2.Tühistada keskkonnainspektsiooni 17.08.2016 haldusakt (kiri) nr 6-1/16/1354-52 kaebajat puudutavas osas.
3.Tunnistada Keskkonnainspektsiooni 19.10.2016 asendustäitmise rakendamise hoiatus ja 24.11.2016 täitekorraldus kaebajat puudutavas osas õigusvastaseks.
4.Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
5.Mõista Keskkonnainspektsioonilt MTÜ Rehviringlus kasuks välja menetluskulud summas 9414,24 eurot ja AS Kuusakoski kasuks 1600,0 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise
MTÜ Rehviringlus kaebused Keskkonnainspektsiooni 14.07.2016 ettekirjutuse nr 0000113, 17.08.2016 kirja nr 61/16/1354-52, 19.10.2016 asendustäitmise rakendamise hoiatuse ja 24.11.2016 täitekorralduse tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks ning MTÜ Rehviringlus suhtes eelnimetatud haldusaktidel või toimingutel põhineva asendustäitmise läbiviimise keelamiseks kaebajalt asendustäitmise kulude sissenõudmise osas. Kaebaja – MTÜ Rehviringlus, esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik Vastustaja – Keskkonnainspektsioon Kolmas isik I –Rubronic OÜ Kolmas isik II – AS Kuusakoski, esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja advokaat Kadri Härginen
viimane päev on 21. august 2017. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
1.30.04.2010 sõlmis MTÜ Rehviringlus AS-ga Kuusakoski jäätmekäitlusteenuse osutamise lepingu JK-VR/2010/39 (edaspidi: käitlusleping) (tl 7-9, I kd). Käitlusepingu kohaselt osutab AS Kuusakoski MTÜ-le Rehviringlus vanarehvide käitlemise ja transpordi teenust.
2.MTÜ Rehviringlus nimel AS Kuusakoski poolt 2010-2014 vastu võetud vanarehvid anti AS Kuusakoski poolt üle Netronic OÜ-le, hiljem Rubronic OÜ-le (Netronic OÜ andis alates 03.04.2015 vanarehvide omandi üle Rubronic OÜ-le), kes ladustasid need endisel Raadi lennuväljal renditaval rajatisel. Rubronic OÜ-le on rajatisel asuvate vanarehvide taaskasutamiseks väljastatud 08.12.2015 jäätmeluba nr L.JÄ/326599 (tl 62-64. I kd).
3.21.03.2016 saatis Keskkonnainspektsioon (KKI) OÜ-le Rubronic teate haldusmenetluse alustamise kohta (tl 65, I kd). Haldusmenetluse algatamise aluseks oli Rubronic OÜ poolt temale jäätmeloaga asetatud kohustuste rikkumine kolme kuu jooksul alates 10.12.2015. Teade saadeti ka AS-ile Kuusakoski ja MTÜ Rehviringlus, põhjendusega, et osa käitluslepingu alusel AS Kuusakoski poolt MTÜ Rehviringlus nimel vastu võetud vanarehve on senini Rubronic OÜ valduses ning taaskasutamata.
4.14.07.2016 tegi KKI Rubronic OÜ-le ettekirjutuse nr 0000113 (tl 77-80, I kd) käidelda nõuetekohaselt (suunata taaskasutusse) 885 tonni endisel Raadi lennuvälja objektil 4 Tila külas Tartu vallas Tartu maakonnas asuvaid vanarehve hiljemalt 14.08.2016 (kaebuses märgitud: esimene ettekirjutus). Ettekirjutuse hoiatuses on KKI selgitanud Rubronic OÜ-le, AS-ile Kuusakoski ja MTÜ Rehviringlus, et kui Rubronic OÜ ei ole ettekirjutuses nimetatud kohustust tähtajaks (14.08.2016) täitnud, kohustab KKI tulenevalt jäätmeseaduse (JäätS) § 26 lg-st 9 oma vastutuse ulatuses vanarehve nõuetekohaselt käitusesse suunama MTÜ Rehviringlus ja JäätS § 26 lg 4 alusel AS-i Kuusakoski ning kui viimased oma kohustust ei täida, rakendab Keskkonnainspektsioon asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 11 lg 1 alusel asendustäitmist.
5.15.08.2016 esitas MTÜ Rehviringlus Tallinna Halduskohtule kaebuse KKI 14.07.2016 ettekirjutuses nr 0000113 sisalduva MTÜ Rehviringlus aadressil tehtud hoiatuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt hoiatuse tühistamiseks (tl 2-6, I kd). Tallinna Halduskohus andis kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Kaebus registreeriti kohtus haldusasjana nr 3-16-1645.
6.17.08.2016 saatis KKI MTÜ Rehviringlus kirja nr 6-1/16/1354-52 (tl 17, III kd), millele oli lisatud objekti kontrollimise protokoll nr 1064950 (tl 16, III kd) (kaebuses märgitud: teine ettekirjutus). Kirjaga teavitati MTÜ Rehviringlus sellest, et Rubronic OÜ ei ole 14.07.2016 ettekirjutust nr 0000113 täitnud ning kohustati MTÜ Rehviringlus ja AS-i Kuusakoski vanarehve oma vastutuse ulatuses käitlusse suunama hiljemalt 16.09.2016 ning hoiatati nimetatud kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral asendustäitmise rakendamisega.
7.09.09.2016 esitas MTÜ Rehviringlus Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 2-5, III kd) KKI 17.08.2016 kirja nr 6-1/16/1354-52 ja selle lisaks oleva objekti kontrollimise protokolli nr 1064950 osalise tühisuse tuvastamiseks või osaliseks tühistamiseks. Tallinna Halduskohus
andis MTÜ Rehviringlus kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Kaebus registreeriti kohtus haldusasjana nr 3-16-1798.
8.19.10.2016 koostas KKI asendustäitmise rakendamise hoiatuse (tl 59, II kd), millega teavitas ettekirjutuse adressaate – Rubronic OÜ-d, MTÜ Rehviringlus ja AS-i Kuusakoski – kavandatava asendustäitmise eeldatavate kulude suurusest ning selgitas, et ettekirjutust on võimalik vabatahtlikult täita kuni 01.11.2016 (kaebuses märgitud: kolmas ettekirjutus). Kaebuse järgi saadeti hoiatus kaebajale 03.11.2016. AS Kuusakoski pöördumise peale pikendas KKI oma 14.11.2016 kirjaga nr 6-1/16/1354-89 vabatahtliku täitmise aega kuni 27.11.2016.
9.24.11.2016 koostas KKI täitekorralduse (tl 63, II kd) Rubronic OÜ-le, MTÜ Rehviringlus ja AS-ile Kuusakoski, mille p-ga 1 rakendas ATSS § 8 lg-st 1, § 9 lg-st 1 ja §-st 11 juhindudes 14.07.2016 ettekirjutuse nr 0000113 täitmiseks sunnivahendina asendustäitmist alates 28.11.2016. Täitekorralduse p-ga 3 on sunnivahendi vahetu rakendamine tehtud ülesandeks AS-ile Ragn-Sells.
10.02.12.2016 esitas MTÜ Rehviringlus Tartu Halduskohtule kaebuse ning 09.12.2016 muudetud kaebuse Keskkonnainspektsiooni keelamiseks rakendada asendustäitmist osas, milles see võimaldab kulude sissenõudmist või seisneb kulude sissenõudmises, või Keskkonnainspektsiooni 19.10.2016 asendustäitmise rakendamise hoiatuse ja 24.11.2016 täitekorralduse osalise õigusvastasuse kindlakstegemiseks, tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks. Kaebus registreeriti kohtus haldusasjana nr 3-16-2494.
11.MTÜ Rehviringlus taotlusel liitis Tartu Halduskohus 26.05.2017 määrusega haldusasjad nr 3-16-1645, 3-16-1798 ja 3-16-2494 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-16-1645. Sama kohtumäärusega andis halduskohus kaebajale õiguse esitada kaebuse terviktekst hiljemalt 09.06.2017.a. Tähtaegselt esitatud tervikkaebuses taotleb MTÜ Rehviringlus Keskkonnainspektsiooni 14.07.2016 ettekirjutuse nr 0000113, 17.08.2016 kirja nr 6-1/16/135452 ja objekti kontrollimise protokolli nr 1064950, 19.10.2016 asendustäitmise rakendamise hoiatuse ja 24.11.2016 täitekorralduse tühisuse tuvastamist või tühistamist või õigusvastaseks tunnistamist ning MTÜ Rehviringlus suhtes eelnimetatud haldusaktidel või toimingutel põhineva asendustäitmise läbiviimise keelamist osas, milles see võimaldab asendustäitmise kulude sissenõudmist MTÜ-lt Rehviringlus või seisneb asendustäitmise kulude sissenõudmises MTÜ-lt Rehviringlus. Kaebuse esitaja põhjendused
12.Kaebaja hinnangul on vaidlustatud haldusaktid tühised või õigusvastased, sest neil puudub õiguslik alus, kuna kaebaja ei vastuta tema poolt nõuetekohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale (AS-ile Kuusakoski) üle antud vanarehvide taaskasutamata jäämise eest. Kaebaja arvates ei saa viitega tootjavastutuse põhimõttele lahendada vaidlust sellest, kas vanarehvide üleandmisel nõuetekohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale lõpeb tootja vastutus nende vanarehvide eest. KKI viited JäätS § 26 lg-le 1 ja 9 on asjakohatud ja väärad. JäätS § 26 lg 1 ei ole antud juhul kohaldatav. Juba sõnastusest lähtuvalt kohaldub kõnealune säte üksnes tootja enda poolt turule lastud rehvidest tekkinud vanarehvide suhtes. Tootjate ühenduse puhul, nagu kaebaja, kohaldub säte seega üksnes selliste vanarehvide suhtes, mis on tekkinud tootjate ühenduse liikmeteks või klientideks olevate tootjate poolt turule viidud
rehvidest. KKI ei ole tõendanud ega isegi väitnud, et Raadil olevad vanarehvid pärineksid kaebaja liikmete või klientide poolt turule viidud rehvidest. JäätS § 26 lõikes 1 sätestatud kohustus „tagada kogumine ja taaskasutamine“ tähendab seda, et tuleb luua kogumisvõrgustik, mis aitab probleemtooteid käitlusse suunata ning sõlmida lepingud nõuetekohaseid lube omavate jäätmekäitlejatega, kes kohustuvad probleemtooted taaskasutama. Need spetsiifilised tootjate kohustused ei mõjuta ega saagi mõjutada JäätS §-s 28 sätestatud jäätmevaldaja vastutuse põhimõtteid. Teine KKI poolt viidatud säte, JäätS § 26 lg 9, reguleerib tootja ning tootjate ühenduse vahelist õigussuhet. Vaidlus puudub selles, et kaebaja kui tootjate ühendus vastutab talle oma kohustused lepinguga üle andnud tootjate kohustuste täitmise eest. Käesoleval juhul ei viita aga ükski vaidlustatud haldusakt ühelegi tootjale, kes oleks oma kohustused kaebajale üle andnud ja kelle kohustuste täitmisega seoses eksisteeriks mingisugune vaidlus. Seega on viited JäätS § 26 lõikele 9 ilmselgelt asjakohatud.
13.Ühestki vaidlustatud haldusaktist ei selgu, kui palju on rajatisel vanarehve ning kui suure osa nendest moodustavad kaebaja poolt AS-le Kuusakoski üle antud vanarehvid. Kaebaja arvates on meelevaldne haldusaktides sisalduv seisukoht, mille kohaselt kaebaja vastutab 62,57% rajatisel olevate vanarehvide eest. Vaidlustatud haldusaktidest ei nähtu, et kaebaja vastutuse arvestamisel oleks kuidagi arvestatud ka enne 2010. a rajatisel olnud vanarehvide kogustega või alates 2010. a taaskasutusse suunatud kogustega. Seega on vaidlustatud haldusaktid ilmselgelt õigusvastased, kuna püüavad kaebaja teha vastutavaks teadmata koguses vanarehvide eest ega vähenda kaebaja vastutust ka juhul, kui toimub rajatisel ladestatud vanarehvide taaskasutusse suunamine.
14.Juhul, kui kaebaja vastutaks AS Kuusakoski poolt tema nimel kogutud ja Rubronic OÜ-le üle antud vanarehvide taaskasutamata jätmise eest, siis mitte solidaarselt Rubronic OÜ-ga, vaid üksnes juhul, kui esmalt Rubronic OÜ-d ja seejärel AS-i Kuusakoski ei ole võimalik vastutama panna. Ebaõiglane, ebamõistlik ja ebaproportsionaalne oleks panna kaebaja vastutama vanarehvide taaskasutamise eest, mille eest kaebaja on juba maksnud tasu AS-le Kuusakoski ning viimane tõenäoliselt omakorda Rubronic OÜ-le.
15.Kaebajale vanarehvide käitlemiseks antud tähtaja järgimine oli objektiivselt võimatu. KKI poolt kaebajale 08.03.2017 antud selgitusest ilmneb, et 17.08.2016 kirjas sisalduva vanarehvide käitlusse suunamise ettekirjutuse täitmiseks antud 30 päeva jooksul tuleks kaebajal leida ca 553 tonnile vanarehvidele taaskasutaja, korraldada nende äravedu rajatiselt, tagada nõuetekohane töötlemine ning saada töötlejalt dokument, mis kinnitab nõuetekohast taaskasutamist. Nimetatud toimingute läbiviimine 30 päeva jooksul on ebamõistlikult keeruline. 19.10.2016 asendustäitmise hoiatusega sisuliselt tühistati 17.08.2016 ettekirjutusega antud tähtaeg. Samas oli kaebajal 19.10.2016 asendustäitmise hoiatusega antud uue tähtaja järgimine objektiivselt võimatu. Nimelt toimetati 19.10.2016 asendustäitmise hoiatus kaebajale kätte alles 03.11.2016 ehk kaks päeva pärast tähtaja möödumist. Seega ei olnud kaebajal võimalik talle asetatud vanarehvide käitlemise kohustust vabatahtlikult täita.
16.Isegi juhul, kui KKI oleks kaebajale andnud vanarehvide käitlemiseks piisava tähtaja, ei oleks kaebaja saanud seda kasutada. Vanarehvid, mida vaidlusalused haldusaktid puudutavad, asuvad rajatisel, mille valdajaks on rendilepingu alusel Rubronic OÜ. Ka vanarehvide omanik ja valdaja on Rubronic OÜ, kes on kaebajast sõltumatu juriidiline isik. Kaebaja ei ole Rubronic OÜ otsene ega kaudne osanik ega teosta muul viisil kontrolli Rubronic OÜ üle. Kaebajal puuduvad
vaidlustatud haldusaktide objektiks olevate vanarehvide osas Rubronic OÜ-ga ka mistahes lepingulised või muud õigussuhted. Seega ei ole kaebajale 17.08.2016 kirjaga nr 6-1/16/1354-52 ja 19.10.2016 asendustäitmise hoiatusega asetatud vanarehvide käitlemise kohustuse täitmine võimalik ja need haldusaktid on HMS § 63 lg 2 p 5 järgi tühised.
17.Kaebajat kui ettekirjutuse nr 0000113 adressaadiks mitte olevat isikut ei saa hoiatada ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise tagajärgede eest. Käesoleval juhul 14.07.2016 ettekirjutuses sisalduval kaebaja suhtes tehtud hoiatusel KorS § 28 lõikes 1 ja ATTS § 7 sätestatud sisu puudub. Hoiatusega „hoiatatakse“ 14.07.2016 ettekirjutuse adressaati Rubronic OÜ-d selle eest, et ettekirjutuse täitmata jätmisel saab ta sellega pandud kohustustest vabaneda, ettekirjutuse adressaadiks mitte olevat kaebajat aga selle eest, et kui ettekirjutuse adressaat Rubronic OÜ jätab oma kohustuse täitmata, pannakse vastav kohustus hoopis kaebajale. Ei KorS § 28 lg 1 ega ATTS § 7 ei näe ette õiguslikku alust sellise ettekirjutuse tegemiseks. Hoiatuse adressaadiks saab olla vaid ettekirjutuse adressaat.
18.19.10.2016 asendustäitmise hoiatuse sisu on ebaselge. ATSS § 7 lg 1 p 2 järgi on asendustäitmise hoiatuse kohustuslikuks osaks viide ettekirjutusele, mille täitmist taotletakse. Ei ole selge, mida on 19.10.2016 asendustäitmise hoiatuses peetud silmas sõnadega „Teil on õigus täita ettekirjutuses ettenähtud kohustust“, kuna selle tekstist ei selgu, millist ettekirjutust (kas 14.07.2016 ettekirjutusega Rubronic OÜ suhtes tehtud ettekirjutust või 17.08.2016 kirjaga kaebajale tehtud ettekirjutust) 19.10.2016 asendustäitmise hoiatus silmas peab. KKI on seni eitanud, et 17.08.2016 kiri üldse mingit regulatiivset toimet omas ja kellelegi mingeid ettekirjutusi tegi. Seega pidi KKI antud lõigus pidama silmas 14.07.2016 ettekirjutust. Paraku see ettekirjutus ei aseta kaebajale ühtegi kohustust, vaid üksnes hoiatab teda Rubronic OÜ poolt ettekirjutuse täitamata jätmise tagajärgede eest. Seega ei ole selge, millise ettekirjutuse täitmist KKI 19.10.2016 asendustäitmise hoiatuses kaebajalt nõuab ning ettekirjutus on tühine tulenevalt HMS § 63 lg 2 p-st 5.
19.24.11.2016 täitekorraldust ei ole kaebaja hinnangul objektiivselt võimalik täita, kuna see on adresseeritud valedele isikutele. ATSS § 9 lg 1 järgi tuleb täitekorraldus anda „sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule“. Täitekorraldus on adresseeritud kaebajale, Rubronic OÜ-le ja AS-le Kuusakoskile, mitte aga sunnivahendit vahetult rakendavale isikule (AS Ragn-Sells). Seega ehkki täitekorraldusega on püütud AS-i Ragn-Sells määrata sunnivahendit vahetut rakendavaks isikuks, ei saa talle täitekorraldusest õigusi ja kohustusi tuleneda, kuna ta ei ole selle adressaadiks. Seega ei ole täitekorralduse täitmine objektiivselt võimalik.
20.24.11.2016 täitekorraldusel puudub õiguslik alus. Täitekorraldus viitab oma õigusliku alusena ATSS § 8 lõikel 1, § 9 lõikele 1 ja §-le 11. Käesoleval juhul ei ole kaebajale antud tähtaega, mida kaebajal oleks objektiivselt olnud võimalik täita. Seega puudusid täitekorralduse andmisel ATSS § 8 lõikes 1 ja ATSS § 11 lõikes 1 sätestatud alused. Seega ettekirjutus, mille täitmata jätmist täitekorraldusega asendatakse, jäi täitmata ainuüksi 14.07.2016 ettekirjutuse adressaadil Rubronic OÜ-l ning selle kulude asetamine 17.08.2016 kirja ja 19.10.2016 asendustäitmise hoiatuse adressaadile kaebajale ei ole õiguspärane. Vastustaja vastuväited
21.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebus rahuldamata.
22.MTÜ Rehviringlus on kaasatud menetlusosalisena haldusmenetlusse algusest peale ning tal on olnud kõik ettekirjutuse adressaadi õigused, millest lähtuvalt on 14.07.2016 ettekirjutuses sisalduv hoiatus õiguspärane. Menetluse eesmärki ja kavandatava ettekirjutuse sisu on kaebajale selgitatud. MTÜ-l Rehviringlus kui tootjate ühendusel on kohustus tagada rehvide taaskasutusse suunamine. KKI on 14.07.2016 ettekirjutuse lk 2 põhjendanud, et esmajärjekorras on kohustus vanarehvide käitlemiseks Rubronic OÜ-l, kuid kui jäätmekäitleja oma kohustust ei täida, langeb vastutus oma kohustuse ulatuses tootjate ühendusele. Kuna MTÜ Rehviringlus vastutab kohustuse täitmise eest jäätmeseadusest tulenevalt, sisaldab ettekirjutus hoiatust vastavalt ATSS § 7 sätestatud nõuetele. ATSS § 7 lg 1 kohaselt teeb haldusorgan enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse. Adressaadiks võib olla ATSS §-s 5 nimetatud isik.
23.Keskkonnainspektsioon on menetluse käigus selgitanud, et kaebaja ei vastuta kõikide Rajatisele ladustatud vanarehvide eest vaid ainult enda poolt AS-le Kuusakoski üle antud ja TVO nimel Raadile viidud rehvide eest ehk 62,57 % vanarehvide eest. MTÜ Rehviringlus on kinnitanud, et AS Kuusakoski on MTÜ Rehviringluse eest kogunud 9 751,619 tonni vanarehve. AS Kuusakoski on 11.05.2016 vastanud, et AS Kuusakoski jäätmekäitlusplatsid on olnud MTÜ Rehviringlus kogumisvõrgustik ning kõik AS Kuusakoski poolt kogutud rehvid (välja arvatud romusõidukite) on kogutud MTÜ Rehviringlus eest. Keskkonnainspektsiooni 06.04.2016 kirjaga nr 6-1/16/1354-5 esitati kaebajale tõendite loetelu, mille põhjal Keskkonnainspektsioon arvutas Rajatisel asuvaid rehve. Kaebaja ei ole menetluse kestel esitanud omapoolseid andmeid, ega vaielnud vastu ka enne ettekirjutuse tegemist ärakuulamisõiguse kasutamisel.
24.TVO on äriühing, kes omab põhikirja ja on ellu kutsutud tegutsema spetsiifilises valdkonnas ja esindama endaga ühinenud tootjate huve. Keskkonnainspektsioon ei saa korraldada TVO ja jäätmekäitleja vahel sõlmitud lepingute täitmist. Lepingud, mille eest TVO tasub jäätmekäitlejale, sõlmitakse tsiviilõiguse alusel ning lepingu täitmise tagamine ja kontroll on osapoolte vaheline vaidlus. Asjakohatu on käesolevas vaidluses analüüsida kahe lepingupoole omavaheliste kohustuste täitmist või tasu maksmist. Keskkonnainspektsioon ei ole ettekirjutust koostanud asendava vastutusega. Protsentuaalne vastutuse näitamine tähendab tootjavastutuse põhimõttest lähtuvalt, et OÜ-l Rubronic on kohustus käidelda kõik 885 tonni, mis tuleb ettekirjutuse resolutsioonist üheselt välja ja juhul, kui OÜ Rubronic kohustust ei täida, siis on kohustus AS-l Kuusakoski ja MTÜ Rehviringlus, aga seda ainult nende osa ulatuses. Tootjavastutuspõhimõtte puhul on tegemist täiendava vastutusega. TVO on tootjatega lepinguid tehes andnud nõusoleku võtta üle nende kohustused ning tagada vanarehvide taaskasutusse suunamine. Oma kohustuste täitmisel peab TVO leidma usaldusväärsed partnerid ning olema veendunud, et omavahelist lepingut täidetakse nõuetekohaselt.
25.19.10.2016 asendustäitmise hoiatuse puhul on tegemist sunniraha tasumise nõudega, mis on Riigikohtu lahendist tulenevalt käsitletav menetlustoiminguna. Sellega teavitatakse adressaati sellest, et tema vastu on alustatud sunniraha rakendamise menetlust ning et sunniraha tasumata jätmise korral pöördub vastustaja sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Asendustäitmise ja sunniraha seadusest (ATSS) ei tulene haldusorganile kohustust väljastada lisaks ettekirjutusele ja hoiatusele täiendav haldusakt, mis oleks täitedokumendiks. Täitedokumendiks sunniraha sissenõudmisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 11
mõttes on ettekirjutus koos hoiatusega (Riigikohtu 22.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-7214, p 11-12).
26.24.11.2016 täitekorraldusest tuleneb selgelt, kes on sunnivahendi adressaadid. Täitekorralduse punktis 3 korralduse „Teha sunnivahendi vahetu rakendamine ülesandeks AS Ragn-Sells“ puhul peetakse silmas seda, et asendustäitmist korraldab AS Ragn-Sells. Kuna täitekorralduse sunnivahendi adressaadiks on ka MTÜ Rehviringlus, siis on 24.11.2016 täitekorraldus kaebajale suunatud. Sellest tulenevalt ka täitekorralduse täitmine oli võimalik.
27.KKI on 03.10.2016 vastuses kaebusele haldusasjas nr 3-16-1645 ning 06.04.2016 selgitanud MTÜ-le Rehviringlus, et tegemist on tootjavastutuse põhimõttel menetlusosalise kaasamisega. KKI kordab, et tootjavastutuse põhimõtte kohaselt peab tootjavastutusorganisatsioon (TVO) tootja nimel vastutama oma turule lastud toodete eest ka siis, kui nad on muutunud jäätmeteks, need jäätmed kokku korjama ning korraldama nende edasise käitlemise (peamiselt taaskasutamise ja ringlusse võtu) ehk vastustama kuni viimase toiminguni, so antud juhul reaalse taaskasutamiseni. Sellest lähtuvalt ei ole tootjate ühendus jäätmevaldaja JäätS § 9 mõttes, kelle kohustus ja vastutus piirdub jäätmete üleandmisega selleks vastavat luba omavale isikule.
28.Kaebajale vanarehvide käitlemiseks antud tähtaja järgimine ei olnud objektiivselt võimatu. Kaebaja oleks pidanud tagama vanarehvide käitlemise ning hoiduma keskkonnaohu põhjustamisest. Kuna vanarehvid jäid käitlemata, koostati kaebajale ettekirjutus. Ettekirjutuse koostamise ajal ei olnud KKI-le teada asendustäitmise eeldatavad kulud, seega koostas KKI peale ettekirjutuse täitmise kontrollimist 19.10.2016 nõuetekohase hoiatuse. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. 14.07.2016 ettekirjutuse nr 0000113 tähtaega ei ole muudetud ega ka tühistatud. Sunnivahendi hoiatuses (19.10.2016) anti täiendav tähtaeg ettekirjutuses ettenähtud kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks.
29.KKI ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et kaebajat on kohustatud käitlema OÜ Rubronic omandis olevaid vanarehve ja sellega toime panema õiguserikkumise. Ettekirjutusega nr 0000113 on Kaebajat kohustatud täitma temal JäätS § 26 lg 11, JäätS § 26 lg 3 ja 4 ning Määruse nr 79 kohaselt lasuvat kohustust tagada vanarehvide taaskasutusse suunamine. Viis või vahend, kuidas Kaebaja oma kohustust täidab, on Kaebaja valida. Kaebaja on kasutanud oma kohustuse täitmiseks OÜ-d Rubronic, kuid Kaebaja poolt jäätmevaldajatelt vastuvõetud rehvid, mis asetsevad Rajatisel, ei ole tegelikult taaskasutatud ja seega ei ole Kaebaja oma kohustust, tagada rehvide tegelik taaskasutamine, täitnud.
30.Ettekirjutused ei ole omavahel vastuolus. KKI selgitab, et jäätmete käitlemine hõlmab endas selliseid protsesse nagu taaskasutamine ja ringlusse võtmine. Ka 14.07.2016 ettekirjutuses nr 0000113 resolutsioonis on selgelt kirjas, et „Keskkonnainspektsioon teeb OÜ-le Rubronic (registrikood 11668853) ettekirjutuse käidelda nõuetekohaselt (suunata taaskasutusse) ...“ . Seega on ettekirjutused omavahel kooskõlas. Samuti on 17.08.2016 kiri nr 6-1/16/1354-52 ja 19.10.2016 asendustäitmise hoiatus põhjendatud, neist nähtuvad faktilised asjaolud ning arvestatud on ka kaebaja ja teiste puudutatud isikute põhjendatud huve.
31.Täitekorralduse eelselt on kaebajale antud tähtaeg ettekirjutuse täitmiseks. 19.10.2016 asendustäitmise rakendamise hoiatusega anti ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks aega
kuni 01.11.2016, mida hiljem pikendati AS Kuusakoski taotlusel kuni 27.11.2016. Sellest tulenevalt on alusetud kaebaja väited selle kohta, et täitekorraldusel puudub õiguslik alus. Kolmanda isiku seisukohad
32.Kolmas isik AS Kuusakoski nõustub MTÜ Rehviringlus kaebuses esitatud seisukohtadega ning leiab, et MTÜ Rehviringlus kaebus tuleb kõikide vaidlustatud haldusaktide suhtes rahuldada. KKI ettekirjutused kohustavad nii AS Kuusakoskit kui MTÜ Rehviringlust käitlema OÜ Rubronicu omandis olevaid vanarehve, milleks neil puudub õigus. Seega paneksid nad ettekirjutusi täites toime õigusrikkumise. Teiseks ei ole ettekirjutused lühikeste tähtaegade tõttu täidetavad. Seega on ettekirjutused tühised. AS Kuusakoski nõustub kaebajaga, et jäätmeseadusest ei nähtu, et Eestis oleks seadusandja tootjavastutuse põhimõtet kohaldanud viisil, mis hõlmaks endasse ka lõppkäitleja kohustuste tagamist. Sellist lõppkäitleja kohustuste tagamise kohustust jäätmeseadus ette ei näe ja seega ei ole ettekirjutusega võimalik Kuusakoskilt ja Rehviringluselt nõuda Rubronicu kohustuste täitmist. Riik kontrollib seda, kellele jäätmeluba väljastatakse ja kuidas see isik riigi ees oma kohustusi täidab. Riigil ei ole ettekirjutuse alusel võimalik vastutust üle kanda jäätmete endisele valdajale või omanikule, kes on talle seadusega pandud kohustused täitnud.
33.AS Rubronic ei ole MTÜ Rehviringlus kaebusele oma seisukohti esitanud. Kohtu seisukoht
34.MTÜ Rehviringluse poolt esitatud kaebuste eesmärgiks on vabaneda vastutusest 885 tonni vanarehvide taaskasutamata jätmise eest. Sellel eesmärgil on kaebaja vaidlustanud kõik KKI haldusaktid ja /või toimingud, alates KKI 14.07.2016 ettekirjutusest nr 0000113 kuni KKI 24.11.2016 täitekorralduseni, taotledes nende tühisuse tuvastust, või tühistamist või õigusvastaseks tunnistamist, samuti asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamist. Kuna KKI haldusaktid on välja antud ja toimingud sooritatud erietappidel ja seega eriaegadel, on kaebaja esitanud halduskohtusse 3 kaebust, mis on kuni nende liitmiseni olnud registreeritud eraldi haldusasjadena ning olnud erinevate kohtunike menetluses. Peale kolme haldusasja liitmist vormistas MTÜ Rehviringlus kaebused tervikkaebuseks (tlk1-9, IV kd), millele said vastustaja ja kaasatud kolmandad isikud oma seisukohad esitada.
35.Esmalt käsitleb kohus kaebust KKI 14.07.2016 ettekirjutusele nr 0000113 ja 17.08.2016 kirjale nr 6-1/116/1354-52 koos objekti kontrollimise protokolliga (I), seejärel kaebust 19.10.2016 asendustäitmise hoiatusele ja kaebust 24.11.2016 täitekorraldusele (II), kolmandana kaebust asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamiseks (III) ja viimasena lahendab kohus menetluskulude taotlused (IV). I
36.Vaidlust ei saa olla selles, et KKI 14.07.2016 ettekirjutus on haldusakt, ettekirjutuse resolutsioonis on KKI kohustanud OÜ-t Rubronic käidelda nõuetekohaselt 885 tonni endisel Raadi lennuväljal Tartu vallas asuvaid vanarehve hiljemalt 14.08.2016. Kohus leiab, et selle ettekirjutusega ei ole samas kaebajale, MTÜ-le Rehviringlus mingeid kohustusi pandud. Ka ettekirjutuse sissejuhatuses on selgelt märgitud ettekirjutuse adressaadiks ainult OÜ Rubronic. Sellest tulenevalt ei saa kuidagi nõustuda vastustaja seisukohaga, et KKI 14.07.2016
ettekirjutuse adressaadiks oli peale OÜ Rubronic ka MTÜ Rehviringlus ning et sellest ettekirjutusest tulenesid kõik ettekirjutuse adressaadi ehk MTÜ Rehviringlus õigused ja kohustused. Esitatud materjalide kohaselt ei nähtu ka, et kaebaja oleks ettekirjutuse andmisele eelnevasse haldusmenetlusesse kaasatud kui isik, kelle suhtes haldusmenetlust läbi viiakse. Kohtule on esitatud KKI 21.03.2016 teade OÜ-le Rubronic, milles viimast teavitatakse, et KKI on alustanud haldusmenetlust vanarehvide nõuetekohaseks käitlemiseks ning palutud esitada 28.03.2016 asjassepuutuvad dokumendid (tlk.65-66, I kd). Kuigi nähtub, et kirja koopia saadeti ka kaebajale, ei ole nimetatud KKI teate alusel kaebajat menetluse alustamisest tema suhte teavitatud ega kohustatud ei omapoolset seisukohti või dokumente esitama. Alles 22.06.2016 on KKI saatnud kaebajale kirja, milles on kaebajat otseselt teavitatud haldusmenetluse alustamisest vanarehvide nõuetekohaseks käitlemiseks, samuti teavitatud, et KKI kavandab ettekirjutuse tegemist OÜ-le Rubronic vanarehvide nõuetekohaseks käitlemiseks (taaskasutamiseks, ära vedamiseks) 885 tonni vanarehvide osas hiljemalt 01.08.2016 ja märgitud, et juhul kui OÜ Rubronic oma kohustust ei täida, rakendab KKI asendustäitmist ja asendustäitmise kulud nõutakse sisse OÜ-lt Rubronic ning JäätS § 26 lg 9 ja JäätS § 26 lg 4 alusel oma vastutuse ulatuses MTÜ-lt Rehviringlus ja AS-lt Kuusakoski. Kaebajale on selle kirjaga antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks hiljemalt 06.07.2016.a.
37.Kohus on seisukohal, et KKI 14.07.2016 ettekirjutuse tühistamiseks või tühiseks tunnistamiseks kaebajat puudutavas osas ei ole põhjendatud. Seejuures nõustub kohus kaebajaga, et selle ettekirjutuse õiguslik mõju kaebajale on ettekirjutusest endast lähtuvalt raskesti mõistetav ning vastustaja erinevad seisukohad, mida on kaebajale esitatud, on vastuolulised. Nagu märgitud, on ettekirjutuse adressaadiks OÜ Rubronic, mitte MTÜ Rehviringlus, ettekirjutusega ei ole kaebajat kohustatud vanarehve nõuetekohaselt käitlema, milline kohustus on pandud OÜ-le Rubronic. Ettekirjutuses on küll pikalt selgitatud, millised kohustused ja milliste õigusaktide alusel on jäätmekäitlusluba omaval OÜ-l Rubronic ja milline vastutus on tootjal ja tootjate ühendusel üldiselt, kuid konkreetseid kohustusi kaebajale ettekirjutusega pandud ei ole. Selge on see, et kaebaja kui tootjate ühendus, peab täitma ka seadusest tulenevad kohustused, milleks ei pea eraldi ettekirjutust tegema.
38.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ettekirjutuse VI osas sisalduv hoiatus oleks omaette haldusakt. Kohus loeb ettekirjutuse lõpus olevast hoiatusest välja, et selles on nii MTÜ-d Rehviringlus kui AS Kuusakoski teavitatud nende vastutuse võimalikkusest juhul, kui OÜ Rubronic oma kohustusi ei täida. Nii on KKI selgelt märkinud, et KKI teeb hoiatuse ja selgitab, et juhul kui OÜ Rubronic ei ole nimetatud kohustusi tähtajaks (14.08.2016) täitnud, kohustab KKI oma vastutuse piires MTÜ Rehviringlus ja AS Kuusakoski vanarehve nõuetekohaselt käitussesse suunama ning kui viimased oma kohustust ei täida, rakendab KKI asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 11 lg 1 alusel asendustäitmist. Seega, juhul kui OÜ Rubronic oleks oma kohustused, mis oli 14.07.2016 ettekirjutusega talle pandud (vahemärkusena - OÜ Rubronic ei ole ettekirjutust vaidlustanud), täitnud, ei oleks tõenäoliselt järgnenud ka edasisi haldusakte ega asendustäitmist. Hoiatuse kohaselt algavad kaebaja kohustused peale OÜ-le Rubronic antud tähtaega, mis eeldab, et KKI pidi kaebajale vastava haldusakti välja andma. Seega ei ole 14.07.2016 ettekirjutuses sisalduva hoiatuse puhul tegemist ATSS § 7 hoiatusega, vaid teavitamisega sunnivahendi rakendamise võimalusest teatud tingimuste olemasolu korral. Seejuures ei saa ega pea 14.07.2016 ettekirjutuse täitmist OÜ Rubronic poolt kontrollima mitte kaebaja vaid KKI. Et hoiatuse näol ei ole tegemist haldusaktiga, on Riigikohus välja toonud ka oma lahendites nr 3-3-1-22-15 (9-19), nr 3-3-1-72-14 (p11-14). Nii on Riigikohus märkinud, et juhul, kui
hoiatusel puudub regulatiivne toime, ei ole vaidlustatud hoiatus haldusakt. Hoiatus ei kujuta endast juriidilise kohustuse pealepanekut ega kaebaja õigusliku staatuse muutust. Kohus on seisukohal, et kuna KKI 14.07.2016 ettekirjutuse adressaadiks ei ole MTÜ Rehviringlus, talle ei ole ettekirjutusega kohustusi pandud ega tema õigusi piiratud, ettekirjutuse sisalduv hoiatus on informatiivne, puudub alus ettekirjutuse osaliseks tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks, samuti õigusvastaseks tunnistamiseks.
39.MTÜ Rehviringlus on esitanud ka taotluse KKI 17.08.2016 kirja nr 6-1/16/1354-52 ja selle lisaks oleva objekti kontrollimise protokolli tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks. See, et nimetatud kirja puhul on samuti tegemist haldusaktiga, on välja toodud Riigikohtu halduskolleegiumi 17.05.2017 lahendis nr 3-3-1-88-16. Märgitud haldusasjas oli kaebajaks küll AS Kuusakoski, kuid vaidluse all oli sama, KKI 14.07.2016 ettekirjutus, seega tuleb ka antud asjas Riigikohtu seisukohtadest lähtuda. KKI 17.08.2016 kirjas on KKI kohustanud MTÜ-d Rehviringlus oma vastutuse ulatuses vanarehve nõuetekohaselt käitusesse suunama JäätS § 26 lg 9 alusel hiljemalt 16.09.2016, kui määratud tähtajaks ei ole 885 tonni vanarehve taaskasutusse suunatud, rakendab KKI ATSS § 11 lg 1 alusel asendustäitmist. Seega on kirjaga kaebajale otseselt kohustused pandud ja antud nende kohustuste täitmiseks kindel tähtaeg, seega on tegemist haldusaktiga, mille osas on õigus esitada tühistamise taotlus. Riigikohus on märgitud lahendis ka välja toonud, et haldusakti (17.08.2016 kiri) õigusjõu murdmiseks on tühistamiskaebus asendustäitmisest hoidumise eesmärgil kohane õiguskaitsevahend (p 12).
40.Vaidlust ei ole selles, et MTÜ Rehviringlus on tootjate ühendus. Tootjate ühenduse mõiste avab JäätS § 26 lg 3, mis sätestab, et tootjate ühendus on selle seaduse mõistes mittetulundusühing või muu majanduslikku tulu mittetaotlev organisatsioon, mille liikmeteks on üksnes tootjad või tootjate ühendused ning mille eesmärgiks on teatud liiki probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine või finantseerimine. Samuti ei ole vaidlust selles, et rehvide puhul on tegemist probleemtootega. Tootjate ühenduse kohustused sätestab otseselt JäätS § 23 lg 4, mille kohaselt peab tootjate ühendus tagama: 1) kõigile vastavat liiki probleemtoodete tootjatele juurdepääsu tootjate ühenduse teenustele; 2) kohustused lepinguga üleandnud või tootjate ühendusega liitunud tootjalt tasu kogumise võrdsetel tingimustel ja teenuste pakkumise neile, lähtudes üksnes nende turuosast seda tüüpi probleemtoodete turul; 3) jäätmete käitlemisega seotud teenuste ostmise konkurentsi alusel; ja 4) jäätmete kogumise ka taaskasutamisega seotud andmete kättesaadavuse Keskkonnaministeeriumile ja järelevalve õigust omavale isikule. JäätS § 26 lg 1 sätestab, et tootja on kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkinud jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega. Rehvi tootja kohustusi reguleerib ka JäätS § 26 lg 14, mille kohaselt rehvi tootja on kohustatud tagasi võtma sama liiki rehvi sõltumata sellest, millal rehv on turule lastud, millist kaubamärki rehv kannab ning kas kasutaja kavatseb osta uue rehvi.
41.Nagu otsuse p-s 39 märgitud, on KKI 17.08.2016 kirjas kohustanud kaebajat oma vastutuse ulatuses nõuetekohaselt käitusesse suunama 885 tonni vanarehve, õigusliku alusena on märgitud JäätS § 26 lg 9. JäätS § 26 lg 9 sätestab: „Käesoleva seadusega sätestatud kohustused kirjaliku lepinguga tootjate ühendusele üle andnud tootja, kes on täitnud oma kohustused tootjate ühenduse ees, ei ole vastutav probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise sihtarvude täitmise ning probleemtooteregistrile andmete edastamise eest.
Sellisel juhul vastutab tootjate ühendus tootja vastavate kohustuste eest.“ Kirjas toodud kohustuse faktiline alus selgub kirjale lisatud ettekirjutuse nr 0000113 järelkontrolli protokollist. Nimetatud protokoll on koostatud KKI 14.07.2016 ettekirjutuse täitmise kohta OÜ Rubronic poolt. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-88-16 (p 13) ka märkinud, et asja läbivaatamisel peaks kohus mh selgitama, mida pidas vastustaja silmas „Käitusesse suunamise“ all ning kas sellise kohustuse täitmine oli kaebaja jaoks lubatav ja võimalik.
42.Kohus leiab, et kaebus KKI 17.08.2016 kirja, millega kohustati kaebajat oma vastutuse ulatuses vanarehve käitusesse suunama, tühistamiseks, kuulub rahuldamisele. Nagu märgitud, on selle kohustuse õiguslikuks aluseks kirjas märgitud JäätS § 26 lg 9. Nimetatud sätte kohaselt vastutab tootjate ühendust tootjate asemel jäätmete kogumise ja taaskasutamise sihtarvude täitmise andmete probleemtooteregistrile esitamise eest. Millised on olnud või on need jäätmete kogumise või taaskasutamise sihtarvud, mille täitmise kohustus kaebaja oli endale saanud, ja mida kaebaja jättis täitmata või andmed esitamata, ei ole asja materjalidest selgunud. Kohus nõustub kaebajaga, et JäätS § 26 lg 9 reguleerib üksnes tootja ning tootjate ühenduse vahelisi õigussuhte, selles ei ole sätestatud tootja kohustusi jäätmete kogumiseks ega taaskasutamiseks ehk tootjavastutust.
43.Kohus on seisukohal, et 17.08.2016 kirjas ei ole KKI kaebaja kui kolmanda isiku suhtes rakendanud tootjavastutust (jäätS § 26 lg 1) ega lähtunud jäätmeseaduses otseselt tootjate ühenduse kohustusest (§ 23 lg 4), vaid kohustus kaebajale on tulenenud OÜ Rubronic poolt viimasele tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise eest ehk kaebaja on kohustatud täitma KKI 14.07.2016 ettekirjutuse adressaadile pandud ülesandeid. Et kaebajale pandud kohustus on otseselt tulenenud OÜ-le Rubronic tehtud ettekirjutusest näitab see, et kirjale on lisana väljastatud 15.08.2016 koostatud objekti kontrollimise protokoll nr 1064950, mille järgi on kontrollimise tulemusel selgunud, et OÜ Rubronic ei ole määratud tähtajaks 885 tonni vanarehve taaskasutusse suunanud, ning et seetõttu kohustatakse nii MTÜ-d Rehviringlus kui AS Kuusakoski oma vastutuse ulatuses vanarehve nõuetekohaselt käitusesse suunama hiljemalt 16.09.2016. Sama kohustus on otseselt kirjas ka vaidlusaluses KKI 17.08.2016 kirjas. Kuigi KKK 17.08.2016 kirjas, mis on käsitletav haldusaktina, on kaebaja kohustuse puhul märgitud õigusliku alusena JäätS § 26 lg 9, on kohustus tulenenud siiski OÜ Rubronicu poolt ettekirjutuse täitamata jätmisest, mitte sellest, et kaebaja on jätnud seadusest tulenevad kohustused või mingid varasemad KKI ettekirjutused täitmata. 17.08.2016 kirjas sellele osundatud ei ole.
44.Keskkonnaamet on OÜ-le Rubronic jäätmeloa nr L.JÄ/32659908 väljastanud 08.12.2015. Jäätmeluba on antud jäätmete taaskasutamiseks (JäätS § 73 lg 2 p 2) (tlk.62-64, I kd). Jäätmeloa tabelis 3 on OÜ Rubronic jäätmekäitlustoiminguteks märgitud – jäätmete (vanarehvide) äravedu Raadi lennuväljalt, ning on määratud toimingute etapid: loa kehtivuse algusest kuue kuu jooksul tuleb ära vedada 170 tonni rehve kuus, seitsmendast kuust kuni kaheteistkümnenda kuuni 250 tonni kuus ja 13-ndast kuust mitte vähem kui 850 tonni kuus. 31.12.2017 peab jäätmeloa järgi olema kinnistu jäätmetest korrastatud. 14.07.2016 ettekirjutuse andmise ajaks oli OÜ-l Rubronic jäätmeloaga pandud kohustusest tähtaegselt täitmata ehk taaskasutusse suunamata 885 tonni vanarehve. Et kaebajat ja AS Kuusakoski kohustati 17.08.2016 kirjaga käitusesse suunama sama kogus rehve (885 tonni), näitab samuti, et nii kaebaja kui AS Kuusakoski kohustused tulenesid kolmanda isiku poolt jäätmeloas ja sealt edasi kolmandale isikule tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisest. Kohus leiab, et kuna OÜ Rubronic kohustused tulenesid talle antud jäätmeloast, on need kohustused temaga lahutamatult seotud ja nende kohustuste täitmise eest vastustab ka otseselt OÜ Rubronic. Kohus jagab kaebaja seisukohta, et
konkreetse jäätmekäitleja kohustuste ja vastutuse panek tootjale lihtsustab jäätmekäitleja poolt jäätmeloas pandud kohustuste mitte täitmist. Seda kinnitab ka antud kohtuasi, kuna nähtuvalt kohtumenetluse käigust, ei ole OÜ Rubronic ühtki ettekirjutust ega edasist käiku vaidlustanud ega sisuliselt pidanud vajalikuks ka käesolevas kohtumenetluses osaleda.
45.Kohus leiab, et kuigi kaebaja puhul on tegemist tootjate ühendusega, kes JäätS § 26 lg-st 1 ja § 23 lg-st 4 tulenevalt täidab tootja kohustusi jäätmete kogumise ja taaskasutamise tagamisel, ei saa tootjale või tootjate ühendusele kui kolmandale isikule panna vastutust konkreetse jäätmekäitleja poolt talle tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise eest, arvestades ka seda, et kaebaja kui tootjate ühendus ei olnud OÜ-lt Rubronic kui jäätmekäitlejalt vastavat teenust ostnud. Ka ei ole KKI üheski vastuses osundanud õiguslikule alusele, mis sätestaks, et tootja või tootjate ühendus vastustab iga jäätmekäitleja poolt jäätmeloas pandud konkreetsete kohustuste täitmata jätmise eest. Kohus leiab, et OÜ-le Rubronic jäätmeloaga pandud kohustus on seotud konkreetselt loa adressaadiga, seega tootja või tootjate ühendus ei saa kontrollida OÜ-le Rubronic jäätmeloaga pandud kohustuse täitmist ega pea jäätmeloaga pandud kohustusi jäätmekäitleja eest ise täitma. Nagu märgitud, ei ole kaebaja OÜ-lt Rubronic teenust ostnud ega temaga vastavat lepingut sõlminud. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et riik saab isikule panna kohustusi üksnes seaduse alusel, kusjuures kohustuse tekkimine peab olema isikule ette nähtav. Kohus leiab, et jäätmeseadusest ei tulene, et tootjavastutusorganisatsioonilt saab nõuda jäätmekäitlejale pandud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et sellise kohustuse panek kaebajale ei olnud lubatav ega võimalik.
46.KKI 17.08.2016 kirjast ei selgu ka üheselt, mida on vastustaja silmas pidanud kohustuse – nõuetekohaselt käitusesse suunamise all. Kirjas on vastustaja toonud välja erinevad mõisted: kuna OÜ Rubronic on jätnud jäätmed nõuetekohaselt käitlemata; MTÜ Rehviringlus peab jäätmed nõuetekohaselt käitusesse suunama; kui määratud tähtajaks ei ole jäätmeid taaskasutatud, rakendatakse asendustäitmist. Vastustaja on kohtu küsimisele, mida on kirjas jäätmete käitusesse suunamise kohustuse all mõeldud, selgitanud, et nii 14.07.2016 ettekirjutuses kui 17.08.2016 kirjas sisalduv kaebaja kohustus „suunata nõuetekohaselt käitlusesse“ tähendab JäätS § 26 lg 1, JäätS § 26 lg 9 ning Määruse nr 80 § 6 lg 5 tulenevat kohustust tagada rehvide tegelik taaskasutamine või ringlusse võtt läbi nende taaskasutamisse suunamise, kasutades selleks vastavaid lube omavaid koostööpartnereid. Nimetatud kohustuse täitmine on võimalik kasutades selleks sobivaid tsiviilõiguslikke vahendeid ja viise ning see on lubatav, sest jäätmeseadus näeb sellise laiendatud tootjavastutuse põhimõttest tuleneva tagamisekohustuse ette. Viis või vahend, kuidas kaebaja oma kohustust täidab, on kaebaja valida. Eelnevast nähtuvalt on vastustaja seostanud kaebaja 17.08.2016 kirjas olevad kohustused tootjavastutusest tulenevate üldiste kohustustega, mis on kirjas JäätS § 26 lg-s 1, mis ei ole aga kooskõlas samas kirjas ja 14.07.2016 ettekirjutuses toodud asjaoludega.
47.Nagu märgitud, on OÜ-l Rubronic olnud jäätmeloa alusel vanarehvide taaskasutusse suunamise (täpsemalt: rehvide äravedu) kohustus. Kaebajat on kohustatud nõuetekohaselt käitusesse suunama. Kirjas viidatud JäätS § 26 lg 9 ei räägi sõnagi taaskasutusse suunamisest ega käitusesse suunamisest, nii nagu vastustaja on hiljem selgitanud. Kirjast ei ole selle adressaadil ega ka kohtul võimalik üheselt mõista, mida kaebaja pidi konkreetselt tegema, ehk millisele tulemusele pidi kaebaja vanarehvide nõuetekohase käitusesse suunamise tulemusena jõudma, kas nõuekohane käitusesse suunamine tähendas rehvide äravedu lennuväljalt, milline kohustus oli OÜ-l Rubronic, või nende lõplikku reaalset taaskasutamist (lakkab olemast jääde).
Kohus leiab, et kuna kirjas toodud kohustuse täitmiseks oli antud suhteliselt lühike tähtaeg, 30 päeva, oleks pidanud kiri olema kaebajale pandud kohustuse nii faktiliste asjaolude osas kui õiguslikult põhjalikumalt motiveeritud. Vastustaja on küll märkinud, et see, kuidas kaebaja oma kohustused täidab, on kaebaja otsustada, kuid nagu märgitud, ei ole 17.08.2016 kirjas ehk sisuliselt ettekirjutuses välja toodud, milliseid toiminguid pidi kaebaja jäätmetega tegema, et vastustaja oleks lugenud ettekirjutuse täidetuks.
48.Teiseks nõustub kohus kaebajaga, et ka juhul, kui kaebaja oli 17.08.2016 ettekirjutuse alusel kohustatud täitma samu kohustusi, mida jättis OÜ Rubronic täitmata ( ära vedamata oli 850 tonni vanarehve), oli selle täitmiseks jäetud selgelt ebareaalselt lühike aeg. OÜ-le Rubronic jäätmeluba väljaandes andis Keskkonnaamet viimasele võimaluse esimese 6 kuu jooksul ära vedada 170 tonni kuus, kaebajale pandi aga kohustus taaskasutusse suunata ehk siis ära vedada 1 kuu jooksul 532 tonni rehve. Vastava rehvide koguse aluseks on KKI 14.07.2016 ettekirjutuses kaebajale määratud vastutuse ulatus, mis oli 62,57% kogu Raadi lennuväljal ladustatud rehvidest. Samuti nähtub, et ka asendustäitmiseks oli selle teostajale AS-le RagnSells antud sama koguse taaskasutamiseks tunduvalt pikem aeg.
49.Eelnevat arvestades tühistab kohus Keskkonnainspektsiooni 17.08.2016 kirja nr 61/16/1354-52 kaebajat puudutavas osas. II
50.MTÜ Rehviringlus on esitanud nõude, et kohus tuvastaks KKI 19.10.2016 asendustäitmise rakendamise hoiatuse, samuti KKI 24.11.2016 täitekorralduse tühisuse või tühistaks või tunnistaks õigusvastaseks osas, mis puudutab asendustäitmise läbiviimist MTÜ Rehviringlus suhtes, sealhulgas asendustäitmise kulude sissenõudmist MTÜ-lt Rehviringlus. Samuti on taotletud keelata toimuv asendustäitmine osas, milles see võimaldab asendustäitmise kulude sissenõudmist MTÜ-lt Rehviringlus. Vaidlustades KKI 19.10.2016 asendustäitmise rakendamise hoiatuse ja KKI 24.11.2016 täitekorralduse, on kaebaja eesmärgiks vabaneda asendustäitmise kulude tasumisest.
52.Kohus leiab, et KKI 19.10.2016 asendustäitmise rakendamise hoiatus ei ole haldusakt, vaid toiming. Nii on Riigikohtu halduskolleegium märkinud, et kui hoiatusel puudub regulatiivne toime, ei ole vaidlustatud hoiatus haldusakt (nr 3-3-1-22-15, 9). Hoiatuse regulatiivset toimet ei too kohtu arvates Riigikohtu eelpooltoodud lahendi alusel kaasa ka asjaolu, et hoiatuses on selle adressaatidele antud ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. ATTS § 7, mis toob välja asjaolud, mis peavad hoiatuses sisalduma, on ühe asjaoluna märgitud, et hoiatuses tuleb märkida kuupäev, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita (lg 1, p 3). Ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks kuupäeva määramisega ei ole adressaatidele uusi kohustusi pandud ega nende õiguslikku staatust muudetud, seega puudub hoiatusel regulatiivne toime, tegemist ei ole haldusaktiga, vaid toiminguga. Ka selles, et hoiatuses on määratud MTÜ Rehviringlus ja OÜ Rubronic vastutus solidaarsena, puudub regulatiivne toime, kuna ATTS § 7 näeb ette, et hoiatuses tulebki märkida asendustäitmise kulude eeldatav summa. Selle sätte alusel on hoiatuses kaebaja eeldatavad kulud välja toodud. See, et antud juhul on kaebaja eeldatavad kulud arvestatud solidaarselt OÜ-ga Rubronic, ei muuda hoiatuse õiguslikku staatust. Seega ei ole võimalik selles osas tühistamisnõuet esitada.
53.Lisaks eelnevale on kohus seisukohal, et ka täitekorraldus ei ole haldusakt, mille tühistamist saaks taotleda, vaid üks sunnivahendi kohaldamise toiming. Täitekorraldusega on rakendatud
14.07.2016 ettekirjutuse täitmiseks sunnivahendina asendustäitmist. Riigikohtu halduskolleegium on oma 22.04.2015 lahendis nr 3-3-1-72-14 märkinud järgmist: „ „Haldusorgani toiminguid sunniraha rakendamisel on isikul ATSS § 16 lg 1 alusel võimalik vaidlustada halduskohtus. Sunniraha rakendamise peale ei saa esitada tühistamiskaebust. Küll aga saab halduskohus oma otsusega keelata haldusorganil sunniraha rakendamise, sh sissenõudmise toimingute tegemise või teha ettekirjutuse toimingute tagajärgede kõrvaldamiseks (HMS § 109, HKMS § 5 lg 1 p-d 3 ja 5). Kui haldusorgan rakendas sunniraha õigusvastaselt, ent kohtutäitur on juba alustanud sunniraha sissenõudmist, võib halduskohus kohustada haldusorganit esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus (TMS § 48 lg 1 p 1). Kaebaja põhjendatud huvi korral on halduskohtul võimalik teha kindlaks sunniraha rakendamise õigusvastasus või sunniraha rakendamist välistav asjaolu (HKMS § 6 lg 1 p 6), nt ettekirjutuse nõuetekohane täitmine.“ Seega on võimalik taotleda KKI 19.10.2016 asendustäitmise rakendamise hoiatuse ja 24.11.2016 täitekorralduse õigusvastaseks tunnistamist, kaebuse järgi osas, mis puudutab asendustäitmise läbiviimist MTÜ Rehviringlus suhtes.
54.Kohus on seisukohal, et MTÜ Rehviringlus kaebus kuulub rahuldamisele ka asendustäitmise rakendamise õigusvastasuse tuvastamise osas. Kuigi kohus tuvastas eelnevalt KKI 17.08.2016 haldusakti nr 6-1/16/1354-52, mis pani kaebajale kohustuse vanarehvide taaskasutusse suunamiseks, õigusvastasuse, märgib kohus, et sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ainult ettekirjutuse õiguspärasusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-14). Kohus on aga ka siin seisukohal, et asendustäitmise läbiviimine, mille osas on kaebaja vaidlustanud asendustäitmise rakendamise hoiatuse ja täitekorralduse, on lõppkokkuvõttes õigusvastased.
55.Sunnivahendi kohaldamise õiguspärasuse hindamisel saab kohus kontrollida, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning kas ei esine sunni kohaldamist välistavaid asjaolusid. ATSS § 8 lg 3 p 1 kohaselt ei tohi sunnivahendit rakendada, kui sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendi rakendamise eelduseks mh sundtäidetava ettekirjutuse kehtivus. Et ettekirjutus (14.07.2016 ettekirjutus), mille täitmist on KKI asendustäitmise hoiatuse ja täitekorralduse järgi kontrollinud, ja mille täitmata jätmise tõttu on asendustäitmist rakendatud, kehtib, selles vaidlus puudub.
56.Sunnivahendi rakendamise eeldused on välja toodud ATSS §-s 2. ATSS § 2 lg 1 sätestab, et sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 5 lg 1 kohaselt on sunnivahendi adressaat füüsiline isik või eraõiguslik või avalikõiguslik juriidiline isik, keda ettekirjutusega on kohustatud nõutavat tegu tegema või keelatud teost hoiduma. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole sunnivahendi, s.o asendustäitmise tinginud mitte kaebaja seadusest tulenevad kohustused, vaid otseselt KKI 14.07.2016 ettekirjutuse täitmata jätmine. See on ka nii asendustäitmise rakendamise hoiatuses kui täitekorralduses märgitud. Kohus leidis eelnevalt aga, et KKI 14.07.2016 ettekirjutuse adressaadiks oli ainult OÜ Rubronic, ja et selle ettekirjutusega ei olnud kaebajale mingeid kohustusi pandud, vaid oli informeeritud võimalikust asendustäitmisest. Hinnates praegu asendustäitmise hoiatust ja täitekorraldust, selgub, et asendustäitmist kui sunnivahendit on rakendatud seetõttu, et nii OÜ Rubronic, MTÜ Rehviringlus kui AS Kuusakoski on jätnud just KKI 14.07.2016 ettekirjutuse täitmata, täitekorralduse resolutsiooni punktis 1 on otseselt märgitud, et sunnivahendit rakendatakse 14.07.2016 ettekirjutuse täitmiseks. ATSS § 8 lg 1 sätestab, et sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks
ettekirjutus, mis kehtib ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Nagu märgitud, ettekirjutuse, mille alusel on kaebaja suhtes asendustäitmist rakendatud, adressaadiks ei olnud kaebaja, seega ei ole sunnivahendi rakendamine kaebaja suhtes ATSS § 8 lg 1 alusel lubatud.
57.ATSS lg 2 p 2 kohaselt võib sunnivahendit rakendada kolmandale isikule, kes seadusest tulenevalt vastutab sunnivahendi adressaadile ettekirjutusega pandud kohustuse täitmise eest, kui adressaadi kohustused ei ole temaga lahutamatult seotud. Riigikohtu halduskolleegium on sarnases asjas nr 3-3-1-88-16 osundanud, et ATSS § 5 lg 2 p 2 rakendamisel ei ole nõutav, et haldusorgan teeks lisaks adressaadile ka ettekirjutuse kolmandale isikule ning et ATSS § 5 lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks on, et kolmas isik seadusest tulenevalt vastutaks adressaadile pandud kohustuse täitmise eest. Kohus leidis eelnevalt, et jäätmeseadusest ega ka muudest seadustest ei tulene, et tootja või tootjate ühendus oleks kohustatud kõikide jäätmekäitlejatele pandud kohustusi täitma ja et jäätmekäitlejate poolt konkreetsed täitmata jäetud kohustused tuleb täita tootja, tootjate ühenduse või muu jäätmevaldaja poolt. Kui vastustaja, kes teostab järelevalvet jäätmeseaduse nõuete täitmise üle, leiab, et tootja või tootjate ühendus vastutab kõikide jäätmekäitlejate, kelledele on jäätmeluba välja antud, ja kelledelt ei ole tootjate ühendus teenust ostnud ega lepingut sõlminud, kohustuste tähtaegselt ja nõuetekohaselt täitmata jätmise eest, siis oleks õigusselguse huvides vajalik ka vastavate ametlike juhendite või selgituste välja töötamine. Kohtu arvates puudub käesoleval ajal piisav regulatsioon, mis võimaldaks tootja suhtes rakendada sunnivahendit, kui kolmas isik, antud juhul jäätmekäitleja, ei ole talle jäätmeloaga pandud kohustusi täitnud. See, et kaebajal kui tootjate ühendusel lasub kohustus vanarehvide taaskasutusse suunamise osas kuni jäätmete reaalse taaskasutamiseni, ei tähenda, et tal lasub vastutus jäätmekäitleja täitmata kohustuste eest.
58.Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja tegevus ja esitatud seisukohad ei ole olnud järjekindlad, sellest tulenevalt ei ole kaebaja kohustused ühes või teises menetlusetapis olnud selged. Kuna kogu eelnevast haldusmenetluses kui ka sunnivahendi rakendamise menetluses ei ole olnud kaebaja kohustused selged, ei ole kohtu arvates sunniraha rakendamine kaebaja suhtes olnud ka proportsionaalne. Lisaks sellele on asendustäitmise rakendamise hoiatuses antud tähtaeg liialt lühike, et seda oleks hoiatuse adressaatidel võimalik täita. Hoiatus on tehtud 19.10.2016, ettekirjutuse vabatahtlik täitmise aeg on määratud 01.11.2016.a. ATSS § 7 lg 3 kohaselt on ette nähtud, et hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus täita.
59.Arvestades eelnevat ja seda, et sunnivahendi rakendamise eeldused ei olnud täidetud, sunni rakendamine kaebaja suhtes ei onud proportsionaalne, rahuldab kohus MTÜ Rehviringlus kaebuse ja tunnistab KKI 19.10.2016 sunnivahendi rakendamise hoiatuse ja 24.11.2016 täitekorralduse kaebajat puudutavas osas õigusvastaseks.
III
60.Kaebaja on taotlenud, et kohus keelaks Keskkonnainspektsioonil asendustäitmise osas, milles see võimaldab asendustäitmise kulude sissenõudmist MTÜ-lt Rehviringlus või seisneb asendustäitmise kulude sissenõudmises MTÜ-lt Rehvringlus. Kohus leiab, et taotlus ei tule rahuldamisele. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal
vaidlustamisel. Kohus on seisukohal, et kaebajal on võimalik hiljem kohase kaebusega kõrvaldada võimalikud õiguste rikkumised, mis võivad kaasneda asendustäitmise kulude sissenõudmisel. Lisaks nähtub, et praeguses etapis kehtib halduskohtu poolt 13.12.2016 kohaldatud esialgne õiguskaitse, milles on keelatud Keskkonnainspektsioonil asendustäitmise kulude sissenõudmine MTÜ-lt Rehviringlus kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni (Liidetud haldusasi nr 3-16-2494, tlk.100-102, II kd). IV Menetluskulud
61.MTÜ Rehviringlus on esitanud menetluskulude nimekirja ja taotluse välja mõista Keskkonnainspektsioonilt kokku menetluskulud summas 11767,8 eurot, sellest riigilõiv 75,0 eurot, ülejäänud kulud summas 11692,8 eurot on õigusabikulud. Kulude kandmise kohta kaebaja poolt on tõendid esitatud. Vastustaja on esitanud vastuväited MTÜ Rehviringlus menetluskulude kohta, leides kokkuvõtvalt, et kaebaja menetluskulusid tuleks vähendada vähemalt kuni 9892,0 euroni.
62.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Seoses kaebuse osalise rahuldamisega peab kohus põhjendatuks välja mõista vastustajalt menetluskulud 80% kogu kantud menetluskulude osas ehk summas 9414,24 eurot. Kuigi antud haldusasi on keskmisest keerulisem ja mahukam, arvestab kohus sellega, et kohus ei rahuldanud kõiki kaebaja nõudeid, samuti sellega, et kuigi asjas on liidetud kolm erinevat, kuid omavahel seotud haldusasja, on nendes kaebustes ja seisukohtades suures osas dubleerimist, mis ei ole vajanud sellisel hulgal töötunde, nagu on taotluses märgitud. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 9414,24 eurot.
63.Kolmas isik AS Kuusakoski on esitanud taotluse menetluskulude summas 2430,7 eurot Keskkonnainspektsioonilt väljamõistmiseks. Menetluskulude nimekirja järgi on õigusabile kulunud kokku 16,2 tundi. Menetluskulud kolmanda isiku poolt on kantud. Kohus ei pea kolmanda isiku taotlust esitatud summas põhjendatuks. Asjas ei ole kohtuistungit toimunud, samuti on kolmas isik sisuliselt olnud kaasatud menetlusse ainult asjas nr 3-16-1645. Kolmas isik on kogu menetluse ajal esitanud ainult kaks kahe kuni viie leheküljelist kirjalikku seisukohta, samuti on kolmas isik olnud ise kaebaja KKI 14.07.2016 ettekirjutusele, ja seega tuttav vaidlusaluse probleemiga. Eelneva alusel peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt AS Kuusakoski kasuks välja menetluskulud summas1600,0 eurot. Kaebaja ega kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ Rubronic ei ole menetluskulude osas nimekirja ega taotlust esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.