S.-E. T. kaebus Tallinna Vangla vastu 89 euro suuruse kahju nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – S.-E. T. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
3.Kohtuotsuse jõustumisel tagastada kaebajale tema esitatud dokumentide originaalid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.10.2016 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.S.-E. T. (kaebaja) kuivatas 02.03.2016 kambris nr 334 pesu, asetades sinise käterätiku kaablile. Õhtust loendust ja tehnokontrolli tegevad valvurid Riina Tammiste ja Ken Ojakäär märkasid kaablil kuivavat käterätikut. R. Tammiste andis kaebajale seadusliku korralduse käterätik kaablilt eemaldada. Kaebaja esialgu korraldust ei täitnud, selgitades, et kuivatusresti ja radiaatori peale käterätik ei mahu, kuna seal riided juba kuivavad. Järgmise päeva hommikusel loendusel näitas kaebaja R. Tammistele roosteplekkidega dressipluusi. Kaebaja kahjunõude naersid valvurid välja. Kaebaja selgitas vastuseks distsiplinaarmenetluse protokollile, et radiaatorile ei saa pesu kuivama panna, kuna see tekitab riietele roosteplekke, mida ei saa pesus eemaldada. Enda ja oma riietuse eest peab kaebaja hoolitsema. Riideid ei saa anda pesta ka pesumajale, kuna riiete pesemise avaldusele on märgitud, et pesumaja
3-16-908 pesemise tagajärjel tekkivate kahjustuste eest ei vastuta. Korralduse täitmata jätmise eest karistati kaebajat noomitusega.
2.Tallinna Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse 06.05.2016 otsusega nr 537/16/50-2 rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 10.05.2016 S.-E. T. kaebus varalise kahju hüvitamiseks summas 89 eurot seoses roosteplekkidega Adidase dressipluusil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja on seisukohal, et dressipluus rikuti Tallinna Vangla tegevuse tulemusena. Dressipluusil on kaebaja jaoks emotsionaalne väärtus: kaebaja soetas dressipluusi esimese palga eest, mille ta Soomes teenis. Dressipluus on tema jaoks meeldetuletus sellest, et ta suudab, kui ta väga soovib. Kaebaja sai ka distsiplinaarkorras karistada, kuna tal puudus võimalus riideid kuivatada. Kaebaja sättis kambrikaaslastega riideid nii, et dressipluus mahtus radiaatorile, sokid ja aluspesu all, dressipluus peal. Ka aluspesul ja sokkidel on roosteplekid, kuid need ei ole nii olulised. Vangla vara peab nõuetele vastama. Vanglaametnikud käivad pidevalt kontrollimas, kas seintes on auke, kas trellid on terved jne. Kaebaja ei pea katse eksituse meetodil aru saama, kas radiaator riideid rikub. Kambris on pesurest (50 x 50 cm), kuid sellest ei piisa, et kambris viibivad neli inimest saaksid oma pesu kuivatada. Pesumaja ei vastuta pesemise tõttu muutunud riide kvaliteedi eest. Sellisena ei soovi kaebaja viia dressipluusi pesumajja seda enam, et dressipluusil on tema jaoks emotsionaalne väärtus. Kaebajale ei ole teada, et pesumaja kasutamise tingimused oleks tavapäraselt teenuse osutaja vastustust välistavad. Teenuse pakkuja peab vastutama enda osutatud teenuse eest. Kaebaja teab mitut kinnipeetavat, kelle riided said pesumajas kahjustada. Dressipluus on nii suur, et terve radiaator on teda täis. Dressipluusi pesemine kambris on väga raske, sest kambris on riiete pesemiseks ämber, vett peab aga kannuga soojendama. Dressipluusi on ka ebamugav välja väänata, kuna siis on kogu kamber vett täis. Kamber on väiksem kui 16 m2, kraanikausi kõrval on kahekordne voodi ning kraanikausi kohal kuivatusrest, mis on väiksem kui kraanikauss. Arusaamatuks jääb, miks tuli Tallinna Vangla töötaja kohe pärast kahju nõude esitamist radiaatorit kontrollima ning tegi seda ka teistes kambrites. Radiaator värviti üle, kuid miks seda varem ei tehtud. Kaebaja pesi dressipluusi esimest korda just märtsikuus. Ka pesurest võib roosteplekke tekitada. Radiaatori värvimise järel vahetati välja pesurest. Kui on talv ja kojamees pole majaesist liivatanud ning libeduse tõttu kaebaja kukub, vastutab tegemata töö eest kojamees. Kui radiaator eritab roostet, vastutab vangla. Selle asemel, et investeerida radiaatorite värvimisse, investeeris vangla raha muusse.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastus, leides, et kaebus on põhjendamatu. Vastustaja jääb kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtade juurde. Kaebajale ei antud korraldust eemaldada kaablilt dressipluus, vaid sinine käterätik. Kaebajale ei antud korraldust asetada käterätik radiaatorile. Kambris, kuhu kaebaja on paigutatud, on kuivatusrest. Kui kõik kambrisse paigutatud isikud korraga riideid pesevad, võib tekkida olukord, kus kõigi riided kuivatusrestile ei mahu. Kambrisse paigutatud isikud saavad kokku leppida, et pesu ei pestaks samal ajal, samuti saavad kinnipeetavad kasutada vangla pesumaja teenust. Pesumaja teenuse kasutamisel kuivatatakse riided väljaspool kambrit. Nõusoleku võtmine, et pesumaja ei vastuta riiete omaduste muutumise eest, ei ole õigusvastane. Taolised klauslid on tavapärased väljaspool vanglat asuvates pesumajades. Riideesemed võivad ka kodustes tingimustes reageerida pesemisele ja kuivatamisele erinevalt. Kui pesta antakse hoiatussiltideta riideid, mida vanglas juhtub sageli, pole võimalik tuvastada, missugust pesurežiimi konkreetne riideese vajab. Tallinna Vangla pesumajas pestakse pesu 40o C juures ning kuivateid ei kasutata. Pesumaja teenistuse kinnitusel ei ole kinnipeetavatel riietega probleeme tekkinud. Teenust kasutas 2015. a 213 erinevat kinnipeetavat ning enamik neist korduvalt. Kaebaja ei 2(5)
3-16-908 ole rakendanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, st ta ei ole püüdnud kahju tekkimist ära hoida. Kaebaja paigutati kambrisse nr 334 29.12.2015. Enne roosteplekkide tekkimist ei olnud kaebaja mitte üheski pöördumises välja toonud, et kambri radiaator roostetab ja määrib riideid. Märgates kambris puudusi, tuleb sellest viivitamatult teavitada vanglateenistust, kes edastab probleemi lahendamiseks Tallinna Vangla hooneid ja territooriumit haldavale Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS). Radiaatori korrastustaotlus esitati RKAS-ile 21.03.2016 ning tööd teostati järgmisel päeval. Probleemiga tegeleti operatiivselt ja viivituseta. Kaebaja oli paigutatud teise üksuse kambrisse nr 334 ajavahemikul 29.12.2015–14.05.2016. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja enne 02.03.2016 oma riideid ei pesnud. Kaebajal oli peale dressipluusi kambris ka muid riideesemeid. Kaebaja pidi teadma, et radiaatoril on riideid määriv rooste. Loenduse eesmärgiks ei ole otsida kambris pisipuudusi, eriti kui kambris viibijad puudustele tähelepanu ei juhi. Loendusel antakse hinnang üldisele kambri tehnilisele seisundile, et vanglas oleks tagatud järelevalve ja julgeolek, näiteks vaadatakse, kas terved on kambri aken, uks ja trellid. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (kodukord) p 11.1.1. sätestab, et kinnipeetav pöördub olmeküsimustega suuliselt üksuse juhi määratud ametniku poole. Ametnik edastab probleemi vajadusel edasi. Vastustaja leiab, et käesoleva probleemi näol – radiaator määris sinna kuivama pandud riideesemeid – on tegemist olmeküsimusega, millest saavad kõige operatiivsemalt teavitada kinnipeetavad ise. Kaebaja on ise kinnitanud, et radiaator korrastati viivitamatult pärast probleemist teavitamist. Ka üürileandja ei saa üüritud korteris probleemi kõrvaldada enne, kui üürnik teda probleemist teavitab. Arvestades, et menetluses ei ole tuvastatud, et vastustaja tegutses õigusvastaselt, on täitmata esimene kahju hüvitamise eeldus: haldusorgani õigusvastane tegu. Kui vangla tegevus on õiguspärane, ei ole ka põhjuslikku seost vangla tegevuse ja kaebajale tekkinud kahju vahel. Kahju hüvitamise eeldused ei ole seega täidetud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
7.Kaebaja nõuab vastustajalt varalise kahju hüvitamist summas 89 eurot seoses roosteplekkidega Adidase dressipluusil. Dressipluusile tekkisid roosteplekid, kuna kaebaja kuivatas dressipluusi radiaatoril, mis sellele roostet eraldas.
8.Selleks, et isikule tekkinud varaline kahju kuuluks hüvitamisele, peavad olema täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused: 1) avaliku võimu kandja on toime pannud õigusvastase teo avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivseid õigusi on rikutud; 3) isikule tekitati kahju; 4) eksisteerib põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmased õiguskaitsevahendid on ammendatud. Kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik viidatud eeldused korraga.
9.Vaidlust ei ole, et kaebajale on kambrisse väljastatud Adidase dressipluus. Vaidlust ei ole ka pesemistingimuste üle. Tähtsust ei ole sellel, kas vanglateenistus andis kaebajale korralduse dressipluus kaablilt eemaldada või mitte. Vastustaja ei ole vastu vaielnud, et dressipluusile tekkisid roosteplekid pärast seda, kui kaebaja seda radiaatoril kuivatas. Pooled hindavad erinevalt seda, kas roosteplekid tekkisid dressipluusile Tallinna Vangla õigusvastase teo tagajärjel.
10.Kaebaja viibis ajal, mil dressipluusile roosteplekid tekkisid (02.03.2016), Tallinna Vanglas vahistatuna. Vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (eelvangistuse täideviimine). Vangistusseaduse (VangS) § 93 lg 1 kohaselt kannab vahistatu isiklikke riideid, kuid vajadusel annab vanglateenistus talle tasuta 3(5)
3-16-908 riietuse. VangS § 93 lg 2 ja Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.3. kohaselt peab vahistatu pidama enda rõivad korras ja puhtana. Sellisena peab vahistatul olema võimalus isiklikke riideid pesta ja neid kuivatada. Vangla peab seega looma tingimused riiete korrashoiuks. Selleks on kinnipeetavatel võimalus kasutada vangla pesumaja teenust (kodukord p 11.2.5.). Pesu on võimalik pesta ka kambris. Kambris on pesu pesemiseks kraanikauss ja ämber, vett saavad kambris viibijad soojendada kannuga. Pesu kuivatamiseks on kambris kuivatusrest. Kohtu hinnangul on üldtuntud, et ka radiaatorit kasutatakse riiete kuivatamiseks. Samas ei ole ei kuivatusrest ega radiaator justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 7 lg 1 kohaselt kohustuslikud kambri sisustuselemendid. Kui kambris aga on radiaator, peab kinnipeetavatel olema võimalus sellel riideid kuivatada. Radiaator ja kuivatusrest peavad olema sellises seisukorras, mis riiete seisundit ei mõjuta, sh riideid ei määri. Praegu on kaebaja väitnud, et roostet eraldasid nii radiaator kui kuivatusrest. Arvestades, et vastustaja värvis pärast kaebaja kahju nõuet radiaatori ja vahetas kuivatusresti (tl 9), võib eeldada, et mõlemad olid seisukorras, mis võisid riideid määrida. Kohus nõustub kaebajaga, et ta ei pea riideid kuivatades kindlaks tegema, missugune osa radiaatorist (või kuivatusrestist) ei roosteta. Samal põhjusel ei ole oluline ka see, et kambris viibijad oleksid kokku leppinud riiete pesus ja kuivatamises, sealjuures dressipluusi kuivatamises pesurestil. Kuivatamismeetod, kus radiaatori või pesuresti roostet eraldavaid kohti välditakse, on sobiv üksnes väikeste riideesemete puhul, nagu sokid ja aluspesu, dressipluusi ja -pükste puhul seda nii lihtsalt rakendada ei saa. Samas on vahistatul lubatud kambrisse ka suuremaid isiklikke riideid (kodukord p 8.8.). Arvestades, et kinnipeetavatel tuleb riietuda korrektselt, tuleb korras ja puhtana hoida ka suuremad isiklikud riided, mitte ainult sokid ja aluspesu. Vangla teo õigusvastasust ei välista võimalus kasutada pesu pesemiseks ja kuivatamiseks pesumaja teenust. Tegemist on tasulise teenusega, mille kasutamine ei ole kohustuslik. Seega peab kinnipeetavatel olema võimalus kasutada pesumajale alternatiive.
11.Õigus omandi puutumatusele on kaitstud põhiseadusega (PS § 32). Otsene varaline kahju, sh asja väärtus hävimisel või selle väärtuse vähenemine, kuulub RVastS § 7 lg 3 alusel hüvitamisele. Selleks, et vastustajal tekiks hüvitamiskohustus, peab kahjustatud isikul olema seega tekkinud kahju. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale kahju tekkinud, st asi ei ole hävinenud ega asja väärtus vähenenud. Kaebaja ei ole väitnud, et dressipluus on muutunud roosteplekkide tõttu kasutuskõlbmatuks. Dressipluusi saab endiselt kasutada, st asi ei ole hävinenud. Kohtu hinnangul ei ole vähenenud ka dressipluusi väärtus. Kaebaja on viidanud, et dressipluus on sinine ja kapuutsiga; vastustaja vastusest kaebusele nähtub, et kinnipeeturegistri andmetel on kaebajale väljastatud musta-hallikirju Adidase dressipluus (tl 42). Üldiselt ei ole roosteplekid ei siniselt ega mustalt-hallilt värvilt nähtavad. Dressipluusi oli enne roosteplekkide tekkimist ka kasutatud. Kasutatud riietel ei ole tavapäraselt samasuguseid omadusi nagu uutel riideesemetel. Veelgi enam, roosteplekke on võimalik riidelt eemaldada. Kohus siiski möönab, et vahendid selleks ei pruugi vanglas kättesaadavad olla. Vangla kodukorras nõutakse vahistatult korrektset riietumist. Roosteplekid dressipluusil ei tähenda, et tegemist oleks ebakorrektse riietusega, ka pestud, kuid roosteplekkidega dressipluus on puhas ja korras. Seega ei ole roosteplekkidel kaebajale mingisuguseid negatiivseid tagajärgi. Kohus möönab, et kahju hindamisel võib olla oluline arvestada isiku subjektiivset arusaama kahjust. Nii võib erandjuhtudel kuuluda hüvitamisele varaline kahju väheväärtusliku, kuid suure emotsionaalse väärtusega asja, nagu näiteks vanade kirjade või fotoalbumi hävitamise või kahjustamise eest. Samas peab isiku subjektiivset arusaama kahjust kõrvutama objektiivse kahjuga, s.o mida inimene kaotas või mille võrra tema vara väärtus vähenes. Kaebaja on käesoleval juhul maininud dressipluusi emotsionaalset väärtust, kuivõrd ta ostis selle esimese palga eest Soomes ja see on talle kinnituseks, et ta suudab, kui ta väga tahab. Kohtu hinnangul ei kaalu praegu kaebaja subjektiivne arusaam kahjust üle objektiivset kahju. Objektiivselt ei ole dressipluusile kahju tekkinud: dressipluus ei ole minetanud enda kasutusvõimalusi, 4(5)
3-16-908 roosteplekid ei paista välja ei siniselt ega mustalt-hallilt värvilt; lisaks on võimalik roosteplekke eemaldada; kuna dressipluus oli kasutatud, ei saagi sellel olla samasuguseid omadusi nagu uuel riideesemel.
12.Kahju hüvitamise nõude eeldus – kahju tekkimine – ei ole täidetud. Kuna kaebajale pole kahju tekkinud, ei saa olla ka põhjuslikku seost vastustaja õigusvastase teo ja kahju vahel. Kahjunõue seega rahuldamisele ei kuulu. Kui üks kahju hüvitamise eeldustest on täitmata, ei pea kohus kontrollima, kas järgnevad eeldused on täidetud. Kohus siiski lisab, et kaebajal oli võimalus kahju tekkimist vältida, mistõttu ei saaks kahju hüvitamise taotlust ka sel põhjusel rahuldada. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik peab kahju vältimiseks kasutama kohaseid õiguskaitsevahendeid. Kohus nõustub vastustajaga, et radiaatorit puudutav on olmeküsimus, mille lahendamiseks tuleb kinnipeetaval pöörduda vastutava vanglaametniku poole kodukorra p 11.1.1. alusel. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas alates 2015. aasta detsembrikuust. Arvestades vahistatu riietusele kehtestatud nõudeid (riietuda korrektselt ning pidada rõivad korras ja puhtana), ei ole usutav, et kaebaja ajavahemikul 29.12.2015–01.03.2016 ühtegi korda riideid ei pesnud ega kuivatanud või radiaatoril olevat roostet ei märganud. Tähtsust ei ole sellel, kas kaebaja pesi varem konkreetset dressipluusi. Kaebaja pidi teadma, et radiaator võib riideid määrida. Kaebaja pöördus radiaatori probleemiga vanglateenistuse poole alles pärast seda, kui roosteplekid olid tema dressipluusile tekkinud. Radiaator värviti praktiliselt kohe üle pärast seda, kui probleemist teavitati, samuti vahetati kuivatusrest. Varasem pöördumine vanglateenistuse poole oleks seega kahju tekkimise ära hoidnud. Kohus nõustub vastustajaga, et loendust ja tehnokontrolli läbiviivate valvurite ülesandeks ei ole kambri pisipuudusi identifitseerida. Vangla kodukorra p 6.6. kohaselt kontrollib loendust teostav ametnik visuaalselt kinnipeetavate füüsilist seisundit, kambri ja kambrisisustuse tehnilist olukorda. Sellisena on loenduse eesmärgiks eelkõige identifitseerida, kas kambris võib keegi või miski ohustada vangla julgeolekut, mitte registreerida pisipuudusi.
13.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.