3-15-1842/17 - Munitsipaal- ja riigivara - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

3-15-1842 Asjaõigusseaduse (AÕS) § 128 lg 1 kohaselt määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Maakatastri seaduse (MaaKatS) § 2 p-des 91 ja 10 on sätestatud piiripunkti ja piirimärgi mõistete tähendused. Piiripunkt on maaüksuse välispiiri punkt, millele on õigusaktides kehtestatud korras määratud koordinaadid ja mille asukohta looduses on vajaduse korral võimalik määrata, ning piirimärk on piiripunkti tähis looduses, mille asukohta on võimalik taastada. Eeltoodud sätete grammatilisel ja loogilise tõlgendamisel saab järeldada, et piiripunkt on osa maatüki välispiirist, kuid ainuüksi ühte piiripunkti ei saa käsitada kinnisasjade vahelise piirina ning kinnistuid, mille ühisosaks on vaid üks piiripunkt, ei saa mõista piirnevate kinnisasjadena RVS § 66 lg 6 tähenduses; 3) „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ ja „Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013“ kohaselt tähendab piirnema „millegi piiri(de)ga kokku puutuma, sellega vahetult külgnema“ ning piir on „eri territooriume, piirkondi, valdusi vms. eraldav (tinglik) joon maastikul v kaardil“. Nii keelelise kui loogilise tõlgendamise tulemusel saab piirnevateks kinnisasjadeks lugeda neid kinnisasju, millel on ühine piirjoon ning üksnes puutumus ühe piiripunktiga ei muuda kinnisasju piirnevateks; 4) Riigikohus on 27.02.2001 otsuse nr 3-3-1-1-02 p-s 4 leidnud, et piirnevateks vabadeks maadeks selle maaga, millel asub maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, peetakse külgnevaid maaüksusi. Tallinna Ringkonnakohus on 01.06.2012 otsuses nr 3-11-1488 nõustunud halduskohtu tõlgendusega, et RVS § 66 lg-st 6 tuleneva riigi maa omandamise eelisõiguse olemasoluks ei piisa ühest ühisest piiripunktist. Kuigi haldusasjas nr 3-11-1367 on halduskohus leidnud vastupidist, puudub kohtul sellises olukorras kohustus eelistada ühele menetlusosalisele enam sobivat tõlgendust, vaid kohus sisustab õigusnormi erinevate tõlgendusviiside ja kohtupraktika tervikliku analüüsi alusel; 5) kuni 01.01.2010 sisaldus RVS § 66 lg-ga 6 analoogne regulatsioon 17.05.2009 jõustunud RVS §-s 341. Riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõue (436 SE) seletuskirjas märgiti, et normi eesmärgiks on luua eeldus terviklike suurte metsamaa kõlvikute tekkeks, mida on parem majandada. 01.01.2010 jõustunud RVS eelnõu seletuskirjas ei ole RVS § 66 kohta täiendavaid selgitusi esitatud. Seega on RVS § 66 lg 6 eesmärgiks järjepidevalt olnud, et väikesed metsamassiivid ei jääks majandamata ning tekiksid terviklikud ja võimalikult suured metsamassiivid, mille majandamine on oluliselt efektiivsem. Omavahel külgnevate metsamaade korral on suurema ja kompaktsema metsamassiivi tekkimine tõenäolisem kui üksnes ühe piiripunkti kaudu kokku puutuvate kinnisasjade puhul; 6) kuni 15.04.2013 tulenes RVS § 66 lg 6 teise lause sõnastusest, et mitme õigustatud isiku puhul tuleb eelistada pikemat ühist metsapiiri omava kinnisasja omanikku. Ka see sõnastus toetas seadusandja eesmärki anda eelisõigus omavahel külgnevate kinnisasjade omanikele. 15.04.2013 jõustus muudatus, mille kohaselt eelistatakse kõrgema pakkumise teinud kinnisasja omanikku. Looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE) teise lugemise teksti juurde kuuluvast seletuskirjast nähtub, et esialgu esitati RVS § 66 lg 6 osas ettepanek ka selliselt, et ühiseks metsapiiriks loetakse samuti kinnistu piiri metsakõlvikualal paiknevat piiritähist. Komisjon ettepanekut ei toetanud, sest sätte eesmärk on suuremate metsamassiivide teke, mida piiripunktiga ei teki; 7) metsakõlvikuga kinnistu majandamine eeldab ka piisavat juurdepääsu, mis selle valdkonna eripära arvestades tähendab juurdepääsu muu hulgas suurte metsatöömasinatega. Ühise piiripunkti korral tähendaks see vajadust tagada juurdepääs teise omaniku kinnistu kaudu. Kuigi õiguslikult on see võimalik, ei ole see seadusandja sooviga kooskõlas ega mõistlik; 8) kuna kaebaja ei olnud õigustatud isikuks RVS § 66 lg 6 mõttes, ei olnud enampakkumise korraldajal kohustust saata talle RVS § 58 lg 4 teises lauses nimetatud teadet. Kaebaja osalemiseks enampakkumisel ei ole olnud takistusi. Teavitamise piisavust ja huvitatud isikute võimalust enampakkumisel osaleda kinnitab ka asjaolu, et sellest teadis ja sai osaleda OÜ R, kelle ainus osanik ja juhatuse liige on kaebaja. Kuigi õiguslikus mõttes on 3(5)

5.TA palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 20.11.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja täiendas 29.04.2016 seoses Proogi kinnistu võõrandamisega kaebust tuvastamisnõudega ning palub juhul, kui esialgse kaebuse läbivaatamine pole enam võimalik, teha kindlaks vaidlustatud käskkirja õigusvastasus. Ringkonnakohus võttis 30.08.2016 määrusega kaebuse muutmise vastu. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) „Eesti keele seletav sõnaraamat“ halduskohtu tõlgendust ei toeta. Piirnemine tähendab millegi piiriga või piiridega kokku puutuma ning kaebaja kinnistu piirid puutuvad Proogi kinnistuga kokku ühise piiripunkti kaudu; 2) RVS § 66 lg-s 6 ei ole sätestatud, millises ulatuses peaks kinnistute vaheline piir kokku puutuma. Seega tuleb toetada kaebaja tõlgendust. Kuna piiripunkt on kinnistut ümbritseva välispiiri osa, piirneb kinnistu iga teise kinnistuga, kellega tal on ühine osa välispiirist, olgu selleks siis välispiiripunkt või lõik. Puudub õigustus kohelda piirinaabreid erinevalt. Haldusasjas nr 3-11-1367 on halduskohus jõudnud kaebajaga samale tulemusele. Asjaolu, et hiljem on kohus teinud ühes kohtuasjas (3-11-1488) teistsuguse lahendi, ei vähenda mingil viisil kohtu poolt asjas nr 3-11-1367 antud tõlgenduse õigsust; 3) haldusasjas nr 3-11-1488 antud tõlgendus põhineb kuni 15.04.2013 kehtinud RVS redaktsioonil. Kohus ei ole otsuse tegemisel üldse käsitlenud küsimust, millises ulatuses on selle sätte mõttes kinnisasjade piirnemine sätte kohaldamiseks piisav; 4) kaebaja seisukohta toetab ka ajalooline tõlgendus. Kohtu poolt viidatud seletuskirjast ei nähtu, et ostueesõigus on vaid sellistel kinnistutel, mis omavad ulatuslikku piiri enampakkumisel müüdava kinnistuga. Ka ühise piiripunkti puhul on võimalik metsa efektiivsem majandamine. Normi mõtteks oli, et samas piirkonnas metsamajandamisega tegelevad isikud saaksid omandada riigi omandis olevat metsamaad; 5) asjakohane ei ole kohtu viide kuni 15.04.2013 kehtinud RVS redaktsioonile, sest kehtiva redaktsiooni järgi eelistatakse kõrgema pakkumise teinud kinnisasja omanikku, mitte seda, kellel on võõrandatava kinnistuga pikem ühine metsapiir. Seadusandja ei ole piiri pikkust järelikult oluliseks pidanud; 6) kohtu poolt viidatud terviklik ja suur metsamassiiv ei saa tekkida ka juhul, kui piirnevatel kinnistutel paikneb mets kummagi kinnistu teises otsas. RVS § 66 lg 6 tõlgendamisel ei oma selline faktiline olukord aga tähtsust, sest see ei välista ostueesõiguse kasutamist. Ekslik on ka kohtu seisukoht, et ühise piiripunkti puhul on piiratud juurdepääs võõrandatavale kinnistule. Asjaolust, et seadusesse ei jäetud ettepanekut lugeda piiriks ka metsakõlvikualal paiknevat piiritähist, ei saa teha järeldust, et seadusandja eesmärgiks oli mitte lugeda piirnevateks kinnistuteks kinnistuid, mis puutuvad kokku ühise piiripunkti kaudu; 7) õige ei ole kohtu seisukoht, et kaebaja osalemiseks enampakkumisel ei olnud takistusi. RVS § 58 lg 4 sätestatud kohustuse rikkumise tõttu ei olnud kaebaja teadlik sellest, et ta on 4(5)