MTÜ Rehviringlus kaebus Keskkonnainspektsiooni 17.08.2016 kirja nr 6-1/16/1354-52 ja selle lisaks oleva objekti kontrollimise protokolli nr 1064950 osalise tühisuse tuvastamiseks või osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.09.2016 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Rehviringlus, esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik Vastustaja – Keskkonnainspektsioon
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Rehviringlus määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse MTÜ Rehviringlus määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.09.2016 määruse peale haldusasjas nr 3-16-1798.
2.Jätta MTÜ Rehviringlus määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.09.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-1798 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
Keskkonnainspektsioon tegi 14.07.2016 Rubronic OÜ-le ettekirjutuse nr 0000113 käidelda hiljemalt 14.08.2016 nõuetekohaselt 885 tonni vanarehve. Keskkonnainspektsioon selgitas Rubronic OÜ-le, AS-le Kuusakoski ja MTÜ-le Rehviringlus, et kui Rubronic OÜ ettekirjutuses nimetatud kohustust tähtajaks ei täida, kohustab Keskkonnainspektsioon tulenevalt jäätmeseaduse (JäätS) § 26 lg-st 9 oma vastutuse ulatuses vanarehve nõuetekohaselt käitlusesse suunama MTÜ-d Rehviringlus ja JäätS § 26 lg 4 alusel AS-i Kuusakoski, ning kui nad oma kohustust ei täida, rakendab Keskkonnainspektsioon asendustäitmist. MTÜ Rehviringlus esitas 15.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnainspektsiooni 14.07.2016 ettekirjutuses nr 0000113 sisalduva MTÜ-le Rehviringlus aadresseeritud hoiatuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks (haldusasi nr 3-16-1645).
3-16-1798
2.Keskkonnainspektsiooni 15.08.2016 objekti kontrollimise protokolli kohaselt tuvastas Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo, et Rubronic OÜ ei ole ettekirjutust täitnud. Protokollis on märgitud, et kuna Rubronic OÜ ei ole täitnud ettekirjutusega nr 0000113 pandud kohustust, kohustab inspektsioon asendustäitmise rakendamise hoiatusel oma vastutuse ulatuses MTÜ-d Rehviringlus ja AS-i Kuusakoski hiljemalt 16.09.2016 vanarehve käitlusesse suunama. Protokolli kohaselt toimub täiendav kontroll ettekirjutuse täitmise üle 19.09.2016.
3.Keskkonnainspektsioon edastas 17.08.2016 kirjaga nr 6-1/16/1354-52 ettekirjutuse nr 0000113 täitmise kontrolli protokolli MTÜ-le Rehviringlus ning kohustas MTÜ-d Rehviringlus ja AS-i Kuusakoski hiljemalt 16.09.2016 täitma Rubronic OÜ-le ettekirjutusega pandud kohustuse. Kirjas on märgitud, et kui määratud tähtajaks ei ole 885 tonni vanarehve taaskasutusse suunatud, rakendab Keskkonnainspektsioon asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 11 lg 1 alusel asendustäitmist.
4.MTÜ Rehviringlus esitas 09.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnainspektsiooni 17.08.2016 kirja nr 6-1/16/1354-52 ja selle lisaks oleva objekti kontrollimise protokolli nr 1064950 osalise tühisuse tuvastamiseks või osaliseks tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus Keskkonnainspektsiooni 17.08.2016 kirja ja selle lisaks oleva protokolli kehtivuse peatamiseks osas, millega inspektsioon kohustas MTÜd Rehviringlus vanarehve käitlusesse suunama ja hoiatas selle kohustuse täitmata jätmisel asendustäitmise rakendamisega. Vaidlustatud kirja tuleb käsitada ettekirjutusena vanarehvide käitlusesse suunamiseks kohustamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oleks kaebaja sunnitud kohustust täitma ning kaebaja eesmärk vabaneda kohustuse täitmisest jääks saavutamata. Seejuures on ettekirjutuse täitmine objektiivsel põhjusel võimatu ning kaebaja ei saagi vaidlustatud ettekirjutust täita, seega viiks Keskkonnainspektsioon läbi asendustäitmise ning nõuaks kulud sisse kaebajalt. Käitluskuluks on Keskkonnainspektsioon hinnanud 88 500221 250 eurot, kuid sellises suuruses kaebajale kohustuse tekkimine on kaebajat liialt koormav, arvestades, et kaebaja eelmise aasta tulude maht oli sama suur. Kaebaja oleks sunnitud võtma pangalaenu ning kaebajat ohustaks maksejõuetuse tekkimine. Kuna sunniraha ja asendustäitmise kulude aluseks olev haldusakt loetakse täitedokumendiks, oleks kaebaja sunnitud vaidlustama ka kõik asendustäitmise toimingud, mis ei ole otstarbekas ega mõistlik. Vaidlustatud kirja kehtivuse peatamine on vajalik, et Keskkonnainspektsioon ei saaks anda sellele tuginedes uusi haldusakte või teha uusi toiminguid, mille tagajärjeks on Rubronic OÜ valduses olevate vanarehvide käitlemise kohustuse või käitlemisest tulenevate kulude asetamine kaebajale.
5.Keskkonnainspektsioon palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vaidlustatud kiri ei ole haldusakt, vaid toiming, mille mõju lõpeb 16.09.2016. Ettekirjutusele lisatud asendustäitmise hoiatus ei vasta ATSS § 7 nõuetele, mistõttu tuleb Keskkonnainspektsioonil koostada ettekirjutuse täitmata jätmisel pärast 16.09.2016 nõuetekohane asendustäitmise hoiatus, mis on eraldiseisev haldusakt ja mida on võimalik halduskohtus vaidlustada. Seetõttu on käesoleva haldusasja raames asendustäitmise hoiatuse tegemise keelamine alusetu. Asendustäitmise hoiatuse tegemise keelamist on võimalik taotleda haldusasja nr 3-16-1645 raames.
6.Tallinna Halduskohus andis 09.09.2016 määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Tallinna Halduskohus jättis 13.09.2016 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja peamine eesmärk on vältida võimaliku asendustäitmisega tekkivaid kahjulikke tagajärgi ning tagada kaebust rahuldava kohtuotsuse täitmine. Keskkonnainspektsioon on selgitanud, et asendustäitmiseks koostab inspektsioon seonduvalt haldusasjas nr 3-16-1645 tehtud ettekirjutusega ATSS nõuetele vastava 2(5)
3-16-1798 asendustäitmise hoiatuse, mida saab iseseisvalt vaidlustada. Seejuures on võimalik taotleda haldusasja nr 3-16-1645 raames koos kaebusega ettekirjutuse õiguspärasuse üle ka asendustäitmise hoiatuse tegemise keelamist. Seega on Keskkonnainspektsioon kinnitanud, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud kirja alusel asendustäitmist ei rakendata, mistõttu ei ole praegusel hetkel kahjulike tagajärgede saabumise oht kaebajale tõenäoline.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.MTÜ Rehviringlus esitas 15.09.2016 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu 13.09.2016 määrus tühistada ning peatada Keskkonnainspektsiooni 17.08.2016 kirja ja selle lisaks oleva objekti kontrollimise protokolli kehtivus osas, milles Keskkonnainspektsioon kohustas MTÜ-d Rehviringlus vanarehve käitlusesse suunama ja hoiatas selle kohustuse täitmata jätmisel asendustäitmise rakendamisega, samuti keelata Keskkonnainspektsioonil anda haldusakte või sooritada toiminguid, mille eesmärgiks või tagajärjeks on Rubronic OÜ valduses olevate vanarehvide käitlemise kohustuse või käitlemisest tulenevate kulude asetamine MTÜ-le Rehviringlus. Määruskaebuse põhjendused on järgmised. 1) Halduskohtu määrus ei ole motiveeritud. Pooled vaidlevad selle üle, kas Keskkonnainspektsiooni 17.08.2016 kiri on haldusakt või toiming ning kohus oleks pidanud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel võtma selles osas seisukoha. Halduskohus ei ole seda küsimust üldse käsitlenud. Isegi juhul, kui kohus nõustus vaikimisi Keskkonnainspektsiooni käsitlusega, on selline seisukoht põhjendamata. Keskkonnainspektsiooni 17.08.2016 kiri ja sellele lisatud protokoll kui kirja lahutamatu osa on haldusakt. Ehkki kiri pole haldusaktina vormistatud, vastab see haldusakti tunnustele. Väide, et tegu on toiminguga, on paljasõnaline. 2) On arusaamatu, milles seisneb toimingu mõju, mis vastustaja väitel lõpeb 16.09.2016. Keskkonnainspektsiooni 17.08.2016 kiri on ilmselgelt regulatiivne, kuna tekitab kaebajale kohustuse. Selle mõju ei saa lõppeda 16.09.2016, sest ühtegi haldusakti kehtivuse lõppemise alust ei esine. 16.09.2016 möödumisel on kaebaja küll ettekirjutusest tuleneva kohustuse tähtaegselt täitmata jätnud, kuid kohustus sellest ei kao. 3) Arusaamatu on Keskkonnainspektsiooni väide uue asendustäitmise hoiatuse tegemise kohta, kui 17.08.2016 kirjas juba sisaldus hoiatus asendustäitmise rakendamise kohta. Isegi kui dubleerivat hoiatust sisaldava uue haldusakti andmiseks esineks õiguslik alus, oleks uus hoiatus igal juhul seotud kaebajale 17.08.2016 ettekirjutusega pandud kohustusega, sest 14.07.2016 ettekirjutus oli adresseeritud vaid Rubronic OÜ-le. Keskkonnainspektsiooni kavatsus teha uus hoiatus üksnes kinnitab, et Keskkonnainspektsioon kavatseb 17.08.2016 ettekirjutusele tuginedes asendustäitmisele suunatud haldusmenetlust jätkata. Seega on vale kohtu tuginemine Keskkonnainspektsiooni kinnitusele, et 17.08.2016 kirja alusel asendustäitmist ei rakendata. Halduskohus leidis ekslikult, et uue asendustäitmise hoiatuse tegemise kavatsus ja selle iseseisva vaidlustamise võimalus välistavad esialgse õiguskaitse vajaduse. Kuna Rubronic OÜ ega kaebaja ettekirjutust ei täida, on Keskkonnainspektsiooni järgnevad sammud haldusmenetluses suunatud asendustäitmise läbiviimisele, mis siiski põhinevad ettekirjutusel. Juhul, kui selgub, et kaebaja vaidlustatud 14.07.2016 ja 17.08.2016 ettekirjutused on õigusvastased, on õigusvastased ka neile tuginevad sammud. Seetõttu taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras keelata Keskkonnainspektsioonil anda haldusakte või teha toiminguid, mille eesmärgiks või tagajärjeks on Rubronic OÜ valduses olevate vanarehvide käitlemise kohustuse või käitlemise kulude asetamine kaebajale. Menetlusökonoomika põhimõttega on vastuolus kõigi üksteisele järgnevate haldusaktide eraldi vaidlustamine, kui ettekirjutuse vaidlustamisel on võimalik peatada kõigi sellel põhineda võivate haldusaktide andmine ja toimingute 3(5)
3-16-1798 sooritamine. 4) Viited haldusasjale nr 3-16-1645 ei näita esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud ettekirjutus põhineb 14.07.2016 ettekirjutusel ning see tehti põhjusel, et Rubronic OÜ jättis 14.07.2016 ettekirjutuse täitmata. Keskkonnainspektsiooni edasised sammud põhineksid 17.08.2016 ettekirjutusel, mitte vahetult 14.07.2016 ettekirjutusel. 14.07.2016 ettekirjutusest, mis oli adresseeritud Rubronic OÜ-le, tulenes kaebajale vaid ebamäärane oht, et vanarehvide käitlusesse suunamata jätmisel pannakse see kohustus kaebajale. 17.08.2016 ettekirjutuses on Keskkonnainspektsioon kohustust täpsustanud, pannes sellele konkreetse tähtaja ning lisades asendustäitmise hoiatuse. Isegi juhul, kui esialgset õiguskaitset saab taotleda 14.07.2016 ettekirjutuse vaidlustamisel haldusasjas nr 3-16-1645, saab seda taotleda ka praeguses asjas. Lisaks on kaebaja taotlenud haldusasjade liitmist. Kohus oleks võinud haldusasjad liita, mis välistaks võimaluse, et esialgset õiguskaitset on taotletud „vales“ haldusasjas. Kohus oleks haldusasjas nr 3-16-1645 võinud esialgset õiguskaitset kohaldada ka omal algatusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb võtta HKMS § 206 lg 1 ja § 252 lg 7 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 2) ning vastab HKMS §-des 52-54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuselt on tasutud 15 euro suurune riigilõiv.
9.Kuivõrd Keskkonnainspektsioon on käesoleval juhul esitanud omapoolse seisukoha esialgse õiguskaitse kohaldamise osas 13.09.2016 halduskohtule, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kuulata määruskaebuse menetluses Keskkonnainspektsiooni täiendavalt ära ning lahendab määruskaebuse varasemaid seisukohti arvestades.
10.HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Esialgse õiguskaitse vajadus on kaebajal siis, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaks vastustaja teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks kaebajal võimalik talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada, või ka juhul, kui sellise eesmärgi saavutamine oleks võimalik, kuid tooks kaebajale kaasa tarbetult koormavad tagajärjed. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud, kui soovitakse vältida tagajärge, mille saabumine on vähetõenäoline (vt Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 33-1-67-01, p 3).
11.Halduskohus tugines esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel Keskkonnainspektsiooni poolt halduskohtule esitatud vastuses sisaldunud kinnitusele, et kuivõrd ettekirjutusele lisatud asendustäitmise hoiatus ei vastanud ATSS §-s 7 sätestatud nõuetele, tuleb Keskkonnainspektsioonil ettekirjutuse täitmata jätmise korral koostada nõuetekohane asendustäitmise hoiatus, mis on eraldiseisvalt vaidlustatav. Ringkonnakohtu hinnangul asus halduskohus õigesti seisukohale, et kaebajal puudus esialgse õiguskaitse vajadus, sest sellises olukorras ei olnud kahjulike tagajärgede saabumise oht kaebajale tõenäoline. Nõustuda tuleb Keskkonnainspektsiooni seisukohaga, et ettekirjutuse juures märgitud hoiatus ei vastanud ATSS § 7 nõuetele, nt polnud selles märgitud asendustäitmise kulude eeldatavat suurust vastavalt ATSS § 7 lg-le 6. Seega ei nähtu käesoleval juhul kaebaja õiguste kaitse vältimatut vajadust ja pöördumatu tagajärje ohtu, kuivõrd sunnivahendi rakendamise kohustuslik eeltingimus, ATSS §-le 7 vastava asendustäitmise rakendamise 4(5)
3-16-1798 hoiatuse tegemine, on täitmata. Asjaoluga, et nõuetele vastavat hoiatust ei ole tehtud, nõustub ka vastustaja, kinnitades seejuures, et 17.08.2016 ettekirjutusele lisatud hoiatust Keskkonnainspektsioon realiseerida ei kavatse. Sellest tulenevalt oli esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ennatlikult, mitte „vale“ haldusasja raames, nagu heidab ette kaebaja.
12.Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et halduskohus ei kujundanud seisukohta osas, kas 17.08.2016 Keskkonnainspektsiooni kirja näol oli tegu haldusakti või toiminguga, ei kujuta endast põhjendamiskohustuse rikkumist. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise raames ei saa kohus üldjuhul otsustada ära põhivaidlust (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-5914, p 19), seega ei ole võimalik võtta siduvat seisukohta kohtule esitatud põhivaidluse väidete osas. Halduskohus leidis õigesti, et kohtule esitatud asjaoludest ei nähtunud kaebajale kahjulike tagajärgede tekkimise ohtu, mistõttu on tema õiguste efektiivne kaitse võimalik ka ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata. Seda hinnangut ei muuda ka asjaolu, et Keskkonnainspektsiooni poolt tulevikus tehtav võimalik hoiatus võib põhineda 17.08.2016 kirjas sisaldunud ettekirjutusel.
13.Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et Tallinna Halduskohtu 13.09.2016 määrus on õiguspärane ning jätab määruskaebuse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.