Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

2-15-7138

Invest

OÜ

kasuks

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hageja nõudeks on tunnustada OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõuet summas 14 949,27 eurot II rahuldamisjärgu ehk pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 kohase muu tähtaegselt esitatud nõudena. Hageja väitel kuulutati Viru Maakohtu 23. septembri 2014 kohtumäärusega välja OÜ Chrisman (pankrotis) pankrot. Hageja esitas 14. oktoobril 2014 pankrotimenetluses nõudeavalduse, mille kohaselt hageja nõue võlgniku vastu on 14 949,27 eurot. OÜ Chrisman (pankrotis) 10. aprillil 2015 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad hageja nõudele vastuväite täies ulatuses, mistõttu hageja nõue jäi OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. 2(8)

2-15-7138 Hageja nõude aluseks on AS Citadele banka ja OÜ Chrisman (pankrotis) vahel 08. oktoobril 2012 sõlmitud laenuleping nr 05-12-ML, mille alusel AS Citadele banka andis OÜ-le Chrisman (pankrotis) laenu. AS Citadele banka ja hageja sõlmisid 02. juunil 2014 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt AS Citadele banka loovutas hagejale kõik oma nõuded OÜ Chrisman (pankrotis) vastu, mis olid tekkinud laenulepingust nr 05-12-ML. Loovutatud nõude suurus oli kokku 14 949,27 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 14335,32 eurot, intressidest 520,22 eurot ja viivisest 93,72 eurot. Pank on 02. juunil 2014 saadetud teates informeerinud OÜ Chrisman (pankrotis) seaduslikku esindajat oma nõude loovutamisest hagejale, s.o teavitanud võlgnikku uuest võlausaldajast. Hageja väitel ei ole OÜ Chrisman (pankrotis) nõuetekohaselt täitnud OÜ Chrisman (pankrotis) ja AS Citadele banka vahel sõlmitud laenulepingust nr 05-12-ML tulenevat laenu tähtaegse tagasimaksmise kohustust. Nõude loovutamisega on hageja astunud endise võlausaldaja asemele. Hageja palub tunnustada hageja nõuet summas 14 949,27 eurot OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses ning jätta kohtukulud kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad hagi õigeks ei võta ja vaidlevad hagile vastu. Kostjad on seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud. Kostjad juhivad tähelepanu sellele, et hageja nõue on esitatud lõppsummas. Puudub igasugune nõude arvestus, ei ole selge nõude summa arvutamise käik, eriti kõrvalnõuete osas. Seega ei saa kostjad lugeda nõuet selgeks ega põhjendatuks. Kostjad märgivad, et OÜ Chrisman (pankrotis) 2013. majandusaasta aruande kohaselt oli seisuga 31. detsember 2013 OÜ-l Chrisman (pankrotis) laenukohustusi kokku 120 569 eurot. OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses esitati nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmisele nõudeid, mida on võimalik käsitleda laenu nõuetena, oluliselt suuremas summas kui OÜ Chrisman (pankrotis) 2013. majandusaasta aruandes kajastatud laenukohustustusi kokku. Eelistungil 27. mail 2016 kostja esitas vastuväite, et nõude loovutamise lepingust ei ole võlgnikule teatatud. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja leiab, et kostjate vastuväited on oletuslikud. Kostjate vastusest nähtuvalt puuduvad kostjatel mistahes tõsikindlad andmed selle kohta, et hageja poolt nõude omandamine AS-lt Citadele banka oleks õigustühine või et AS-l Citadele banka ei oleks hagejale nõude loovutamise momendil võlgniku vastu loovutatud nõuet olnud. Hageja on esitanud oma nõudeavalduses konkreetsed andmed tema poolt omandanut nõude osas, s.o. kui suures summas on tegemist põhivõlaga, intressi ja viivistega. Põhivõla summa tuleneb hageja poolt varasemalt esitatud laenulepingust (üle antud laenusummast). Intessi ja viivise arvestuskäik tuleneb lepingus kokku lepitud intressi ja viivise määrast ning on seotud panga poolt laenu tagastamisega viivitamise eest tasumata intressi ja viivisega. Hageja ei ole omalt poolt lisanud intressi ega viivise summasid viidatud nõudele. Hageja ei näe vastuolu äriühingu 2013. aasta majandusaasta aruandes esitatud laenukohustuste summa ja enda nõude suuruse osas. Kotjad eksivad oma väites, et seisuga 31. detsember 2013 moodustasid OÜ Chrisman laenukohustused kokku 120 569 eurot. Hageja juhib tähelepanu, et osa 3(8)

2-15-7138 nimetatud kohustusest käsitletakse poolte kokkuleppel lühiajalise ja osa pikaajalise kohustusena. Laenukohustuste maht on osaühingu 2013. aasta bilansi kohaselt kokku 225 964 eurot. OÜ Chrisman (pankrotis) eksisteeriva laenukohustuse suurus hageja ees on vaid 14 949,27 eurot. Seega ei ületa hageja nõue bilansis toodud laenukohustuste summat. Hageja on 2014. ja 2015. aasta jooksul tasunud AS-le Citadele banka nõude omandamise tasu summas 14 949,27 eurot. Samas juhib hageja tähelepanu asjaolule, et õiguslikult ei oma mingit tähtsust asjaolu, kas hageja, kes on omandanud nõude kolmandalt isikult (AS-ilt Citadele banka), on selle eest tasunud või mitte. Nõude loovutuse kehtivus ja ka nõude enese kehtivus ei sõltu asjaolust, kas ja kui palju on selle omandamise eest tasutud. Võlgniku OÜ Chrisman (pankrotis) juhatuse liige M M on teatise AS Citadele banka ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust kätte saanud. Hageja juhib tähelepanu kostjate poolt esitatud ajutise pankrotihalduri aruande punktile 3.2.1, mille kohaselt seisuga 14. mai 2014, so enne nõude loovutamist hagejale, moodustas OÜ Chrisman (pankrotis) laenujääk AS Citadele Banka Eesti filiaalile 14 335,32 eurot. Hageja on seisukohal, et kostjate tõendamata ja oletuslikku laadi vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. PankrS § 106 lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata ning vastavalt PankrS § 107 võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Vaidlust ei ole, et Viru Maakohtu 23. septembri 2014 kohtumäärusega kuulutati välja OÜ Chrisman (pankrotis) pankrot. Hageja esitas 14. oktoobril 2014 pankrotimenetluses nõudeavalduse (t.l.-6), mille kohaselt hageja nõue võlgniku vastu on 14 949,27 eurot. OÜ Chrisman (pankrotis)

2-15-7138 Laenulepingu nr 05-12-ML (t.l.-15-17) kohaselt on AS Citadele banka andnud võlgnikule OÜ Chrisman (pankrotis) krediiti 18 000 eurot tagastamise kuupäevaga 08. oktoober 2017. Vastavalt PankrS § 42 loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks. Võlgniku pankrot kuultati välja 23. septembril 2014. Seega on AS Citadele banka nõue muutunud OÜ Chrisman (pankrotis) pankroti väljakuulutamisega täies ulatuses sissenõutavaks alates 23. septembrist 2014. Nõude loovutamise lepingu (t.l-8) kohaselt loovutas AS Citadele banka laenulepingust nr 05-12ML tuleneva nõude OÜ Chrisman (pankrotis) vastu 02. juunil 2014 hagejale. Loovutatud nõude suurus 14 949,27 eurot, millest põhiosa võlgnevus 14 335,32 eurot, tasumata intress 520,22 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 93,72 eurot. Sama nõue on hageja poolt esitatud ka OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses, mida kinnitab hageja nõudeavaldus (t.l.-6) ja nõuete kaitsmise koosoleku protokolli p 19, kus kaitsmisel on hageja nõue summas 14 949,27 eurot (t.l.11). AS Citadele banka on teatanud nõude loovutamisest OÜ Chrisman (pankrotis) juhatuse liikmele

2-15-7138 Nõuete loovutamise lepingust (t.l.-8) nähtub, et panga nõue OÜ Chrisman (pankrotis) vastu seisuga 30. mai 2014 moodustab 14 949,27 eurot, millest põhiosa võlgnevus 14 335,32 eurot, tasumata intress 520,22 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 93,72 eurot. Võlgnevuse suurust pangale kinnitab ka võlgnevuse loovutamise teade (t.l.-117). Kostja vastuväite kohaselt ei ole kostjale selge nõude arvestus, eriti mis puudutab kõrvalnõuete arvestust. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja esitatud summad oleks ebaõigesti arvestatud. Kostja poolt esitatud ajutise halduri aruande (t.l.-123 pöördel) kohaselt moodustas kohustus AS Citadele banka ees seisuga 14. mai 2014 tagastamata laenujäägi osas 14 335,32 eurot, millele lisanduvad tasumata intress 352,17 eurot ja viivis 68,39 eurot. Samad andmed võlgnevuse kohta on ka kostja esitatud panga vastuses ajutise halduri päringule (t.l.-143). Muid tõendeid konkreetse võlgnevuse arvestuse kohta kostja ei esitanud. Kostja vastuväide, et OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuded ületavad OÜ Chrisman (pankrotis) bilansilisi kohustusi, ei ole hageja nõude osas asjassepuutuv. Bilanss ei näita konkreetset kohustust mingi konkreetse võlausaldaja ees ning seetõttu ei võimalda kostja vastuväide määratleda kostja seisukohta OÜ Chrisman (pankrotis) kohustuse suuruse osas, mis tuleneb vaidlusalusest lepingust. Samuti ei ole asjassepuutuvad kostja esitatud OÜ Chrisman (pankrotis) 2013. aasta majandusaasta aruanne (t.l.-33-39), millest selgub vaid 2013. majandusaasta osas OÜ Chrisman (pankrotis) kohustuste koguväärtus, mitte iga üksiku kohustuse suurus. Samuti ei ole asjassepuutuvad kostja esitatud hageja 2013. aasta majandusaasta aruanne, kuna hageja omandas vaidlusaluse nõude alles 2014. aastal. Kohus järeldab, et seisuga 14. mai 2014 oli l OÜ Chrisman (pankrotis) laenulepingust nr 05-12ML tulenev võlgnevus AS Citadele banka ees tagastamata krediidi osas 14 335,32 eurot. Kõrvalnõuete osas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et AS Citadele banka on esitanud ajutisele haldurile andmed võlgnevuse suuruse kohta seisuga 14. mai 2014, samas on nõue loovutatud hagejale seisuga 30. mai 2014, vahe on 16 päeva. Arvestades laenulepingus (t.l.-15) kokku lepitud intressimäära 10% aastas ja viivisemäära 0,15% päevas tasumata summalt (t.l.-16) ja et ajutise haldurile edastatud teate kohaselt oli seisuga 14. mai 2014 tasumata põhiosa summa 800,64 eurot (t.l.-143), on kõrvalnõuete suurenemine 16 päeva jooksul põhjendatud. Kostja omapoolseid arvestusi kõrvalnõuete osas esitanud ei ole. Kohus tuvastas, et OÜ Chrisman (pankrotis) laenulepingust nr 05-12-ML tulenev kohustus moodustab kokku 14 949,27 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus on 14 335,32 eurot, intressi võlgnevus 520,22 eurot ja viivis 93,72eurot. VÕS § 76 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda muu hulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Krediidilepingust tulenevaks krediidisaaja põhikohustusteks on maksta raha kasutamise eest tasu ning saadud raha tagasi maksta (VÕS § 397 lg 1). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 viimane lause kohaselt võib võlausaldajal nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise korral viivist lepingus kokkulepitud määras. 6(8)

2-15-7138 Kohus järeldab, et hagejal on õigus nõuda OÜ-lt Chrisman (pankrotis) laenulepingust nr 05-12ML tulenevate kohustuste täitmist – tagastamata krediidi võlgnevuse 14 335,32 euro, intressi võlgnevuse 520,22 euro ja viivise 93,72euro, kokku 14 949,27 euro tasumist. Kohus leiab, et OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb tunnustada hageja nõuet summas 14 949,27 eurot II rahuldamisjärgu ehk PankrS § 153 lg 1 p 2 kohase muu tähtaegselt esitatud nõudena. Kohus rahuldab hagi. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 ja lg 5 alusel tähelepanuta kostja tõendid selgituse maksejõuetuse kohta (t.l.-136), võlanimekirja (t.l.-138) ja vastused päringutele (t.l.-144-153), kuna nimetatud tõendid ei kajasta vaidlusalust võlasuhet ega sellega seonduvaid faktilisi asjaolusid. Hagi hind Hageja nõudeks on tunnustada pankrotimenetluses hageja nõuet. Lähtuvalt TsMS § 132 lg 1; lg 11 ja lg 4 p 9 on pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõue mittevaraline nõue ning hagihind mittevaralise nõude puhul 3500 eurot. Hagihind on 3500 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtuvalt TsMS § 165 lg 1, kui otsus on tehtud kaas kostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning kõik hageja menetluskulud tuleb jätta võrdsetes osades kostjate kanda. Kostjate menetluskulud tuleb jätta kostjate endi kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabi kulud kaheksa tunni eest kokku 880 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Hageja esindaja õigusabi teenuse tunnihinne on 110 eurot ilma käibemaksuta. Kokku hageja õigusabi kulud 1056 eurot (880 eurot + 176 eurot käibemaks). Kostjad hageja õigusabi kulude osas vastuväiteid ei esitanud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4 kohaselt tasutakse TsMS § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduse esitamisel hageja poolt tasutud riigilõiv 300 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. 7(8)

2-15-7138 Kohus leiab, et hageja õigusabi kulud 1056 eurot on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus jaotas hageja menetluskulud kostjate vahel võrdsetes osades ning seega tuleb igalt kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud 339 eurot (300 + 1056 / 4 = 339). Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2017 kohtuotsusega.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.