Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 7. september 2016, Tartu
Haldusasi
V.R. kaebus Kadrina Vallavalitsuse 28. septembri 2015. a käskkirja nr 25 peale Tartu Halduskohtu 12. mai 2016. a määrus V.R. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja V.R. Vastustaja Kadrina vald
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-16-622
RESOLUTSIOON
Jätta V.R. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. mai 2016. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kadrina vallavanema 28. septembri 2015. a käskkirjaga nr 21 vabastati V.R. 30. septembril 2015 koondamise tõttu teenistusest ning avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 102 lg 1 määrati talle ühe kuu keskmise palga ulatuses hüvitis. Sama kuupäeva käskkirjaga nr 25 määrati V.R. seoses koondamisega täiendavalt kolme kuu ametipalga suurune hüvitis.
2.V.R. esitas 30. märtsil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus eelnevalt nimetatud käskkirja nr 25 tühistamist osas, millega jäeti talle määramata hüvitis täiendava üheksa kuu ametipalga ulatuses. Kaebaja märkis, et sai vaidlusaluse käskkirjaga tutvuda esmakordselt haldusasja nr 3-16-202 menetluse käigus, kui see tehti talle 29. veebruaril 2016 e-toimiku kaudu kättesaadavaks. Kaebaja hinnangul on kaebus tähtaegne. Kaebaja ei saanud hüvitise maksmist toiminguks pidades selle käskkirja olemasolu kuidagi eeldada. Vastustaja väide pangakonto kontrollimise kohustuse ja sealt nähtuva alusel järelduste tegemiseks ei tulene seadusest.
3.Tartu Halduskohtu 12. mai 2016. a määrusega loeti V.R. i kaebus esitatuks seaduses ettenähtud kaebetähtaja rikkumisega ning lõpetati kaebuse kohtulik menetlemine. Määruse kohaselt:
3.1.Tühistamisnõue tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 1 kohaselt esitada 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemisest. Kaebaja väidab, et ei teadnud
28.septembri 2015. a käskkirjast nr 25 enne, kui talle see haldusasja nr 3-16-202 materjalide hulgas e-toimiku kaudu 29. veebruaril 2016 kättesaadavaks tehti. Vastustaja sõnutsi sai kaebaja nimetatud käskkirja kätte 30. septembril 2015, mil see anti talle koos teiste dokumentidega. Dokumentide kättesaamist on kaebaja kinnitanud oma allkirjaga isikukaardil, mille täiendavaid andmeid sisaldavasse punkti 17 on tehtud märge „Vabastatud teenistusest 30.09.2015 koondamise tõttu ATS § 90 lõike 1 punkti 2 alusel, KK nr 21 ja 25 28.09.2015“ ning selle all on kuupäev 30. september 2015 ja kaebaja allkiri. Märge on tehtud paranduste ja juurdekirjutusteta, mis lubab järeldada, et viidet vaidlusalusele käskkirjale pole saadud sinna hiljem lisada. Kuna isikukaardist ei nähtu, et kõik selle kanded peaks töötaja allkirjastama, pole niisugust täiendavate andmete alajaotusesse antud allkirja võimalik käsitleda muu, kui kinnitusena vastava teabe ja dokumentide kättesaamise kohta.
3.2.Isegi kui 30. septembril 2015 üleantud dokumentide hulgas ei olnud käskkirja nr 25, ei ole kaebus tähtaegne. Isikukaardile allkirja andes kinnitas kaebaja, et ta on teadlik sellest, et ta on teenistusest käskkirja alusel vabastatud. Seega oleks võinud eeldada, et kaebaja pöördub vastustaja poole ja uurib, mille kohta on antud teine käskkiri ja miks seda talle ei edastatud. Täiendavate selgituste küsimise vajadus pidi tekkima ka sellest, et teenistusest vabastamisel välja makstud lõpparve osutus väiksemaks, kui ta koondamisteate kätte saamise ajal kehtinud valla põhimääruse alusel saada lootis. Oluline on seegi, et Kadrina valla dokumendiregister on avalik ning endise vallaametnikuna pidi kaebaja vastava registri olemasolust teadma ning oskama seda ka kasutada. Seega hakkas 30-päevane tähtaeg, mil kaebaja pidi astuma samme haldusakti väljanõudmiseks kulgema 1. oktoobril 2015.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.V.R. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 12. mai 2016. a määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt:
4.1.Kaebajale ei toimetatud 30. septembril 2015 kätte käskkirja nr 25 ja ta sai sellest käskkirjast teadlikuks alles siis, kui see talle haldusasja nr 3-16-202 menetluses tõendina edastati.
4.2.Kaebaja andis allkirja isikukaardile, kuna tal paluti seda teha. Ärakirja sellest talle ei antud, see aga oleks tal võimaldanud hiljem dokumenti süveneda. Allkirja juures ei ole kinnitust, et kaebaja oleks vastustajalt dokumente kätte saanud. Kui kande eesmärk oli dokumenteerida haldusaktide kättetoimetamine, oleks vastustaja saanud selle sellisena isikukaardil ka sõnastada, kuid seda ei ole tehtud.
4.3.Halduskohus küll leidis, et isikukaardi hilisem muutmine on välistatud, kuid on seletamatu, miks teenistuslehel puudub viide käskkirjale nr 25. Ei ole välistatud, et hiljem on isikukaardile juurdekirjutus tehtud, kuna viide käskkirjale nr 25 on lehekülje lõpus. Kui vastustaja andis kaebajale teenistuslehe, kus oli teenistusest vabastamise aluseks olevaks dokumendiks märgitud vaid käskkiri nr 21 ja talle anti üle vaid see käskkiri, sai kaebaja olla veendunud, et vaid see dokument on seoses tema teenistusest vabastamisega vormistatud. Kaebaja ei pea puuduvaid dokumente otsima elektroonilisest dokumendiregistrist, isegi kui selleks on võimalus olemas.
5.Kadrina valla vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt:
5.1.Kuna kaebaja ei olnud vahetult enne teenistusest vabastamise päeva ja ka teenistusest vabastamise päeval tööl, toimetati kõik tema teenistussuhte lõppemisega seotud dokumendid, s.t nii vallavanema 28. septembri 2015. a käskkiri nr 21 kui ka sama kuupäeva kandev käskkiri nr 25 talle kätte teenistussuhte lõpetamise päeval 30. septembril 2015 valla bussijuhi vahendusel, kes viis need talle koju. Dokumentide kätteandmise kohta võeti kaebajalt allkiri
isikukaardile. Kaebaja väited, et ta ei saanud käskkirja kätte, ei ole usutavad. Lisaks on ebausutav see, et kaebaja andis allkirja isikukaardile vaid seetõttu, et talt seda paluti, ilma et ta oleks süvenenud sellesse, millele ta allkirja annab. Seda enam oleks ta pidanud hiljem pöörduma selgituste ja info saamiseks haldusorgani poole. Isegi kui kaebaja ei saanud käskkirja nr 25 kätte, pidanuks ta selle väljanõudmiseks pöörduma esmalt haldusorgani poole ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse halduskohtusse esitama. Lisaks oli kaebajale teada, et vaidlusaluse käskkirja saaks ta kätte ka valla veebilehel olevast dokumendiregistrist.
5.2.Vastustaja ei leia, et kahe eraldi käskkirja vormistamine, millest üks puudutas teenistusest vabastamist (käskkiri nr 21) ja teine teenistusest vabastamisel makstavat lisahüvitist, oleks kaebajat eksitav olnud.
5.3.Vastustaja leiab, et teenistuslehel ei pidanudki olema viidet vaidlusalusele käskkirjale, kuna teenistusest vabastamise aluseks oli käskkiri nr 21. Käskkirjaga nr 25 määrati kaebajale üksnes lisahüvitis. Lisaks ei ole teenistuslehele mistahes andmete märkimine ka lubatud, kuna selle täitmise kord ja sellesse kantavad andmed tulenevad ATS § 124 lg-st 4 ja Vabariigi Valitsuse
8.novembri 2012. a määrusest nr 91 „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord“. Nendest ei tulene, et teenistuslehele tuleks kanda andmed teenistusest vabastamisel makstava hüvitise kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 12. mai 2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
8.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et ta sai vaidlusalusest käskkirjast teada alles siis, kui see talle haldusasja nr 3-16-202 menetlemise raames kätte toimetati. Käesoleva haldusasja toimikus on koopia kaebaja isikukaardist (tl 24p), mille p-s 17 on märge „Vabastatud teenistusest 30.09.2015 koondamise tõttu, ATS § 90 lõike 1 punkti 2 alusel, KK nr 21 ja 25 28.09.2015“. Selle alla on märgitud allkiri ja kuupäev, mil kaebaja selle allkirjastas ehk 30. september 2015. Seda saab ringkonnakohtu hinnangul käsitleda kui allakirjutanu kinnitust märgitud teabe ja dokumentide kättesaamise kohta. Kaebaja väide, et allkirja andmine ei tähenda, et ta oleks dokumendid vastu võtnud, ei ole asjakohane. Lisaks tundub otsitud väitena see, et kui dokumendi eesmärgiks on dokumenteerida isikule suunatud haldusakti kättetoimetamine, tuleks see ka vastavalt vormistada, et isik mõistaks, et talle on haldusakt kätte toimetatud. Eelnevast viitest kaebaja isikukaardile ja sealt nähtuvast kirjest pidi isik mõistma, millele ta alla kirjutab.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei oma ka see väide tähendust, et teenistuslehelt puudub viide käskkirjale nr 21. Teenistuslehe (tl 22p) p-s 8 on kajastatud isiku teenistuskäik ning seal on kajastatud vaid käskkirjad, millega isik teenitusse nimetati, millega tema teenistuskoht ümber nimetati ja millega ta teenistusest vabastati. Kuivõrd käskkirjaga nr 25 maksti kaebajale seoses koondamisega teenistusest vabastamisel hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses, ei pidanudki see käskkiri vastavas punktis kajastuma, kuna see ei olnud aluseks teenistusest vabastamisele. Kaebaja vabastati teenistusest käskkirjaga nr 21.
10.Isegi kui möönda, et käskkirja nr 25 ei olnud dokumentide hulgas, pidi kaebaja allkirja andes mõistma, et nimetatud dokument eksisteerib. Kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib isikule muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda
kohtus vaidlustada, peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Teatavaks tegemata haldusakti puhul ei ole kahekuuline ajavahemik kohtusse pöördumiseks ebamõistlikult pikk. Sellesse ajavahemikku mahub tavapärane 30-päevane periood, mis on teatavaks tehtud haldusakti puhul ette nähtud haldusaktiga tutvumiseks ja selle õiguspärasuse üle otsustamiseks, kaebeõiguse kasutamise või mittekasutamise vahel valiku langetamiseks, kaebuse esitamiseks vajalike toimingute tegemiseks ning kaebuse koostamiseks. Mõistlik aeg, mis võib kuluda haldusorganilt haldusakti väljanõudmiseks, on 30 päeva. Pärast haldusakti teatavakstegemist tuleb isikul halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul arvates sellest ajahetkest, mil haldusakt talle teatavaks tehti. (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. mai 2007. a määrus nr 3-3-1-23-07, p-d 10 ja 12). Seega kui kaebaja ei saanud käskkirja nr 25 kätte, vaid üksnes teadlikuks selle olemasolust, tulnuks tal pöörduda haldusakti väljanõudmiseks esmalt haldusorgani poole 30 päeva jooksul ning seejärel oli tal veel 30 päeva aega, et haldusakt kohtus vaidlustada. Eelkirjeldatud juhul oli kaebajal aega haldusakti väljanõudmiseks 31. oktoobrini ja seejärel veel 30 päeva kohtusse pöördumiseks, seega hiljemalt 30. novembril pidi kaebaja kohtusse pöörduma. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja seda aga teinud.
11.Kuna käskkiri nr 25 on haldusakt, tuleb kaebuse esitamisel lähtuda HKMS § 46 lg-st 1, mis sätestab, et kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Nagu eelnevalt märgitud, ei järginud kaebaja nimetatud õigusaktist tulenevat ajalist raamistikku vastava kaebuse esitamiseks.
12.Kaebuse esitamise tähtaja saab HKMS § 71 lg 1 alusel ennistada vaid siis, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on võimalik nii objektiivsete kui ka subjektiivsete takistuste esinemisel, näiteks menetlusosalise subjektiivne võime asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Samas ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise korda, sh tähtaegu, mille jooksul tuleb kohtusse pöörduda. Ka õiguslikult kogenematul inimesel ei ole põhjust eeldada, et kohtusse saab pöörduda piiramatu aja jooksul ning järgimata seaduses esitatud nõudeid. Kui isik kahtleb, kas tal on piisavalt teadmisi, et oma õigusi kohtumenetluses kaitsta, on tal võimalik otsida professionaalset õigusnõustamist ning vajadusel esitada ka taotlus riigi õigusabi määramiseks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 17 ja 18). Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei oleks teadlik olnud, millise tähtaja jooksul halduskohtusse pöörduda. Ka ei ole kaebaja esile toonud põhjuseid, mis takistanuks kaebuse õigeaegset esitamist. Seega jättis halduskohtus põhjendatult kaebetähtaja ennistamata ning lõpetas menetluse vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.
13.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. mai 2016. a määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.