõisteti Tartu Linnavalitsuselt Baltic Restaurants Estonia AS-i kasuks välja riigilõiv summas 640 eurot.
8.Tartu linn esitas 29. augustil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles VAKO
18.augusti 2016. a otsuse tühistamist (tl-d 2-5).
9.Tartu Halduskohus võttis 31. augusti 2016 .a määrusega Tartu linna kaebuse menetlusse, kaasas haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks VAKO, kaasas menetlusse kolmanda isikuna P. Dussmann Eesti OÜ, kohustas Baltic Restaurants Estonia AS-i kaebusele vastama ning andis P. Dussmann Eesti OÜ-le ja VAKO-le võimaluse kaebusele vastamiseks (tl-d 14-15). Samuti kohustas kohus VAKO-t esitama kohtule vaidlustusotsust nr 171-16/- puudutav toimik.
3-16-1732
10.Baltic Restaurants Eesti AS esitas 8. septembril 2016 kohtule vastuse kaebusele, milles märkis muuhulgas, et kohus on ebaõigesti teinud kindlaks vastustaja ja võtnud kaebuse Tartu Halduskohtu menetlusse (tl-d 136-142). Baltic Restaurants Estonia AS-i sõnul tuleb Tartu Linnavalitsus lugeda kaebajaks, mitte vastustajaks, ning sellest tulenevalt allub käesolev asi Tallinna Halduskohtule.
11.Tartu Halduskohus jättis 16. septembri 2016. a määrusega Baltic Restaurants Estonia AS-i vastuväite Tartu Halduskohtu 31. augusti 2016. a kohtumäärusele rahuldamata ja määras asja lahendamise kirjalikus menetluses (tl-d 155-156).
12.Baltic Restaurants Estonia AS esitas 29. septembril 2016 kaebaja seisukoha ja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (tl-d 160-162).
13.Tartu Linn esitas 5. oktoobril 2016 seisukoha Baltic Restaurants Estonia AS-i 29. septembri 2016. a avalduse suhtes (tl-d 174-175).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14.Tartu linn taotleb VAKO 18. augusti 2016. a otsuse nr 171-16/- tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
14.1.Baltic Restaurants Estonia AS-i vaidlustuse rahuldamiseks puudus alus. Baltic Restaurants Estonia AS vaidlustus oleks tulnud jätta läbi vaatamata, kuivõrd Tartu Hansa Kooli sööklaruumide tasuta kasutamise andmise konkursi näol ei ole tegemist riigihankega. Alternatiivselt, kui isegi nõustuda VAKO käsitlusega, et tegemist võib olla riigihankega kas teenuse kontsessiooni näol (RHS § 17) või riigihankega lihtsustatud korras tellitava teenuse hankimiseks (RHS § 19), oleks VAKO pidanud jätma vaidlustuse rahuldamata, kuna Tartu Linnavalitsuse poolt läbiviidud konkurss ja selle raames vastuvõetud otsused vastasid riigihanke nõuetele ning on õiguspärased.
14.2.Konkurss on viidud läbi Tartu linnavara eeskirja alusel tavapärase haldusmenetlusena, mitte riigihanke menetlusena. Konkursi läbiviimine on olnud potentsiaalsetele toitlustusteenuse osutajatele teatavaks tehtud nii vahetult vastava info saatmisega kui ka Tartu linna kodulehel avaldatud kuulutuse vahendusel. Konkursil osalenud isikud ei ole konkursi tingimusi vaidlustanud ega taotlenud konkursi läbiviimist riigihankena. Kõik pakkumise esitanud isikud, s.h Baltic Restaurants Estonia AS on pakkumise esitamisel sõnaselgelt ja tingimusteta nõustunud konkursi tingimustega. Seega on ka turuosalised nõustunud, et läbiviidud konkursi näol ei ole tegu riigihankega.
14.3.Vastavalt „Eelläbirääkimistega pakkumise korras Tartu Hansa Kooli sööklaruumide kasutusse andmise tingimuste“ lisa 1 p-s 4.1 on koolilõuna ja –eine hind Tartu Linnavalitsuse poolt kõikidele pakkujatele ühtsetel alustel kindlaks määratud ja pakkujad ei konkureerinud menetluses hinna osas. Seega ei olnud Tartu Linnavalitsuse eesmärk saada parimat hinna-kvaliteedi suhet koolilõunale ja –einele, milline oleks pidanud olema menetluse korraldamise eesmärk juhul, kui toitlustusteenust oleks tellitud RHS-s sätestatud menetluskorda järgides.
14.4.Läbiviidud konkursi eesmärgiks oli söökla ruumide kasutusse andmine koos kohustusega osutada toitlustusteenust. Ruumide kasutusse võtja ülesanneteks on ka remontida ruumid, hooldada ja remontida seadmed, ventilatsioonisüsteem ja rasvapüüdurid. Seejuures ei saa ruumide kasutusse andmist otsustada toitlustusteenuse hankimisest eraldiseisvalt, kuna Tartu Linnavalitsuse eesmärgiks on toitlustuse korraldamine just konkreetsetes sööklaruumides selle kooli õpilastele ja personalile. Linnavara kasutusse andmine on linnavara eeskirja
3-16-1732 reguleerimisese, milleks ei pea riigihanget korraldama. Ilma sööklaruumide kasutusse andmise konkursita ei ole õiguslikult arusaadavatel tingimustel võimalik samal ajal toitlustusteenust vastava kooli õpilastele ja personalile hankida. Vastavalt RHS § 14 lg 1 p-le 6 ei ole hankija kohustatud rakendama RHS sätestatud korda, kui leping sõlmitakse kinnisasja või sellega seotud õiguste omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks, sõltumata lepingu liigist. Antud juhul ei ole vaidlust, et Tartu Linnavalitsus on sõlminud konkursi võitnud pakkujaga ruumide kasutusse andmise lepingu.
14.5.Tartu Linnavalitsus on oma tegevuses lähtunud senisest väljakujunenud praktikast, mille õigsust on kinnitanud ka VAKO. Koolide sööklaruumide kasutusse andmise konkursse, mille raames on ruumide kasutusse võtjal kohustus pakkuda kooli õpilastele ja kooli töötajatele koolilõunat ja -einet, on viidud läbi mitmeid aastaid ja vaidlusi menetlusliigi osas ei ole senini esinenud. Sarnaste konkurssidega kaasnenud vaidlustused on varasemalt VAKO poolt jäetud läbi vaatamata põhjendustega, et konkursside näol ei ole tegemist riigihankega (nt VAKO 14. juuni 2012. a otsus nr 132-12/-, samuti sama konkursi raames VAKO 28. juuni 2016. a otsus nr 14116/-). Kaebuse esitaja ei nõustu VAKO otsuse p-s 15 leituga, et VAKO praktika muutumiseks antud asjas annab aluse Riigikohtu 8. oktoobri 2012. a lahendi nr 3-3-1-30-12 p 20. Viidatud Riigikohtu seisukoht ei anna alust lugeda Tartu Linavalitsuse konkurssi riigihankeks pelgalt seetõttu, et Baltic Restaurants Estonia AS oma vaidlustuses läbiviidud konkurssi riigihankena käsitleb. VAKO oleks konkursi tingimuste tõlgendamisel pidanud jõudma järeldusele, et tegu ei ole riigihankega, sest Tartu Linnavalitsuse tegevuses ei ole antud juhul ülekaalukas osas riigihankele iseloomulikke tunnuseid.
14.6.Isegi kui möönda, et Tartu Linnavalitsuse poolt korraldatud sööklaruumide kasutusse andmise konkursi näol oli sisuliselt tegemist riigihankega, ei oleks VAKO saanud teha vaidlustust rahuldavat otsust ja sõlmitud lepingut osaliselt lühendada. VAKO on jätnud täielikult tähelepanuta Tartu Linnavalitsuse selgitused läbiviidud konkursi vastavusele riigihangete lihtsustatud korras tellitava teenuse põhimõtetele. Konkursile sisulise hinnangu andmise järgselt oleks VAKO pidanud jõudma järeldusele, et hankemenetlus on sisuliselt viidud läbi ja selle raames ei ole pakkujate õigusi rikutud, mistõttu kolmanda isikuga sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamiseks alus puudub.
14.7.VAKO on jätnud tähelepanuta RHS § 117 lg 21 eesmärgi. Viidatud sätte eesmärgiks on anda turuosalistele ja potentsiaalsetele pakkujatele võimalus vaidlustada hankija tegevus, kes on viinud läbi riigihanke varjatud kujul, hanget avalikustamata ning on seeläbi loonud potentsiaalse ohu konkurentsi kahjustamiseks. Sellisel juhul on antud võimalus pärast lepingu sõlmimist hankest teada saanud isikutele sõlmitud leping vaidlustada. Sõltuvalt avalikust huvist ja asjaoludest on VAKO-l võimalus kas lepingu tühisus tuvastada või selle tähtaega lühendada ning seeläbi taastada õiguslik olukord, mis oleks eksisteerinud hanke avalikustamise korral, kus kõigil turuosalisetel oleks võimalik hankemenetluses osaleda.
14.8.Tartu Linnavalitsus on esitanud läbiviidud konkursi kohta vabatahtliku teate RHS § 301 tähenduses, avaldades konkursi info 14 päeva enne pakkumiste esitamise tähtaega oma kodulehel. Lisaks on kõik potentsiaalsed turuosalised olnud läbiviidavast konkursist teadlikud vahetu info edastuse teel. Viidatud info kättesaadavaks tegemisega on selle adressaadid teadlikud menetlusest ja selles osalemise võimalusest. Ükski pakkuja konkursi läbiviimist ei vaidlustanud. Pakkumuse esitajad on oma pakkumises kinnitanud, et nad nõustuvad täielikult kõigi pakkumise tingimustega ja on saanud Tartu linnalt pakkumise esitamiseks kogu vajaliku informatsiooni. Seega ei saa vaidlustaja väita, et hanketeate avalikustamata jätmine saaks tema õigusi riivata.
14.9.Riigihanke aruande esitamata jätmine ei muuda läbiviidud hankemenetlust ja selle tulemusena sõlmitud hankelepingut õigusvastaseks. Esitamata riigihanke aruanne on võimalik esitada tagant järele. Riigihanke aruande esitamata jätmine ei anna samuti alust sõlmitud lepingu tühisuse
3-16-1732 tuvastamiseks olukorras, kus pakkujatele on hankemenetlusest osavõtt tagatud ja läbiviidud menetlus vastab vastava menetlusliigi nõuetele.
14.10.Pelgalt formaalsel alusel, et Tartu Linnavalitsus ei ole oma konkursikutses kasutanud sõna „riigihange“ või viidanud, et tegu oleks lihtsustatud korras tellitava teenusega, samuti, et vaidlustuse esitamise hetkeks ei olnud esitatud riigihanke aruannet, ei ole sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamine RHS § 177 lg 21 p 3 alusel õigustatud.
15.Baltic Restaurants Estonia AS leiab, et VAKO otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles VAKO leidis, et Tartu Hansa Kooli sööklaruumide tasuta kasutusse andmise konkursi osas lasus Tartu Linnavalitsusel seadusest tulenev kohustus korraldada riigihange toitlustusteenuse tellimiseks. Baltic Restaurants Estonia AS seisukohad on lühidalt järgmised.
15.1.Konkursi tingimusi kogumis ja omavahelises seoses hinnates on selge, et ruumide kasutusse andmine ei olnud hankija esmaseks eesmärgiks, vaid konkursi tegelik eesmärk oli leida Tartu Hansa Kooli õpilaste ja töötajate toitlustaja. Tingimuste p 1.1 kohaselt on eesmärk anda sööklaruumid kasutusse õpilaste ja kooli töötajate toitlustamiseks. Tingimuste p 3.2 kohaselt eeldati pakkuja poolt rakendataval kokal vähemalt 2-aastast lasteasutuste toitlustamise kogemust. Tingimuste p 5.3 nõudis pakkujalt kinnituse esitamist koolilõuna maksimaalse maksumuse kohta. Ruumide tasuta kasutusse andmine toimus üksnes õpilaste toitlustusteenuse pakkumise tagamiseks. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-30-12 selgitanud, et riigihanke korraldamise kohustus ei sõltu hankija poolt konkursile antud nimetusest.
15.2.Turuosalised, konkursi tingimustega nõustudes, ei kaotanud oma põhiseadusest tulenevaid õigusi. Lihtkirjalike kinnitustega ei saa välistada RHS-i kohaldumist.
15.3.Toitlustusteenuse tellimiseks peab hankija läbi viima RHS-i nõuetele vastava hankemenetluse. RHS-i kohaldumist ei välista ruumide tasuta kasutusse andmine. Teised kohalikud omavalitsused, Rahandusministeerium ja ka Riigikohus on ühtsel seisukohal, et kooliõpilastele toitlustusteenuse tellimiseks tuleb järgida RHS-i nõudeid. Kohtumääruses nr 3-31-63-08 asus Riigikohus seisukohale, et kooliõpilaste toitlustusteenuse tellimine oli RHS-i mõistes lihtsustatud korras tellitav teenus. Teised RHS-i nõudeid järgivad kohalikud omavalitsused on leidnud võimaluse korraldada teenuse hankimiseks riigihange ja anda äriruumid tasuta kasutusse kooskõlas RHS-i nõuetega. Tartu Linnavalitsus ei ole toonud esile ühtegi põhjendust, miks hankijal samasugune tegevus oli välistatud või raskendatud.
15.4.Ebaõige ja õigusvastase praktika jätkumist ei saa õigustada VAKO varasemate otsustega.
15.5.VAKO otsus lühendada sõlmitud hankelepingu tähtaega kuni 30. juunini 2018 on seaduslik ja kooskõlas RHS § 117 lg 21 p-ga 3 ning § 126 lg 12 p-ga 2. Ebaõige on Tartu linna seisukoht, mille kohaselt saab Tartu linna kodulehel avaldatud teadet käsitleda riigihanke alustamise teatena. Lihthange algab lihthanke teate avaldamisega registris. Riigihangete piirmäära ületatavate hangete korral on hankijal kohustus lihthanke teade riigihangete registrile esitada. RHS § 69 lg 11 p 1 kohaselt on leping tühine, kui hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt samale seadusele lubatud.
15.6.Haldusväliste menetluskulude välja mõistmine Baltic Restaurants Estonia AS-ilt on põhjendamatu. Käesolev vaidlus ei välju hankija tavapärase tegevuse raamest, mistõttu on välise õigusabi kasutamine põhjendamatu.
16.Kirjalikus menetluses esitas Baltic Restaurants Estonia AS täiendavad seisukohad, milles märkis kokkuvõtvalt järgmist.
16.1.Vaidlustatud VAKO otsus on kooskõlas Euroopa Kohtu pikaajalise praktikaga segalepingutele kohaldatava regulatsiooni osas. Euroopa Kohus on otsuses nr C-536/07
3-16-1732 analüüsinud lepingut, mis sisaldas endas nii ehitustööde tellimist, ruumide rentimist kui ka rahastamist. Teisisõnu sisaldas leping mitme erineva lepingu elemente: kinnisasja kasutusse andmist ja ehitamist. Euroopa Kohus leidis, et hinnata tuleb lepingu peamist eesmärki ning kuivõrd lepingu põhiolemus oli seotud ehitustööde riigihankega, siis oli hankijal kohustus korraldada riigihange (C-536/07, p-d 61-62).
16.2.Analoogselt käesolevas haldusasjas esitatud põhjendustega, väitis vastustaja ka vaidlustusmenetluses nr 198-16/-, et Annelinna Gümnaasiumi konkursil osalejad nõustusid asjaoluga, et tegemist ei olnud riigihankega. VAKO on otsuses nr 198-16/- analüüsinud vastustaja poolt esitatud väiteid seoses pakkujate väidetava nõustumisega menetluse liigi osas. VAKO on selgesõnaliselt osutanud, et hankijal on kohustus järgida RHS-i ning seaduses sätestatud tagajärgede saabumist ei välista see kui menetlusosalised ei vaidlustanud konkursi tingimusi enne lepingu sõlmimist.
16.3.RHS § 69 lg 11 p 1 kohaselt on hankeleping tühine kui hankija on jätnud hanketeate esitamata. Puudub vaidlus, et Tartu Linnavalitsus ei ole avaldanud hanketeadet riigihangete registris, mistõttu esineb lepingu tühisuse alus.
16.4.Baltic Restaurants Estonia AS palub mõista Tartu Linnavalitsuselt Baltic Restaurants Estonia AS-i kasuks kaebaja poolt kantud menetluskulud summas 1 635,19 eurot ja märkida kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Tartu Linnavalitsus leidis, et VAKO 16. septembri 2016. a otsus ei ole asjas tõendina kasutatav. Tartu Linnavalitsuse poolt VAKO 16. septembri 2016. a otsuse mittevaidlustamine ei tähenda selles toodud seisukohtadega nõustumist. Tartu linn ei nõustu ka järeldusega nagu oleks Euroopa Kohtu otsuses nr C-536/07 käsitletud asjaolud sarnased käimasoleva vaidluse aluseks olevate asjaoludega. Tartu Linnavalitsus leiab, et kulude väljamõistmine on põhjendamatu või kui kohus peab õigustatuks menetluskulude väljamõistmist, siis palub Tartu linn kulude suurust vähendada.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18.Hinnanud poolte väiteid ja vaadanud läbi haldusasja toimikus, samuti vaidlustusasja toimikus olevad materjalid, leiab kohus, et Tartu linna kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub VAKO seisukohtadega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata.
19.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Tartu Linnavalitsus on korraldanud vaidlusaluse lepingu sõlmimiseks eelläbirääkimistega pakkumise Tartu Hansa Kooli sööklaruumide (asukohaga Anne 63, Tartu) tasuta kasutusse andmiseks. Käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on see, kas Tartu Hansa Kooli sööklaruumide tasuta kasutusse andmise puhul on tegemist riigihankega või mitte. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et konkursi näol ei olnud tegemist riigihankega. Seetõttu on VAKO alusetult lugenud Tartu Hansa Kooli sööklaruumide tasuta kasutamise andmise konkursi riigihankeks ja lühendanud kolmanda isikuga sõlmitud lepingu tähtaega. Baltic Restaurants Estonia AS leiab, et VAKO on põhjendatult lähtunud konkursi eesmärgist ja tuvastanud, et Tartu Linnavalitsus oli kohustatud korraldama toitlustusteenuse tellimiseks riigihanke.
20.VAKO on 18. augusti 2016. a otsuses nr 171-16/- leidnud, et Tartu Linnavalitsusel oli kohustus korraldada Tartu Hansa Kooli õpilastele ja kooli töötajatele toitlustusteenuse tellimiseks riigihange RHS-i alusel ning seda ei saanud asendada pakkumisega kooli sööklaruumide tasuta kasutusse andmiseks. Sellele järeldusele tuli VAKO järgmistel põhjustel:
3-16-1732
20.1.Hoolimata kasutajale lubatud võimalusest kasutada köögiplokki ka toidu valmistamiseks, mis turustatakse või pakutakse väljaspool (kooli) ruume, on Tartu Linnavalitsuse poolt tingimuste alusel lepingu sõlmimiseks korraldatud pakkumise sisuks esmajoones Tartu Hansa Kooli õpilaste toitlustamine ning sellega põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmine Tartu Linnavalitsuse kui Tartu Hansa Kooli pidaja poolt. Tingimustest ja lepingust nähtub üheselt mõistetavalt, et ruumide (tasuta) kasutusse andmine toimub üksnes õpilastele toitlustusteenuse pakkumise tagamiseks ega ole Tartu Linnavalitsuse jaoks esmaseks eesmärgiks.
20.2.RHS-st tulenevalt võib toitlustamine riigihankena toimuda teenuste kontsessiooni andmisena (RHS § 17) või riigihankena lihtsustatud korras tellitava teenuse hankimiseks (RHS § 19). Käesoleval juhul võib lahtiseks jääda küsimus, kas Tartu Hansa Kooli õpilastele toitlustusteenuse hankimise näol on konkreetselt tegemist kontsessiooni andmise või lihtsustatud korras tellitava teenuse hankimisega, kuna mõlemal juhul on täidetud RHS § 117 lg 21 p-s 3 ning RHS § 69 lg-s 11 sätestatud alused.
20.3.Vaidlustusmenetluses esitatud teabe alusel ei ole VAKO-l võimalik tuvastada, kuivõrd kannab pakkuja teenuse osutamisega seotud riski, millest tulenevalt oleks tegemist teenuse kontsessiooniga. Lepingu p-st 5.1.1 tuleneb, et kasutaja on kohustatud toitlustama kõiki selleks soovi avaldanud Tartu Hansa Kooli õpilasi ja töötajaid. Seega võib isikute hulk, kellele toitlustusteenust osutatakse ajas, lepingu täitmise käigus drastiliselt muutuda. Tartu linn tasub iga õpilase kohta 0,12 senti 1.-9. klassi õpilase puhul, ühe osa tasub riik ja ühe osa tasub lapsevanem. Pakkujal võib esineda äririsk, millest tulenevalt on tegemist teenuse kontsessiooniga. Tulenevalt RHS § 17 lg-st 2 toimub teenuse kontsessiooni andmine avatud hankemenetluse või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korras või juhul, kui teenuse eeldatav kogumaksumus on väiksem riigihanke piirmäärast, siis lihthankena. Kõikidel eelnimetatud juhtudel tuleb avaldada hanketeade riigihangete registris.
20.4.Juhul, kui pakkuja ei kanna teenuse osutamisega seotud riski, on toitlustusteenuse osutamisel tegemist riigihankega lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimiseks RHS § 19 mõttes. Lähtudes teada olevatest andmetest nagu õpilaste ja õpetajate arv 2015/2016 õppeaastal, koolilõunate ja – einete maksumusest 2016. a seisuga ning lepingu pikkusest, ületab toitlustusteenuse maksumus lepingu perioodi jooksul ka kõige tagasihoidlikuma arvestuse kohaselt 40 000 eurot, millisel juhul hankija on lihtsustatud korras tellitava teenuse riigihanke puhul kohustatud avaldama RHS §-s 37 sätestatud korras riigihanke aruande.
21.VAKO on 18. augusti 2016. a otsuses nr 171-16/- möönnud, et vaidlustuskomisjon on analoogses asjas 14. juunil 2012 leidnud, et kooli sööklaruumide kasutusse andmine oli õiguspärane, kuid märkis, et VAKO on muutnud seisukohta juhindudes Riigikohtu 8. oktoobri 2012. a määrusest asjas nr 3-3-1-30-12. Viidatud Riigikohtu määruses selgitas halduskolleegium p-s 20, et vaidlustuskomisjoni pädevus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas hankija järgib oma otsustes ja dokumentides riigihangete seadust ja viitab selle sätetele. RHS § 117 lg 1 seab vaidlustuskomisjoni pädevuse sõltuvusse sellest, kas vaidlustatakse hankija tegevust ja kas vaidlustaja tugineb riigihangete seadusele. Hankija tegevuse all tuleb RHS § 117 lg 1 tähenduses mõista hankija poolt riigihanke teostamist RHS § 2 mõttes, sh riigihanke korraldamist sama seaduse § 3 mõttes. Selles kontekstis tehakse hankija tegevus kindlaks riigihanke iseloomulike, st sisuliste tunnuste alusel (RHS § 2 lg 2). Kohtu hinnangul on ainumõeldav, et ebaõige praktika jätkamist ei saa õigustada VAKO varasemate otsustega.
22.Kohus nõustub VAKO-ga, et Tartu Linnavalitsuse poolt tingimuste alusel lepingu sõlmimiseks korraldatud pakkumise sisuks oli esmajoones Tartu Hansa Kooli õpilaste toitlustamine. Nii nähtub
26.aprilli 2016. a korraldusest nr 376 kokkuvõtvalt, et kasutaja kohustub: toitlustama kõiki selleks soovi avaldanud Tartu Hansa Kooli õpilasi ja koolitöötajaid õppepäeva jooksul, vajadusel ka
3-16-1732 koolivaheajal (p 1.2.1.); pakkuma kooli töötajatele koolilõunat ja –einet (p 1.2.2.); tagama õpilastele vabalt ja tasuta piisava koguse joogivee kättesaadavuse (p 1.2.3.); kasutama osa einestamisruumist toitlustamiseks koolipäeva jooksul koolipuhvetina (p 1.2.4.); hankima toitlustusteenuse osutamiseks ettenähtud kooskõlastused, registreeringud ja saama tegevusloa (p 1.2.5.); koostama koolilõuna/eine kahe nädalase menüü, mis toetab tervislikku toitumist ja sisaldab toiduenergia- ja toiteainevajaduse arvestust ja poolfabrikaatide loetelu (p 1.2.6.); kooskõlastama koolilõuna/eine menüü ning riputama menüü einestamisruumi seinale ja kooli kodulehele (p 1.2.7.); arvestama tervislikel põhjustel spetsiaalset toitu vajava lapse puhul kooli, tervishoiutöötaja või lapsevanema soovitusi lapsele toidu valmistamisel (p 1.2.8.); lähtuma koolipuhvetina tegutsedes Terviseameti poolt välja töötatud juhendist „Tervislik koolipuhvet“ (p 1.2.9.); hankima omal kulul toitlustamiseks vajalikud nõud, väikevahendid, köögiseadmed, teenindusleti tehnoloogilised seadmed jm vajaliku, mida ruumidega koos kasutajale kasutamiseks üle ei ole antud (p 1.2.11.); tagama ruumide ning nendes asuvate seadmete ja sisustuse vastavuse kõigile koolisööklale esitatavatele nõuetele (p 1.2.12.); tagama koolilõuna ja –eine pakkumise keskkonnale esitatavate nõuete täitmise (p 1.2.15); täitma kõiki õpilaste koolilõunale ja –einele ning nende valmistamisele ja pakkumisele esitatavaid nõudeid (p 1.2.16); väljastama õppekäigule minevatele õpilastele eelnevalt toidupakid toidupäeva maksumuses (p 1.2.22). Lisaks on korralduse nr 376 p-s 1.3. märgitud, et juhul, kui terve kool läheb remonti ja koolis toitlustusteenust enam ei vajata, leping peatub ja pikeneb kooli remondis olnud aja võrra alates lepingu ettenähtud lõpptähtajast. Seega korralduse tingimusi kogumis ja omavahelises seoses hinnates on selge, et ruumide kasutusse andmine ei olnud linna esmaseks eesmärgiks. Ka 28. juunil 2016 P. Dussmann Eesti OÜ-ga sõlmitud lepingu kohaselt kasutab osaühing ruume koolitoidu valmistamiseks ning pakkumiseks (p 1.2.1.), koolipuhveti pidamiseks (p 1.2.2.) ja klassi- ja koolivälistel õpilasüritustel või kooliga seotud üritustel toitlustamiseks (p 1.2.3.).
23.Kohus nõustub Tartu linnaga, et ruumide kasutusse võtja ülesanneteks oli ka ruumide remontimine, seadmete, ventilatsioonisüsteemi ja rasvapüüdurite hooldamine ja remontimine, seega sisaldas vaidlustatud leping endas nii linnavara tasuta kasutamisse andmist kui ka toitlustusteenuse tellimist. Kuid kohtu hinnangul on ruumide (tasuta) kasutusse andmine toimunud õpilastele toitlustusteenuse tagamiseks. Sellisel juhul ei kohaldu RHS § 14 lg 1 p-s 6 sätestatud erand, mille kohaselt RHS-is sätestatud korda ei ole hankija kohustatud rakendama, kui leping sõlmitakse kinnisasja või sellega seotud õiguste omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks, sõltumata lepingu liigist. Kuigi linnal on õigus Tartu linna eeskirju järgides oma vara tasuta kasutusse anda, ei saa selle varjus toimuda toitlustusteenuse hankimist RHS-i eiravalt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et VAKO on põhjendatult lähtunud konkursi eesmärgist ja tuvastanud, et Tartu Linnavalitsus oli kohustatud korraldama toitlustusteenuse tellimiseks riigihanke.
24.Nõustuda saab Baltic Restaurants Estonia AS-i seisukohaga, et konkursi raames antud kinnitust konkursi tingimustega nõustumise osas, ei saa tõlgendada RHS-i regulatsiooni välistava asjaoluna. Isegi kui kõik pakkumuse esitanud isikud on konkursi tingimustega nõustunud, siis kohalduks ikkagi RHS, kui hankija viib reaalselt läbi RHS-i reguleerimisalasse kuuluvat hanget.
25.Tartu linn leiab, et isegi kui nõustuda VAKO käsitlusega, et tegemist võib olla riigihankega kas teenuse kontsessiooni näol (RHS § 17) või riigihankega lihtsustatud korras tellitava teenuse hankimiseks (RHS § 19), oleks VAKO pidanud jätma vaidlustuse rahuldamata, kuna Tartu Linnavalitsuse poolt läbiviidud konkurss ja selle raames vastuvõetud otsused vastasid riigihanke nõuetele ning on õiguspärased. Kohus selle väitega ei nõustu.
26.Kohtu hinnangul ei ole Tartu Linnavalitsus esitanud läbiviidud konkursi kohta vabatahtlikku teadet RHS § 301 tähenduses, avaldades konkursi info 14 päeva enne pakkumiste esitamise tähtaega
3-16-1732 oma kodulehel. RHS § 301 sätestab, et hankija võib esitada registrile registri veebilehe kaudu vähemalt 14 päeva enne hankelepingu sõlmimist vabatahtliku eelneva avalikustamisteate (edaspidi vabatahtlik teade), kui hankija on jätnud hanketeate esitamata eeldades, et hankelepingu sõlmimine ilma hanketeate eelneva avaldamiseta on sama seaduse kohaselt lubatud. Seega nähtub RHS §-st 301, et ka vabatahtlik teade tuleb esitada riigihangete registrile. Linnavalitsuse kodulehel avaldatud teadet ei saa pidada registrile esitatuks. Pealegi on vabatahtliku teate esitamise võimalus ette nähtud RHS §-des 14, 19 ja 28 reguleeritud juhtudel, seega kui kohaldada saab erandit; hankija soovib tellida teenuse lihtsustatud korras ja hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ei ületa 40 000 eurot; hankijal on õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena.
27.VAKO on õigesti leidnud, et käesoleval juhul võib lahtiseks jääda küsimus, kas Tartu Hansa Kooli õpilastele toitlustusteenuse hankimise näol on konkreetselt tegemist kontsessiooni andmise või lihtsustatud korras tellitava teenuse hankimisega, kuna mõlemal juhul on täidetud RHS § 117 lg 21 p-s 3 ning RHS § 69 lg-s 11 sätestatud alused. RHS § 117 lg 21 p 3 sätestab, et pakkuja või huvitatud isik võib vaidlustada hankelepingu, kui hankija ei ole esitanud hanketeadet ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt samale seadusele lubatud, samuti kui hankija ei ole esitanud vabatahtlikku teadet ega tähtaegselt riigihanke aruannet. RHS § 69 lg 11 p 1 kohaselt on hankeleping tühine, kui hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud.
28.VAKO leidis vaidlustatud 18. augusti 2016. a otsuses, et kuivõrd Tartu Linnavalitsus ei ole korraldanud riigihanget, vaid on sõlminud kolmanda isikuga lepingu ruumide tasuta kasutusse andmiseks, puudub ka riigihanke eeldatav maksumus või maksumus. VAKO, lähtudes olemasolevatest andmetest, leidis kohtu hinnangul õigesti, et ka kõige tagasihoidlikumate arvestuste kohaselt ületab toitlustusteenuse maksumus lepingu perioodi jooksul 40 000 eurot. Vastava maksumuse arvutamisel võttis VAKO põhjendatult aluseks õpilaste ja õpetajate arvu Tartu Hansa Koolis 2015/2016 õppeaastal; koolilõunate ja –einete maksumuse 2016. a seisuga; lepingu pikkuse, mis lepingu p-i 2.3 kohaselt on 5 aastat. Kaebuses halduskohtule ei ole Tartu linn VAKO järeldust riigihanke maksumuse kohta vaidluse alla seadnud. Samuti ei ole Tartu linn Baltic Restaurants Estonia AS-i seisukohale, et järelikult on Tartu linn nõustunud, et teenuste maksumus ületas RHS-is sätestatud piirmäära, oma 5. oktoobri 2016. a vastuses vastu vaielnud.
29.Asjas puudub vaidlus, et Tartu Linnavalitsus ei ole praegusel juhul riigihanke aruannet esitanud. Kaebuse esitaja leiab, et riigihanke aruande esitamata jätmine ei muuda läbiviidud hankemenetlust ja selle tulemusena sõlmitud hankelepingut õigusvastaseks. Kohtu hinnangul on RHS §-s 37 sätestatud riigihanke aruandel suur roll riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamisel. Kohustus, et hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, tuleneb RHS § 3 p-st 2.
30.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata Tartu linna kaebuse VAKO 18. augusti 2016. a otsuse nr 171-16/- tühistamiseks.
31.Kohus palus 31. augusti 2016. a määrusega esitada VAKO-l kohtule vaidlustusotsust nr 171-16/puudutav toimik. VAKO edastas vastava toimiku elektroonselt 5. septembril 2016 ning selle väljatrükid on haldusasja nr 3-16-1732 toimiku lehekülgedel 21-135. Hankija seletuste lisad (tl-d 41113) on RHS § 43 lg 4 alusel konfidentsiaalsed, kuna sisaldavad ärisaladust, ning kohus ei saa seetõttu pakkumuses sisalduvaid täpseid andmeid avaldada. Kohus peab seetõttu vajalikuks kuulutada selles osas menetluse osaliselt kinniseks tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 6.
3-16-1732
32.HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lõike 2 kohaselt võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS § 79 lõikes 1 toodud alustel. HKMS § 79 lg 1 p-i 5 kohaselt on selliseks aluseks ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmise vajadus. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 88 lg 2 teine lause). Kohtu hinnangul praegusel juhul sellist ülekaalukat avalikku huvi ei esine. Seega piirab kohus selles osas kaebaja HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud õigust.
33.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt saab välja mõista vaid kulud, mille kandmise kinnituseks on kohtule esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistetakse välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
34.Otsus tehakse Tartu linna kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kolmas isik ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud. Baltic Restaurants Estonia AS esindaja taotles Tartu Linnavalitsuselt 1635,19 euro välja mõistmist (tl 162p), selgitades, et õigusabikulude eest väljastatud arved nr 20161257 ja 20161329 on tasutud (tl 162). Kohtule on edastatud vastavad kuludokumendid ja kulu tasumist tõendavad dokumendid (tl-d 169-171p). Tartu linn leiab, et kulude väljamõistmine on põhjendamatu või kui kohus peab õigustatuks menetluskulude väljamõistmist, siis palub Tartu linn kulude suurust vähendada. Linnavalitsuse hinnangul kattuvad Baltic Restaurants Estonia AS-i seisukohad suures osas VAKO menetluses esitatud seisukohtadega.
35.Kohus leiab, et kaebusele vastuseks esitatud tekst kattub teatud osas VAKO-le 25. juulil 2016 esitatud vaidlustuse tekstiga. Sellises olukorras tähendaks täies ulatuses Baltic Restaurants Estonia AS-i kulude väljamõistmine sisuliselt kohtueelse vaidemenetluse kulude väljamõistmist, mis ei ole kohtupraktika kohaselt lubatav (Riigikohtu 13. jaanuari 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-76-15, p 12 ja selles viidatud lahendid). Kohus leiab seetõttu, et 1635,19 eurost tuleb välja mõista 1100 eurot.
36.Rahuldamata jääb Baltic Restaurants Estonia AS-i taotlus märkida kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise võimaluse sätestab küll TsMS § 177 lg 4, kuid HKMS ei näe hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist ette. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.