Teenistussuhted › Riigiteenistus

3-14-52635 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-14-52635 lubatud ka selliste kriminaalasjade menetlemine, mis ei kuulu ametijuhendi kohaselt isiku töökohustuste hulka. Tunnistaja KS ütluste kohaselt on igapäevase praktikaga kooskõlas ja isegi soositud olukorrad, kus politseiametnik menetleb kuritegusid, mis ei ole sätestatud konkreetse teenistuse koosseisu kuuluva uurija ametijuhendis (nt teisest teenistusest üle tulles võetakse pooleliolevad menetlused n-ö kaasa ja menetletakse lõpuni; menetluses oleva asja raames avastatud kuritegu, mis ei kuulu konkreetse teenistuse põhitegevuse hulka, menetletakse sama menetluse raames avastaja poolt lõpuni; menetleja abistab teisi ametnikke mahukamates toimingutes). Kui kaebajal on lubatud menetleda kuritegusid, mis ei ole ametijuhendi kohaselt otseselt tema teenistuskohustuseks, siis järelikult on tal ka õigus töödelda selle menetlusega seotud isiku andmeid, sh teha päringuid. 3) Väidetavalt on kaebaja rikkunud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010 käskkirjaga nr 34 kinnitatud „Arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra“ p-i 4.2, mille kohaselt on andmebaaside kasutamine lubatud ainult teenistuskohustuste täitmiseks. Selline regulatsioon on väga üldine ning sätte abstraktsuse tõttu ei saa väita, et kaebaja on sätet rikkunud. Teenistuskohustused on lai mõiste, hõlmates politseiametniku kõiki kohustusi: enesetäiendamine, konkreetsed ülemuse antud tööülesanded, üldistele politseilistele eesmärkidele kaasaaitamine jne. Viidatud Riigikohtu lahenditest järeldub, et politseiametniku teenistuskohustuste ring on tema ametijuhendis sätestatust oluliselt laiem. Politsei andmebaaside väärkasutuse ja distsiplinaarsüüteoga oleks tegemist siis, kui politseiametnik kasutab andmebaase teenistusega mitteseotud, s.o eraeluliste eesmärkide saavutamiseks. Arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise kord ei toeta vastustaja väidet, et info saaja peaks selle edastama ilma eelneva kontrollimiseta. Olukorras, kus info andja on kaebajale tuttav, aga teisele ametnikule mitte, on ratsionaalne enne info edastamist kontrollida selle usaldusväärsust. PPA ei ole kehtestanud andmebaaside kasutamist piiravaid õigusakte, mistõttu pole ka ühtegi akti, mida kaebaja saanuks andmebaase tööalaselt kasutades rikkuda. 4) Kaebaja on täitnud ametikohustusi põhjalikult ja püüdlikult. Tal on pikaajaline politseistaaž ning enamuse teenistusajast on ta töötanud jälitusametnikuna Pärnu linnas. Nii pika aja jooksul tekib jälitusametnikul informaatorite võrgustik. Paljud neist inimestest ei julge erinevatel põhjustel pöörduda oma tähelepanekute või informatsiooniga otse politsei või teiste ametnike poole. Politseiametnikud ei tööta aastakümneid täpselt samal kohal, vaid roteeruvad erinevatel positsioonidel. Kaebaja on Pärnu linnas töötanud uurijana nii Kaitsepolitseiametis, PPA korruptsioonikuritegude teenistuses kui ka lastekaitseteenistuses. Avalikule korrale vastutöötav ja ebamõistlik oleks keelduda lastekaitseteenistuse uurijana tegelemast muu talle laekunud infoga. Töötaja sellist initsiatiivi tuleks pigem soosida. Karistamine initsiatiivi ülesnäitamise eest võib tekitada olukorra, kus ametnikud ei julge enam oma tööd teha.

Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebaja pani toime teenistuskohustuse süülise rikkumise. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi nõuetekohaselt ja ka distsiplinaarmenetluse kokkuvõte on koostatud nõuetekohaselt. Karistuse määramise käskkiri vastab vorminõuetele. 2) Ükski käskkirjas märgitud juhtum ei olnud kaebaja või tema struktuuriüksuse menetluses. Kaebaja teenistusülesannetest, tema poolt saadud infost, isikute kohta tehtud päringutest ja tunnistajate selgitustest võib järeldada, et piisanuks info edastamisest isikutele, keda see võiks huvitada. Kaebajal puudus teenistuslik vajadus või muu mõjuv põhjus uurida andmebaasidest isikute kohta kogutud teavet. Kaebaja väide vajaduse kohta tõsta päringuga info usaldusväärsust, on vastuolus kriminaalmenetluse põhimõtetega, mille kohaselt ei saa kaebaja otsustada teise menetleja asemel info väärtuse ja vajalikkuse ega selle üle, millises mahus seda infot kriminaalmenetluses kasutatakse (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-d 32 ja 62).

3(10)

3-14-52635 3) Kaebaja on rikkunud andmetöötluse põhimõtteid ja pani sellega toime distsiplinaarrikkumise. Andmete töötlemine ei saa toimuda õigusliku aluseta. Üldjuhul seostatakse õigusaktides (isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-d 6, 10, 12, 15, KrMS § 121 lg 1, siseministri 22.12.2009 määrus nr 92 „Politsei andmekogu pidamise põhimäärus“) andmebaaside kasutamist ja andmete töötlemist teenistusülesannete täitmisega. See tähendab, et tööks antud vahendeid saab kasutada üksnes tööülesannete täitmise eesmärgil. Selliseks tööks saab lugeda struktuuriüksusele põhimäärusega ja ametnikule ametijuhendiga pandud kohustusi. Kaebaja rikkus arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra p-s 4.2 toodud nõuet. 4) Teenistusülesannete käigus saadud info, mis ei ole otseselt seotud konkreetse ametniku teenistusülesannetega, edastatakse üldjuhul saadud kujul pädevale ametnikule. Vastasel juhul toimuks andmebaaside kasutamine ja andmete töötlemine piiramatult ja kontrollimatult. Päringute tegemist saaks alati õigustada üldise teadmisvajadusega ja sellega varjata andmebaaside kasutamise tegelikku eesmärki. Kuigi pealtnäha tundub, et sellega kitsendatakse põhjendamatult politseiametniku-jälitaja tegevuse ulatust, on see põhiõigusi, seaduslikkuse ja andmetöötluse põhimõtteid arvestades proportsionaalne. Info usaldusväärsust ja vajalikkust saab hinnata eelkõige ametnik, keda info puudutab, arvestades temal olevat muud teavet, sest tema vastutab oma tegevuse eest.

4(10)

3-14-52635 4) Eriasjade uurija ametijuhendis (põhitöö: jälitusmenetlus; ametikoha eesmärk: kriminaalasjade kvaliteetne kohtueelne menetlus) on loetletud ametniku teenistuskohustused, õigused ja vastutus. Ametijuhendi p 5.1 kohaselt on eriasjade uurijal õigus saada teenistuskohustuste täitmiseks vajalikke andmeid, dokumente ja muud informatsiooni ning kasutada oma pädevuse piires büroo juhi poolt määratud ulatuses ameti infosüsteeme. Kriminaalbüroo juht ei ole seadnud eriasjade uurijale MM-le mingeid piiranguid politsei infosüsteemide (MIS, KAIRI) kasutamisel. 5) Distsiplinaarmenetluse 17.09.2014 kokkuvõttes on pikk loetelu õigusaktidest, mida tsiteeritakse, kuid mille rikkumist kaebajale süüks ei panda. Kokkuvõtteks on öeldud, et kaebaja väärkasutas talle PPA poolt teenistusülesannete täitmiseks antud juurdepääsuõigusi KAIRI-s, kui töötles õigusliku aluseta kolmandate isikute isikuandmeid lubamatus ulatuses, millega eksis politsei infosüsteemi kasutamise ning isikuandmete töötlemise põhimõtete vastu PPA-s, rikkudes politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 2 lg-s 1 ja § 19 lg 2 p-s 1 ning arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra p-s 4.2 sätestatut, selle kaudu ei järginud ta ka ATS § 50 ja § 51 lg-tes 1 ja 5 sätestatud ametniku üldisi kohustusi (lubatud ja lubamatute päringute tegemise piiri mittetunnetamisega ei adunud päringu tegemise õiguse ulatust ning oli sellest tulenevalt asjatundmatu; kasutas infosüsteemis lubamatute päringute tegemisega talle usaldatud vahendeid mittesihipäraselt), riivates andmesubjektide põhiseaduse §-s 26 sätestatud põhiõigust, millega kogumis pani toime PPVS § 86 p 1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo – teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise. 6) Üksnes viidetest erinevatele õigusaktidele ei piisa distsiplinaarsüüteo kirjeldamiseks. Lahti tuleb kirjutada, milles nimelt rikkumine seisneb, et isikule oleks süüdistus selge ja arusaadav. Nõustuda ei saa väitega, et lubatud ja lubamatute päringute tegemise piiri mittetunnetamisega ei adunud kaebaja päringu tegemise õiguse ulatust ning oli sellest tulenevalt asjatundmatu. Asja materjali põhjal ei saa järeldada, et kaebaja oleks asjatundmatu politseiametnik, pigem vastupidi, kaebaja on kogenud politseiametnik, keda iseloomustatakse väga hästi, tal on ametnikule sobivad isikuomadused ja tööks vajalikud oskused. Vastustaja pole suutnud usutavalt põhjendada ega tõendada, et tööalaselt nii kogenud ja korrektne politseiametnik ei tee ühtäkki oma töös vahet sobival ja mittesobival päringul ning ei oska enam piiritleda politseitööga seonduvate päringute tegemist. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõte ei asenda karistuse määramise käskkirja. Käskkirjas peab olema lahti kirjutatud, millist konkreetset õigusakti ja selle sätet on kaebaja rikkunud. Distsiplinaarmenetlus ei pea tingimata lõppema isiku karistamisega. Karistuse määramiseks pädev isik ei ole seotud kokkuvõttes toodud ettepanekutega, samuti võib ameti juht otsustada, milliste asjaoludega nõustuda ja millised jätta käskkirjas kajastamata. Nii on käskkirjast õigesti välja jäetud politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 2 lg 1 ja § 19 lg 2 p 1 rikkumine, kuna PPA arvates oli tegemist ilmse ebatäpsusega. ATS § 50 kohaselt peab ametniku tegevus vastama põhiseadusele ning muudele seadustele ja õigusaktidele. ATS § 51 lg 1 kohaselt peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt. Kaebaja iseloomustuse ja vahetu juhi arvamusega tutvudes ei saa väita, et kaebaja oleks eksinud nende nõuete vastu. 7) PPA on leidnud, et kaebajal oli küll pädevus päringuid teha, kuid ta pidanuks seda tegema väiksemas mahus. Politseiametniku karistamine initsiatiivi eest võib tekitada olukorra, kus ametnikud ei julge enam oma tööd teha ja näidata üles tööalast initsiatiivi, mis aitaks kaasa süütegude ennetamisele, avastamisele ja nende menetlemisele. PPA arvates puudus kaebajal õiguslik alus liigsete päringute tegemiseks, kuid samas ei ole PPA märkinud, millised ja kelle suhtes need väidetavalt liigsed päringud tehti. Kaebajale ei olnud kehtestatud konkreetseid piiranguid KAIRI ja MIS kasutamisel. Infosüsteemi eesmärk on politseiliste ülesannetega seotud toimingute ja menetlustega seotud andmete kogumine ühtsesse andmekogusse politseiliste ülesannete efektiivseks ja kiireks täitmiseks ning tõhusa järelevalve teostamiseks (politsei 5(10)

3-14-52635 andmekogu pidamise põhimääruse § 2 lg 1). Andmekogust on õigus saada andmeid kõigist infosüsteemi andmikest politseile seadusega pandud ülesannete täitmiseks (politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 19 lg 2 p 1). Arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra p 4.2 kohaselt on andmebaaside kasutamine lubatud ainult teenistuskohustuste täitmiseks. Politseitöötaja teenistusülesanded ei piirdu aga vaid kitsalt mingi valdkonnaga ning selle mõiste alla kuulub ka kohutus aidata kaasa politseitöö üldiste eesmärkide täitmisele. Politseiametniku teenistuskohustuste ring on oluliselt laiem tema ametijuhendis sätestatust, mida on kinnitanud ka Riigikohus oma lahendites. Kohus nõustus kaebajaga, et kui PPA oleks soovinud kehtestada andmebaaside kasutamisele konkreetsemad, rangemad ja piiravamad reeglid, siis oleks see olnud kohane just eelviidatud korras. Kui PPA-l oleks soov kontrollida rangemini andmebaaside kasutamise õiguspärasust ja andmete töötlemise eesmärke, siis on võimalik kohaldada tarkvaralisi või konkreetsetest juhenditest ja käskkirjadest tulenevaid piiranguid. Kuna PPA on otsustanud selliseid piiranguid mitte rakendada ega ole kehtestanud andmebaaside kasutamist sisuliselt piiravaid õigusakte, siis ei ole ühtegi konkreetset sätet, mida kaebaja oleks andmebaase tööalaselt kasutades rikkunud. Kaebajale ei heideta ette politseiandmebaaside eraelulist kasutamist või teabe põhjendamatut levitamist. Pole tuvastatud, et kaebaja oleks andmeid kuritarvitanud (kasutanud neid ametiväliselt väljaspool töökeskkonda), tekitanud kellelegi kahju, kahjustanud politsei mainet, jätnud päringute tegemise ajal oma valdkonna ülesanded täitmata või täitnud neid ebakorrektselt. Kaebaja on 24-aastase politseistaažiga kogenud politseitöötaja. Enne lastekaitseteenistusse tööle asumist töötas ta 10 aastat Kaitsepolitseiametis. Kaebaja iseloomustus on väga positiivne. Tal ei ole olnud probleeme teenistusülesannete täitmise, sh politsei infosüsteemide kasutamisega. Kaebajal ei olnud päringuid tehes isiklikku huvi ega soovi rahuldada uudishimu. 8) Kohus nõustus vastustajaga, et teenistusülesannete käigus saadud info, mis ei ole seotud ametniku teenistusülesannetega, edastatakse pädevale ametnikule ning info usaldusväärsust ja vajalikkust saab eelkõige hinnata see ametnik, keda info puudutab, arvestades temal olevat muud informatsiooni. Samas on info edastaja poolne kontroll õigustatud põhjusel, et vältida ebaõige ja pooliku info edastamist. Mõte võib olla ka selles, et lihtsustada teiste politseitöötajate tööd ja see ei ole vastuolus koostöö põhimõttega. Kaebaja kui laitmatu pikaajalise staažiga kogenud politseitöötaja (operatiivtöötaja, jälitaja) teadis oma pädevuse piire ja oskas mittevajalikust eristada vajalikku infot, mida kolleegidele edastada. See, kas ja millises mahus kolleeg oma töös edastatavat infot kasutas, oli juba tema otsustada. Vastustaja ei ole arusaadavalt selgitanud, milles seisnes vastustaja arvates teadmisvajaduse puudumine / piiride ületamine. Tegemist on hinnangulise küsimusega ja vastustaja pidi seda käskkirjas selgelt ja arusaadavalt põhjendama. Käskkiri ei ole piisavalt põhjendatud ja distsiplinaarsüüteo toimepanemine ei ole tõendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-14-52635 siooniga ja aitama kaasa asutuse üldisemate kohustuste ja eesmärkide täitmisele. Sisuliselt nõustus kohus kaebaja arvamusega, et kui informatsioon puudutab politsei funktsiooni, PPVSga politseile pandud põhiülesannet või kriminaalpolitseid, annab see kaebajale kui jälitajalemenetlejale piiramatu õiguse ja voli tegutseda, sh töödelda andmeid infosüsteemides. Riigikohus märkis lahendis nr 3-3-1-13-01, et teenistussuhete määratlemisel tuleb arvesse võtta ka teenistuskoha olemust ja teenistussuhete laadi. Teenistuskoha olemus ja teenistussuhete laad annavad lähtepunkti ametniku teenistusülesannete ja selle ulatuse kindlakstegemiseks. See tähendab lisaks ametijuhendile ka muu selle ametniku tegevusvaldkonda puudutava regulatsiooniga arvestamist, kõne all oleval juhtumil lastega seotud süütegude valdkonnast. Muude, üldisemate kriminaalpolitseiliste eesmärkide täitmine ei saa prevaleerida ametniku igapäevaste tööülesannete ees. Peab esinema tasakaal ametijuhendiga pandud tööülesannete ning asutuse üldisemate kohustuste ja eesmärkide täitmise vahel. Vastasel juhul ei ole asutusesisesel tööjaotusel mõtet. Ametnikult oodatakse eelkõige temale pandud töö tegemist, mille eest ta saab palka. Muude, ametikohast mittetulenevate ülesannete täitmine saab toimuda nt ühekordse korraldusega. Kaebajale sellise korralduse andmine pole tuvastatud. Kohus jättis KS ütlustes tähelepanuta olulise asjaolu, et taolistes abistamise situatsioonides saab kaebaja olukorras olev ametnik konkreetse ülesande näol abistava funktsiooniga ülesande (nt osaleda läbiotsimisel, jälitustegevuse toimingus jms), kuid KS ei väitnud, et taolised lisaülesanded, mis kaebaja on saanud, annaksid õiguse teha abiülesandega seonduvaid päringuid infosüsteemi. Kohus tugines väga üldsõnalisele töise tegevuse kirjeldusele, mis ei kinnita ega lükka ümber kaebaja tegevuse õiguspärasust. Ühekordse ülesande andmine tähendab üldjuhul alluvale täiendava töö andmist. Kaebaja ei kooskõlastanud oma tegevusi vahetu juhiga. Ametkondade või struktuuriüksuste vaheline koostöö on kahtlemata vajalik, kuid seejuures tuleb arvestada alluva töökoormuse ja üksuse ametnikule pandud tööülesannete täitmise kohustusega. Koostöö või abistamiskohustus ei saa toimida olukorras, kus see takistab põhitegevust või kaldub sellest oluliselt kõrvale. Ülaltoodu haakub ATS §-des 52 ja 53 sätestatud põhimõtetega. Halduskohtu arvamust aluseks võttes hakkaksid teenistujad tegema tööd oma äranägemise, mitte kehtestatud tööjaotuse järgi, mistõttu väljuksid ametikoha eesmärk ning ametnikule pandud kohustused fookusest. Distsiplinaarmenetluse käigus on põhjendatult analüüsitud, millise infoga oli tegemist ja kui palju oli see seotud kaebaja ametijuhendiga või tema struktuuriüksuse põhimäärusest tulenevate ülesannetega. Kaebaja on nõustunud, et teave ei olnud seotud lastekaitseteenistuse tegevusvaldkonnaga. Järelikult, arvestades ka seda, et kaebaja ei kooskõlastanud oma tegevust (ei saanud ühekordset ülesannet), pidi kaebaja igal juhul aduma ja arvestama, et saadud teave ei ole seotud tema otseste teenistusülesannetega ega tema üksuse tegevusvaldkonna olemusega. Seega pidi kaebaja tajuma piire ja lähtuma asutusesisesest korraldusest ametikohaväliste ülesannete täitmisel. 3) Kohus ei arvestanud andmete töötlemise põhimõtete ja PPA-s kehtivate reeglitega. Isikuandmete töötlemise lubatavuse eelduseks on isiku nõusolek või seadusega antud õigus, mis isiku nõusolekut ei nõua (IKS § 10 lg 1). Andmete kogumist ja päringute tegemist loetakse isikuandmete töötlemiseks (IKS § 5). Andmete töötlemisest tuleb andmesubjekti teavitada (IKS § 15). Isiku suhtes läbiviidud jälitustoimingutest tuleb isikut viivitamatult teavitada (KrMS § 121 lg 1). Seega saab andmeid koguda ja töödelda üksnes õiguslikul alusel ning üldjuhul isiku teadmisel või hilisemal teavitamisel. Neist põhimõtetest tulenevalt peab kaebajale olema seadusega antud õigustus isikuandmete töötlemiseks ilma isiku nõusolekuta ja järgneva teavitamiseta. PPVS § 13 lg 1 ja ATS § 435 lg 1 alusel kehtestatud politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 3 lg 2 kohaselt on politsei andmekogu piiratud juurdepääsuga ja infosüsteemi andmed on ainult ametialaseks kasutamiseks. Viidatud regulatsioonist tulenevalt on politsei andmekogu asutatud seadusega ja selle kasutamisest ei pea isikuid teavitama. Politsei andmekogu põhimääruse § 22 lg 1 kohaselt peab töötleja tagama avaliku teabe seaduse (AvTS) ja IKS nõuete järgimise ning § 23 lg 2 seob infosüsteemi kasutusõiguse saamise tee7(10)

3-14-52635 nistuskohustustega. IKS § 6 loetleb andmete töötlemise printsiipe, millest minimaalsuse ja eesmärgikohasuse põhimõtted piiritlevad andmete töötlemise ulatust. Arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra p 4.2 kohaselt tuleb andmebaase kasutada ainult teenistuskohustuste täitmiseks. Loetletud sätetega piiratakse andmekogu kasutamist, sh päringute tegemist andmetöötluse üldiste põhimõtete ja teenistusülesannetega, s.t tööga, mis on konkreetsele ametnikule ette nähtud ametijuhendiga. Eeltoodule tuginedes leiab vastustaja vastupidiselt halduskohtu arvamusele, et andmete töötlemine, sh päringute tegemine, on õiguslikult reguleeritud ja sõnastatud piisava selgusega. Ülemäärane või liiga detailne tingimuste kehtestamine võib piirata ametnike tööd või isegi tekitada olukorra, kus ametnikud ei oska või ei julge andmebaase kasutada. 4) Kohus leidis põhjendamatult, et kriminaalpolitseiniku või jälitusametniku staatus annab tööülesannete täitmisel piiramatud õigused. Politseiametnik võib oma teenistusülesannete täitmisel puutuda kokku informatsiooniga, mis võib pakkuda huvi mõnele kolleegile. Süüteoteateks loetakse igasugust teavet igalt isikult. Välistatud pole ka teise ametniku kriminaalmenetlusega seonduva info saamine. Jälitusega tegelev ametnik viibib pidevalt suures infoväljas, kus liigub palju erinevat infot, mis ei pruugi pakkuda politseile huvi või olla seotud konkreetse politsei ülesande või süüteomenetlusega. Kuna isiku andmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta kujutab endast põhiõiguste riivet, vajab asutus ja ametnik põhiõiguste riivet tasakaalustavat ja omavoli välistavat regulatsiooni. Kui tegemist ei ole politseiametniku otseste teenistusülesannetega seotud infoga, on andmete töötlemine, sh päringute tegemine keelatud. Põhjendatud ei ole andmebaaside kasutamise õigustamine kriminaalmenetluse üldiste eesmärkide täitmisega. Info usaldusväärsust ja vajalikkust saab hinnata see ametnik, keda info puudutab. Organisatsioon on struktureeritud ja sisemiselt pädevuse ja kohustuste alusel eesmärkide tulemusliku ja optimaalse ressursikuluga täitmist arvestavalt ära jaotatud. Kaebaja ametikoha profiil oli olemuslikult selline, et võiski laekuda infot tema põhiülesannetest väljajäävate kuriteoliikide kohta, kuid tema tegevus esmaste infokildude kontrollimiseks edasiandmise eesmärgil väljus andmete töötlemise lubatavuse piiridest. Sõltumata juurdepääsu tasemest, peab ametnik lähtuma kehtivast õigusest ja kasutama oma õigusi kooskõlas ATS §-dega 50 ja

8(10)

3-14-52635

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-14-52635 andmete kasutamist väga üldiselt (ainult teenistuskohustuste täitmiseks) ja politseiametniku teenistuskohustuste maht tuleb vastustaja hinnangul leida ametijuhendis üldiselt sõnastatud teenistuskohustuste Lääne prefektuuri põhimääruse valguses kitsendava tõlgendamise teel, ei saa ametnikult eeldada mõistmist, et käitub valesti, tehes andmebaasi päringu teise ametniku asemel, kelle teenistusülesandeid päringu tegemisega kontrollitud info otseselt puudutab.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.