võlgnik: A.K (ik XXX; Rahvastikuregistrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx; e-post: x usaldusisik: Urmas Tross (ik 36402042734; Konkurss; e-post
OÜ
võlausaldaja: 1) Multitude Bank p.l.c (rg-kood C56251; e-post 2) Eesti Inkasso OÜ (rg-kood 12438291; e-post 3) OÜ GS Core (rg-kood 16183586; e-post 4) B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post 5) Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post 6) Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood 11919806; e-post 7) Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; e-post 8) Telia Eesti AS (rg-kood 10234957; e-post Kohtuistung
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Vabastada A.K (isikukood XXX) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded A.K vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada
tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada A.K kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada Urmas Tross usaldusisiku kohustustest A.K kohustustest vabastamise menetluses.
4.Rahuldada A.K usaldusisiku Urmas Tross tasu taotlus osaliselt.
5.Määrata usaldusisiku Urmas Tross tasu suuruseks A.K kohustustest vabastamise menetluses 543,60 eurot.
6.Usaldusisiku tasu summas 89,80 eurot maksta välja võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel.
7.Ülejäänud osas, s.o. summas 453,80 eurot anda A.K-le menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest.
8.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisiku Urmas Tross usaldusisiku tasu katteks riigi vahenditest 453,80 eurot OÜ Konkurss (registrikood 10023775) arvelduskontole nr EE462200001120023445.
9.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele resolutsiooni punkti 8 osas.
10.Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 25.07.2023. a määrusega välja A.K pankroti, algatas A.K kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Urmas Trossi. Tartu Maakohtu 01.03.2024 määrusega lõpetati A.K pankrotimenetlus raugemise tõttu ja jätkati võlgniku suhtes 25.07.2023.a algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Urmas Tross jätkas usaldusisikuna A.K kohustustest vabastamise menetluses. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kord aastas 25. juulil kohtule aruande ning tegema võlausaldajatele väljamakseid igal aasta 20. juulil. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 38 970,50 eurot (II järgu nõuded).
2.Aruanded on kohtule esitatud 29.07.2024, 16.10.2025 ja 21.08.2026. Kohtule esitatud aruannetest ja 11.11.2024 toimunud ärakuulamisel antud selgituste kohaselt on võlgnik olnud lapsepuhkusel alla 3 aastase lapsega, keda ta peamiselt üksinda kasvatab. Seejärel oli võlgnik töötuna registreeritud ja lühiajaliselt töötas xxxxxxxxxxxxxxx koolis ja OÜ Rxxxxxxx. Võlgnikule on terve menetluse kestel määratud osaline töövõime. Võlgniku sissetulekuteks on olnud peamiselt töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja toimetulekutoetus ning vähesel määral töötasu. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud perioodil
01.03.2024-21.08.2026 vabatahtlikke loovutusi usaldusisikule kogusummas 1045,03 eurot, millest usaldusisik on tasunud võlausaldajate nõuete katteks 955,23 eurot ning 89,80 eurot on jäetud usaldusisiku tasu katteks. Võlgnikul vara puudub.
3.Usaldusisik esitas 21.08.2026 kohtule koos lõpparuandega võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks seoses kolme aasta möödumisega menetluse algatamisest.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
2.Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3.Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt avaldatust.
4.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).
5.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. A.K ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
6.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
6.1.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud aruannetest ja 11.11.2024 toimunud ärakuulamisel antud selgituste kohaselt on võlgnik olnud lapsepuhkusel alla 3 aastase lapsega ning kasvatab lapsi üksinda. Seejärel oli võlgnik töötuna registreeritud ja lühiajaliselt töötanud xxxxxxxxxxxxxxxxkoolis ja OÜ Rxxxxxxx. Võlgnikule on terve menetluse kestel määratud osaline töövõime. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine,
abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Antud juhul saab pidada alla kolme aastase lapse kasvatamist piisavaks põhjuseks, et võlgnik pole töötanud. Võlgnik on põhiharidusega, mis on oluliselt raskendanud töö leidmist. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 6.2 FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust. 6.3 FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on olnud peamiselt töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja toimetulekutoetus ning vähesel määral töötasu. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud perioodil 01.03.202421.08.2026 vabatahtlikke loovutusi usaldusisikule kogusummas 1045,03 eurot, millest usaldusisik on tasunud võlausaldajate nõuete katteks 955,23 eurot ning 89,80 eurot on jätnud enda tasu katteks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. 6.4 Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust. 6.5 FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 49 lg 7 sätestatud teabe andmise kohustust kuna kohus ei ole kohustanud võlgnikku andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
7.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule enda mittearestitava sissetuleku arvelt.
8.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud tahtlikult oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevad kohustused nii nagu see on võimalik olnud. Antud asjas ei ole kohus tuvastanud pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama kohustustest vabaneda ja seeläbi uut võimalust. Kohus on arvamusel, et võlgnikule ei saa panna menetluses ebarealistlikke ootusi tulu teenimiseks. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, millised on olnud tema võimalused tulu teenida ning milline on tema majanduslik ja kodune olukord. Kohus arvestab ka võlgniku tervisliku olukorraga, talle on määratud osaline töövõime.
9.FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt, rahuldades võlausaldajate nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
10.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi ning puuduvad FIMS § 49 lg 5 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et A.K tuleb juhindudes FIMS § 49 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
11.FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
12.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud A.K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka A.K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
13.Kuna kohus lõpetab A.K kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Urmas Tross vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest A.K kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
14.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav
väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot, alates 01.04.2026.a 94,60 eurot). FIMS § 54 lg.6 kohaselt Usaldusisiku tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses kohtumääruse alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast.
15.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele järelevalve teostamisel 15 tundi tunnitasuga 94,60 eurot; kokku 1446 eurot (käibemaksuta). Usaldusisik on taotlenud talle tasu määramist FIMS § 54 lg 5 järgi tunnitasu ülemmääras, mis vastab ühele kümnendikule kuutasu ühekordsele alammäärale, mis kehtib alates 1. aprillist 2026. Kohus märgib, et vastavalt FIMS §54 lõikele 3 määrab kohus usaldusisikule tasu järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel, seega tuleb arvestada, et 01.03.2024-29.07.2024 aruande eest oleks tasu määratud 2025.a märtsis (mil kehtis palga alammäär 886 eurot) ja 29.07.2024-16.10.2025 aruande ajal kehtis palga alammäär 886 eurot ning lõpparuande esitamisel 946 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et asjaolu, et usaldusisik on esitanud tasutaotluse alles menetluse lõpus, ei anna alust küsida tasu kõrgemas määras kui see oleks kehtinud taotluse esitamisel iga aasta möödumisel. Samuti märgib kohus, et usaldusisiku tasu taotlemine tunnitasu ülemmääras on põhjendatud eelkõige keerukamates järelevalvemenetlustes, näiteks olukordades, kus menetlus eeldab ulatuslikku suhtlust võlgnikuga, rahvusvahelise mõõtmega tegevuste korraldamist, arvukaid võlausaldajaid või muid erakorralisi asjaolusid. Käesolevas menetluses ei ole kohtu hinnangul selliseid keerukust suurendavaid asjaolusid esinenud. Usaldusisiku aruannete kohaselt puudus usaldusisikul võlgnikuga kontakt. Lõpparuandes esitatud kontaktandmed ei ole ajakohased. Kohus juhib usaldusisiku tähelepanu võlgniku 16.10.2025 saadetud kirjale, mis on saadetud uuelt e-posti aadressilt. Usaldusisik on esitanud oma tööaja arvestuse, kuid kohus ei pea sellist ajakulu põhjendatuks. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 2 tundi võlgnikuga suhtlemisele ja e-kirjavahetusele ja ajakulu 5 tundi kontode pisteliseks järgimiseks. Antud juhul on võlgniku sissetulek olnud mittearestitav (enamasti toetused) ning võlgniku igapäevases kasutuses on vaid üks pangakonto, mille väljavõtted ei ole olnud mahukad (vastavalt 2024.a 18 lk, 2025.a 34 lk, 2026.a 22 lk). Kohtu hinnangul saab pidada põhjendatuks ajakulu 1 tund võlgnikuga suhtlemisele ja ajakulu 3 tundi kontode pisteliseks järgimiseks. Eelnevat arvesse võttes on põhjendatud ajakulu kokku seega 12 tundi, st 4 tundi igale aruandeperioodile. Kohus peab põhjendatuks tunnitasu 50% ulatuses FIMS § 54 lg 5 ettenähtud määrast. Seega on usaldusisiku põhjendatud tasuks järelevalve teostamise eest A.K kohustustest vabastamise menetluses 543,60 eurot (8x44,30 + 4x47,30).
16.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisiku Urmas Tross tasuks määrata 543,60 eurot.
17.Usaldusisik on esitanud kohtule ülevaate võlgniku poolt tehtud eraldismaksetest perioodil 01.03.2024-21.08.2026. Eraldisi on tehtud kokku summas 1045,03 eurot ja sellest 955,23 eurot on usaldusisiku poolt võlausaldajale välja makstud (väljamaksed tehti 16.10.2025 ja 12.08.2026.a). FIMS § 54 lg 6 näeb ette, et usaldusisiku tasu makstakse välja võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel, kuid see ei tohi ületada 10% usaldusisikule
loovutatud varast. Usaldusisikule on võlgniku poolt loovutatud kokku 1045,03 eurot, seega on selle arvel usaldusisikule tehtav võimalik väljamakse 104,50 eurot. Kuna usaldusisik on jätnud enda tasu katteks vähem kui 10%, siis vastavalt konto jäägile on võimalik usaldusisiku tasu katteks arvestada 89,80 eurot. Ülejäänud osas, s.o. summas 453,80 eurot tuleb kasutada menetlusabi. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Võlgniku sissetuleku moodustavad suures ulatuses osalise töövõime toetus ja toimetulekutoetus ja töine sissetulek sisuliselt puudub. Kohus leiab, et A.K-le tuleb anda menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 453,80 eurot.
18.Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluses võlgnikule antud menetlusabi väljamõistmine pankrotivõlgnikult riigi tuludesse toimub TsMS § 183 lg 2 alusel, millest teine ja kolmas lause sätestavad: Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
19.FIMS § 8 lg 5 sätestab: Võlgade ümberkujundamise kava täitmise või kohustustest vabastamise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.