3-16-1898/6 - Maksuõigus - MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

11.Arvestades, et Destro DSIGN OÜ-l puudub kinnisvara ning äriühingu nimele ei ole registreeritud sõidukeid ega väikelaevu ning puuduvad ka väärpaberid, on eelaresti seadmine ettemaksukontole põhjendatud. Kohtu hinnangul on tegemist proportsionaalse meetmega, mis ei ole äriühingule liigselt koormav. Ettemaksukontole aresti seadmine ei takista äriühingu igapäevast majandustegevust ja toimimist. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. HKMS-i 27. peatükk ei keela halduskohtul rahuldada haldustoiminguks loa andmisel taotlust üksnes osaliselt ega kehtestada lisatingimusi taotlejale. Halduskohtu hinnangul ei ole välistatud siduda kohtu poolt antav luba mõne konkreetse tähtajaga. Käesolevas asjas on maksumenetluse esemeks sisuliselt maksukohustuslase tagastusnõue, sõltumata sellest, et alustatud on ka eraldi kontrollimenetlust. Kuigi tagastusnõude menetlus lõppeb tagastusnõude aktsepteerimise ja maksukohustuslase ettemaksukontole kandmisega, jätkab maksuhaldur ka üksikjuhtumi kontrolli raames tagastusnõude õiguspärasuse kontrollimist. Reeglina asub maksuhaldur maksusummat sisse nõudma pärast maksuotsuse tegemist ning seni on maksukohustuslasel võimalik oma vara vabalt kasutada ja käsutada. Tagastusnõude korral on see menetlus pööratud vastupidiseks – maksuhalduril on piiratud aja jooksul (MKS § 106 ja KMS § 34) õigus kontrollida tagastusnõude põhjendatust ning seejärel tuleb tagastusnõue täita. Käesolevas asjas soovib maksuhaldur takistada isikul tagastusnõude summa kasutamist kuni täiendavate kontrollitoimingute teostamiseni. Riigikohus on haldusasjades nr 3-3-1-8-13 ja 3-3-1-4-13 pidanud täiendavate kontrollitoimingute teostamise ajaks ettemaksukonto arestimist tagastusnõude ulatuses lubatavaks, kui selleks on algatatud eraldi kontrollimenetlus. Arvestades MKS §-des 106 ja 107 ning KMS §-s 34 sätestatud ajalisi piiranguid, ei saa maksuhalduri õigus tagastusnõude summa kasutamise takistamiseks olla ajaliselt piiramata. Maksuhaldur on põhjendanud menetluse pikenemist sellega, et tal on vaja täiendavalt koguda tõendeid ja teavet kolmandatelt isikutelt (sh Läti äriühingult), kuid siiani ei ole MTA kõiki dokumente ja vajalikke selgitusi saanud. Kohus leiab, et täiendavate tõendite kogumise mõistlik aeg ei tohiks ületada 6 kuud. Loa tähtaja lõppemine ja maksusumma isikule ettemaksukontol kättesaadavaks muutumine ei välista edaspidist põhjalikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-8-13). Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab Maksu- ja Tolliametile loa täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, valides meetmena aresti seadmise maksukohustuslase Destro DSIGN OÜ ettemaksukontole nr 15351838 Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) summas 74 780 eurot, kuid mitte kauemaks kui 23.03.2017.