Tallinna Halduskohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Elle Kask
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
04.10.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-16-983
Haldusasi
M.L.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 29.04.2016 käskkirja nr 1.3-3/29d „Teenistusest kõrvaldamine distsiplinaarasja menetlemise ajaks“ tühistamiseks.
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: M.L., Lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Janar Urres; Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet, Volitatud esindajad Tiina Prunn, Veronika Isberg, Sandra Raudsepp.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori 21.04.2016 käskkirjaga nr 27d algatati M.L.i suhtes distsiplinaarmenetlus seoses asjaoluga, et PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
patrullitalituse patrullpolitseinik M.L. võib olla teenistuskohustuste täitmisel 2015 ja 2016 aastal, esialgsetel andmetel vähemalt 21.-22.02.2016, 06.03.2016, 07.03.2016, 08.-09.03.2016 09.10.03.2016 töövahetustes, käitunud kindla elukohata ja sotsiaalselt kindlustamata isikutega (n-ö kodutute või asotsiaalsete eluviisidega inimeste) inimväärikust alandaval ja lubamatul viisil: kasutanud väljakutset või juhtumit lahendades ülemäärast füüsilist jõudu ja/või avaldanud sellekohast soovi; valanud neile või nende riietuse peale mistahes vedelikku, võtnud neilt ära kaasasolnud raha ja/või avaldanud sellekohast soovi. M.L.i kahtlustatakse Politsei ja piirvalveseaduse (PPVS) § 86 p-des 1 ja 3 sätestatud distsiplinaarsüütegude - teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine ja vääritu tegu, s.o teenistuses toime pandud süüline tegu, mis on vastuolus ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega, toimepanemises. 27.04.2016 koostas M.L. distsiplinaarmenetluses oma vastuväited. 29.04.2016 PPA peadirektori 29.04.2016 käskkirjaga nr 1.3-3/29d kõrvaldati vaneminspektor M.L. alates 01.05.2016 distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest. 20.05.2016 esitas M.L. Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 29.04.2016 käskkirja nr 1.3-3/29d tühistamiseks. Koos kaebusega esitas M.L. ka esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud käskkirja täitmise peatamiseks. 25.05.2016 kohtumäärusega jättis Tallinna Halduskohus M.L.i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Kaebuse esitaja: Avaliku teenistuse seadus (ATS) § 78 lg 1 kohaselt distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul on õigus kõrvaldada ametnik teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks, kui distsiplinaarsüütegu esialgselt hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule karistusena teenistusest vabastamine. ATS § 75 lg 4 kohaselt distsiplinaarsüüteo eest võib teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. HMS § 4 lg 2 kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Esmalt selgitab kaebaja, et ei ole distsiplinaarrikkumist toime pannud ning ei nõustu esitatud distsiplinaarsüüdistusega. ATS § 78 lg 1 kohaselt on distsiplinaarmenetluse ajaks isiku ametist kõrvaldamise eelduseks prognoos, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule karistusena teenistusest vabastamine. Viimatinimetatu on kõigist võimalikest distsiplinaarkaristustest (PPVS § 88) kõige karmim. ATS § 75 lg 4 kohaselt distsiplinaarsüüteo eest võib teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. 29.04.2016 käskkirjast ei nähtu, kas peadirektor peab uuritavat rikkumist ATS § 75 lg 4 mõttes oluliseks. Sellist analüüsi vaidlustatud käskkirjast ei selgu. Seega ei ole käskkirjas välja selgitatud ametist kõrvaldamise vältimatu eeldus, s.o kas potentsiaalse karistusena on üldse võimalik ja seaduslik teenistusest vabastamist kohaldada. Käskkirjast nähtuvalt prognoosib (on veendumusel) peadirektor kaebaja politseiteenistusest vabastamist põhjusel, et kahtluse all olev käitumine ei saaks mistahes kujul korduda. Käskkirjast puudub analüüs, kas eelkirjeldatud eesmärki oleks võimalik tagada ka kergemaliigilise distsiplinaarkaristusega. Kaebaja hinnangul on see võimalik. Ilma eelkirjeldatud analüüsita on käskkirja esialgne hinnang, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule karistusena teenistusest vabastamine, selgelt puudulik. Järelikult ei ole läbi viidud asjakohast esialgset hinnangut, milline peaks olema eeldatav kaebajale määratav karistus. Isegi, kui oletada, et esialgselt hinnates on põhjendatud eeldada (millega kaebaja ei nõustu), et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse
ametnikule karistusena teenistusest vabastamine, ei ole peadirektor täitnud ATS § 78 lg-st 1 tulenevat kaalumise nõuet. Nimelt sätte kohaselt on karistuse määramise õigust omaval isikul õigus kõrvaldada ametnik teenistusest. Eelnev viitab üheselt, et tegemist on peadirektori kaalutlusotsusega. Käskkirjast ei nähtu, et oleks kaalutud teenistussuhte peatamisega seonduvaid põhjendatud huve. Kaebaja on oma 27.04.2016 vastuväites märkinud, et on politseiametnik, kes tõeliselt armastab oma tööd ning teeb seda hingega, püüdes olla võimalikult korrektne ja kohusetundlik. Teenistusest kõrvaldamisega piiratakse kaebaja õigust vabale eneseteostusele ning võimalust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (PS § 19 ja 29). Kaebaja hinnangul tagab temapoolset korrektset ja väärikat töökohustuste täitmist distsiplinaarmenetluse ajal see, et alates 18.03.2016 on ta rinnakaamera testkasutaja, mis tähendab, et ta kasutab kaamerat väljakutsete lahendamise ajal ning kogu tema tegevus jäädvustatakse nii pildis kui ka helis. Kaebaja hinnangul ei ole eluliselt reaalne, et rinnakaamerat kasutades jätaks ta teenistuskohustusi süüliselt täitmata, täidaks neid mittenõuetekohaselt või käituks vääritult. Samuti on PPA-l võimalik valida kaebaja tööpaariliseks kõrgema astmega ametnik, kes saab paremini jälgida ja kontrollida kaebaja käitumist ja tegutsemist tööpostil sh vajadusel teha märkusi. Kaebajaga sellisest võimalusest distsiplinaarmenetluse algstaadiumis ka räägiti. Nimelt alates 16.04.2016 töötas kaebaja ühes patrulltoimkonnas koos välijuhiga, kes jälgis tema tegevust väljakutsete lahendamisel ning muude tööülesannete täitmisel. Pretensioone välijuht kaebajale ei esitanud. Kaebaja eeldas, et jätkabki oma tööd distsiplinaarmenetluse ajal patrulltoimkonnas koos välijuhiga, kuid kaebajale teadmata põhjustel otsustati tema teenistusest kõrvaldamise kasuks. Asjakohane on seegi, et kaebaja töötab politseiametnikuna 2014. aastast ning senini ei ole tal olnud tööalaseid probleeme ega distsiplinaarkaristusi. Kaebaja hinnangul ei ole vajalik ega proportsionaalne tema teenistusest kõrvaldamine ning sellekohaste kaalutluste puudumise tõttu on käskkiri oluliste diskretsioonivigadega. Riigikohus on juba oma 14.10.2003 otsuses nr 3-3-1-54-03 märkinud, et iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. Kaebaja hinnangul on mõistlik, mõlema poole huvisid arvestav ja tasakaalustav kaebaja jätkamine politseiametnikuna distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et ATS § 78 lg-st 1 tulenevalt kohustunuks peadirektor hindama distsiplinaarsüüte asjaolusid ja selgitama esmalt välja a) kas sellise teo eest on üldse võimalik (kohane) karistusena teenistusest vabastamist kohaldada; b) kas ja millistel põhjustel tuleb eeldatavasti kohaldada rikkumise tuvastamise järgselt distsiplinaarkaristusena just teenistusest vabastamist. Käskkirjas ei ole kumbagi nimetatud nõuetest täidetud. Järgnevalt kohustunuks peadirektor kaaluma, kas vaatamata eelnevale on menetluse ajaks ametist kõrvaldamine vajalik. Selliseid kaalutlusi käskkirjast ei nähtu. Eelnevast järeldub, et käskkiri on motiveerimata ja oluliste kaalutlusvigadega, mis tingib kaebaja hinnangul käskkirja tühistamise.
Vastustaja: Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu. Teenistusest kõrvaldamise käskkirjas on märgitud käskkirja andmise faktiline ja õiguslik alus. Käskkirjas on selgitatud toimepandud rikkumise olemust ja selle tõsidust ning rikkumise tagajärjel määratava karistuse võimalikkust. Vastustaja luges teenistusest kõrvaldamise käskkirjas kirjeldatud kaebaja tegevused, mille osas esitati kaebajale distsiplinaarmenetluses kahtlustus, olulisteks rikkumisteks, mis tõenäoliselt võivad endaga kaasa tuua distsiplinaarkorras teenistusest vabastamise. Seega oli täidetud ATS § 78 lg 1 sätestatud eeldus ametniku teenistusest kõrvaldamise otsustamiseks. Kui ATS § 78 lg-s 1 sätestatud eeldus on täidetud, ei näe nimetatud norm ette kohustuslikke lisakaalutlusi ning nende kajastamist teenistusest kõrvaldamise käskkirjas. Ka läbiviidava distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendid ei anna käesoleval hetkel alust arvata, et kaebaja teenistusest kõrvaldamise põhjused oleksid ära langenud. Vastustaja on seisukohal, et teenistuse kõrvaldamise käskkirjas on täidetud kõik nii ATS-st kui ka HMS-st tulenevad nõuded.
Teenistusest kõrvaldamist kaaluma asudes ei pea distsiplinaarsüüteo toimepanemine olema tõendatud. Teenistusest kõrvaldamisega ei ole otsustatud kaebaja süüküsimust, piisab sellest, kui pädeval isikul on teada olulised faktilised asjaolud toimunu kohta ning tema hinnangul toob sellise teo toimepanemine karistusena kaasa teenistusest vabastamise. Igati põhjendatud on politseiametniku teenistusest kõrvaldamine, kui tema suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus ning teda on põhjust kahtlustada tegevuses, mis näitab üles lugupidamatust abitus seisundis inimeste vastu, mis viitab moraalitusele ja vägivaldsusele. Selle kinnituseks on vastustaja esitanud viidatud kriminaalasjas politseiametnike A.Tenitskaja 29.03.2016, K.Raamat’u 01.04.2016 koostatud tunnistaja ülekuulamise protokollid. Taoline käitumine on politseiametniku puhul absoluutselt välistatud. Antud situatsioonis oli vastustaja kohustatud tagama uute süütegude toimepanemise ärahoidmise. Seega ei saa kaebaja suhtes pidada kohaldatavaid meetmeid ebamõistlikult koormavaks või kaebaja õigusi oluliselt rikkuvaks. Teenistusest kõrvaldamise käskkirjast nähtub uuritava rikkumise olulisus ATS § 75 lg 4 mõttes ja põhjendatud hinnang kaebaja rikkumiste kohta, mida distsiplinaarsüüteona esialgselt hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse kaebajale karistusena teenistusest vabastamine. Distsiplinaarmenetluses on vaadeldavaks perioodiks 2015 ja 2016, seejuures on teenistusest kõrvaldamise käskkirjas märgitud konkreetsetel kuupäevadel toimunud töövahetused, millal vähemalt võib olla toimunud kaebaja poolt toime pandud käskkirjas kirjeldatud rikkumised. Vastustaja rõhutab, et distsiplinaarmenetluse aluseks ei ole olnud üks tegu, vaid mitmel korral toime pandud teod. Teenistuskohustuste rikkumise olulisuse mõiste avatakse ATS § 75 lg 5 ametniku vastu usalduse kaotuse kaudu. Teenistusest kõrvaldamise käskkirjas on selgelt ja arusaadavalt kirjeldatud kaebaja tegevuste kui politseiametnikule täiesti kohatute ja lubamatute tegevuste tõsidus, mille tõttu on kaebaja kaotanud PPA usalduse enda vastu. Teenistuskohustuste rikkumise olulisus väljendub ka selles, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et kaebaja ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuste nõuetekohast täitmist. Ametniku teenistusest kõrvaldamise eesmärgiks on maandada asutuse ülesannete nõuetekohast täitmist ohustavad riskid, mitte uurida distsiplinaarsüüteo asjaolusid, ametniku võimaliku süü suurust ja karistuse proportsionaalsust. Seega ei saa teenistusest kõrvaldamist pidada isiku eneseteostuse õiguse piiramiseks ega tegevusala, elukutse ja töökoha vabalt valimise õiguse piiramiseks, vaid preventiivseks meetmeks, millega seoses isikul saamata jäänud tulu hiljem teenistusest kõrvaldamise aluse äralangemisel kompenseeritakse. ATS eelnõu seletuskiri ja ATS käsiraamat selgitavad teenistusest kõrvaldamise kohta, et vajadus keelata ametnikul teenistusülesandeid täita tuleb eelkõige kõne alla, kui on võimalik prognoosida, et distsiplinaarkaristusena määratakse teenistusest vabastamine. Seega on seaduse kohaselt distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul õigus kõrvaldada ametnik ametist distsiplinaarmenetluse ajaks, kui süütegu algselt hinnates võib järeldada, et distsiplinaarmenetluse läbiviimise tulemusel määratakse ametnikule distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine. Seega asutuse juht peab teenistusest kõrvaldamise otsust tehes kaaluma seda, kas olemasolevad tõendid on sedavõrd kaalukad, et suure tõenäosusega võib juba juurdluse alguses pidada põhjendatuks isiku teenistusest vabastamist, muid kaalutlusi ükski õigusakt ette ei näe. Antud juhul on teenistusest kõrvaldamise käskkirjas üheselt arusaadav peadirektori põhjendus, miks ta kaebaja tegu peab sedavõrd raskeks. Kaalutlusnõue on täidetud. Haldusasjas nr 3-14-437 Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2015 kohtuotsuse punkti 11 kohaselt annab ATS § 78 lg 1 haldusorganile kaalutlusõiguse, kas kõrvaldada ametnik distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest või mitte. Ei ole nõutav ega eeldatav, et haldusorgan peaks distsiplinaarmenetluse algstaadiumis täpselt hindama, kas ametnikule etteheidetav õigusvastane tegu pandi toime ja kui suur on isiku süü. Piisab, kui ametiasutuse käsutuses on piisavalt andmeid, et toime võib olla pandud oluline rikkumine ja asutuse praktikale tuginevalt võib sellelaadne distsiplinaarsüütegu, kui selle süüline toimepanemine tõendamist leiab, tuua kaasa distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et PPA peadirektori 29.04.2016 käskkiri nr 29d „Teenistusest kõrvaldamine distsiplinaarasja menetlemise ajaks“ on õiguspärane, põhjendatud ja proportsionaalne.
Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinik M.L.i teenistusest kõrvaldamine distsiplinaarasja menetlemise ajaks on õiguspärane või mitte. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori 21.04.2016 käskkirjaga nr 27d algatati M.L.i suhtes distsiplinaarmenetlus. PPA peadirektori 29.04.2016 käskkirjaga nr 1.3-3/29d kõrvaldati PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politsejaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinik, vaneminspektor M.L. alates 01.05.2016 distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest, makstes teenistusest kõrvaldatud ametnikule ühes kuus 60% ametniku keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui Töölepingu seaduse § 29 lg-s 5 kehtestatud töötasu alammäär. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 78 on sätestatud teenistusest kõrvaldamine distsiplinaarasja menetluse ajaks, mille lg 1 kohaselt distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul on õigus kõrvaldada ametnik teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks, kui distsiplinaarsüütegu esialgselt hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule karistusena teenistusest vabastamine. ATS § 78 lg 2 nõuab teenistusest kõrvaldamise vormistamist haldusaktiga. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et ajal, kui ametnik on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teenistusest kõrvaldatud, makstakse talle ühes kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Kohus nõustub kaebajaga, et teenistusest kõrvaldamine distsiplinaarasja menetluse ajaks on PPA peadirektori diskretsiooniotsus. Vastavalt ATS § 78 lg-le 2 ametniku teenistusest kõrvaldamine vormistatakse haldusaktina. Haldusmenetluse seadus (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti põhjendamise nõue on sätestatud HMS §-s 56, mille lg 2 ütleb, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kaebaja pool väidab, et PPA peadirektor ei ole täitnud ATS § 78 lg-st 1 tulenevat kaalumise nõuet, käskkirjast ei nähtu, et oleks kaalutud teenistussuhte peatamisega seonduvaid põhjendatud huve. Kaebaja hinnangul ei ole vajalik ega proportsionaalne tema teenistusest kõrvaldamine ning sellekohaste kaalutluste puudumise tõttu on käskkiri oluliste diskretsioonivigadega. Kohus ei nõustu kaebaja poolt väidetuga. Kaevatavas käskkirjas on toodud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohus nõustub vastustajaga, et käskkirjas on selgitatud toimepandud rikkumise olemust ja selle tõsidust ning rikkumise tagajärjel määratava karistuse võimalikkust. Vastustaja luges teenistusest kõrvaldamise käskkirjas kirjeldatud kaebaja tegevused, mille osas esitati kaebajale distsiplinaarmenetluses kahtlustus, olulisteks rikkumisteks, mis tõenäoliselt võivad endaga kaasa tuua distsiplinaarkorras teenistusest vabastamise, seega oli täidetud ATS § 78 lg 1 sätestatud eeldus ametniku teenistusest kõrvaldamise otsustamiseks ning kui ATS § 78 lg-s 1 sätestatud eeldus on täidetud, ei näe nimetatud norm ette kohustuslikke lisakaalutlusi ning nende kajastamist teenistusest kõrvaldamise käskkirjas.
Vastustaja kinnitusel läbiviidava distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendid ei anna käesoleval hetkel alust arvata, et kaebaja teenistusest kõrvaldamise põhjused oleksid ära langenud. Kohus märgib, et teenistusest kõrvaldamist kaaludes ei pea distsiplinaarsüüteo toimepanemine olema tõendatud. Teenistusest kõrvaldamisega ei otsustata isiku süüküsimust, piisab vaid sellest, kui tööandjal on teada olulised faktilised asjaolud toimunu kohta ning pädeva isiku poolt hinnatuna võib sellise teo toimepanemine karistusena kaasa tuua teenistusest vabastamise. Kohus nõustub vastustajaga, et põhjendatud on politseiametniku teenistusest kõrvaldamine, kui tema suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus ning teda on põhjust kahtlustada tegevuses, mis näitab üles lugupidamatust abitus seisundis inimeste vastu, mis viitab moraalitusele ja vägivaldsusele. ATS § 75 lg 4 ütleb, et distsiplinaarsüüteo eest võib teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline ning lg 5 täpsustab, et teenistuskohustuste rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist. Vaidlustatud teenistusest kõrvaldamise käskkirjas on välja toodud rikkumise olulisus ATS § 75 lg 4 mõttes ning seisukoht kaebaja rikkumiste kohta, mida distsiplinaarsüüteona hinnates annab alust eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel võib määrata kaebajale karistusena teenistusest vabastamise. Kohus nõustub vastustajaga, et ametniku teenistusest kõrvaldamise eesmärgiks on maandada asutuse ülesannete nõuetekohast täitmist ohustavad riskid, mitte uurida distsiplinaarsüüteo asjaolusid, ametniku võimaliku süü suurust ja karistuse proportsionaalsust. Teenistusest kõrvaldamise käskkirjas on selgelt ja arusaadavalt kirjeldatud kaebaja tegevust kui politseiametnikule kohatut ja lubamatut, mille tõttu on kaebuse esitaja kaotanud vastustaja usalduse. Kohus ei hakka vaidlustatud käskkirjas toodud asjaolusid üle kordama. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamatus (lk 245) ning Avaliku teenistuse seaduse eelnõu seletuskirjas (lk 53) on antud selgitused teenistusest kõrvaldamise kohta, millest tulenevalt vajadus keelata ametnikul teenistusülesandeid täita tuleb eelkõige kõne alla siis, kui on võimalik prognoosida, et distsiplinaarkaristusena määratakse teenistusest vabastamine. Distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul on alust kõrvaldada ametnik ametist distsiplinaarmenetluse ajaks, kui süütegu algselt hinnates võib järeldada, et distsiplinaarmenetluse läbiviimise tulemusel määratakse ametnikule distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine. Seega tööandja peab teenistusest kõrvaldamise otsust tehes hindama, kas kogutud tõendid on sedavõrd kaalukad, et suure tõenäosusega võib distsiplinaarmenetlust läbi viies eeldada kohaldatavaks distsiplinaarkaristuseks isiku teenistusest vabastamise. Vaieldavas teenistusest kõrvaldamise käskkirjas on toodud PPA juhi selgitused, miks ta kaebaja rikkumist peab oluliseks, mida kohus ei hakka üle kordama. ATS § 78 lg 1 annab haldusorganile kaalutlusõiguse, kas kõrvaldada ametnik distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest või mitte. Sellisel juhul asutuse juht ei pea distsiplinaarmenetluse algstaadiumis hindama ametniku süü küsimust. Kohus nõustub vastustajaga, et piisab sellest, kui ametiasutuse käsutuses on piisavalt andmeid selle kohta, et toime võib olla pandud oluline rikkumine ning kui selle süüline toimepanemine tõendamist leiab, võib see kaasa tuua distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise. Kohus asub kokkuvõtvalt seisukohale, et PPA peadirektori 29.04.2016 käskkiri nr 29d „Teenistusest kõrvaldamine distsiplinaarasja menetlemise ajaks“ on põhjendatud ja proportsionaalne ehk kaalutlusvigadeta ning patrullpolitseinik M.L.i teenistusest kõrvaldamine distsiplinaarasja menetlemise ajaks ei ole õigusvastane. Seega puudub alus õiguspärase haldusakti tühistamiseks.
Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.