Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 12. oktoober 2016, Tartu 3-15-2752
Haldusasi
OÜ Piiriääre Puhkemaja kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 11. septembri 2015 käskkirja tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 15. veebruari 2016 otsus OÜ Piiriääre Puhkemaja apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Piiriääre Puhkemaja, Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Piiriääre Puhkemaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
15.veebruari 2016 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 11. november 2016.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 11. septembri 2015 käskkirja nr 13-6/1069 p-ga 62 jäeti rahuldamata OÜ Piiriääre Puhkemaja taotlus põllumajandusministri
märtsi 2015 määruse nr 25 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” (määrus nr 25) alusel toetuse saamiseks. Taotluse rahuldamata jätmist põhjendati sellega, et taotlus sai vähem kui 30 hindepunkti (20 hp), mis ei võimaldanud taotlust eelarvevahendite puudumisel rahuldada.
2.2. novembri 2015 vaideotsusega nr 13-30.3/15/473-1 jättis PRIA rahuldamata OÜ Piiriääre Puhkemaja vaide 11. septembri 2015 käskkirja osaliseks tühistamiseks ja taotlust rahuldava otsuse tegemiseks.
3.3. novembril 2015 esitas OÜ Piiriääre Puhkemaja OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles 11. septembri 2015 käskkirja nr 13 6/1069 ja 2. novembri 2015 vaideotsuse nr 13-30.3/15/473-1 tühistamist. Kaebust põhjendati sellega, et PRIA on põhjendamatult tuginenud asjaolule, et kaebaja 2014. aasta majandusaasta aruanne ei olnud äriregistri kaudu
kättesaadav, olukorras, kus tegemist on ilmse veaga taotluse esitamisel ja PRIA ei ole andnud kaebajale võimalust vea kõrvaldamiseks.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
4.Tartu Halduskohtu 15. veebruari 2016 otsusega jäeti OÜ Piiriääre Puhkemaja kaebus rahuldamata.
5.Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust, et kaebaja esitas PRIA-le taotluse toetuse saamiseks 20. aprillil 2015 ja sel päeval oli äriregistrist kättesaadav kaebaja 2013. majandusaasta aruanne. Määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 järgi peavad äriühingust taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded olema taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadavad. E-äriregistri väljavõttega on tõendatud, et taotleja 2014. majandusaasta aruanne oli äriregistrist kättesaadav alates 23. juulist 2015 (kuigi sisestati 20. aprillil 2015), seega 3 kuud määruses sätestatust hiljem.
6.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 8 sätestab, et ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise käigus esitatud taotlust, maksetaotlust ja muud selle seaduse alusel ettenähtud teadet võib muuta, täiendada ja osaliselt või täielikult tagasi võtta Euroopa Liidu määrustes sätestatud juhtudel ja korras. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17. detsembrist 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 art 59 p 6 näeb ette, et komisjoni poolt art 62 lõike 2 punkti h alusel ettenähtud juhtudel võib toetuse- ja maksetaotlusi või muid teatisi ja taotlusi pärast nende esitamist korrigeerida ja kohandada, kui pädev asutus tuvastab ilmseid vigu. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 17. juulist 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega kohaselt on ilmne viga üldjuhul selline viga, mis ei takista taotluse sisulist läbivaatamist.
7.Halduskohus nõustus vastustajaga, et käesoleval juhul ei ole tegemist ilmse veaga taotluses, mille puhul oleks PRIA pidanud HMS § 15 lg 2 kohaselt tegema järelepärimise ning andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Majandusaasta aruannete puudumine äriregistris takistas taotluse sisulist läbivaatamist. Määrus nr 25 rakendussätted, erinevalt varasemast korrast, ei näe ette võimalust majandusaasta n-ö asendamiseks juhul kui äriühingu taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja aruande esitamise tähtaeg ei ole möödunud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8.OÜ Piiriääre Puhkemaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
15.veebruari 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
9.Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti leidnud, et PRIA ei olnud kohustatud kaebajat taotluse puudusest teavitama. PRIA tegi kaebajale järelpäringu, milles soovis taotluse juurde elektrivõrguga liitumise hinna kalkulatsiooni, projekti väljavõtet ehitusprojekti joonistest koos ehitusprojekti seletuskirjaga ning ärakirja maa omandisse kuulumisest. Päringus ei olnud muude puuduste kõrval märgitud, et puudub 2014. majandusaasta aruanne. PRIA peab hindama kõiki dokumente ühtse kogumina ning kohustub dokumendi puudumisel tegema vastava järelpäringu. Puudub igasugune loogika eristada sama taotluse raames ühte dokumenti teisest, lähtudes ainult sellest, et millisele organile oleks taotleja pidanud selle esitama. Kui PRIA oleks viidanud majandusaasta aruande puudumisele koos teiste puudustega, siis taotleja oleks selle puuduse esmajärjekorras kõrvaldanud. Puuduolevad punktid garanteerinuks taotlejale kõrgema koha nimekirjas, mille alusel oleks PRIA toetuse taotlejale määranud.
10.PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
11.Vastustaja on seisukohal, et halduskohus on põhjendatult leidnud, et majandusaasta aruande puudumine äriregistris ei kvalifitseeru ilmseks veaks taotluses, mille esinemisel oleks PRIA pidanud andma kaebajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Majandusaasta aruande puudumine takistas taotluse sisulist läbivaatamist, kusjuures ka puudusele tähelepanu juhtimine ei oleks võimaldanud aruannet tagantjärele, s.o taotluse esitamise hetkeks, äriregistris kättesaadavaks teha. Kuigi äriseadustikust tulenevalt on äriühingul kohustus esitada majandusaasta aruanne äriregistrile kuus kuud pärast majandusaasta lõppu, siis toetuse taotlemisel peab ta arvestama määruses nr 25 sätestatud nõudega majandusaasta aruande varasema esitamise kohta. Määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 mõtteks on välistada majandusaasta aruannetesse muudatuste tegemine pärast taotluste esitamist, s.h majandusnäitajate määruse nõuetele vastavaks kohandamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 15. veebruari 2016 otsus tuleb jätta muutmata ja OÜ Piiriääre Puhkemaja apellatsioonkaebus rahuldamata.
13.Apellatsioonkaebuses tugineb OÜ Piiriääre Puhkemaja jätkuvalt sellele, et 2014. aasta majandusaasta aruande puudumine äriregistris oli kõrvaldatav puudus ja PRIA oli kohustatud andma kaebajale tähtaja selle puuduse kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
14.Haldusmenetluse seaduse § 15 lg 2 näeb haldusorganile, kellele on esitatud puudusega taotlus, tõepoolest ette kohustuse anda taotlejale tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Puuduse kõrvaldamiseks tähtaja andmise vältimatuks eelduseks on aga see, et puuduse laadist tulenevalt saab puuduse kõrvaldada. Kui puudus ei ole kõrvaldatav, siis ei ole tähtaja andmine nõutav ning haldusorgan on õigustatud sõltuvalt asjaoludest puudusega taotluse sisuliselt lahendama või jätma läbi vaatamata.
15.Käesoleval juhul on pooled eri meelt selles, kas maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlemisel sätestab määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 taotlejale tingimuse, mille täitmata jätmise korral oli PRIA kohustatud andma kaebajale tähtaja taotluse nõuetega vastavusse viimiseks. Nimetatud sätte kohaselt peavad äriühingust taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded olema taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadavad. Seega tuleneb määruse nr 25 § 2 lg 2 p-st 8, et toetust taotlev äriühing peab tegema kahe eelneva majandusaasta aruanded äriregistris kättesaadavaks kindlaks ajahetkeks, s.o taotluse esitamise ajaks. Varasemalt maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra sätestanud põllumajandusministri
22.detsembri 2010 määruses nr 119 sarnast tingimust ette ei nähtud. Vastustaja selgitusel on vaidlusaluse sätte otstarbeks välistada majandusaasta aruannetesse muudatuste tegemine, s.h majandusnäitajate muutmine, pärast taotluste esitamist. Kuigi määruse nr 25 seletuskiri sätte otstarvet täpsemalt ei selgita, nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 tuleb tõlgendada selliselt, et see näeb ette majandusaasta aruannete äriregistris kättesaadavaks tegemise kohustuse ning ühtlasi sätestab tingimuse täitmise tähtaja. Olukorras, kus Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme tingimused on sätestatud erinevalt varasemal programmiperioodil (2007-2013) sarnase meetme tingimustest, saab järeldada, et määruse andja eesmärgiks on olnud piirata taotluste hilisemat muutmist ja täiendamist majandusaasta aruannete osas.
16.Ringkonnakohus möönab, et taotluse puuduse kõrvaldamise võimaluse puudumine piirab taotlejate õigusi haldusmenetluses. Samas ei ole see käesoleval juhul põhjustanud kaebaja õiguste rikkumist.
Majandusaasta aruande äriregistris kättesaadavaks tegemine on toiming, mis toob kaasa kestva tagajärje ja selle tagajärje saabumist on taotlejal enne taotluse esitamist võimalik kontrollida. Vaidlusaluse sätte järgi on aruannete kättesaadavaks tegemine toetuse taotluse esitamise ajaks taotleja risk. Sisuliselt on majandusaasta aruande äriregistri kaudu kättesaadavaks tegemise kohustus kvalifitseerivaks tingimuseks toetuse taotlemisel. Kuna toetuse ja selle taotlemise tingimuste kehtestamine on siseriikliku õiguse ülesanne, siis tulenevalt ELÜPS § 67 lg-st 2 oli põllumajandusminister pädev kehtestama toetuse andmise ning kasutamise tingimused ning korra. ELÜPS § 67 lg 3 p-de 6 ja 7 järgi võis põllumajandusministri määruses muu hulgas ette näha taotlusele esitatavad nõuded või taotluse vormi ning taotluse esitamise ja taotluse menetlemise tingimused ning korra. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et vajadus tagada taotlejate võrdne kohtlemine ja taotluste lahendamine mõistliku aja jooksul õigustavad siinjuures taotlejatele majandusaasta aruannete kättesaadavaks tegemiseks tähtaja kehtestamist. Sellega on ühelt poolt välistatud taotluste menetlemise venimine mõnele taotlejale puuduse kõrvaldamiseks tähtaja andmise ning vastavalt ka vastustaja halduskoormuse vähenemise kaudu. Teisalt takistab vaidlusalune tingimus aruannete hilisemat muutmist taotlejale soodsa tulemuse saavutamiseks. Regulatsiooni rangust tasakaalustab aga see, et majandusaasta aruanded esitatakse äriregistri pidajale ning taotleja saab iseseisvalt, vastustaja sekkumiseta, veenduda, et aruanded on nõutaval viisil kättesaadavad enne taotluse esitamist.
17.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et toetuse taotlemise majandusaasta aruande äriregistri kaudu kättesaadavaks tegemata jätmine on Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 preambuli p-s 3 nimetatud ilmne viga taotluses. Kuna määruses nr 25 on aruannete kättesaadavaks tegemisele sätestatud range tähtaeg, siis ei saa olla tegemist juhuga, millel riikliku asutuse heakskiidul on toetusesaajal lubatud parandada toetusetaotlustes avastatud ilmseid vigu. Lisaks määruse nr 25 regulatsioonile viitab riikliku asutuse positsioonile selles küsimuses kaudselt ka see, et vastustaja andis kaebajale tähtaja taotluse täiendamiseks, kuid mitte majandusaasta aruande kättesaadavaks tegemiseks.
18.OÜ Piiriääre Puhkemaja esitatud e-äriregistri väljatrükist nähtuvalt on kaebaja alustanud 2014. aasta majandusaasta aruande sisestamist 20. aprillil 2014, kuid lõplikult on aruanne esitatud alles 23. juulil 2014. Kaebaja enda selgitusel jäi aruanne õigeaegselt esitamata eksituse tõttu. Seega ei olnud aruande esitamine põhimõtteliselt takistatud ja toetuse taotluse esitamise ajaks ei olnud aruanne kättesaadav kaebajast endast lähtuva asjaolu tõttu. Sel põhjusel ei ole alust seisukohaks, et määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 tingimuse kohaldamine kaebaja suhtes olnuks ebaproportsionaalne, kuna tingimuse täitmine olnuks võimatu, ebamõistlikult koormav või sõltunuks kaebaja kontrollile mitteallunud asjaoludest.
19.Kaebaja ei ole esile toonud muid asjaolusid, mis tingiksid vaidlustatud otsuse õigusvastasuse. Ka ringkonnakohtule ei ole selliste asjaolude esinemine äratuntav.
20.Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Tartu Halduskohtu 15. veebruari 2016 otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
21.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt
Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.