XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.07.2017 otsuse nr 92605 tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.12.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.12.2017 otsus haldusasjas nr 3-17-2025 muutmata.
2.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.10.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-17-2025 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Alates 28.02.2011 määrati XX-le politseiametniku väljateenitud aastate pension tema viimase ametikoha ametipalga alusel. Sotsiaalkindlustusamet arvutas pensioni ümber 23.03.2015 otsusega nr K92605/2, lähtudes Riigikohtu otsusest nr 3-4-1-18-14 ning võttes aluseks XX viimasele ametikoha palgaastmele vastava palgamäära ja teenistusastmetasu (kokku 836 eurot). XX vaidlustas selle otsuse halduskohtus, kuid kaebus jäi rahuldamata (haldusasi nr 3-15-1761). XX esitas 01.06.2017 Sotsiaalkindlustusametile taotluse maksta talle politseiametniku väljateenitud aastate pensioni, lähtudes mitte tema viimase ametikoha ametipalgast, vaid teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaimast ametipalgast, milleks oli talle 2006. aastal kehtestatud 4. palgaastmele vastav palgamäär 679,19 eurot ja selle lisandunud jälitustegevuse teostamise lisatasu 202,86 eurot (kokku 879,05 eurot). Sotsiaalkindlustusamet jättis 14.07.2017 otsusega nr 92605 XX 01.06.2017 taotluse rahuldamata, leides, et politsei ja piirivalve seadus (PPVS) ei näe ette võimalust valida pensioni ümberarvestamiseks uut palka.
2.XX palus kaebuses Sotsiaalkindlustusameti 14.07.2017 otsuse tühistamist ning vastustajat uue otsuse tegemiseks kohustamist. Otsuses ei ole viidatud ühelegi PPVS sättele, mis keelaks pensioni ümberarvestamise. Kaebaja esitas vastustajale Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 13.04.2017 teatise, mille järgi oli kaebaja soodsaimaks ametipalgaks 879,05 eurot. Vastustaja pidi pensioni ümberarvestamisel sellest lähtuma. Vastav õiguslik alus tuleneb PPVS §-st 106. Vastupidise tõlgenduse korral on PPVS § 104 lg 1 p 1, § 105 lg 1 ja § 106 vastuolus põhiseadusega. Pärast palgasüsteemi muutmist 2013. aastal peab olema võimalik uuesti valida, millise palga alusel pensioni arvestada, sest muidu koheldakse kaebajat ebavõrdselt nende isikutega, kelle suhtes palgasüsteemi ei muudetud.
3.Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebajale on alates 01.01.2013 määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension PPA poolt esitatud andmete alusel, mille kohaselt oli kaebaja valinud pensioni arvestamise aluseks uurija ametikohale vastava ametipalga. Ametikohta, mille ametipalk võetakse pensioni suuruse arvutamise aluseks, saab valida pensioni määramisel ning PPVS § 106 ei sätesta juba määratud pensioni ümberarvutamise aluseks oleva ametikoha ja ametipalga uuesti valimist. Ainus erand sellest tuleneb Riigikohtu otsusest nr 3-4-1-18-14, mille kohaselt tuli aastatel 2010-2012 pensioneerunud politseiametnike pensionid enne PPVS § 106 lg-s 1 sätestatud indekseerimise rakendamist ümber arvutada lähtuvalt 01.01.2013 sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest. Kaebaja pidi juba pensionile jäädes teadma, et tal on soodsaim valida pension 2006. a ametipalga järgi.
4.Tallinna Halduskohus jättis 08.12.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. PPVS § 100 lg 1 kohaselt arvutatakse politseiametniku pensioni suurus lähtuvalt tema viimase ametikoha palgaastmele vastavast palgamäärast või diferentseeritud palgamäärast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaimast palgamäärast või diferentseeritud palgamäärast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja tema viimasele teenistusastmele 2(4)
3-17-2025 vastavast teenistusastmetasust. Valiku, milline palk pensioni suuruse arvutamise aluseks võetakse, teeb pensioni saamiseks õigustatud politseiametnik ise. PPVS § 104 lg 1 p 1 ja § 105 lg 1 järgi määratakse pension eluajaks. Otsuse tegemisel määratakse politseiametniku valikust lähtudes edaspidiseks siduvalt pensioni arvutamise ametipalk. PPVS ei võimalda valikut hiljem muuta. Keeld tuleneb lubava normi puudumisest. Kaebaja soov, et tema pensioni hakataks arvutama mitte viimase ametipalga järgi (millise valiku tegi ta enne pensioni määramist), vaid talle soodsaima ametipalga järgi, ei ole käsitatav soovina pensioni ümberarvutamiseks PPVS § 106 tähenduses, mistõttu ei saa lähtuda Riigikohtu otsusest nr 3-4-1-18-14. Pensioni indekseerimisel ning pensioni ümberarvutamisel palgamäära muutumise tõttu ei toimu pensioni määramise aluseks oleva ametipalga muutmist. Riigikohtu otsusest ei tulene, et aastatel 2010-2012 pensionile jäänud politseiametnikud oleksid pidanud saama uuesti valida, millisest palgast pensioni arvutamisel lähtutakse. Vastustaja ei pidanud kaebaja pensioni määramise otsust muutma PPA 13.04.2017 teatise pärast, kust nähtub, milline oli kaebaja jaoks soodsaim palk kaebaja viimase teenistusaasta jooksul. PPA teatis on käsitatav tõendina kaebaja palgatingimuste ja teenistusstaaži kohta. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Rikkumisega oleks tegemist juhul, kui teatud politseiametnikud saaksid ametipalga osas tehtud valikut muuta. Võrdse kohtlemise nõue ei kaitse isikuid mingisuguste asjaolude hilisema muutumise eest. Isegi juhul, kui kaebajal on õigus selles, et pensionile jäämise ajal (2011. a veebruaris) oli tema jaoks kõige soodsam valida pensioni arvutamise ametipalgaks viimane ametipalk, kuid 01.01.2013 seisuga oleks soodsaim lähtuda 2006. aastal saadud politseijuhtivinspektori diferentseeritud ametipalgast, ei anna see õigust nõuda pensioni arvutamise aluse muutmist. Võrdse kohtlemise põhimõte ei nõua, et politseiametniku väljateenitud aastate pension arvutataks ümber igal ajahetkel talle kõige soodsamal moel. PPA-l on õigus palgasüsteemi muuta selliselt, et erinevate ametikohtade palgamäärade proportsionaalne erinevus muutub.
5.XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 08.12.2017 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohtuotsuses puudub põhjendus, miks peab lähtuma seisukohast, et kuna puudub lubav norm, siis on vastav tegevus keelatud. Lähtuda tuleks eeldusest, et kui keelunorm puudub, on tegevus lubatud. Riigikohtu otsus nr 3-4-1-18-14 näitas, et juba määratud pensioni ümberarvestus on võimalik. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ei ole kaebaja soov võrreldav eelnimetatud Riigikohtu otsuses kajastatud olukorraga. Halduskohus vaatles võrdse kohtlemise rikkumist liiga kitsalt. Kui riik muutis palgasüsteemi ja selle tulemusena kellegi jaoks soodsaim ametipalk muutus, kuid teiste jaoks mitte, on tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Kaebajal puudus pensioneerumisel võimalus teha õige valik.
6.Sotsiaalkindlustusamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.
3(4)
3-17-2025
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik, ringkonnakohus nõustub selle põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Põhimõte, mille kohaselt see, mis pole lubatud, on keelatud, on omane avalikule õigusele. Ka sotsiaalkindlustusõigus kuulub avaliku õiguse valdkonda. Pensioni ümberarvutamise alused peavad tulenema seadusest. PPVS § 106 näeb ette üksnes indekseerimise. Puudub norm, mis võimaldab taotleda pensioni muutmist pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametipalga muutmise teel. PPVS § 100 lg-s 1 sätestatud pensioni suuruse arvutamise aluse valib pensionit taotlev politseiametnik ise. Seadus ei näe ette, et rakendada tuleks igal juhul teenistuse viie viimase aasta soodsaimat palgamäära. Kaebaja soovis pensioni arvestamist viimase ametikoha ametipalga alusel. Seejuures ei ole kaebaja ümber lükanud vastustaja väidet, et PPA 03.07.2017 vastuse (tl 17) kohaselt oli juba 2011. aastal, mil kaebaja pensionile jäi, tema 2006. aasta palgamäär viimase ametikoha palgamäärast soodsam valik, ning on teadmata, miks kaebaja valis ebasoodsama variandi.
8.Halduskohus leidis õigesti, et ka juhul, kui palgasüsteemi muutmise tõttu tekkis alles 2013. aastal olukord, kus viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär ei olnud kaebaja jaoks enam soodsaim, pole tegemist põhiseadusvastase tagajärjega. Antud juhul ei ole toimunud kaebaja pensioni vähenemist, jätkuvalt toimub pensioni iga-aastane indekseerimine. Valides, milline ametipalk on pensioni suuruse arvutamise aluseks, peab politseiametnik arvestama ka võimalusega, et palgasüsteem, sh erinevate palgamäärade proportsioonid võivad tulevikus muutuda.
9.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.