Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel 29.09.2016, Tartu 3-15-1342 Korteriühistu Linnutare kaebus Päästeameti 16.04.2015. a ettekirjutuse nr 7.2-6.2/775 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 04.11.2015. a otsus Korteriühistu Linnutare apellatsioonkaebus 14.09.2016 Kaebaja Korteriühistu Linnutare Vastustaja Päästeamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.11.2015. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades vaidemenetlust puudutavas osas halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse p-des 11-17 toodud põhjendustega.
2.Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 31.10.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Korstnapühkija T.H. (kutsetunnistus nr XXXXXX) tegi 08.04.2015 Viljandimaal Karksi vallas Polli külas Vana Linnutare 1 asuvale korteriühistule (KÜ) Linnutare kontrollimise käigus avastatud rikkumiste või ohtude kõrvaldamiseks ettepaneku, mille kohaselt tuleb teostada korstnaotste parandus kehtivate ehitus- ja tuleohutusnormide kohaselt, kasutades selleks vastava ehituslitsentsiga tööjõudu ning paigaldada korstnajalale vajalikud tahmapuhastusluugid.
2.Päästeameti Lõuna päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo vaneminspektor K. Uibo teostas 14.04.2015 KÜ-s Linnutare paikvaatluse, mille juures viibis korteriühistu juhatuse liige L. Ikonen. Paivaatluse protokolli kohaselt tuvastati paikvaatlusega asjaolud, mis on kirjeldatud korstnapühkija T.H. 08.04.2015. a ettepanekus.
3.Päästeamet tegi 16.04.2015. a ettekirjutuse nr 7.2-6.2/775 tuleohutuse seaduse (TuOS) § 8 lg 4 alusel, mille kohaselt tuleb KÜ-l Linnutare teostada korstnaotste parandus kehtivate- ja tuleohutusnormide kohaselt, kasutades selleks vastava ehituslitsentsiga tööjõudu ja paigaldada korstnajalale vajalikud tahmaluugid ning laduda korstnate vaheseinad. Ettekirjutuse kohaselt korstnapühkija T.H. ettepanekust selgus, et korstnate sisekäikude vaheseinad on osaliselt lagunenud ja jäetud üles ladumata, korstna tahmaluugid on läbi roostetanud ning korstna ehitus ei vasta ehitusnõuetele. Päästeamet määras ettekirjutuse täitmise tähtajaks 01.10.2015.
4.Päästeamet tagastas 08.05.2015. a kirjaga nr 7.2-8/8649-2 KÜ Linnutare vaide Päästeameti 16.04.2015. a ettekirjutuse peale, kuna E. Babenkol puudub õigus vaiet esitada.
5.KÜ Linnutare esitas 26.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 02.10.2015 täiendava seisukoha. Kaebaja palus tühistada Päästeameti 08.05.2015. a vaide tagastamise lahend nr 7.2-8/8649-2 ja 16.04.2015. a ettekirjutus nr 7.2-6.2/775. Kaebaja põhjendused: 1) KÜ Linnutare juhatuse liikme E. Babenko volitusi on pikendatud kuni 22.05.2018 ning tal on õigus esindada ühistut. 2) Korstnapühkija ettepanekus puudub detailne korstnate lagunemisasjaolude kirjeldus ja viidatud on teadmata korstnaehitusstandardile. Paikvaatluse protokoll ei sisalda vaatlusega seonduvat tegelikku olukorda ning korterite nr 2 ja 5 elanike sõnul ei ole K. Uibo sel kuupäeval ühistu territooriumil viibinud. TuOS § 8 lg 4 ei reguleeri korstna ehituse tehnilisi lahendusi. Korteriühistul pole võimalik korstna ehituse osas Päästeameti ettekirjutust täita, sest korstnate tehnilis-ehituslik lahendus vastab ehitusnõuetele. Standard EVS 812-3:2013 antud juhtumis ei määra korstna kuju ja lõplikku teostust, vaid materjalide kasutussobivust ja tuleohutusreeglid ning korstnaehitusstandardit pole olemas õigusaktina, mille alusel määrata kohustusi/ettekirjutusi. KÜ Linnutare korstnad ja korstnaehitusmaterjalid on vastavuses standardiga EVS 812-3:2013. Päästeametil peaks olema pädevus kontrollida korstnapühkija poolseid ettekirjutusi. Korstnapühkija tõstatatud tahmaluukide probleem tekkis viimase lohakast tööst. Tänaseks on tahmaluugid korrastatud ning kaks asendatud.
6.Tartu Halduskohus jättis 04.11.2015. a otsusega KÜ Linnutare kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kaebaja on vaide esitanud ajal, mil E. Babenkol puudus juhatuse liikme pädevus, seega oli kaebajale vaide tagastamine seaduslik. 2) Kohtu pädevuses ei ole kontrollida, kas ühistu korstnate tehnilis-ehituslik lahendus vastab kõikidele ehitusnõuetele või mitte, kohus saab vaid võtta seisukoha menetluskorra järgimise osas. Kuna korstnapühkija T.H. on väljastatud korstnapühkija kutsetunnistus nrXXXXXX, siis ei ole alust kahelda viimase ettepaneku ebaotstarbekuses ja ebaõigsuses. Kuna paikvaatlus kinnitas tuleohutusnõuete rikkumist, siis oli ettekirjutuse tegemine KÜ-le põhjendatud ja vajalik. Päästeseaduse (PäästeS) § 15 lg 1 p 2 sätestab, et päästeametnik võib õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise või ohu tõrjumiseks teha ettekirjutuse, milles kohustab tegema päästesündmuse ennetamiseks vajalikke toiminguid. Käesolevas asjas on selliseks toiminguks korstnate ehitamine vastavalt korstnaehitusstandardile. Samas nähtub kaebaja 02.10.2015. a täiendavast seisukohast, et tänaseks on tahmaluugid korrastatud ning kaks asendatud (tl 40), seega on vaidlustatud ettekirjutus sisuliselt juba osaliselt täidetud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.KÜ Linnutare esitas 30.11.2015 apellatsioonkaebuse ja 10.12.2015 apellatsioonkaebuse taotluse täpsustuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 04.11.2015. a otsus Päästeameti ettekirjutuse tühistamata jätmise osas ja tühistada Päästeameti ettekirjutus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kaebuse eesmärgiks ei olnud kontrollida korstnate ehitus-tehnilise seisundi vastavust ehitusnõuetele, vaid menetluskorra õiguspärasust. Otsuses tuginetud korstnaehitusstandardit ei eksisteeri. Standard EVS 812-3:3013 ei ole õigusakt (ei ole avaldatud Riigi Teatajas) ning antud standardile korstnad vastavad. Kohus on andnud Päästeametile õiguse rakendada ettekirjutust tundmatu korstnaehitusstandardi täitmise nõudmiseks. Korstnad vastavad TuOS § 8 lg-le 4 ja korstnate mittevastavust TuOS § 8 lg-le 4 ei saa põhjendada olematu korstnaehitusstandardiga, seega on K. Uibo käitunud ettekirjutuse tegemisel PäästeS § 15 alusel ebapädevalt. Kohus on alusetult arvamusel, nagu tähendaks tahmaluukide korrastamine nõustumist ettekirjutusega. Kuna tegemist on eraomandiga, siis ei ole keelatud tahmaluuke vahetada soovi korral igakuiselt. K. Uibo ei ole 14.04.2015 teostanud korstnate paikvaatust, mida tunnistavad korterite nr XXX ja XXX elanikud.
8.Päästeamet esitas 28.12.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.11.2015. a otsus tühistamata. Vastuse põhjendused: Kaebaja väide, et korstnaehitusstandardit ei eksisteeri, ei vasta tõele. Vastustaja on esitanud halduskohtule 16.06.2015. a vastusega standardid, millised reguleerivad korstnate ehitust – EVS-EN 1443:2006 Korstnad. Üldnõuded; EVS 812-3:2013 Ehitise tuleohutus. Osa 3: küttesüsteemid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
10.HKMS § 197 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Apellatsioonkaebuse täpsustuses (tl 96) taotleb kaebaja, et ringkonnakohus tühistaks halduskohtu otsuse Päästeameti ettekirjutuse nr 7.2-6.2/775 tühistamata jätmise osas ning tühistaks Päästeameti ettekirjutuse nr 7.2-6.2/775. Seega ei ole apellatsiooniastmes poolte vahel vaidlust Päästeameti poolt 08.05.2015. a kirjaga kaebaja vaide tagastamise üle. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks kaebaja poolt vaide esitamise õigust kontrollida, kuna sellest sõltub halduskohtule esitatud kaebuse tähtaegsus. Seetõttu võtab ringkonnakohus esmalt seisukoha selles, kas kaebaja vaie Päästeametile oli lubatav (I); kontrollib seejärel Päästeameti ettekirjutuse õiguspärasust (II) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused (III). I
11.Päästeameti ettekirjutus kaebajale on koostatud 16.04.2015, kaebus halduskohtule on esitatud 26.05.2015. Haldusasja materjalidest nähtub, et enne kohtusse pöördumist esitas kaebaja E. Babenko isikus vaide ettekirjutuse peale Päästeametile, kes vaide tagastas. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega kui Päästeamet tagastas kaebaja vaide õigesti, võib kaebaja poolt halduskohtule esitatud kaebus osutuda mittetähtaegseks.
12.Kaebaja vaie Päästeametile ettekirjutuse peale laekus Päästeametile 30.04.2015. Päästeamet tagastas vaide 08.05.2015. a kirjaga põhjendusega, et E. Babenko õigused korteriühistu juhatuse liikmena lõppesid 22.07.2012 ning E. Babenkol puudus vaide esitamisel pädevus korteriühistu esindamiseks.
13.Ringkonnakohus märgib, et äriregistri üld- ja isikuandmete ajaloost ei nähtu eraldiseisvat kannet selle kohta, et E. Babenko volitused korteriühistu juhatuse liikmena oleksid pärast juhatuse liikmeks saamist 02.10.2009 lõppenud. Äriseadustiku § 34 lg 2 sätestab, et kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Seega ei olnud Päästeametil alust vaid äriregistri andmetele tuginedes eeldada, et E. Babenko esindusõigus korteriühistu juhatuse liikmena oli vaide esitamise ajaks lõppenud.
14.Kohtumenetluse käigus tugines Päästeamet oma seisukoha põhistamiseks RIK-i päringule, millest nähtuvalt esitas KÜ Linnutare Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse, milles palub kustutada registrist juhatuse liige E. Babenko, volituste kuupäev 22.07.2012 (tl 29), E. Babenko avaldusele, milles ta soovib end tagandada KÜ Linnutare juhatusest (tl 31) ning KÜ Linnutare üldkoosoleku 07.06.2013. a protokollile, millega E. Babenko avaldus rahuldati (tl 30).
15.Kuigi ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et E. Babenko avaldus ning KÜ Linnutare 07.06.2013. a üldkoosoleku protokoll kinnitavad KÜ Linnutare ja E. Babenko soovi E. Babenko juhatuse liikme kohustustest vabastada, ei ole vaidlust selle üle, et puuduste kõrvaldamise tõttu keeldus Tartu Maakohus 11.07.2013 määrusega KÜ Linnutare taotletud äriregistri kande tegemisest ning keeldumine jõustus 26.07.2013. Samal kuupäeval on E. Babenko ja L. Ikonen KÜ juhatuse liikmetena allkirjastanud digitaalselt ja esitanud Tartu Maakohtu registriosakonnale KÜ Linnutare 2012. a majandusaasta aruande, milles on märgitud, et äriühingu juhatus on kaheliikmeline. Samad juhatuse liikmed on 2014. aastal allkirjastanud ja esitanud ka KÜ Linnutare 2013. a majandusaasta aruande. Vaidlust ei ole selle üle, et 22.05.2015. a protokollilise otsuse alusel esitas KÜ Linnutare Tartu Maakohtu registriosakonnale uue avalduse E. Babenko kui juhatuse liikme volituste aja muutmiseks äriregistris ning L. Ikoneni juhatuse liikmena registrist kustutamiseks (tl 79), milline kanne tehti 04.06.2015 (tl 80). 2014. a majandusaasta aruande esitas 26.06.2015 E. Babenko üksinda. Eeltoodust nähtub, et E. Babenko on ka pärast KÜ Linnutare üldkoosoleku 07.06.2013. a protokollilist otsust jätkanud faktiliselt tegutsemist KÜ täievolilise esindajana, seal hulgas allkirjastanud KÜ esindajana majandusaasta aruandeid.
16.Riigikohus on osaühingu puhul leidnud, et kuna juhatuse liikmeks olek on tehinguline, olemuslikult käsunduslepingule sarnane õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus, ei saa juhatuse liikme ametiaega lugeda pikenenuks vaikimisi ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Erandina võib juhatuse liikme ametiaja lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Ka leidis Riigikohus, et erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu kui juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuete osas). Oluline on, et isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd. Osanikel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema
juhatuse liikmena jätkamist. Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit (RKTsK 08.10.2008. a otsus asjas nr 3-2-1-65-08, p-d 33-34).
17.Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu eelviidatud seisukoht on asjakohane ka käesolevas vaidluses. Kuigi käesoleval juhul on tegemist korteriühistuga, on korteriühistu ja selle juhatuse liikme vahelised suhted mittetulundusühingute seaduses (MTÜS) määratletud osaühinguga sarnasel viisil, st juhatuse liikme volitused ei pikene ega taastu automaatselt tänu sellele, et isik faktiliselt juhatuse liikmena tegutseb (vt MTÜS § 28). Küll aga saab ka käesoleval juhul lugeda, et KÜ Linnutare liikmed tunnustasid vaikides E. Babenko ametiseisundit juhatuse liikmena sellega, et kiitsid heaks viimase esitatud majandusaasta aruanded ka pärast KÜ Linnutare 07.06.2013. a üldkoosolekut. Seega oli E. Babenkol õigus Päästeametile vaiet esitada ning halduskohtu ja Päästeameti teistsugune seisukoht on ebaõige. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus KÜ Linnutare halduskohtule esitatud kaebuse tähtaegseks. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus Päästeameti ettekirjutuse õiguspärasust. II
18.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on Päästeameti ettekirjutust puudutavas osas (otsuse p 11) õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Halduskohus ei ole valesti tõlgendanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõigust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
19.Kaebaja eksib, kui leiab, et ettekirjutuse aluseks on korstnaehitusstandard. Ettekirjutuse õiguslikuks aluseks Päästeameti pädevuse osas ettekirjutuse tegemiseks on korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 ning tuvastatud rikkumiste osas tuleohutuse seaduse (TuOS) § 8 lõige 4, mille järgi võib kasutada üksnes tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut küttesüsteemi. Faktiliste asjaolude osas tugineb ettekirjutus korstnapühkija ettepanekus (tl 7) tuvastatule, mille kohaselt on korterelamule välispidiselt teostatud küll uued korstnaotsad, kuid korstnate sisekäikude vaheseinad on osaliselt lagunenud ja jäetud üles ladumata; ka on korstnajalgade puhastusluugid eest ära kukkunud ja läbi roostetanud. Eeltoodud faktilisi asjaolusid arvesse võttes teeb Päästeamet KorS § 28 lg 1 alusel korteriühistule ettekirjutuse, teostada korstnaotste parandus kehtivate ehitus- ja tuleohutusnormide kohaselt, kasutades selleks vastava ehituslitsentsiga tööjõudu, paigaldada korstnajalale vajalikud tahmapuhastusluugid ning laduda korstnate vaheseinad (tl 5). Kuna ettekirjutusega ettenähtud tööd tuli ettekirjutuse järgi teha ehituslitsentsiga tööjõul, ei oma ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas tähtsust see, millistest ehitusstandarditest tuleb vastaval ehituslitsentsiga isikul või ettevõttel lähtuda. Vaidlust ei ole selle üle, et tahmapuhastusluugid on korteriühistu juba ise välja vahetanud, kuid muus osas ei ole korteriühistu Päästeameti ettekirjutust täitnud.
20.Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja arvamusega selles, et korstnad vastasid TuOS § 8 lõike 4 nõuetele. Kohtuistungil selgitas korstnapühkija T.H. tunnistajana, et vaidlusaluse korstna käikude vaheseinad olid kõik erinevate kõrguste pealt lõpetamata (tl 130). Ka selgitas T.H. põhjalikult seda, miks ei ole osaliselt lagunenud või üles ladumata jäetud korstnate sisekäikude vaheseinad kooskõlas tervikliku ja ohutu küttesüsteemi nõudega. Korstnapühkija selgitusest nähtub: „Kui on madalrõhkkond või pikemat aega on korsten kütmata, siis võib juhtuda, et kõrvalt suitsukäigust läbi ventilatsioonikäigu läheb suits, aga et seda vältida, tuleks käigud üles lõpuni tuua või kortermajade puhul tehakse erinevad kõrgendused juurde. /.../ Kui
ühest suitsukäigust tulevad suitsugaasid välja, teisest sisse ja näed selle põhjuse, miks imeb sisse, siis juhid sellele tähelepanu. Ettepaneku tegemise alus ongi see, et kas on tuleoht või oht tervisele, siis on meie kohustus sellele reageerida. Oli oht tervisele. /.../ Kui suitsugaasid tungivad teise inimese ruumidesse, siis ei ole asjad korras. /.../ Sõltuvalt tuule suundadest, kui tuul keerab ja puhub nn kaussi, siis puhub teisele sisse. Selleks, et seda ei tekiks, oleks vaja käigud lõpuni tuua või teha torudega pikendused juurde (tl 130). Ringkonnakohus leiab, et ei ole põhjust kahelda tunnistaja selgitustes korstna seisukorra kohta ning asjaolus, et lõpetamata vaheseintega korstna käikude puhul võib olenevalt ilmast ja kütmisest suitsugaasi eluruumidesse tungida, mis võib ohustada inimeste tervist. Seega on ringkonnakohtu arvates TuOS § 8 lõike 4 rikkumine käesolevas asjas tõendatud.
21.Ringkonnakohus nõustub kaebaja väitega, mille kohaselt ei teostanud Päästeameti lõuna päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo vaneminspektor K. Uibo 14.04.2015 korstnate paikvaatlust. K. Uibo ringkonnakohtu istungil esitatud selgituse kohaselt viibis ta küll 14.04.2015 kohapeal, kuid korteritesse ja korstnasse ei läinud ning tuvastas asjaolud korstnapühkija ettepaneku alusel. K. Uibo selgitas: „Sisuliselt ma korstnapühkija tööd üle ei kontrolli, mina ei ole ekspert. Läksin kohale ja kaasasin ühistu esimehe ja vormistasime protokolli“ (tl 131). Ringkonnakohus leiab samas, et asjaolu, et K. Uibo korstnapühkija poolt tuvastatud asjaolusid ise füüsiliselt üle ei kontrollinud, ei muuda Päästeameti ettekirjutust õigusvastaseks. Tuleohutuse seaduse § 11 lg 9 alusel kehtestatud siseministri 30.08.3010. a määruse nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“ § 5 lg 2 kohaselt hindab korstnapühkija korstnapühkimise teostamisel küttesüsteemi tehnilist seisukorda ja ohutust. Korstnapühkija informeerib avastatud puudustest ja vigadest töö tellijat või ehitise valdajat. Määruse § 4 p 3 kohaselt enne korstnapühkimisele asumist kontrollitakse ühenduslõõride ja puhastusluukide korrasolekut. Seega on korstnapühkijal pädevus kontrollida ja hinnata korstna ühenduslõõride ja puhastusluukide vastavust tuleohutusnõuetele. SA Kutsekoda kutsetunnistuse registri andmetel on T.H. väljastatud Pottsepp III kutsetunnistus nr XXXXXX, Korstnapühkija II kutsetunnistus nrXXXXXX ning Tuleohutusspetsialist, tase 5 kutsetunnistus nr 099664, mis on SA Kutsekoda veebilehel avalikult tutvumiseks kättesaadavad. Eeltoodust tulenevalt puudus Päästeametil vajadus korstnapühkija T.H. poolt tuvastatud asjaolude ülekontrollimiseks.
22.TuOS § 11 lg 8 kohaselt peab korstnapühkija teavitama valdajat ja Päästeametit ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumisest kümne päeva jooksul alates puhastamise päevast. TuOS § 11 lg 9 alusel kehtestatud siseministri 30.08.3010. a määruse nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“ § 6 lg 3 järgi koostab korstnapühkija küttesüsteemi puhastamisel avastatud tuleohutusnõude rikkumise ja tuleohu kohta määruse lisas 2 toodud ettepaneku, milles tuuakse välja puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumine ja tuleohu kirjeldus ning võimalikud meetmed nende kõrvaldamiseks. Ettepanek koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks esitatakse ehitise valdajale, teine asukohajärgsele päästekeskusele ja kolmas jääb korstnapühkijale. Ettepanek esitatakse hiljemalt kümne päeva jooksul pärast töö lõpetamist. TuOS § 38 lg 1 p 1 järgi teostab Päästeamet riiklikku järelevalvet seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. Päästeameti õigus teostada järelevalvet tuleohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle ning teistes seadustes tuleohutuse tagamiseks ettenähtud nõuete täitmise üle tuleneb ka päästeseaduse (PäästeS) § 5 lg 1 p-st 3. Eeltoodust järeldub, et Päästeamet on korstnapühkija ettekirjutuse saamisel kohustatud teostama järelevalvet võimaliku tuleohutusnõude rikkumise üle.
23.Korrakaitseseaduse (KorS) § 2 lg 4 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. KorS § 28 lg 1 sätestab, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus
panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Kuna korstnapühkija tuvastas korstnate puhastamisel tuleohutusnõuete rikkumise, mis võib kätkeda endas võimalikku ohtu inimeste tervisele, oli Päästeametil õigus koostada kaebajale ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks koos hoiatusega sunnivahendi kohaldamiseks ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) §-dest 1 ja 10 tulenevalt on sunnivahendiks ka sunniraha. TuOS § 40 järgi on ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 3200 eurot. Käesoleval juhul hoiatas Päästeamet kaebajat ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha rakendamise eest määras 300 eurot. Seega ei saa kaebaja suhtes rakendatud sunniraha määra pidada ka ebaproportsionaalselt suureks. Ringkonnakohus ei leia, et Päästeamet oleks rikkunud menetlusreegleid või ületanud oma pädevust, mistõttu on Päästeameti ettekirjutus õiguspärane ning halduskohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. III
24.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuse täpsustuses halduskohtu otsuse tühistamist Päästeameti ettekirjutuse tühistamata jätmise osas ning Päästeameti ettekirjutuse tühistamist (tl 96). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.11.2015. a otsus vastavas osas muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi vaide lubatavust puudutavate põhjendustega (käesoleva kohtuotsuse p-d 11-17). Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Päästeamet ei ole ringkonnakohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.