Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1761
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 23.03.2015 otsuse nr K92605/2 ja 22.06.2015 vaideotsuse nr 1.1.-10/50 tühistamiseks osas, milles pensioni arvutamise aluseks on võetud ametipalk
eurot ja Sotsiaalkindlustusameti uueks otsustamiseks kohustamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja pensioni arvutamise aluseks olevate andmete uueks esitamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Aare Hõbe
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.02.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinna Halduskohtu 08.02.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-1761 muutmata ja XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
Apellandi apellatsiooniastme menetluskulud jätta tema endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2016. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-15-1761 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras 28.02.2011 XX-le politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) alusel politseiametniku pensioni 557,87 eurot, mille arvutamisel võeti aluseks 743,81 euro suurune ametipalk (isiku viimane ametikoht, s.o komissari teenistusastmega jälitusametniku ametikoht, diferentseeritud palgamäär 649,22 eurot 7. palgaastme järgi ja teenistusastmetasu 94,59 eurot üleminspektori teenistusastme eest).
2.Riigikohtu üldkogu tunnistas 06.01.2015 otsusega asjas nr 3-4-1-18-14 PPVS § 106 lg 1 ning PPVS muutmise seaduse § 1 p 4 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks osas, milles need ei võimaldanud politseinikele, kes pensioneerusid perioodil 01.01.2010–31.12.2012, määratud vanaduspensione tõsta lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseiametnike ametipalkadest. Riigikohtu üldkogu otsusest tulenevalt edastas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 17.02.2015 SKA-le 01.01.2010–31.12.2012 pensioneerunud isikute nimekirja koos andmetega, milline oleks olnud 01.01.2013 nende politseiametnike ametikohale vastav põhitöö, põhitööle vastav palgaaste, palgamäär ja teenistusastmetasu ning muud ametipalga hulka arvatavad palgaosad (diferentseerimised).
3.Sotsiaalkindlustusameti 23.03.2015 otsuse nr K92605/7 kohaselt on XX pensioni arvutamise aluseks vastavalt PPVS §-le 100 viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär ja teenistusastme tasu 836 eurot ning pensioni suurus alates 01.01.2013 on 627 eurot kuus.
4.Sotsiaalkindlustusamet jättis 22.06.2015 vaideotsusega nr 1.1-10/50 XX vaide rahuldamata. Riigikohtu üldkogu otsuse kohaselt tuli perioodil 01.01.2010–31.12.2012 pensioneerunud politseiametniku pension ümber arvutada lähtuvalt 01.01.2013 sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest, mitte lähtuvalt pensioni määramisel aluseks olnud palgaastmest (mis XX puhul oli 7. palgaaste). PPA 17.02.2015 kirjas nr 1.9-3/338-1 esitatud andmete järgi on XX pensionile jäämisel valitud ametikohale vastav palk 836 eurot.
5.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 23.03.2015 otsuse nr K92605/2 ja 22.06.2015 vaideotsuse nr 1.1.-10/50 tühistamiseks osas, milles pensioni arvutamise aluseks on võetud ametipalk 836 eurot ja SKA kohustamiseks otsustada asi uuesti, samuti PPA 17.02.2015 teatise õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustamiseks esitada uuesti pensioni arvutamise aluseks olevad andmed. Kaebaja pensioni ümberarvutamisel tuleb aluseks võtta 01.01.2013 kehtinud 7. palgaaste palgamääraga 932 eurot ja komissari teenistusastmetasu 43 eurot, sest 2011. aastal esitas PPA SKA-le pensioni vormistamiseks teatise ametipalga kohta, kus tema palgamäär vastas 7. palgaastmele. Kuna pension määrati 7. palgaastmest, tuleb ka pensioni ümberarvutamisel lähtuda samast palgaastmest. Kuna pensioni ümberarvutamine toimus 5. ehk madalama palgaastme alusel, rikkus see kaebaja õiguspärast ootust. Palgaastmete muutumisel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu.
6.Sotsiaalkindlustusamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
2(6)
3-15-1761 Riigikohtu otsusest ei tulenenud kohustust arvutada politseiametnike pensionid 01.01.2013 ümber lähtuvalt pensioni määramisel aluseks olnud palgaastmest, vaid lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest seisuga 01.01.2013. Kaebaja pensioni määramise aluseks oli 7. palgaaste. PPA kirjast nähtuvalt vastab tema poolt pensioni vormistamiseks valitud ametikoha põhitöö järgsele palgaastmele 01.01.2013 sarnast tööd tegeva politseiametniku 5. palgaaste. SKA-l puudub pädevus hinnata 01.01.2013 kehtinud palgaastmete vastavust varasemalt kehtinud palgaastmetele ning seda, milliste palgaastmetega politseiametnikud tegid sarnast tööd seisuga 01.01.2013 ja enne seda.
7.Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kaebaja töötas kuni 28.02.2011 jälitusametniku ametikohal, mis viidi PPA-s tehtavate tööde hindamise ning struktuuri ja ametikohtade muutmise käigus vastavusse uurija ametikohaga (põhitöö nr 373). Vastavalt PPA peadirektori 25.01.2013 käskkirjaga nr 29 (jõustus 01.01.2013) kinnitatud PPA palgajuhendi lisale 1 „Politseiametnike põhitöödele vastavad palgaastmed“ oli uurija (põhitöö 373) ametikohale kehtestatud 5. palgaaste. Kui kaebaja oleks jätkanud teenistust seniste teenistusülesannetega ehk uurija ametikohal ka pärast 28.02.2011, siis oleks sarnaselt teiste teenistuses olevate uurijatega kehtestatud talle alates 01.01.2013 palk
5.palgaastme järgi, mitte 7. palgaastme järgi. 01.01.2012 korrastati PPA palgasüsteemi ja 01.01.2013 viidi kõikide PPA politseiametnike palgaastmed vastavusse nende ametikoha põhitööle kehtestatud palgaastmetega. Sellest tulenevalt ja kooskõlas PPA palgajuhendiga ning Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrusega nr 7 „Politseiametnike töötasustamine 2013. aastal“ oleks uurijana töötamisel olnud XX ametipalk 01.01.2013 seisuga 5. palgaastme järgi 836 eurot, sh 5. palgaastmele vastav kuupalgamäär 801 eurot ja teenistusastmetasu 35 eurot üleminspektori teenistusastme eest.
8.Tallinna Halduskohus jättis 08.02.2016 otsusega XX kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised. Kaebaja pensioneerumise ajal kehtinud PPVS § 100 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või teenistuse 5 viimase aasta hulgast valitud temale soodsaim palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja teenistusastmetasu, mis on määratud pensioni määramise hetkel oleva teenistusastme alusel. Sarnase põhimõtte näeb ette ka hetkel kehtiv PPVS § 100 lg 1. Riigikohtu 06.01.2015 otsuse asjas nr 3-4-1-18-14 resolutsioonis on sõnaselgelt märgitud, et kehtinud seadus oli põhiseadusevastane osas, mille kohaselt ei olnud võimalik pensioni määramisel arvestada politseinike ametipalka, kes tegid sarnast tööd. Kaebaja valis pensioni arvutamisel aluseks võetavaks ametikohaks jälitusametniku ametikoha. PPA 29.12.2011 käskkirjaga nr 1038-p on sätestatud PPA teenistujate ametinimetuste ja ametikoha struktuuris paiknemise muutmine ja määratud põhitöö. See käskkiri tugineb PPVS § 1198 lg-tele 1–3, PPA põhimääruse § 10 lg-le 3 ja PPA 15.12.2011 käskkirjale nr 446 „Politsei- ja Piirivalveameti teenistujate põhitööde ning nende liigituse ja kirjelduste kinnitamine“. Kuigi kaebaja ei olnud selle käskkirja andmise ajal enam teenistuses, nähtub käskkirja lisast järjekindlalt, et senise jälitusametniku ametinimetusega politseiametnikud nimetati uurijateks (põhitöö nr 373). Uurija ametikoha palgaastmeks on PPA peadirektori 25.01.2013 käskkirjaga nr 1.1-1/29 kinnitatud PPA palgajuhendi lisa 1 järgi 5. aste. Kui kaebaja oleks jälitusametnikuna jätkanud kuni uute ametinimetuste kehtestamiseni, olnuks eelduslikult ka tema uueks ametinimetuseks uurija ning palgaastmeks 5, mitte 7. Eelnevast ilmneb, et kaebaja pension tuli ümber arvutada uurija ametikohale vastava palgaastme järgi.
3(6)
3-15-1761 Kaebaja ei ole tõstatanud vaidlust sellest, et senise jälitusametniku ametinimetusega ametnike töö võrdluse tulemusena peetakse neid sama töö tegijateks uurijatega. Kaebaja pensioni määramisel on aluseks olnud üleminspektori teenistusastmetasu. Ei ole alust selle asendamiseks komissari teenistusastmetasuga. PPVS § 100 lg 1 p 2 kohaselt on pensioni arvutamisel aluseks politseiametniku viimasele teenistusastmele vastav teenistusastmetasu. Seega on pension arvutatud õigesti ümber 5. palgaastme järgi, arvestades üleminspektori teenistusastmetasu.
9.XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Pension tuleb pensionäri õiguspärase ootuse kohaselt ümber arvestada palgaastme järgi, millelt isik pensionile läks. Arusaamatuks jääb, miks on varasem jälitusametniku töö nüüdsest võrdsustatav uurija tööga. PPA pole põhjendanud, miks on pärast palgaastmete ühtlustamist uurija palgaastmeks senise 7. astme asemel 5. aste. Palgaastme oluline muutumine viitab sellele, et tegemist pole võrreldavate töödega. Jälitusametniku varasemale tööle vastab enam PPA 29.12.2011 käskkirja nr 1038p lisas 1 märgitud tööliin kriminaalteave ja jälitustegevus, mille all on põhitöö nimetusena toodud vanemkriminaalametnik (7. palgaaste). Pärast pensionile jäämist palgaastmestikus tehtavad ümberkorraldused ei tohi halvendada isiku olukorda tagasiulatuvalt. Palgaastmestiku muutumise korral tulnuks anda kaebajale võimalus teha uuesti PPVS § 100 lg-s 1 sätestatud valik.
10.Sotsiaalkindlustusamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb halduskohtus esitatud vastuväidete juurde ja nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega.
11.Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 2012. aastal, pärast seda, kui oli toimunud ametikohtade hindamine ja võeti kasutusele uued põhitööd, viidi senised ametikohad vastavusse uute põhitöödega. Uus põhitöö sõltus ametniku senistest tööülesannetest, haridusest ja oskustest. Kaebajal ei oleks olnud võimalik asuda tööle vanemkriminaalametniku (põhitöö 359) või vanemuurija (põhitöö 374) ametikohale, kuna ta ei vastanud nende ametikohtade nõuetele. Põhitöödele 359 ja 374 kehtib kõrghariduse nõue, kaebajal on Tallinna Miilitsa Erikeskkoolis omandatud keskeriharidus. Kaebajal puudus ka eesti keele oskus. Seadusandja ei ole ette näinud võimalust, et kord pensioni aluseks valitud ametikohta saaks hiljem muuta. PPVS § 106 sätestab, et pensioneid ümber ei arvutata ja § 105 kohaselt määratakse pension eluajaks. Kuni 31.12.2009 kehtinud politseiteenistuse seaduse (PolTS) § 211 lg-d 5 ja 8 sätestasid, et pension määratakse eluajaks ja ümberarvutamine toimub vaid palgamäärade muutumisel. Kaebajal oli 2011. aastal pensionile minnes võimalik valida pensioni arvutamise aluseks olev ametikoht teenistuse viimase viie aasta hulgast, mille hulka jäi töötamine nii PPVS kui PolTS alusel. Erinevus seisnes aga selles, et PolTS alusel arvutatud pensionit ümber ei arvutatud, üksnes indekseeriti (PPVS § 100 lg 2 ja 117 lg 7), samas kui PPVS alusel määratud pension arvutati ümber, kui muutus selle aluseks oleva ametikoha palgamäär või teenistusastmetasu (PPVS § 106 lg 1). Alates 01.01.2013 seadus muutus ja indekseerima hakati ka PPVS alusel 4(6)
3-15-1761 määratud pensione. Kui kaebajal oleks selline teadmine olnud juba pensionile jäädes, siis ei saa välistada, et ta oleks valinud pensioni arvutamise aluseks teise ametikoha. Kui kaebaja esitab taotluse valida pensioni arvutamise aluseks teine ametipalk (01.03.2006–28.02.2007 Jõhvi kriminaaltalituse politseijuhtivinspektori ametikoht), siis saab PPA väljastada uue teatise. Seda, kas uue teatise alusel on võimalik pension määrata, saab otsustada SKA.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.XX oli sarnases olukorras nagu kaebaja kohtuasjas, milles tehtud Riigikohtu üldkogu 06.01.2015 otsusega tunnistati põhiseadusevastaseks õigusnormid, mis ei võimaldanud politseinikele, kes pensioneerusid perioodil 01.01.2010–31.12.2012, määratud vanaduspensione tõsta lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseiametnike ametipalkadest. Mõlemad kaebajad töötasid PPA jälitusametnikuna (7. palgaaste). Riigikohus tuvastas otsuse p-s 57.3, et kui kaebaja oleks pensioneerunud pärast 01.01.2013, oleks talle määratud pension lähtuvalt 5. palgaastmest (kaebaja ametiga sarnast tööd tegevad politseinikud nimetati alates 01.01.2013 uurija ametikohale). Järelikult saab Riigikohtu otsuses väljendatud seisukohti kohaldada ka praeguses asjas. PPA toob oma 06.09.2016 vastuses kohtunõudele asjakohaselt esile, et kaebajat ei oleks saanud PPA teenistusse jätmise korral nimetada ametikohtadele, mida ta on välja toonud apellatsioonkaebuses. Nimelt ei vasta ta oma hariduse ja keeleoskuse poolest põhitöödel 359 ja 374 (7. palgaaste) kehtivatele nõuetele. Isikul ei saa olla õiguspärast ootust, et palgakorralduse, sh palgaastmete olulise reformi korral võrdsustataks tema varasem ametikoht sama palgaastmega ametikohaga ainuüksi seetõttu, et nad kannavad formaalselt sama numbrit, ehkki uued palgaastmed on oluliselt erinevad, olemata ametikohale esitatavate nõuete poolest võrreldavad varem kehtinud palgaastmetega. Halduskohus on õigesti osutanud, et Riigikohtu üldkogu 06.01.2015 otsuse resolutsiooni kohaselt tuleb pensioneerunud politseinikke (s.o ka kaebajat) võrrelda „sarnast tööd tegevate“ politseinikega ja nende ametipalkadega 01.01.2013. Ametikohtade sisuline (mitte palgaastmete numbrite) võrdlus on läbi viidud ka Riigikohtu otsuse põhjenduste eespool osundatud p-s 57.3. Apellant märgib iseenesest küll õigesti, et pärast pensionile jäämist palgaastmetes tehtavad ümberkorraldused ei tohi halvendada isiku olukorda tagasiulatuvalt, kuid praegusel juhul pole kaebaja olukord halvenenud, vaid SKA 23.03.2015 otsusega nr K92605/7 on tema pensioni pärast 01.01.2013 suurendatud.
14.Seoses apellandi väidetega, mis puudutavad PPVS § 100 lg-s 1 sätestatud valiku uuesti tegemist, märgib ringkonnakohus, et pensioni arvutamise ametipalga kohta valiku tegemiseks peab isik ise tegema tahteavalduse. PPA 17.02.2015 teatise ega SKA otsuste tegemise ajaks ei olnud kaebaja esitanud tahteavaldust muuta oma varasemat soovi valida pensioni arvutamise ametipalgaks viimase ametikoha ametipalk. PPA on 06.09.2016 vastuses kohtunõudele märkinud, et on kaebaja avalduse korral nõus edastama SKA-le uue teatise. Küsimus, kas SKA peaks võimaliku uue teatise alusel määrama pensioni suuremas määras, väljub praeguse kohtuasja piiridest.
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellandi menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. SKA ja PPA ei ole esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. 5(6)
3-15-1761 /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.