Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
15.09.2016, Tartu
Haldusasja number
3-16-1666
Haldusasi
Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla 12.07.2016. a otsuse nr 6-24/5607-2 ja 11.08.2016. a vaideotsuse nr 111/299-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks avada toiduluugid päevasel ajal
Menetluse alus ringkonnakohtus
Igor Abdulajevi määruskaebus Tartu Halduskohtu 24.08.2016. a määrusele
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada määruskaebus osaliselt, tühistada Tartu Halduskohtu 24.08.2016. a määrus ning saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Tartu Vangla kinnipeetav Igor Abdulajev esitas 04.07.2016 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis, et Tartu Vangla avaks toiduluugid päevasel ajal, kui on palav kuni 27°C. I. Abdulajev tõi põhjuseks asjaolu, et tal on palav, tekivad käitumishäired ja vihahood.
Tartu Vangla 12.07.2016. a otsusega nr 6/24/5607-2 jäeti I. Abdulajevi taotlus rahuldamata. Otsuse kohaselt ei kohusta ükski vangistust reguleeriv seadusandlik akt vanglat avama kambrite toiduluuke kinnipeetava soovil. Eluosakond, kus I. Abdulajev paikneb, on
avatud sektor ning kambrite uksed lukustatakse päevakavajärgselt vaid toitlustamiseks, eluosakonna koristamiseks ja öörahuks. Seega on enamusel päevast võimalik eluosakonna piires vabalt liikuda. Õhu paremaks liikumiseks ja tuuletõmbe tekitamiseks on avatud eluosakonna küljeaknad. Vangla korrapidaja loal on valvurtoimkonnal lubatud avada kinnipeetavate kambrites toiduluuke öisel ajal, kui öine õhutemperatuur ületab 20°C. I. Abdulajev esitas 18.07.2016 Tartu Vanglale vaide, milles vaidlustas Tartu Vangla 12.07.2016. a otsust nr 6-24/5607-2 ning taotles asja uut otsustamist, millega kaasneks toiduluukide avamine päevasel ajal.
Tartu Vangla jättis 11.08.2016. a vaideotsusega nr 1-11/299-2 I. Abdulajevi vaide rahuldamata.
I. Abdulajev esitas 16.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla otsuse nr 6-24/5607-2 ja vaideotsuse nr 1-11/299-2 tühistamist ning Tartu Vangla kohustamist asja nr 6-24/5607-2 uueks otsustamiseks.
Tartu Halduskohus tagastas 24.08.2016. a määrusega kaebuse HKMS §-de 121 lg 1 p 4 ja 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus märkis, et kaebaja on vaides vaidlustanud vangla 12.07.2016. a otsust nr 6-24/5607-2 ning taotlenud asja uut otsustamist, millega kaasneks toiduluukide avamine päevasel ajal. Tartu Vangla 11.08.2016. a vaideotsusest nr 1-11/299-2 nähtuvalt on vangla vaadanud vaide läbi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p 3 alusel toimingu sooritamise nõudes. Halduskohus nõustus Tartu Vanglaga, et kaebaja on 18.07.2016. a vaides esitanud nõude üksnes ettekirjutuse tegemiseks toimingu sooritamiseks, sest ta taotleb toiduluugi avamist päevasel ajal, kui temperatuur on enam kui 27°C. Kaebaja ei ole vanglale esitanud vaiet vangla 12.07.2016. a otsuse nr 6-24/5607-2 kehtetuks tunnistamise nõudes. Seega ei ole vangla kaebaja vaiet viidatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, mistõttu ei saa vangistusseaduse (VangS) §-st 11 lg 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda tühistamiskaebuse osas läbituks lugeda. Kuna kaebaja ei ole pidanud kinni tühistamisnõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast, tagastas halduskohus kaebuse tühistamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et kohustamiskaebuse menetlusse võtmine ei ole samuti põhjendatud ning kohustamisnõude osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega, sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seadus § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lg-d 4 ja 5). Kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda Tartu Vangla kohustamist avada toiduluugid päevasel ajal, mil temperatuur on enam kui 27°C. Kaebajal on õigus nõuda VangS § 45 lg-st 1 ja Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ p-st 5 kinni pidamist, kui neid nõudeid on rikutud, kuid see ei anna õigust esitada konkreetseid tingimusi, kuidas Tartu Vangla peaks seda tegema.
Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 24.08.2016. a määrusele määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse. Kaebaja märgib, et kohus peab ise kaebuse õige põhjuse ära määrama. Tartu Vangla ei täida vangistusõiguse regulatsiooni ning ei arvestada Riigikohtu praktikaga. Tartu Vangla on
ülekoormatud, sest 500 kinnipeetava asemel on 1000 kinnipeetavat. Kui välisõhu temperatuur on üle 27°C, siis ainult konditsioneer ja intensiivne tuulutamine saaksid olukorda parandada. Kaebuse eesmärgiks on vaidlustada Tartu Vangla poolt vangistusõigusest tuleneva sisekliima nõuete mittetäitmist.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osas, millega kaebaja on nõudnud Tartu Halduskohtu 24.08.2016. a määruse tühistamist, sest halduskohus on ebaõigesti kaebuse HKMS §-de 121 lg 1 p 4 ja 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajal tühistamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ning kohustamisnõude osas on halduskohus kaebeõiguse hindamisel tuginenud ebaõigele õiguslikule alusele.
Halduskohus tagastas kaebuse tühistamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole kinni pidanud asja kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Halduskohus tugineb seejuures Tartu Vangla väitele, et vangla 12.07.2016. a otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes kaebaja vanglale vaiet esitanud ei ole. Kaebaja on 18.07.2016 Tartu Vanglale esitatud vaides (tl 17) märkinud, et ta vaidlustab Tartu Vangla 12.07.2016. a otsust nr 6-24/5607-2 ning taotleb toiduluugi avamist päevasel ajal, kui palavust on rohkem kui 27°C. Vaide vastuvõtja inspektor-kontaktisik L. Õkva on samale vaidele teinud märke, et vaie on vastu võetud ja isik taotleb haldusakti kehtetuks tunnistamist. Kuigi Tartu Vangla väidab oma 11.08.2016. a vaideotsuses nr 1-11/2992, et vaatab vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p 3 alusel läbi toimingu sooritamise nõudes, on vaideotsuse põhjenduste kohaselt vangla andnud siiski omapoolse hinnangu ka 12.07.2016. a otsuse nr 6-24/5607-2 õiguspärasusele. See, et vangla on vaide lahendamisel tegelikult lahendanud ka otsuse nr 6-24/5607-2 kehtetuks tunnistamise nõuet, nähtub nii vaideotsuse sisust kui ka pealkirjast. Vaideotsus on pealkirjastatud I. Abdulajevi vaidena haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Vaideotsuse põhjendustes on märgitud: „Haldusakt nr 6-24/5607-2 on kaalutletud, kooskõlas õigusaktidega ning samuti on piisavalt põhjendatud, miks vangla keeldus toiduluukide avamisest päevasel ajal“. Samuti on vaideotsuse põhjendustes lause, et taotluse rahuldamata jätmisega ei kaasnenud vaide esitaja õiguste rikkumist. Seega on vangla vaides sisuliselt käsitlenud ka otsuse nr 6-24/5607-2 kehtetuks tunnistamise nõuet ning halduskohus on tühistamisnõude kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel alusetult lähtunud vangla hilisemast väitest, et otsuse nr 6-24/5607-2 kehtetuks tunnistamise nõudes kaebaja vanglale vaiet esitanud ei ole ja seda nõuet ei ole ka 11.08.2016. a vaideotsuses käsitletud. Riigikohus on oma lahendites korduvalt viidanud, et kohus ei tohi kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist hinnata formaalselt (vt nt RKHK 18.03.2013. a määrus asjas nr 3-3-2-212, p 11.2; 20.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 8; 29.04.2014. a määrus asjas nr 3317813, p 19). Vanglale 18.07.2016 esitatud vaidest nähtuvalt on kaebaja sooviks olnud kõrvaldada ka haldusorgani 12.07.2016. a otsus nr 624/5607-2, millega tema taotlus toiduluukide avamiseks ka päevasel ajal jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui vangla jaoks jäi vaide nõue siiski ebaselgeks, oleks vanglal tulnud lasta vaide esitajal vaide nõuet täpsustada. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole
ning vaide vastuvõtmisest ja vaideotsuse põhjendustest nähtub, et vangla ongi tegelikult mõistnud vaide nõuetena nii toimingu sooritamise nõuet kui ka oma varasema otsuse nr 624/5607-2 kehtetuks tunnistamise nõuet. Kuna vangla on vaideotsusega jätnud vaide tervikuna rahuldamata, on kaebajal VangS §-st 11 lg 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus ka tühistamisnõude osas läbitud. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus ebaõigesti leidnud, et kaebajal on tühistamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning on kaebuse tühistamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel põhjuseta tagastanud.
kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Tartu Vangla kohustamist avada toiduluugid päevasel ajal, mil temperatuur on enam kui 27°C.
rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks või vähemalt selle kaalumiseks. Viitega VangS §-le 45 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ p-le 5 leidis halduskohus, et kaebajal ei ole õigust nõuda kambri toiduluugi avamist teatud ajaks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise hindamisel viidanud ebaõigele õiguslikule alusele. Õige on küll halduskohtu viide VangS §-le 45 lg 1, kuid selles on alates 01.07.2015 sätestatud, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määrus nr 38 on kehtestatud elamuseaduse § 2 lg 1 alusel. Ehitusseadustiku alusel on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“. Seega tuleks kaebaja kaebeõigust 2016. a juulis esitatud taotlusega seonduva kohustamisnõude osas hinnata Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määruse nr 38 asemel majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määruse nr 85 alusel.
kaebaja taotles halduskohtu määruse tühistamist. HKMS §-s 210 lg 3 on sätestatud, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Käesoleval juhul on kaebaja määruskaebuses taotlenud ka uue määruse tegemist, millega võtta kaebus menetlusse. Ringkonnakohtul vastav pädevus määruskaebusmenetluse raames puudub. HKMS § 120 kohaselt teeb toiminguid kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus. HKMS § 120 lg 2 kohaselt võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse, kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega on halduskohtu ülesandeks enne kaebuse menetlusse võtmist kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Käesoleva määrusega leidis ringkonnakohus üksnes seda, et halduskohus on kaebuse tühistamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ebaõigesti tagastanud ning kohustamisnõude osa HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastades tuginenud ebaõigele õiguslikule alusele. See ei tähenda, et kaebuse tagastamiseks ei võiks esineda muid aluseid või pärast täiendavat kaebeõiguse kontrolli kohustamisnõude osas ka sama alust kohustamiskaebuse
tagastamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik ise uut määrust teha ning asi tuleb saata halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene
Agu Timmi
Maili Lokk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.