Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
29. september 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-16-302
Haldusasi
MV kaebus Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemise ja lammutamise õigusvastasuse tuvastamiseks; ülesõidu sõidukitele liiklemiseks taastamise kohustamiseks; Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.08.2015 projekteerimistingimuste „Veerenni tn ja Veerenni tn raudteeülesõit Tallinn-Tapa 108,3-109,3 km Tallinna Kesklinn, katastritunnus 78401:116:0055“, Tehnilise Järelevalve Ameti 14.10.2015 otsuse nr 1-10/15-296 „Ehitusloa väljastamine Veerenni tänava raudteeülesõidukoha lammutamiseks“ ning Tehnilise Järelevalve Ameti 07.01.2016 kasutusloa nr 1612319/00085 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MV, volitatud esindaja adv Villy Lopman Vastustajad ‒ Tallinna linn, volitatud esindajad Terje Krais ja Kent Märjamaa; Tehnilise Järelevalve Amet, volitatud esindaja Mariann Loide
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2016. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MV määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta MV määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-302 resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.MV esitas 10.02.2016 (täiendatud 15.03.2016 ja 15.06.2016) Tallinna Halduskohtule kaebuse Veerenni tänava raudteeülesõidu sulgemise ja lammutamise õigusvastasuse tuvastamiseks, ülesõidu sõidukitele liiklemiseks taastamise kohustamiseks ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 24.08.2015 projekteerimistingimuste „Veerenni tn ja Veerenni tn raudteeülesõit Tallinn-Tapa 108,3-109,3 km Tallinna Kesklinn, katastritunnus 78401:116:0055“ ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) 14.10.2015 otsuse nr 1-10/15-296 „Ehitusloa väljastamine Veerenni tänava raudteeülesõidukoha lammutamiseks“ tühistamiseks ning TJA 07.01.2016 kasutusloa nr 1612319/00085 tühistamiseks. Raudteeülesõidukoha sulgemine on õigusvastane, kuna kaebaja ligipääs oma kodule on raskendatud (varasem 140 m kaugusel asuv linnapääsu tee on muutunud 1,5 km pikkuseks ümbersõiduks) ning operatiivsõidukite ligipääs kaebaja koduni on varasemast umbes 10 minutit aeganõudvam, mis omakorda vähendab kaebajale kuuluva kinnisvara väärtust. Ka on rikutud kaebaja õiguspärast ootust kohaliku võimu teostamisel. Kaebaja on raske puudega ning vajab terviseseisundist sõltuvalt viivitamatut arstiabi. Liiklemiseks kasutab kaebaja autot ja vaidlusaluse ülesõidukoha kaudu sai kesklinna ja arsti juurde kiiremini. Ülesõidu sulgemine ei olnud proportsionaalne saavutatava eesmärgiga ehk ohutuse vähendamisega. Ülesõidu sulgemine koormab Luite asumi elanikke, tuues neile kaasa uusi ohte elule ja tervisele (operatiivsõidukite otsejuurdepääsu puudumise tõttu), täiendava olulise aja- ja rahakulu, kahandab kinnisvara väärtust, vähendab linnaliikluse läbilaskevõimet ning suurendab tervistkahjustavat õhureostust kogu linnas. Varem teadsid jalakäijad helisignaali ja tõkkepuude tõttu rongi oodata, kuid pärast ülesõidu sulgemist need puuduvad ning rongid on vaiksemad ja saabuvad ootamatult. See muudab ülekäigukoha jalakäijatele eluohtlikuks. Ülesõidu sulgemine ei toonud kaasa ka rahulikumat miljööd Luite asumis, kuivõrd aktiivne liiklus toimub nüüd kahel tänaval. Puudub ka mugavam juurdepääs Luite asumisse bussi või rongiga, kuivõrd täiendavaid peatusi ei lisandunud ning buss sõidab asumisse väga suure ringiga. Kaebajale ei nähtu, et Veerenni ülesõidu sulgemise asemel oleks kaalutud alternatiivseid võimalusi. Ülesõidukohtade kõrgendatud riski olemasolu ei tähenda ilmtingimata, et kõikide selliste kohtade sulgemine oleks õigustatud. Vaidlustatud projekteerimistingimused on õigusvastased, kuna Tallinna linn ei kaasanud kaebajat projekteerimistingimuste menetlusse, jättes kaebaja seeläbi ära kuulamata. Tallinna linn oli teadlik, et kaebaja ja teised Luite asumi kinnistute omanikud soovivad ülesõidu sulgemise küsimuses seisukohta avaldada ning et ülesõidu sulgemine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaidlustatud ehitusluba on õigusvastane, kuna kaebajat ei kaasatud ehitusloa menetlusse ega tagatud tema ärakuulamisõigust. Samuti ei ilmne, et TJA oleks piisavalt kaalunud ehitusloa väljastamist ja sellega kaasnevaid mõjusid piirkonna elanikele, jättes erinevate poolte huvid kaalumata. TJA ei kaalunud lammutamise tagajärgi ega arvestanud kaasnevate muutustega (liikluskorraldus, tänavate asetsemise muutus). Samuti jättis TJA kontrollimata ülesõidu sulgemisest mõjutatava piirkonna sõidukite, jalakäijate ja ühistranspordi liikluskorralduse skeemi.
2.Tallinna linn leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kaebus on tühistamis- ja kohustamisnõuete osas esitatud tähtaja rikkumisega, populaarkaebuse esitamise õigus puudub ning kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud.
2(9)
3-16-302
3.Tehnilise Järelevalve Amet oli seisukohal, et kaebus tuleb tagastada. Kaebaja on tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamisel rikkunud kaebetähtaega. Tuvastamis- ja kohustamiskaebus on esitatud avalikes huvides, mis ei ole antud juhul lubatav.
4.MV esitas 15.06.2016 kaebuse täienduse. Praegusel juhul ei ole tegemist kaebeõiguse ilmselge puudumisega ja kaebus tuleks menetlusse võtta. Tuvastamisnõude esitamine ei ole välistatud olukorras, kus tühistamisnõude tähtaeg on mööda lastud. Tallinna linna ehitusload nr 49740, 49741 ja 49742 on kehtetud, kuna Tallinna linn on meedia vahendusel teavitanud, et ei kavatse neid osaliselt täita. Seega tuleks lugeda need ehitusload osaliselt kehtetuks tunnistatuks või ennistada nende osas kaebetähtaeg haldusorgani eksitava tegevuse tõttu. Kuivõrd kaebaja poolt algselt vaidlustatud ehitusluba (ülesõidu lammutamine) on praeguseks realiseerunud, palub kaebaja tühistada TJA 07.01.2016 kasutusloa ehitise püstitamisel nr 1612319/00085. Kaebaja soovis esitada õiguslikud põhjendused kasutusloa tühistamiseks hiljemalt 30.06.2016.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 22.06.2016 määrusega kaebuse läbivaatamatult (resolutsiooni p 1) ja jättis rahuldamata kaebaja taotluse TJA 07.01.2016 kasutusloa tühistamise nõude põhjenduste esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 30.06.2016 (resolutsiooni p 2). Avalikes huvides (populaarkaebus) ei ole kaebuse esitamine lubatav. Tulenevalt planeerimisseaduse (PlanS) §-st 141 võib populaarkaebuse esitada detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks, praegusel juhul sellist kaebust esitatud ei ole. Ka ei tulene PlanS § 125 lg-st 1 raudteeülesõidu lammutamiseks ja raudteeülesõidu sulgemiseks detailplaneeringu koostamise kohustuslikkust. Sellisele seisukohale on kohtud asunud seoses Veerenni tn raudteeülesõidukohaga ka varasemalt (vt Tallinna Halduskohtu 26.06.2015 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-1487, vastavalt pd 4 ja 10). HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt ei ole üldjuhul lubatav ka kaebuse esitamine teiste isikute (nt piirkonna elanikud) õiguste kaitseks. Praeguses asjas taolisi erandeid ei ilmne. Kaebus ei ole lubatav ka subjektiivsete õiguste kaitseks. Kohtud on varasemates sama ülesõidukohta puudutavates vaidlustes tuvastanud, et ülesõidu sulgemise toimingud on tehtud kehtivate haldusaktide alusel, mistõttu ei saa neid toiminguid pidada õigusvastaseks (vt Tallinna Halduskohtu 26.06.2015 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-1487, vastavalt p-d 5 ja p 12). Nii on kohtud tuvastanud, et TLPA 07.06.2011 ehitusload nr 49740, 49741 ja 49742 (I kd, tl 190-194) puudutavad vaidlusaluse raudteeülesõidu sulgemist ning tegemist on kehtivate ehituslubadega, mida vaidlustatud ei ole. Seega ei ole ülesõidu sulgemine seotud üksnes selle lammutamisega ning sulgemise näevad ette teised haldusaktid (sh viidatud ehitusload) koosmõjus Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 1061 kehtestatud Veerenni 55/Viadukti 10 kinnistu detailplaneeringuga, millel raudteeülesõit on kujutatud suletavana (vt selle kohta Tallinna Halduskohtu 26.06.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-1487, p 5). Kaebajal tulnuks ülesõidukoha sulgemise ärahoidmiseks vaidlustada viidatud ehitusload. Seda kaebaja ei ole teinud. Ülesõidu sulgemise toimingud on seotud viidatud ehituslubade realiseerimisega ning kehtivate ehituslubade alusel tehtavad toimingud ei ole viidatud kohtupraktika kohaselt õigusvastased. Kaebusest ei nähtu, et ülesõidu sulgemine võiks kaebaja õigusi rikkuda ehituslubades sätestatust ulatuslikumal viisil või viisil, mida ei olnud võimalik ette näha juba viidatud ehituslubade väljastamise järgselt ja nende vaidlustamise tähtaja jooksul. Seega, sõltumata vaidlustatud ehitusloast ja projekteerimistingimustest, ei ole vaidlusaluse raudteeülesõidu kasutamine võimalik ainuüksi viidatud ehituslubade ja detailplaneeringu alusel ning nende realiseerimine toob nii või teisiti kaasa ülesõidu kasutamise võimatuse. 3(9)
3-16-302 Nendel põhjustel ei ole ülesõidukoha sulgemise õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine praegusel juhul lubatav. Praeguseks ajaks on kaebaja ka kõnealuste ehituslubade vaidlustamise õiguse ilmselgelt minetanud. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-le 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldusakti kehtetuks tunnistamise alused on toodud HMS §-des 64-70 ning nendel alustel ei ole Tallinna linn kõnealuseid ehituslube kehtetuks tunnistanud. Lisaks on HMS § 70 lg-s 1 sätestatud nõue tunnistada haldusakt kehtetuks iseseisva haldusaktiga, millist Tallinna linn ei ole väljastanud. Seega ei ole kaebaja vastavad väited asjakohased. Lisaks nähtub haldusasjas nr 3-15-2652 esitatud materjalist (Tallinna linna 09.06.2016 vastus määruskaebusele koos lisatud fotodega), et ehituslube nr 49740, 49741 ja 49742 asuti realiseerima juba 2012. a-l, mil alustati Veerenni tagasipöörderingi rajamist. Tagasipöörderingi valmimine aga teeb ülesõidu kasutamise võimatuks. Kaebajal on olnud piisavalt võimalusi nende ehituslubade vaidlustamiseks, kuid seda ei ole tehtud. 15.06.2016 esitatud kaebuse täienduses ei ole kaebaja esitanud nõudeid nende ehituslubade tühistamiseks, kuigi samas viitab kaebetähtaja ennistamise võimalusele. Kohus on andnud kaebajale piisavalt aega nõuete täpsustamiseks ja vajalike taotluste esitamiseks, mistõttu ei pea kohus vajalikuks enam täiendavate nõuete ja taotluste esitamise võimaluse andmist praeguse haldusasja raames. Kaebaja ei ole eelpool viidatud ehituslube nr 49740, 49741 ja 49742 (tl 190-194) ja nendega seotud projekteerimistingimusi, samuti detailplaneeringuid vaidlustanud, mistõttu ei saa kaebaja ka TLPA 24.08.2015 väljastatud projekteerimistingimuste (tl 205) ja TJA 14.10.2015 otsuse nr 1-10/15-296 „Ehitusloa väljastamine Veerenni tänava raudteeülesõidukoha lammutamiseks“ (I kd, tl 73-74) tühistamise nõude osas tugineda subjektiivsete õiguste rikkumisele. On selge, et varasemate haldusaktide koosmõjus kaasneb vaidlusaluse ülesõidukoha sulgemine ja lammutamine nii või teisiti ning esitatud kaebusest ei nähtu, et ülesõidu sulgemine ja lammutamist puudutavad vaidlustatud haldusaktid rikuksid iseseisvalt ja täiendavalt kaebaja õigusi varasemates haldusaktides sätestatust ulatuslikumal viisil või sellisel moel, mida ei olnud võimalik ette näha juba viidatud ehituslubade väljastamise järgselt ja nende vaidlustamise tähtaja jooksul. Kuigi lammutamine toimub selleks väljastatud loa alusel, ei oleks kaebaja saanud ülesõitu kasutada ka selle sulgemise tõttu tulenevalt teiste haldusaktide mõjust. Lisaks on Veerenni tn ülesõidukoht lammutatud (ehitise täieliku lammutamise teatis; I kd, tl 85-86; TJA 26.04.2016 seisukohta p 2.4; I kd, tl 24p). Seega on TJA 14.10.2015 otsus nr 110/15-296 ja selle alusel väljastatud ehitusluba nr 1512299/01049 (I kd, tl 77-78) realiseeritud ning enam ei kehti (HMS § 61 lg 2). Seetõttu ei ole ehitusloa ja selle andmise aluseks oleva otsuse tühistamise nõue enam eesmärgipärane (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-63-10, p-d 15-22). Tulenevalt asjaolust, et vaidlustatud otsus ja selle alusel väljastatud ehitusluba on realiseeritud ehk ülesõit on lammutatud, ei ole võimalik tühistada ka selles osas vaidlustatud projekteerimistingimusi. Kui projekteerimistingimuste alusel väljastatud ehitusluba on realiseeritud, puudub õigus selles osas ka projekteerimistingimuste vaidlustamiseks (vt ehitusseaduse § 38 lg 1, § 42 lg 1). Ka ei nähtu, et vaidlustatud projekteerimistingimused rikuksid kaebuse eesmärgiga seonduvalt (sõidukitele ülesõidu kasutamise taastamine) kaebaja õigusi varasemates haldusaktides sätestatust ulatuslikumal viisil. Kuna ülesõidu sulgemine on toimunud kehtivate haldusaktide alusel ning puudub ka kaebeõigus ülesõidu lammutamiseks väljastatud projekteerimistingimuste ja lammutamise loa andmise otsuse tühistamiseks või vastavate dokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks, 4(9)
3-16-302 puudub kaebajal õigus esitada kaebust vaidlusaluse ülesõidukoha sõidukitele liiklemiseks taastamise kohustamiseks. Kaebaja on 15.06.2016 esitanud nõude, milles palub lisaks muudele nõuetele tühistada TJA 07.01.2016 kasutusluba ehitise püstitamisel nr 1612319/00085 (I kd, tl 29). Selle loaga on TJA väljastanud kasutusloa Tallinna linnas Tallinn-Tapa raudteelõigu km-l 108,226 asuva Veerenni tänava raudteeülekäigukoha (ehitisregistri kood 220759824) kasutamiseks. Kõnealune raudteeülekäigu koht on mõeldud jalakäijatele ning ei ole seotud ülesõidu lammutamisega. Jalakäijate ülekäiku puudutav kasutusluba ei ole seotud kaebaja vaidlustatud ülesõidu lammutamise loaga. Kõnealusele ülekäigukohale on ehitisregistri andmetel väljastatud eraldi ehitusluba, mida kaebaja vaidlustanud ei ole. Lisaks ei nähtu kaebuse täiendusest, et kõnealune kasutusluba rikuks kaebuse eesmärgiga seonduvalt (sõidukitele ülesõidu kasutamise taastamine) kaebaja õigusi varasemates haldusaktides sätestatust ulatuslikumal viisil. Isegi kui aktsepteerida kaebaja kaebeõigust, ei oleks kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik ning kaebus kuuluks tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebaja eesmärk on saavutada raudteeülesõidu taasavamine sõidukitele liiklemiseks. Kui kohus tuvastakski vaidlustatud ehitusloa ja projekteerimistingimuste õigusvastasuse, ei oleks raudteeülesõidu taasavamine sõidukitele liiklemiseks võimalik juba tulenevalt ehituslubade nr 49740, 49741 ja 49742 realiseerimisest (st nende realiseerimine toob kaasa ülesõidu sulgemise nii või teisiti). Kaebaja on osutanud Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemisega kaasnevatele negatiivsete mõjudele nagu liikluskoormuse suurenemine, müra ja saastatuse suurenemine, transpordile kuluva aja ja rahakulu suurenemine, ligipääsu halvenemine kaebaja kinnistule, sh operatiivautodega. Seejuures ei nähtu kaebusest, et mõni nendest mõjudest oleks normatiive ületav ning kaebaja oleks sunnitud olema selle mõjualas pidevalt. Vastustajate esitatud teabe kohaselt on Luite asum tegelikkuses peale liikluskorralduse muutmist rahulikum, liiklust on vähem ning ka sellega kaasnevat müra ja saastet. Subjektiivse õigusena ei ole käsitatav õigus otstarbekamale teekonnale või õigus konkreetsele operatiivsõiduki trajektoorile. Kaebaja elab linnakeskkonnas ega saa eeldada, et teda ümbritsev infrastruktuur või liikluskorraldus püsib muutumatuna. Seejuures ei väida kaebaja, et ta oleks kaotanud võimaluse sõidukiga koduni pääsemiseks. Teekonna pikenemine ca 10 minuti võrra ei ole sedavõrd häirivaks mõjuks. Kaebaja väide suurema aja- ja rahakulu kohta ei ole põhjendatud, arvestades, et seni tuli ülesõidukoha juures sageli ka seista ja oodata rongide möödumist. Kohtule nähtuvalt on ümbersõidu pikkus ca 2 km, mis ei viita aga sellele, et tingimata suureneksid kaebaja kinnistule ligipääsemise aja- ja sõidukulud. Seejuures on operatiivautode juurdepääs kinnistutele tegelikkuses tõhusam, arvestades, et ka operatiivautod olid seni sunnitud ootama tõkkepuu taga rongide möödumist (vt ka raudteeülesõidu sulgemise mõju analüüs; I kd, tl 137-141 ja kiirabi kättesaadavus; I kd, tl 143). Kaebaja väited jalakäijatele rajatud ülekäigu ohtlikkusest ei ole asjakohased, kuivõrd kaebusest nähtuvalt liikleb kaebaja oma terviseseisundi tõttu üksnes autoga. Kaebeõiguse puudumise tõttu ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat ka vaidlustatud ehitusloa ja projekteerimistingimuste õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisele. Seetõttu tuleb kaebus kaebajale tagastada läbivaatamatult.
6.MV esitas halduskohtu määruse peale 07.07.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 08.07.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
5(9)
3-16-302
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.MV palub 07.07.2016 määruskaebuses (täiendatud 27.07.2016) tühistada Tallinna Halduskohtu 22.06.2016 määrus. Kaebajal ei puudu ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu viidatud detailplaneeringud (sh haldusasjas nr 3-15-1487 käsitletud detailplaneeringud) ei ole koostatud raudteeülesõidu kohta. Ühegi viidatud detailplaneeringu ala ei hõlma raudteeülesõidukohta. Seetõttu ei saa ka vastavad detailplaneeringud tekitada õigusi ega kohustusi nende alade suhtes, milliseid vastavad detailplaneeringud ei hõlma. Varasemad ehitusload (nr 49740, 49741 või 49742) ei reguleerinud oma olemuselt raudteeülesõidu lammutamist, vaid ümberkaudset ülesõiduga piirneva ala ehitamist. Vastavad ehitusload ei tekita õigusi ega kohustusi ala suhtes, mida ehitusload ei käsitle. Nende ehituslubade mõju ei oma raudteeülesõidu lammutamiseks väljastatud ehitusloa vaidlustamisel, lammutamise õigusvastasuse tuvastamisel või kohustamiskaebuse lahendamise seisukohalt mingit tähendust. Seega on põhjendamatud halduskohtu väited, et kaebajal ei ole võimalik tugineda subjektiivsete avalike õiguste rikkumisele. Kaebaja subjektiivseid õigusi rikkus vahetult justnimelt lammutamiseks väljastatud ehitusluba, mille alusel asuti kõrvaldama Veerenni tn raudteeülesõitu. Tähtsust ei oma operatiivsõiduki saabumise konkreetne trajektoor, vaid selleks kuluv tegelik aeg. Nii Päästeameti kui kiirabi vastustest nähtub, et piirkonda jõudmiseks on pikenenud nii vahemaa kui ka sinna jõudmise aeg. Kohus ei ole arvestanud ka alternatiivse teekonna välistamise mõju kaebaja subjektiivsete õiguste hindamisel. Kaebaja ei nõustu kohtu väitega, et ümbersõidu kahekilomeetrine pikkus ei ole sedavõrd häiriv, et kaebaja õigusi oleks sellega rikutud. Tallinna 10.07.2016 tabanud paduvihma hoo tõttu kannatas linn tõsiste üleujutuste näol. Üheks piirkonnaks, mis oli vihmavee hulga tõttu läbipääsmatu, oli Veskiposti ringtee, mis ühendab Luite asumit Tallinna linnaga. See kinnitab üheselt, et operatiivsõidukite ligipääs on tänase lahenduse korral selgelt piiratud. Kaebaja subjektiivseid õigusi on riivatud, kui juba üsna vähese sademete hulga maha sadamisel eraldatakse tema ja teiste isikute elukoht sisuliselt muust maailmast. Kohus ei ole arvestanud kaebaja kinnistu väärtuse vähenemisega tulenevalt Luite asumi (sh kaebaja kinnistu) halvast ühendusest ülejäänud Tallinna linnaga. Halduskohtu määruses viidatud Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-3-1-63-10 ei ole praeguses asjas kohaldatav. Nimetatud asjas asus kohus seisukohale, et ehitise valmimisel realiseerub ehitusluba kasutusloa väljastamisega. Praegusel juhul ei ole kasutusluba väljastatud. Kaebusega on võimalik saavutada kaebuse eesmärk. Kohus ei ole esitanud põhjendust, millele rajanevalt võiks vastupidist väita. Raudteeülesõidu alaga piirnevate alade suhtes väljastatud ehitusload ei välista uue ehitusloa väljastamist, millega säilitatakse raudteeülesõit. Kohus ei ole hinnanud kohustamisnõude menetlemise võimalust. Kaebust ei saa tagastada, kuna kaebaja on esitanud ka endise olukorra taastamiseks kohustamise nõude. Kohustamisnõue on võimalik isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et lammutamiseks väljastatud ehitusluba on käesolevaks ajaks realiseerunud. Vastavas olukorras kehtib selle ala suhtes üldplaneering, mille kohaselt on ette nähtud raudteeülesõidu koht.
8.Tehnilise Järelevalve Amet palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus tagastas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna avalikes huvides ei ole kaebuse esitamine lubatav. Õige on ka HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kaebuse tagastamine, kuna varasemate haldusaktide koosmõjus kaasneb vaidlusaluse ülesõidukoha sulgemine ja lammutamine nii või teisiti. Veerenni tn raudteeülesõidukoha sulgemise eesmärgiks oli samatasandilise raudteeülesõidukoha likvideerimine, kuna vahetusse lähedusse (ca 700 m) oli juba varasemalt rajatud eritasandiline raudteeülesõidukoht. Ülesõidukoha sulgemise ärahoidmiseks oleks tulnud kaebajal vaidlustada halduskohtu viidatud ehitusload. 6(9)
3-16-302 Subjektiivse õigusena ei ole käsitatav õigus otstarbekamale teekonnale või õigus konkreetsele operatiivsõidukite trajektoorile. 10.07.2016 üleujutused Veskiposti ringteel olid tingitud sadevee kanalisatsioonitorude ebapiisavusest sellise suurvee ärajuhtimiseks, mitte ringtee nõuetele mittevastavast projekteerimisest või ehitamisest. Operatiivsõidukite jm sõidukite juurdepääs Luite asumile on tagatud ka Järvevana tee poolt tulles Veerenni tn kaudu. Eksitav on kaebaja seisukoht, et halduskohus pole hinnanud kohustamiskaebuse menetlemise võimalikkust.
9.Tallinna linn palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes TJA seisukohaga. Kohus on õigesti nii avalikes huvides kui ka subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Ekslik on kaebaja seisukoht, et 2011. a-l väljastatud ehitusload nr 49740, 49741 ja 49742 ei mõjutanud ülesõidu sulgemist ja ei oma asjas tähtsust. Kohus on õigesti tuginenud haldusasjas nr 3-15-1487 tuvastatule. Nimetatud ehitusload olid mh Veerenni tänavale, katastriüksusele nr 78401:110:0031 rajatava tagasipöördesilmuse ehitamise aluseks, mille ehitamist alustati juba 2012. a-l. Kohus on õigesti märkinud, et projektijärgse tagasipöörderingi ehitamisel, mis teeb ülesõidu kasutamise võimatuks, ei ole enam määrav, kas raudteeülesõit lammutatakse või mitte. Kaebus on perspektiivitu, kuna soovitud eesmärgi saavutamine (endise liiklusolukorra taastamine) on kaebusega võimatu. Kaebaja ei ole põhistanud, millist konkreetset talle kuuluvat subjektiivset avalikku õigust ülesõidu lammutamisega rikutakse. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et talle tekib seoses ümbersõiduga varalist kahju. Linnakeskkonnas elades tuleb igaühel arvestada asjaoluga, et linna taristud on ajas muutuvad ning isikul puudub subjektiivne avalik õigus nõuda, et liikluskorraldust ei muudetaks. Väide, et kaebaja peab tegema ligi kahekilomeetrise ümbersõidu, on tinglik, sest see sõltub lähenemissuunast (nt bussijaama ja Peterburi tee suunast lähenedes on ligipääs asumile oluliselt paranenud). Kaebaja seisukohad seoses toimunud üleujutusega on asjakohatud. Asjaolu, et liiklus oli Veskiposti ringteel erakorraliste ilmaolude tõttu 10.07.2016 ajutiselt takistatud, ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Sademete kogusest tulenev olukord puudutas kogu linna, mitte ainult Luite asumit, mistõttu ei kinnita see kaebeõiguse olemasolu. Operatiivsõidukitel oli ka tol päeval võimalik asumisse pääseda Järvevana tee kaudu, seega väited kaebaja elukoha eraldamisest muust maailmast ja operatiivsõidukite ligipääsu halvenemisest on paljasõnalised. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et kohus ei ole käsitlenud kohustamiskaebuse menetlemise võimalikkust. Kohus on seda teinud määruse p-s 11. Asjakohatud on kaebaja väited projekteerimistingimuste ja ehitusloa vastuolu kohta üldplaneeringuga. Jõustunud kohtulahendiga haldusasjas nr 3-15-1487 on tuvastatud, et detailplaneeringu koostamine ülesõidu lammutamiseks ei ole vajalik ning vastuolu Tallinna üldplaneeringuga puudub. Samuti puudub kaebajal mistahes kehtestatud üldplaneeringust tulenev abstraktselt kaitstav usaldus, et üldplaneeringuga kindlaks määratud tingimused jäävad ajas muutumatuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ning HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes ei pea ringkonnakohus vajalikuks määruse põhjendusi korrata.
11.MV kaebus on esitatud nii avalikes huvides kui ka kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et praegusel juhul ei ole avalikes 7(9)
3-16-302 huvides kaebuse esitamine lubatud. Samuti ei esine selliseid erandeid, mille tõttu oleks lubatav kaebuse esitamine teiste isikute õiguste kaitseks. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt kaebaja seda asjaolu ka ei vaidlustata.
12.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud, mistõttu oli põhjendamatu kaebuse tagastamine kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebaja leiab, et kohtu viidatud detailplaneeringud ei ole koostatud raudteeülesõidu kohta ning varasemad ehitusload nr 49740, 49741 ja 49742 ei oma Veerenni tn raudteeülesõidu lammutamiseks väljastatud ehitusloa vaidlustamise, lammutamise õigusvastasuse tuvastamise või kohustamiskaebuse lahendamise seisukohast tähendust. Ringkonnakohus nende seisukohtadega ei nõustu. Ringkonnakohus on varasemas sama ülesõidukohta puudutavas vaidluses 20.10.2015 tehtud määruses haldusasjas nr 3-15-1487 leidnud, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 07.06.2011 ülalnimetatud ehitusload puudutavad mh vaidlusaluse raudteeülesõidu sulgemist ning tegemist on kehtivate ehituslubadega. Halduskohus on õigesti märkinud, et ülesõidu sulgemine ei ole seotud üksnes selle lammutamisega ning sulgemise näevad ette teised haldusaktid (sh ülalviidatud ehitusload) koosmõjus Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 1061 kehtestatud Veerenni 55/Viadukti 10 kinnistu detailplaneeringuga, millel raudteeülesõit on kujutatud suletavana. Kui kaebaja leiab, et Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemine puudutab tema subjektiivseid õigusi, siis oleks tulnud vaidlustada ehitusload nr 4970, 49741 ja 49742, samas ei ole kaebaja seda teinud. Samamoodi ei ole kaebaja vaidlustanud nendega seotud projekteerimistingimusi ega detailplaneeringuid. Ülesõidu sulgemise toiming on seotud nimetatud ehituslubade realiseerimisega. Seega ei ole ülesõidukoha sulgemise õigusvastasuse tuvastamise nõue lubatav. Kehtivate haldusaktide alusel toimingute tegemine ei ole õigusvastane. Antud juhul oli selge, et varasemate haldusaktide koosmõjus kaasneb Veerenni tn ülesõidukoha sulgemine ja lammutamine. Asjast ei nähtu, et ülesõidu lammutamine võiks kaebaja õigusi rikkuda ehituslubades sätestatust ulatuslikumal viisil või viisil, mida ei olnud võimalik ette näha juba viidatud ehituslubade väljastamise järgselt ja nende vaidlustamise tähtaja jooksul.
13.Tallinna linna esitatud materjalidest nähtuvalt olid eelviidatud ehitusload mh Veerenni tänavale (katastriüksus nr 78401:110:0031) rajatava tagasipöörderingi ehitamise aluseks, mille rajamine oli ette nähtud projektiga „Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas“ (Järvevana tee-Tehnika tänava ühendustee), mille osaks on ka raudteeülesõidu likvideerimise liikluskorralduslik skeem. Tagasipöörderingi ehitamist alustati 2012. a-l ning selle valmimine teeb ülesõidu kasutamise võimatuks. Seega, kuigi lammutamine toimub lammutamiseks väljastatud ehitusloa alusel, ei oleks kaebaja saanud ülesõitu kasutada ka selle sulgemise tõttu tulenevalt teiste haldusaktide mõjust. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja ei saa Veerenni tn ülesõidu lammutamist puudutavate haldusaktide vaidlustamisel subjektiivsete õiguste rikkumisele tugineda. Ka TJA 07.01.2016 otsusel Veerenni tn raudteeülekäigukoha kasutusloa väljastamiseks puudub puutumus kaebaja subjektiivsete õigustega.
14.Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et halduskohus ei ole käsitlenud kohustamiskaebuse menetlemise võimalikkust. Halduskohus on ülesõidukoha sõidukitele liiklemiseks taastamise kohustamise nõuet analüüsinud määruse p-s 11. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ning selgitab lisaks, et kohustamisnõude esitamine on võimalik vaid juhul, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). Praegusel juhul ei tulene vastustajale ühestki õigusaktist kohustust ülesõidu taastamiseks, samuti ei ole ringkonnakohtule äratuntav kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine.
8(9)
3-16-302
15.Praegusel juhul oli põhjendatud kaebuse tagastamine ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja eesmärgiks on Veerenni tn raudteeülesõidukoha taasavamine sõidukitele liiklemiseks. Ka asjas vaidlustatud ehitusloa ja projekteerimistingimuste õigusvastasuse tuvastamisel ei oleks sellise eesmärgi saavutamine võimalik seetõttu, et ehitusload nr 49740, 49741 ja 49742 on realiseeritud.
16.Halduskohtu viide Riigikohtu 30.11.2010 otsusele nr 3-3-1-63-10 on asjakohane. Riigikohus asus nimetatud otsuse p-s 8 seisukohale, et ehitusloa kujundav mõju ammendub ehitise valmimisega ning ehituslubadele kohaldub HMS § 61 lg-s 2 sätestatud põhimõte, mille kohaselt haldusakt kehtib kuni sellega antud lõpliku õiguse realiseerimiseni. Valminud ehitise vastavuse ehitisele ettenähtud nõuetele kinnitab ehitise kasutusluba, mis enamikel juhtudest fikseerib ehitise valmimise kui juriidilise fakti. Lammutamise puhul kasutusluba ei väljastata. Seega ammendub ehitusloa mõju ehitise täielikult lammutamisel ja täieliku lammutamise teate esitamisel. Seega ei ole ehitusloa ja selle andmise aluseks oleva otsuse tühistamise nõue eesmärgipärane.
17.Eelneva põhjal jääb MV määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.