3-16-674/10 - Maksuõigus - Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused) - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Töörõivad OÜ-lt ja nende müügil PVMP-Ex OÜ-le perioodidel jaanuar kuni aprill 2012 ja juuni 2012 - juuli 2013. 13.11.2015 korraldusega nr 12.2-3/009229-104 alustas MTA Polar Tekstiil OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli kõigilt tehingutelt Spordi ja Töörõivad OÜ-ga perioodidel jaanuar kuni aprill 2012 ja juuni 2012 - juuli 2013. 15.12.2015 korraldusega nr 12.2-3/009229-107 alustas MTA Polar Tekstiil OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimist perioodil jaanuar 2012 – juuli 2013 tehingutelt Polar Kinnisvara Eesti OÜ-ga. 22.12.2015 taotles Polar Tekstiil OÜ menetlustähtaja pikendamist 15.12.2015 korraldusega nõutud teabe esitamisel. 22.12.2015 otsusega pikendas MTA 15.12.2015 korraldusega Polar Tekstiil OÜ-le antud tähtaega. 06.01.2016 esitas Polar Tekstiil OÜ vastuse 15.12.2015 korraldusele, kuid jättis esitamata 15.12.2015 korraldusega nõutud Polar Kinnisvara Eesti OÜ arved ja lepingud. 07.01.2016 korraldusega nr 12.2-3/009229-106 kohustas maksuhaldur Polar Kinnisvara Eesti OÜ-d andma hiljemalt 14.01.2016 enda ja Polar Tekstiil OÜ vaheliste tehingute kohta kirjalikku teavet ja esitama dokumente. 13.01.2016 otsusega nr 12.2-3/009229-106-2 rahuldas maksuhaldur Polar Kinnisvara Eesti OÜ taotluse korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks ning määras uueks tähtajaks 21.01.2016. 21.01.2016 teatas kaebaja MTA-le, et tal on õigus esitada korralduse vaidlustamiseks vaie või pöörduda otse kaebusega halduskohtusse. 22.01.2016 otsusega nr 12.2-3/009229-106-4 selgitas MTA 13.11.2016 korraldust ja pikendas omal algatusel veel kord MTA 07.01.2016 korraldusega antud tähtaega kuni 29.01.2016. 10.02.2016 esitas Polar Kinnisvara Eesti OÜ 07.01.2016 korraldusele nr 12.2-3/009229-106 vaide. 09.03.2016 vaideotsusega nr 6-1/3209-2 jättis MTA vaide rahuldamata. 06.04.2016 esitas Polar Kinnisvara Eesti OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 07.01.2016 korralduse nr 12.2-3/009229-106 ja 09.03.2016 vaideotsuse nr 6-1/3209-2 tühistamiseks.

11 ja 3-3-1-98-10). Eeltoodust tulenevalt asus vaide esitaja seisukohale, et viidatud oluliste faktivigade tõttu tuleb vaidlustatud korraldus tunnistada kehtetuks. MTA tegi 09.03.2016 vaideotsuse nr 6-1/3209-2, millega jättis vaide rahuldamata. Kaebuse esitaja ei nõustu MTA väitega, et tegemist on pelgalt mitteoluliste vormivigadega ning tegemist on õiguspärase korraldusega. Samuti ei nõustu kaebuse esitaja MTA vaideotsuses sisalduvate põhjendustega ning resolutsiooniga, mistõttu esitab kaebuse korralduse kehtetuks tunnistamiseks ja vaideotsuse tühistamiseks. Asjaolus, et korraldus sisaldab vaide esitaja poolt osundatud faktivigu, vaidlus puudub. Nimelt võtab MTA omaks ja tunnistab vaideotsuses, et korralduse numeratsioon on eksitav, et tegu on tõepoolest kummalisevõitu numeratsiooniga (vaideotsuse p. 7). Samuti kinnitab MTA oma vaideotsuse p-s 8, et eksitav on nende poolt korralduses märgitud põhjendus, mille kohaselt olevat MTA pöördunud juba varasemalt vaide esitaja poole, mitte aga kontrollitava isiku poole. Kokkuvõtvalt leidis MTA sellest hoolimata, et tegemist on ilmselgete ja mitteoluliste vormivigadega, mistõttu otsustas vaide jätta rahuldamata. Vaide lahendamisel on MTA oma vaideotsuse p-s 7 nõustunud, et korralduse numeratsioon on eksitav ning selle põhjal võib tõesti järeldada, et kolmandale isikule esitati teabe nõudmise korraldus enne seda, kui sama teavet maksukohustuslaselt endalt nõuti, mis tähendaks Maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg 2 rikkumist. Samas õigustatakse taolist minetust vaideotsuses väitega, et revidendi selgitusel tekkis kahe korralduse kummalisevõitu numeratsioon sellest, et maksuhalduri dokumendihaldussüsteemis (menetlustoimikus) jäi nr 12.2-3/0009229-106 alul kogemata vahele (kasutuseta). Arusaamatuks ning põhjendamatuks jääb, miks pidanuks kaebuse esitaja teadma või eeldama asjaolu, et maksuhaldur teeb oma dokumentatsioonisüsteemis korralduste numbreid vastupidises järjekorras – st väiksemat numbrit kandva korralduse teeb maksuhaldur ajaliselt hiljem. Teiseks jääb arusaamatuks ning põhjendamatuks, kuidas pidanuks kaebuse esitaja tegema korralduses sisalduvast sõnapaarist „Polar Kinnisvara OÜ“ järelduse, et tegelikult on tegemist „Polar Tekstiil OÜ“-ga. Kaebuse esitaja on jätkuvalt seisukohal, et kui maksuhaldur on olnud hooletu ning jätnud tegemata oma dokumentatsioonisüsteemis õiguspärase kande korralduse kohta, siis tuleks seda tunnistada ning vastav viga paranda (lõppkokkuvõttes korrektse korralduse tegemisega näiteks, mis samas eeldab eksitava sisuga haldusakti osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist), mitte aga kaitsta oma eksimust ning jätta rahuldamata kolmanda isiku vaides esitatud põhjendatud pretensioonid. Kaebuse esitaja ei pea mingilgi määral põhjendatuks ega heale haldusele vastavaks MTA käitumist olukorras, kus selle asemel, et tunnistada oma vigu ning parandada ilmselged ning mitte väheolulised faktivead oma korralduses, hakkab oma jõupositsiooni kasutama selleks, et suruda eraõiguslikku kolmandat isikut eesmärgiga, et viimane aktsepteeriks vastuvaidlematult MTA faktivigu sisalduvat kohustuslikku korraldust. MTA pidanuks rahuldama vaide, kuivõrd ta ise kinnitas, et korraldus sisaldab vääraid ja eksitavaid faktiväiteid.

(HMS) § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse tingimused. Nimetatud sätte kohaselt saab õiguspäraseks lugeda sellist haldusakti, mis on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning § 56 lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjendustes ära märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlustatud korraldus vastab nimetatud haldusakti õiguspärasuse tingimustele. MKS §-des 59-72 on loetletud maksuhalduri õigused ja kohustused üksikjuhtumi kontrolli läbiviimisel. Nimetatud sätetest ja MKS §-st 11 tuleneb, et maksuhaldur otsustab, milliseid toiminguid ta peab vajalikuks kontrolli läbiviimisel teha ja milliseid tõendeid koguda selleks, et realiseerida uurimispõhimõtet. Seega hindab maksumenetlust läbiviiv revident kogutud tõendeid iseseisvalt ja otsustab, millises järjekorras ta toiminguid läbi viib ja milliseid kontrollimise käigus selgunud asjaolusid on vaja täpsustada või üle kontrollida selleks, et oleks arvestatud kõik asjas tähendust omavad asjaolud. MKS §-s 12 fikseeritud kaalutlusõigusest tulenevalt otsustab maksumenetlust läbiviiv revident, kuidas on antud maksumenetluse asjaoludest tulenevalt kõige otstarbekam toiminguid läbi viia, et lõplikult tuvastada kontrollitava perioodi maksukohustus. MKS § 61 lg 2 esitatud lisatingimus eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumise kohta on sätestatud eelkõige juhuks, et maksuhaldur ei asuks kontrollitava isiku maksukohustuse suurust kindlaks määrama ilma isiku enese poole pöördumata, millega rikutaks ärakuulamisõigust, kuid ka koormataks liigselt kolmandat isikut, pannes talle põhjendamatult tõendite esitamise kohustuse. Vastustaja on seisukohal, et kolmandalt isikult ei ole tõendite nõudmine põhjendatud juhul, kui kontrollimenetluses üldse maksukohustuslase poole esmalt ei pöördutagi või juhul, kui kontrollitav isik valdab küsitavaid tõendeid ja puudub vajadus (maksuhalduri põhjendatud kahtlus) nende ülekontrollimiseks. Vaidlustatud korralduse lk 2 esimeses lõigus on MTA ekslikult märkinud, et „kontrolli käigus oleme pöördunud nimetatud tehingutega seoses Polar Kinnisvara OÜ poole“. Samas peaks korralduse kontekstist olema arusaadav, et mõeldud on pöördumist just Polar Tekstiil OÜ poole, sest kohe järgmises lauses on MTA toonud välja, et ta ei ole (eelnevast pöördumisest hoolimata) Polar Tekstiil OÜ-lt korralduses nimetatud arveid, lepinguid ning selgitusi saanud ja see on tinginudki järgneva pöördumise kaebaja poole. Vastustaja selgitab, et käesoleval juhul on tegu ilmselgete ja mitteoluliste vormivigadega, millest pidanuks ka kaebaja aru saama ning see ei takistanud tal korralduse andmise põhjenduste ja eelduste kontrollimist ja korralduse täitmist. Sisult õiguspärase ja põhjendatud korralduse pelgalt vormivigade tõttu kehtetuks tunnistamine selleks, et kohe samasisuline korraldus uuesti anda, oleks otstarbetu. Vastustaja ei vaidle vastu, et kaebajale ja maksukohustuslasele koostatud korralduste numeratsioon võib olla mõneti eksitav, kuid ainult selle põhjal ei saa järeldada, et kaebajale kui kolmandale isikule on tehtud vaidlustatud korraldus enne seda, kui sama teavet maksukohustuslaselt endalt nõuti. Käesolevas asjas ei saa lähtuda üksnes korralduste numbritest, kuna faktiliselt koostas vastustaja vaidlustatud korralduse kaebajale alles pärast varasema korraldusega maksukohustuslase poole pöördumist. Nimetatud asjaolu on mõistliku pingutusega ka vaidlustatud korraldusest arusaadav – kui kaebajale tehtud korraldus nr 12.2-3/0009229-106 on allkirjastatud 07.01.2016, siis maksukohustuslasele, Polar Tekstiil OÜ-le, tehtud korraldus nr 12.2-3/0009229-107 kannab varasemat kuupäeva, milleks on 15.12.2015. See selgub vaidlustatud korralduse lk 1 kolmandast lõigust Polar Tekstiil OÜ kontrolli alustamise korralduste kohta. Ainuüksi korralduse numeratsiooni isepära vaidlustatud haldusakti õiguspärasust kuidagi ei mõjuta, ei saanud kaebajat eksitada ega talle ebaselgust tekitada, sest MTA dokumentide registreerimise sisemine kord ei mõjuta kaebajale esitatavate kohustuste täitmist ega ka haldusakti õiguspärasust. Samuti on vaidlustatud korralduse teisel leheküljel selgitatud, et MTA ei saanud Polar Tekstiil OÜ-lt korralduses toodud tabelis loetletud arveid, lepinguid ega selgitusi nimetatud arvete ja lepingute kohta (lk 2 teine lause pärast tabelit). See selgub ka vaidlustatud korralduse lk 2 kolmandast lõigust. Seega pidi kaebaja vaidlustatud korralduse põhjendavast osast aru saama, et maksuhaldur on eelnevalt kontrollitava isiku Polar Tekstiil OÜ poole pöördunud, kuid ei ole temalt maksumenetluses väljaselgitamisele kuuluvate asjaolude osas teavet ja

dokumente saanud. Järelikult oli kaebajalt teabe ja dokumentide nõudmine õigustatud. Kaebaja pöördus enne vaide esitamist kahel korral revidendi poole ning saanuks nõuda revidendilt selgitust temas kahtlusi tekitanud asjaolu kohta korralduse numbris. Vaideotsuses selgitati kaebajale, et Polar Tekstiil OÜ asemel märgitud Polar Kinnisvara OÜ puhul on tegemist lihtsalt kirjaveaga, mis ei mõjuta haldusakti sisu, samuti 07.01.2016 ja 15.12.2015 korralduste registreerimise asjaolusid. Pärast vaideotsuse kättesaamist ei saanud kaebajal olla kahtlust selles, et maksuhaldur on eelnevalt pöördunud kontrollitava maksukohustuslase Polar Tekstiil OÜ poole, ei ole temalt aga vajalikke dokumente ja teavet saanud, mistõttu oli pöördumine kaebaja kui kolmanda isiku poole põhjendatud ning kooskõlas MKS § 61 lg 2 nõuetega. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele kui nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja ei ole vaidlustanud korraldusega talle pandud kohustusi, vaid ainuüksi vaidlustatud korralduses esinevat vormiviga. Ilmselgete ebatäpsuste esinemine haldusaktis, mis haldusakti enda sisu ei mõjuta, ei saa kaasa tuua haldusakti kehtetuks tunnistamist vaidemenetluses ega ka haldusakti tühistamist halduskohtumenetluses. MKS §-st 46, aga ka §-dest 61 ja 62 ei tulene, et kolmandalt isikult teabe nõudmisel oleks korralduse põhjendaval osal iseseisev õiguslik tähendus, mistõttu ebatäpsus korralduse põhjendavas osas ei avalda korraldusele mõju sel viisil, et see tuleks vaideorgani poolt kehtetuks tunnistada või kohtu poolt tühistada. MTA eksimusest tulenevat ebaselgust haldusakti õiguspärasuses ei saa pidada eluliselt usutavaks, sest pärast vaideotsuse kättesaamist pidi kaebaja olema temalt dokumentide ja teabe nõudmise õiguspärasuses veendunud. Kaebaja ei saa mõistlikult järeldada, et maksuhalduri poolne haldusaktide registreerimine või registreerimisnumbrite järjekord saaks muuta õiguspärase haldusakti õigusvastaseks. Korraldusest nähtub selgelt, millist teavet ja dokumente kaebajalt soovitakse, kahel korral on maksuhaldur pikendanud ka vaidlustatud korralduse täitmise tähtaega. Vastustaja on vaideotsusega vaidlustatud korralduses esinevat puudust tunnistanud ja seda kaebajale selgitanud. Ühtlasi on vaideotsuses kaebajale selgitatud ka seda, et maksuhalduri haldusaktide registreerimisest ja ilmselgest ebatäpsusest korralduse põhjendavas osas ei saa tuleneda haldusakti õigusvastasus, mis tooks kaasa põhjuse korraldus kehtetuks tunnistada. Vaideotsuse selgitused ei tähenda seda, et vaideotsuse näol oleks tegemist vastuolulise haldusaktiga. HMS §-st 58 nähtub selgelt, et mitte iga ebatäpsus või kirjaviga haldusaktis ei too kaasa nõuet haldusakt kehtetuks tunnistada. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole selgitanud, et tal oleks alust vaideotsust iseseisvalt vaidlustada. Ainsaks vaideotsuse tühistamise aluseks on asjaolu, et kaebaja vaie jäeti rahuldamata. Kaebusest ei nähtu, et vaidemenetluses oleks kaebaja õigusi iseseisvalt rikutud. MKS § 151 lg 3 järgi võib halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda vaideotsuse tühistamist, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine. Kuna vastustaja hinnangul ei ole kaebaja selgitanud, et vaideotsusega oleks tema õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine, ei ole kaebaja nõue vaideotsuse tühistamiseks põhjendatud. Kaebaja viidatud Riigikohtu kohtuotsused 3-3-1-24-11 ja 3-3-1-98-10 ei ole käesoleva vaidluse kontekstis asjakohased, kuna vaidlustatud korralduses on tegemist ilmselge ebatäpsusega korralduse põhjendavas osas, mitte asjaoluga, et kaebajalt kui kolmandalt isikult oleks korralduse resolutsiooniga nõutud teavet enne seda, kui maksuhaldur on eelnevalt pöördunud teabe ja dokumentide nõudega kontrollitava maksukohustuslase poole või kaebajalt oleks nõutud teavet, mis ei seondu kontrolliobjektiga.

Kaevatava Maksu-ja Tolliameti (MTA) 07.01.2016 korraldusega nr 12.2-3/009229-106 kohustati Polar Kinnisvara Eesti OÜ-d kui kolmandat isikut andma enda ja Polar Tekstiil OÜ vaheliste tehingute kohta kirjalikku teavet ning esitama dokumente. Kaebaja leiab, et MTA 07.01.2016 korraldus nr 12.2-3/009229-106 tuleb tühistada, kuna on rikutud MKS § 61 lg-s 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda maksukohustuslase poole. Kaebaja põhjendab oma seisukohta sellega, et vaidlustatava korralduse number 12.2-3/009229-106 viitab sellele, et 07.01.2016 korraldus on koostatud enne, kui on koostatud Polar Tekstiil OÜ-le tehtud korraldus nr 12.2-3/009229-107. Teiseks märgib kaebaja, et vaidlustatud korralduse teisel leheküljel sisaldub viga, kuna korralduses on märgitud, et „Kontrolli käigus oleme pöördunud nimetatud tehingutega seoses Polar Kinnisvara OÜ poole“, kuid varasemalt ei ole maksuhaldur kaebaja poole pöördunud. Lisaks taotleb kaebaja ka 09.03.2016 vaideotsuse nr 6-1/3209-2 tühistamist, kuna kaebaja vaie jäeti rahuldamata, hoolimata sellest, et maksuhaldur möönis korralduses esinevaid vigu. MKS § 61 lg-te 1-2 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et maksuhaldur on enne kaebajale kui kolmandale isikule teabe andmise korralduse koostamist pöördunud maksukohustuslase Polar Tekstiil OÜ poole. Sellele on maksuhaldur viidanud ka vaidlustatud korralduses, milles on välja toodud korraldused Polar Tekstiil OÜ suhtes algatatud kontrolli läbiviimiseks. Samuti on vaidlustatud korralduses märgitud, et Polar Tekstiil OÜ ei ole esitanud korralduses toodud tabelis nimetatud arveid (välja arvatud mai 2012 arved nr 63, 65, 68, 69, 71, 73), samuti lepinguid, mis on seotud nimetatud arvetega, ning kontrolli läbiviimiseks piisavaid selgitusi arvete kohta. Kaebaja väidab, et vaidlustatava korralduse number 12.2-3/009229-106 viitab asjaolule, et see on koostatud enne, kui on koostatud Polar Tekstiil OÜ-le tehtud korraldus nr 12.2-3/009229-107. Kohus märgib, et korralduste numeratsioon ei muuda korralduse sisu ega korralduse koostamise aega. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et Polar Tekstiil OÜ-le antud korraldus nr 12.2-3/009229107 on koostatud ja allkirjastatud 15.12.2015. Kaebajale adresseeritud korraldus nr 12.2-3/009229106 on koostatud 07.01.2016. Lisaks nähtub vaidlustatud korraldusest ning kohtule esitatud materjalist, et maksuhaldur on enne kaebajale koostatud teabe andmise korraldust alustanud Polar Tekstiil OÜ suhtes kontrolli ning pöördunud Polar Tekstiil OÜ kui maksukohustuslase poole. Korraldustele märgitud numbrid ei näita korralduste koostamise järjekorda ega pea olema järjestikused. MTA dokumentide registreerimise kord ei mõjuta ka korralduste sisu. Maksuhaldur on vaideotsuses selgitanud numeratsiooniga seonduvat sellega, et maksuhalduri dokumendihaldussüsteemis (menetlustoimikus) jäi number 12.2-3/009229-106 kogemata vahele. Kohus nõustub vastustajaga, et üksnes numeratsiooni eripära (tehniline küsimus) ei muuda haldusakti õiguspärasust. Vaidlustatud korralduse teisel leheküljel on maksuhaldur märkinud: „Kontrolli käigus oleme pöördunud nimetatud tehingutega seoses Polar Kinnisvara OÜ poole.“ Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on üksnes ilmse kirjaveaga, mis ei mõjuta korralduse kehtivust. Korraldusest tulenevalt on mõistlik eeldada, et silmas oli peetud Polar Tekstiil OÜ-d, kuna viidatud lausele järgnevas lauses märgitakse, et maksuhaldur pole saanud Polar Tekstiil OÜ-lt arveid, lepinguid ega selgitusi. Lisaks pöörab kohus tähelepanu asjaolule, et korralduses on viidatud lauses märgitud äriühingu nimena „Polar Kinnisvara OÜ“, kuid kaebaja nimeks on „Polar Kinnisvara Eesti OÜ“. Ilmse kirjavea

esinemisele viitab ka asjaolu, et äriühingut nimega „Polar Kinnisvara OÜ“ ei eksisteeri. Seetõttu ei saanud kaebajal tekkida kahtlust justkui viidatud lause kohaselt oleks maksuhaldur pöördunud kontrolli käigus Polar Kinnisvara Eesti OÜ poole. Korralduse konteksti arvestades on selgelt arusaadav, et ülalviidatud lauses oli silmas peetud, et maksuhaldur on kontrolli käigus pöördunud Polar Tekstiil OÜ poole. Seda kinnitab nii viidatud lausele järgnev lause kui ka korralduse alguses nimetatud korraldused, millest nähtub Polar Tekstiil OÜ suhtes algatatud kontrolli läbiviimine. Kohtu arvates asjaolu, et Polar Tekstiil OÜ asemel oli kirjas Polar Kinnisvara OÜ, on üksnes kirjaviga, mis ei mõjuta vaidlustatud korralduse õiguspärasust. Kohus märgib, et haldusorganil on võimalik haldusakti sisu mittemõjutav kirjaviga parandada, tehes selle teatavaks haldusakti adressaadile (HMS § 59). Kõnealuse vea ilmnemisel kaebaja oleks võinud pöörduda maksuhalduri poole vea parandamiseks. Lisaks teabe andmise korraldusele on kaebaja vaidlustanud ka 09.03.2016 vaideotsuse nr 6-1/32092. Kohus märgib, et reeglina esitatakse kaebus vaidemenetluses vaidlustatud haldusakti peale ning vaideotsuse enda tühistamist saab nõuda vaid MKS § 151 lg 3 sätestatud juhtudel. MKS § 151 lg 3 p 1 ja p 2 kohaselt võib vaideotsuse tühistamist halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata, või sõltumata käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõude esitamisest, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul viisil, kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine. Kaebuse esitaja vaidlustab vaideotsust põhjusel, et maksuhaldur on möönnud vaideotsuses korralduses esinevaid vigu, kuid sellest hoolimata jätnud vaide rahuldamata. Kohus, kontrollinud vaideotsuse õiguspärasust, leiab, et vaideotsuse tühistamiseks puudub alus. Kohus leiab, et vastustaja on põhjendatult jätnud kaebaja vaide rahuldamata, kuna korralduses esinenud kirjaviga ei muutnud korralduse sisu ning seetõttu puudus alus vaide rahuldamiseks ja korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Kaebuse esitaja ei ole põhjendanud, kuidas on vaideotsusega kaebaja õigusi rikutud muul viisil kui vaide rahuldamata jätmine. Kohus leiab, et kaevatav korraldus ja vaideotsus on piisavalt põhjendatud ning oma sisult selged ja arusaadavad. Korralduse andmise eeldused on täidetud ning eespool analüüsitud ilmne kirjaviga ega korralduse numeratsioon ei iseenesest ei muuda haldusakti õigusvastaseks. Kaebuse põhjendused ei anna alust õiguspärase korralduse tühistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.