A.M.a (M.) kaebus Viimsi Vallavolikogu 18.02.2016 otsuse nr 15 „Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr 146 kehtestatud „xxx detailplaneering“ kehtetuks tunnistamine“ tühistamiseks. Kaebaja – A.M., esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik Vastustaja – Viimsi vald, volitatud esindaja Gunnar Kender Kolmandad isikud – U.M. ja U. K.
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Kõrvaldada menetlusest kolmanda isikuna menetlusse kaasatud U. K.
2.Kaasata menetlusse kolmandate isikutena Osaühing MONITEK GRUPP ning Head Finantsteenused ja Investeeringud OÜ.
3.Kinnitada haldusasjas nr 3-16-629 A.M.a, Viimsi valla, Osaühingu MONITEK GRUPP ja Head Finantsteenused ja Investeeringud OÜ vahel sõlmitud järgnev kompromiss:
3.1.Pooled lõpetavad kompromissiga haldusasja nr 3-16-629 menetluse A.M. kaebuses Viimsi Vallavolikogu 18.02.2016 otsuse nr 15 „Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr 146 kehtestatud „xxx detailplaneering“ kehtetuks tunnistamine“ tühistamise nõudes.
3.2.Pooled avaldavad ja kinnitavad, et xxx kinnistu juurdepääs avalikult kasutatavale teele ei saa toimuma üle A.M. omandisse kuuluva xxx asuva kinnisasja.
3.3.Viimsi vald nõustub vastava taotluse ja korrektselt vormistatud dokumentatsiooni alusel andma xxx kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle Viimsi vallale kuuluva teekinnistu ning lubama sellele rajada juurdepääsutee. Viimsi vallale kuuluv teekinnistu koormatakse servituudiga xxx kinnistu kasuks. Vajadusel algatavad pooled vastava taotluse ja korrektselt vormistatud dokumentatsiooni alusel vastavas piirkonnas detailplaneeringu, mille eesmärgiks on määrata kindlaks juurdepääsutee asukoht ning Viimsi valla soovi korral ka Viimsi vallale kuuluva teekinnistu sihtotstarbe muutmine ja sellele ehitusõiguse andmine.
3.4.Pooled on kokku leppinud, et kõik juurdepääsutee rajamise ja selle edasise korrashoiu ja remondiga seotud kulud jäävad xxx kinnistu omanike kanda, kes tagavad ja vastutavad selle eest, et xxx kinnistu igakordne omanik on sellest kohustusest teadlik ja et eelpool nimetatud juurdepääsuteega seoses ei esitata Viimsi vallale mingisuguseid nõudeid. Samuti on pooled kokku leppinud, et kõik detailplaneeringu koostamisega seotud kulud jäävad xxxx kinnistu igakordsete omanike kanda.
3.5.Käesoleva kokkuleppe allkirjastamise järgselt ei ole kaebajal A.M. ega teistel käesoleva kokkuleppe osapooltel Viimsi valla vastu mingeid nõudeid ega pretensioone tulenevalt
Viimsi Vallavolikogu 18.02.2016 otsusest nr 15 „Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr 146 kehtestatud „xxx detailplaneering“ kehtetuks tunnistamine“.
3.6.Pooled on kokku leppinud, et käesoleva kohtumenetluse lõpetamisel jäävad poolte menetluskulud (sh kohtuvälised kulud) poolte endi kanda ning pooled kinnitavad, et neil puuduvad mistahes otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid üksteise suhtes seoses käesolevas asjas kantud menetluskuludega.
3.7.Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest halduskohtumenetluse seadustiku järgi.
3.8.Pooled paluvad kohtul käesolev kompromiss ning taotlused läbi vaadata ja kompromissi kinnitamine ning muud poolte taotlused lahendada kirjalikus menetluses.
3.9.Käesoleva kokkuleppe osapooled kinnitavad, et neil on kõik õigused allkirjastada käesolev kokkulepe, nad on selle tekstiga hoolikalt tutvunud ning mõistavad kokkuleppe sisu, tähendust ja õiguslikke tagajärgi.
4.Lõpetada haldusasja nr 3-16-629 menetlus seoses kompromissi sõlmimisega.
5.Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK
1.31.03.2016 esitas A.M. Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavolikogu 18.02.2016 otsuse nr 15 „Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr 146 kehtestatud „xxx detailplaneering“ kehtetuks tunnistamine“ tühistamiseks. A.M.a ja tema abikaasa U.M.a ühisomandisse kuulub Harjumaal xxx asuv kinnisasi, millel asub A.M.a ja U.M.a koduks olev väikeelamu. Vaidlustatud otsusega tühistati 2002 a kehtestatud detailplaneering, mis nägi ette xxx kinnistul tervikuna ehituskeeluala ning taasjõustati 2001 a kehtestatud detailplaneering, mis nägi ette xxx kinnisasja sihtotstarbena elamumaa ning kinnistule ehitusõiguse kuni kolme 2-korruselise ehitise püstitamiseks. Kaebuse esitamise ajal kuulus xxx kõrval asuv xxx kinnisasi U. K. omandisse.
2.1.04.2016 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning kaasas menetlusse kolmandate isikutena kaebaja abikaasa U.M.a ning xxx kinnistu omaniku U. K.i (K.).
3.29.06.2016 on esitatud kohtule 31.05.2016 sõlmitud notariaalne leping, mille alusel omandasid Ritsika tee 10 kinnistu kaasomandisse Osaühing MONITEK GRUPP 1⁄2 mõttelises osas ning Head Finantsteenused ja Investeeringud OÜ 1⁄2 mõttelises osas (tl 50-54).
4.29.06.2016 esitasid A.M., Viimsi vald, Osaühingu MONITEK GRUPP ning Head Finantsteenused ja Investeeringud OÜ kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu käesoleva määruse resolutsioonis toodud tingimustel. Kuivõrd 31.05.2016 sõlmitud notariaalse lepinguga omandasid Ritsika 10 kinnistu kaasomandisse Osaühing MONITEK GRUPP 1⁄2 mõttelises osas ning Head Finantsteenused ja Investeeringud OÜ 1⁄2 mõttelises osas, siis on kompromissi sõlminud xxx kinnistu osas omanike ja puudutatud isikutena nimetatud äriühingud. Pooled on kohtule esitatud kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest ning taotlevad kohtumenetluse lõpetamist ja kompromissi kinnitamist kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kolmanda isiku U. K.i menetlusest kõrvaldamine ja kolmandate isikute kaasamine 2(3)
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lõike 5 kohaselt võib kohus kolmanda isiku määrusega menetlusest kõrvaldada, kui asjaolude muutumise tõttu ei saaks kohtuotsus ilmselgelt enam kolmanda isiku õigusi mõjutada. Kuivõrd xxx kinnistu on müüdud teistele isikutele, ei saa antud kohtuvaidlus menetlusse kaasatud U. K.i õigusi enam mõjutada. Seega kõrvaldab kohus U. K.i haldusasja nr 3-16-629 menetlusest.
6.HKMS § 20 lg 1 järgi kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kuivõrd xxx kinnistu omanikeks on alates 31.05.2016 Osaühing MONITEK GRUPP ning Head Finantsteenused ja Investeeringud OÜ ja vaidlus on otseselt seotud xxx kinnisasjaga, siis puudutab menetluse lõpptulemus kahtlemata nimetatud äriühingute õigusi. Seetõttu tuleb menetlusse kaasata U. K.i asemel Osaühing MONITEK GRUPP ning Head Finantsteenused ja Investeeringud OÜ. Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
7.HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita, kompromisslepe on kohtu hinnangul õiguspärane ega riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi. Kohus lähtub eelkõige asjaolust sellest, et menetlusosalised on saavutanud vaidlusalustes küsimustes üksmeele ning see ei riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi. Menetlusosalised on ka kinnitanud, et on nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Olenemata eelnimetatud kinnitusest selgitab kohus täiendavalt HKMS § 43 lg 1 p 2 sisu, mille kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. HKMS § 155 lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega. HKMS § 152 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse, kui kohus kompromissi kinnitab. Kohus ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks istungit pidada, arvestades muuhulgas, et menetlusosalised on kohtule kinnitanud, et soovivad kompromissi kinnitamist kirjalikus menetluses. Lähtuvalt eeltoodust kinnitab kohus menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel.
8.HKMS § 154 lg 2 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
9.HKMS § 108 lg 7 teise lause kohaselt jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kui nad ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud. Kompromisslepingu osalised on kompromissis leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda neil puuduvad mistahes otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid üksteise suhtes seoses käesolevas asjas kantud menetluskuludega. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
10.HKMS § 104 lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot. Seega ei kuulu asjas riigilõivu tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.