Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

3-16-688

PanelCenter Baltic OÜ esitas 01.04.2016 MTA 29.03.2016 otsusele kaebuse.

KOHTU PÕHJENDUSED

2(5)

3-16-688 selline otsus ei tekita, muuda ega lõpeta ühtegi isiku õigust ega kohustust. Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2014 lahendis nr 3-14-50311 leidnud, et vaatamata sellele, et vaide tagastamine vormistatakse kirjaliku põhjendatud otsusena, on materiaalses mõttes siiski tegemist menetlustoiminguga, sest sellega ei ole vaiet sisuliselt lahendatud. Kohus leiab, et sarnaselt vaide tagastamise otsusele on ka MTA 06.04.2016 otsuse näol tegemist menetlustoiminguga (vaidemenetlust lõpetava toiminguga), kuna sellega ei ole vaiet sisuliselt lahendatud ning sellise otsusega ei otsustata isiku õiguste ega kohustuste üle. Toimingut ei ole võimalik tühistada (HKMS § 5, § 37 lg 2 p 1) ning seega on kohus võtnud tühistamisnõude ekslikult menetlusse. HKMS § 151 lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 37 lg 2 p 1 sätestab, et kaebusega võib nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus). Kuna MTA 06.04.2016 otsuse puhul ei ole tegemist haldusaktiga, ei saa taotleda selle tühistamist ning kaebaja kaebus jääb vastavas osas (MTA 06.04.2016 otsuse tühistamisnõue) HKMS § 37 lg 2 p 1, § 121 lg 1 p 2 ja § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

3-16-688 või uue haldusakti väljaandmist. MKS § 138 lg 1 järgi tuleb vaie haldusakti peale esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Kuna 29.01.2016 maksuotsuse saab lugeda kaebajale kättetoimetatuks 01.02.2016, tuli vaie MTA-le esitada hiljemalt 02.03.2016. Esitades vaide MTA-le 04.03.2016 ületas kaebaja vaide esitamise tähtaega. MKS § 140 sätestab, et vaide esitamise tähtaja võib ennistada MKS §-s 50 sätestatud tingimustel. MKS § 50 lg 2 kohaselt kui menetlustähtaeg, välja arvatud maksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg, on mõjuval põhjusel mööda lastud, võib maksuhaldur oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuleb põhjendatud taotlus menetlustähtaja ennistamiseks esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. Kaebaja esitas vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse 24.03.2016, milles selgitas, et kaebaja ostab sisse raamatupidamise teenust ning raamatupidaja jättis teatise tähelepanuta ja ei edastanud teatist kaebaja juhatusele. Sellest tulenevalt jõudis info maksuotsuse kohta juhatusele liiga hilja, et vaie tähtaegselt esitada. Ka kohtule esitatud kaebuses on välja toodud samad asjaolud. Kohus leiab, et MTA on oma 29.03.2016 otsuses õigesti leidnud, et antud juhul ei ole kaebaja esile toodud asjaolud käsitletavad mõjuvate põhjustena ning ei anna seega alust vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. MKS § 54 lg 3 ls 2 kohaselt ei sõltu dokumendi kättetoimetatuks lugemine sellest, milline füüsiline isik juriidilisele isikule adresseeritud dokumendi e-maksuametis avab. Juriidiline isik tegutseb füüsiliste isikute kaudu ning füüsiline isik saab juriidilise isiku nimel e-maksuametisse siseneda vaid siis, kui juriidilise isiku seaduslikud esindajad on talle sellise juurdepääsu võimaldanud. Seega ei pea dokumendi vastuvõtjaks olema just maksuotsuse adressaadi juhatuse liige. E-maksuametis haldusaktide vastuvõtmise ja nendest vajalike isikute teavitamise korraldamine sõltub äriühingust endast. Asjaolu, et raamatupidaja ei ole kaebaja töötaja, ei oma tähtsust, kuna kaebaja on ise andnud raamatupidajatele volitused e-maksuametisse ligipääsemiseks. Ka asjaolu, et kaebaja juhatuse liikmed ei kasuta e-maksuametit väga tihti, ei tähenda, et äriühing ei vastutaks selle eest, mis tema e-maksuameti kasutajakontol toimub. Üksnes äriühingu sisemisest töökorraldusest tingitud viivitust omavahelisel teabe jagamisel ja sellest tulenevat vaide esitamise tähtaja ületamist ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja peab korraldama oma e-maksuameti kasutamise selliselt, et volitatud isikutel oleks oma õigused ja kohustused selged ning kui see piisavalt korraldatud ei ole, on peab äriühing kandma riski, et haldusaktid ei jõua õigeaegselt temani. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluses oleva kohustamisnõue tuleb jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. c) Alternatiivne nõue

3-16-688 rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus leidis eelnevalt, et MTA tagastas õiguspäraselt vaide tähtaja rikkumise tõttu, seega ei saa lugeda kaebajat kohtueelset menetlust läbinuks ning kaebetähtaja kontrollimisel tuleb lähtuda HKMS § 46 lg-st 1. Nimetatud sätte kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Praeguses asjas toimetati maksuotsus kaebajale kätte 01.02.2016 ja kaebus kohtule esitati 08.04.2016, seega on kaebus esitatud HKMS § 46 lg-s 1 toodud tähtaega rikkudes. Kaebusest järeldub, et kaebetähtaega on rikutud samadel asjaoludel nagu vaidetähtaega, seega ei ole vajalik anda kaebajale ka täiendavat võimalust kaebetähtaja taotluse ennistamiseks. d) Selgitused

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.