Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi, Madis Ernits 30.08.2016, Tartu 3-16-1010 Eesti Buss OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 13.05.2016. a otsuse nr 9916/172874 tühistamiseks ja Tartu Linnavalitsuse riigihanke „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimiseks perioodil 01.07.2017–30.06.2027“ (viitenumber 172874) hankedokumentide õigusaktidega vastavusse viimiseks kohustamiseks nõuetes Tartu Halduskohtu 13.06.2016. a määrus Eesti Buss OÜ määruskaebus Määruskaebuse esitaja Eesti Buss OÜ Hankija Tartu linn
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Tartu Linnavalitsuse 08.07.2016. a korraldus nr 697 „Riigihanke „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks 01.07.2017–30.06.2017“ hankemenetluse kehtetuks tunnistamine“.
2.Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-16-1010.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 13.06.2016. a määrus.
4.Tagastada Eesti Buss OÜ (registrikood 10389695) poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1 280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot Eesti Buss OÜ arveldusarvele nr EE921010220222162224 AS-s SEB Pank.
5.Jätta menetlusosaliste kohtuvälised kulud menetlusosaliste enda kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavalitsus (hankija) avaldas 28.03.2016 riigihangete registris hanketeate riigihanke „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks 01.07.2017–
30.06.2027“ (viitenumber 172874) läbiviimiseks. Riigihanke objektiks ja hankelepingu esemeks oli avalik bussiliinivedu Tartu linnas perioodil 01.07.2017– 30.06.2027.
2.Eesti Buss OÜ registreeris end 03.05.2016 e-riigihanke juurde pakkumuse tegemisest huvitatud isikuna ning sai ligipääsu hankedokumentidele (HD). Eesti Buss OÜ esitas 04.05.2016 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse (tl 24-30p), milles taotles hankija kohustamist viia hanke alusdokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Hankija asus vaidlustusele esitatud vastuses (tl 36-41p) seisukohale, et laekunud vaidlustus ei ole tähtaegne ja taotles vaidlustuse läbi vaatamata jätmist.
3.VAKO jättis 13.05.2016. a otsusega nr 99-16/172874 (tl 45-45p) Eesti Buss OÜ vaidlustuse läbi vaatamata riigihangete seaduse (RHS) § 121 lg 1 ja § 122 lg 3 p 1 alusel ning tagastas vaidlustuse. VAKO leidis, et Eesti Buss OÜ pidi olema HD-st teadlik tunduvalt varem kui 03.05.2016 ning seetõttu on vaidlustus esitatud tähtaega ületades. Nimelt on Eesti Buss OÜ ainuke juhatuse liige M. Raud ka AS SEBE juhatuse liige. AS SEBE esindaja on HD riigihangete registrist alla laadinud juba 28.03.2016. M. Raud, olles AS SEBE juhatuse liige, juhib AS-i SEBE ja samaaegselt ka Eesti Buss OÜd. Vaidlustaja ja AS SEBE on küll erinevad äriühingud, kuid äriühinguteni jõuab teave füüsiliste isikute, s.o juhatuse liikmete kaudu ja füüsilised isikud ei saa ühte ja sama teavet ühe äriühingu huvides teada, teise äriühingu huvides samaaegselt aga mitte teada. Sõltumata sellest, kes AS SEBE nimel 28.03.2016 HD alla laadis, pidi AS SEBE juhatuse liige M. Raud olema teadlik HD-st märkimisväärselt varem kui 03.05.2016. Lisaks on Eesti Buss OÜ oma vaidlustuses tuginenud muu hulgas Nordic Gas Solutions OÜ 02.05.2016. a hinnapakkumisele gaasitankla väljaehitamiseks Tartus (tl 94-101p). Hinnapakkumise koostanud isik on kinnitanud, et tal puudub kontakt Eesti Buss OÜga. Seega tuginetakse vaidlustuses AS SEBE tegevuse tulemusel saadud dokumentidele, mis näitab, et AS SEBE ja Eesti Buss OÜ tegutsevad ühiselt eesmärgiga osaleda hankemenetluses koos või eraldi ning AS-il SEBE olemasolev teave oli teada ka Eesti Buss OÜ-le.
4.Eesti Buss OÜ esitas 23.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-10p), milles taotleb VAKO 13.05.2016. a otsuse nr 99-16/172874 tühistamist ning Tartu Linnavalitsuse kohustamist viia riigihanke „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks 01.07.2017–30.06.2027“ (viitenumber 172874) HD õigusaktidega vastavusse. Eesti Buss OÜ leiab, et RHS § 117 lg 1 ja § 121 lg 1, millele tuginedes oli vaidlustus esitatud, ei sätesta põhimõtteliselt võimalust, et VAKO saaks omistada Eesti Buss OÜ teadmise oma õiguste rikkumisest teise juriidilise isiku kaudu. Vaidlust ei ole faktis, et Eesti Buss OÜ registreeris ennast hangete registris 03.05.2016. RHS-ist ei tulene, et pakkumust esitada sooviva isiku jaoks hakkaks vaidlustuse tähtaeg kulgema päevast, mil ka mõni teine võimalik pakkuja neist hanketingimustest teada sai, kuid kes vaidlustust ei esitanud. Antud asjas omab tähtsust fakt, et AS SEBE registreeris hankeregistris end juhatuse liikme Ü. Kaljuste vahendusel. Eesti Buss OÜ ainus juhatuse liige on M. Raud. Kuigi M. Raud kuulub ka AS SEBE juhatusse, ei saa eeldada, et Eesti Buss OÜ pidi oma õiguste riivest teada saama samal hetkel, kui registreerijaks oli AS SEBE teine juhatuse liige. Teoreetiliselt võiks teise ühingu juhatuse liikme tegevuse omistada Eesti Buss OÜ-le vaid juhul, kui AS SEBE nimel oleks registreerija olnud M. Raud. Tegemist on erinevate juriidiliste isikutega, kellel kummalgi on iseseisev majandustegevus.
Tankimistaristuga seonduv ei olnud hankemenetluse esemeks. Seega ei oma õiguslikku tähendust, kelle poolt ja millisel eesmärgil on Nordic Gas Solutions OÜ 02.05.2016 hinnapakkumine saadud. On küll õige, et hinnapakkumine hangiti AS SEBE initsiatiivil, kuid seda põhjusel, et AS SEBE soovis ka ise pakkumuse esitada ning pidi seetõttu välja selgitama tankimistaristu maksumuse. Kuid see ei tähenda, et Eesti Buss OÜ pidanuks olema varem teadlik oma õiguste rikkumisest. Hinnapakkumisel puudub seos hankija HD-ga. Tegemist on tehnilist laadi küsimusega, millel ei ole seost isiku õiguste rikkumisega riigihankemenetluses.
5.Hankija palus kaebusele esitatud vastuses (tl 104-106p) jätta kaebus rahuldamata. RHS § 121 lg 1 kohaselt tuleb välja selgitada üksnes asjaolu, et millal Eesti Buss OÜ sai tegelikult teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. VAKO tugines konkreetsetele asjaoludele, mis kinnitavad, et Eesti Buss OÜ pidi olema HD-st teadlik juba tunduvalt varem kui 03.05.2016. Vastustaja on ühtlasi seisukohal, et tsiviilõiguslikud normid on ülekantavad riigihankemenetlusse ning seda kinnitab ka kohtupraktika. Tähtaegsuse rikkumist ei muuda asjaolu, kes juhtorgani liikmetest hankealase tegevuse sooritas, kuivõrd tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevust juriidilise isiku tegevuseks. On eluliselt väheusutav, et kõik juhatuse liikmed ei olnud niivõrd olulisest riigihankest teadlikud ega HD tingimustega tutvunud. Eesti Buss OÜ on tuginenud vaidlustuses AS SEBE tegevuse tulemusel saadud dokumentidele ning hankija on nõus VAKO seisukohaga, et see näitab selgelt, kuidas AS SEBE valduses olev teave oli tegelikult teada ka Eesti Buss OÜ-le.
6.Eesti Buss OÜ esitas 09.06.2016 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse (tl 115-116), milles palub peatada hankemenetlus kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
7.Halduskohus jättis 13.06.2016. a määrusega (tl 121-124) määruskaebuse esitaja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus leiab, et Eesti Buss OÜ ja AS SEBE on küll erinevad äriühingud, kuid äriühinguteni jõuab teave füüsiliste isikute, s.o juhatuse liikmete kaudu ja füüsilised isikud ei saa ühte ja sama teavet ühe äriühingu huvides teada ja samaaegselt teise äriühingu huvides mitte teada. Pärast AS SEBE riigihankes registreerimist ja HD-le ligipääsu saamist, oli HD-ga seonduv teave äriühingu siseselt teada, s.o teada ka Eesti Buss OÜ juhatuse liikmele. Antud juhul ei ole omistatud AS SEBE tegevust Eesti Buss OÜle, vaid tegemist on füüsilisele isikule teada oleva teabega. Teabevahetusele viitab ka asjaolu, et Eesti Buss OÜ on vaidlustuse esitamisel kasutanud AS-ilt SEBE saadud Nordic Gas Solutions OÜ 02.05.2016 hinnapakkumist tankimistaristu väljaehitamiseks. Hinnapakkumise küsimiseks pidi vaidlustaja olema tutvunud HD-ga, kuna hinnapakkumine on koostatud riigihanke spetsiifikast lähtudes. Hankija ja vaidlustuskomisjoni vastustest kohtule nähtub, et Eesti Buss OÜ ei ole riigihangete registrist HD kordagi alla laadinud. Eesti Buss OÜ sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest juba 28.03.2016 ning seega oli vaidlustus vaidlustuskomisjonile esitatud tähtaega ületades. Kuna vaidlustus laekus VAKO-le tähtaega ületades, siis on VAKO otsus vaidlustuse läbi vaatamata jätmise kohta õiguspärane. Eelnevast tulenevalt ei ole Eesti Buss OÜ nõuetekohaselt läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Eesti Buss OÜ esitas halduskohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse. Halduskohus jättis selle sisuliselt läbi vaatamata.
8.Eesti Buss OÜ esitas 23.06.2016 halduskohtu 13.06.2016. a määruse peale määruskaebuse (tl 134-138p), milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 13.06.2016. a määruse ja saata asi uueks lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Eesti Buss OÜ ei vaidlusta 13.06.2016. a määruses esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmist. Eesti Buss OÜ leiab, et vaidlustus esitati VAKO-le tähtaegselt. Riigihangete seadusest ei tulene võimalust omistada ühe juriidilise isiku teadmine teisele juriidilisele isikule. Halduskohtu seisukoht ei arvesta Riigikohtu praktikat, mis seonduvad isiku kui õigussubjekti staatusega. VAKO menetlus on formaalselt siiski läbitud vaatamata asjaolule, et VAKO ei teinud asjas sisulist lahendit. Halduskohus on kaebuse läbivaatamata jätmist põhjendanud sisuliste tsiviilõiguslike argumentidega, mida tulnuks käsitleda sisulise lahendi tegemisel, mitte praeguses menetluse staadiumis. Eesti Buss OÜ arvates rikkus halduskohus õigusliku ärakuulamise põhimõtet.
9.Hankija palus määruskaebusele esitatud vastuses (tl 152-155p) jätta määruskaebus rahuldamata. Eesti Buss OÜ ainus juhatuse liige pidi olema teadlik ASi SEBE riigihankega seotud tegevusest juba 28.03.2016. VAKO ja halduskohus lähtusid füüsilisele isikule teada olevas teabest, mitte aga ei tuginenud AS SEBE tegevusele. M. Raud on AS SEBE juhatuse liige ja seega juhib seda aktsiaseltsi. Tegemist on väga suure ja olulise hankega ja kuivõrd HD allalaadimine on otseselt seotud majandustegevusega, siis pidi M. Raud, kes tegeles AS SEBE juhatuse liikmena vaid finantsküsimuste ja raamatupidamise korraldamisega, olema teadlik AS SEBE tegevusest ja seega ka HD tingimustest alates 28.03.2016. M. Raua kursisolemist hankega tõendab ka 13.03.2016 toimunud riigihanke tutvustamise infopäeval osalemine, kus ka M. Raud osales AS SEBE esindajana. Juriidiline isik saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. Eesti Buss OÜ väitel tutvus ta riigihangete registris HD-ga 03.05.2016. Riigihangete registrist aga nähtub, et Eesti Buss OÜ ei ole HD kordagi alla laadinud. Samuti ei ole usutav, et Eesti Buss OÜ suutis ühe päevaga (03.05.2016) põhjalikult tutvuda HD-ga ja koostada seejärel mahukas vaidlus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Hankija esitas 13.07.2016 Tartu Ringkonnakohtule taotlused (tl 170-172) võtta haldusasja materjalide juurde Tartu Linnavalitsuse 08.07.2016. a korraldus nr 697 „Riigihanke „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks 01.07.2017-30.06.2027“ hankemenetluse kehtetuks tunnistamine“ (tl 176); lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-16-1010; mõista Eesti Buss OÜ-lt Tartu Linnavalitsuse kasuks välja menetluskulu 3362,50 eurot. Hankija selgitab, et esmalt peab hankija selguse ja ülevaatlikkuse huvides vajalikuks esitada riigihanke „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks 01.07.2017–30.06.2027“ vaidlustuste kronoloogia: 1) 04.05.2016 laekus VAKO-le Osaühing MRP Linna Liinid vaidlustus HD-le. VAKO jättis 13.05.2016. a otsusega vaidlustuse läbi vaatamata vaidlustustähtaja rikkumise tõttu RHS § 122 lg 3 p 1 alusel ning see otsus on jõustunud; 2) 04.05.2016 laekus VAKO-le Eesti Buss OÜ vaidlustus HD-le. VAKO jättis vaidlustuse 13.05.2016. a otsusega läbi vaatamata vaidlustustähtaja rikkumise tõttu RHS § 122 lg 3 p 1 alusel ning selle otsuse üle toimub vaidlus praeguses haldusasjas;
3) 08.06.2016 laekus VAKO-le AS Balti Bussi Grupp vaidlustus HD-le. VAKO jättis 08.07.2016. a otsusega vaidlustuse läbi vaatamata RHS § 122 lg 3 p 5 alusel ning see otsus on jõustunud. Hankija tunnistas 08.07.2016. a korraldusega nr 697 riigihanke hankemenetluse kehtetuks. Korralduse kohaselt on uue hankelepingu perioodi alguseni jäänud napilt aasta, kuid vaidlustajatel on edasikaebamisel võimalik pakkumuste esitamise tähtpäeva lükata edasi määramata aja võrra. Tekkinud on oht suure avaliku huviga teenuse katkemiseks, kuna vaidluste lõppemisel jääb riigihanke lõpule viimiseks ning edukaks tunnistatud pakkujal vajalike ettevalmistuste tegemiseks riigihanke tingimuste kohaste vedude alustamiseks liiga vähe aega. Teenuse katkemist või teenuse toimivuse ohtu seadmist ei ole aga võimalik lubada, kuna ühistransport on olulise tähtsusega teenus. 30.06.2016. a otsusega nr 368 (tl 185-185p) lubas Tartu Linnavolikogu linnavalitsusel pikendada AS-iga SEBE 05.08.2010 sõlmitud Tartu linna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingut kuni kahe aasta võrra. Teenuse tõrgeteta jätkumise tagamiseks pidaski hankija läbirääkimisi AS-iga SEBE. Läbirääkimistel jõuti kokkuleppele lepingu pikendamises senisest soodsamatel tingimustel. Kuna samaaegselt ei ole võimalik pikendada kehtivat lepingut perioodiks 01.07.2017– 30.06.2019 ning edasi minna sama teenuse riigihankega perioodiks 01.07.2017– 30.06.2027, tuli pooleliolev hankemenetlus kehtetuks tunnistada. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel lõpetab kohus poolelioleva kohtumenetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Praegusel juhul on tegemist HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud erandiga, st hankemenetluse ja sealhulgas kaebusega vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine hankija poolt ei olnud seotud kaebusega käesolevas haldusasjas. Hankemenetlus tunnistati kehtetuks, sest vajadus ja võimalus bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks hankemenetluse raames on ära langenud. HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud erandi kohaldamise korral ei jää menetluskulud hankija kanda. Samas ei täpsusta säte, kelle kanda menetluskulud sellises olukorras jäävad. Hankija hinnangul annab HKMS § 108 lg 4 koosmõjus sama paragrahvi lg-ga 6 kohtule õigusliku aluse Eesti Buss OÜ-lt menetluskulude väljamõistmiseks. Kohtul on võimalik hinnata, milline oli kaebuse perspektiiv ja kas vaidlusalune haldusakt tunnistati kehtetuks kaebusest sõltumatutel põhjustel. HKMS § 108 lgs 6 sätestatut tuleb tõlgendada selliselt, et menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmine on põhjendatud juhul kui haldusakti kehtetuks tunnistamise on tinginud otseselt mingi muu asjaolu ega ole seotud kaebuse esitamisega. Hankija hinnangul tuleks määruskaebuse esitajalt menetluskulud välja mõista olukorras, kus samaaegselt esineb kaks eeldust: - esitatud on ilmselgelt pahatahtlik või perspektiivitu kaebus. Kaebus oli ilmselgelt perspektiivitu, mida tõendab Tartu Halduskohtu 13.06.2016. a määrus, millega kaebus jäeti läbi vaatamata. Ühtlasi viitab Eesti Buss OÜ ja tema juhatuse liikme tegevus vaidlustuse esitamisel pahatahtlikkusele ning nii VAKO kui ka Tartu Halduskohus on põhjendatult pidanud sellist käitumist lubamatuks; - hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei ole tingitud kaebuse esitamisest. Hankija ei tunnistanud hankemenetlust kehtetuks kaebusest tulenevatel motiividel. Kui hankemenetluse kehtetuks tunnistamine kaebusest sõltumatutel põhjustel tähendaks alati menetluskulude poolte kanda jätmist, soodustaks see pahatahtlikke ja hankemenetluse venitamise eesmärgil esitatud kaebuseid. Hankija suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane, kui pahatahtlike või perspektiivitute vaidlustele vastamisel tekkinud õigusabikulu ei olekski võimalik Eesti Buss OÜ-lt hankija kasuks välja mõista. HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. Hankija leiab, et praegune haldusasi väljus hankija igapäevase põhitegevuse
raamidest ning kätkes endas keerukaid ja uudseid õigusküsimusi, mistõttu hankijal kohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulu (õigusabikulu) oli vajalik ja põhjendatud. Kaebuses esitatud kaebeõigust käsitlevad väited (nt kaebuse tähtaegsuse kontroll RHS-i, mitte tsiviilõiguse normide alusel; riigihangete registris isiku registreerimine ei ole tehing TsÜS-i mõttes) ei olnud sellised, millele vastamine oleks puutumuses hankija kui haldusorgani igapäevase või tavapärase tegevusega, ning need õiguslikud küsimused on Eesti kohtupraktikas varasemalt läbi vaidlemata ja nende kohta puudub ka asjakohane õigusteooria. Samuti palub hankija välise õigusabi tellimise põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvesse võtta asjaolu, et vaidlusaluse riigihanke esemeks olev ühistransport on olulise tähtsusega avalik teenus, mistõttu oli sellel hankevaidlusel eriline tähendus ja kaal ka mitteõiguslikel kaalutlustel. Hankija taotleb ringkonnakohtult ka halduskohtus kantud menetluskulude väljamõistmist Eesti Buss OÜ-lt. Hankija ei saanud menetluskulude väljamõistmise taotlust esimese astme kohtus sisuliselt esitada – hankija palus üksnes vastuses kaebusele mõista Eesti Buss OÜ-lt välja menetluskulud, märkega, et menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid esitatakse menetluse käigus. Halduskohus tühistas aga täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtpäeva, kuna jättis kaebuse läbi vaatamata. Kuivõrd ringkonnakohtu pädevuses on lõpetada kogu haldusasja menetlus, siis palub hankija ringkonnakohtul otsustada ka menetluskulude lõplik jaotus. Hankija menetluskuluks on esimeses ja teises kohtuastmes esindajate kulu 3 362,50 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Õigusabi sisu on määratud arvetele lisatud tööaruandega. Kulu kandmist tõendavad arved ja maksekorraldus (tl 173-175).
11.Eesti Buss OÜ palus taotlustele esitatud vastuses (tl 171-183) lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-16-1010; välja mõista Tartu Linnavalitsuselt Eesti Buss OÜ kasuks menetluskulud 7 400 eurot; menetluse lõpetamise korral tagastada Eesti Buss OÜ-le kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 280 eurot (tl 195). Eesti Buss OÜ ei vaidle vastu vastustaja taotlusele võtta asja materjalide juurde Tartu Linnavalitsuse korraldus nr 697, millega tunnistati hankemenetlus kehtetuks. Samuti ei vaidle Eesti Buss OÜ vastu vastustaja poolt esitatud menetluse lõpetamise taotlusele ning nõustub vastustaja seisukohaga, et hanke tühistamise tõttu on haldusasja menetlus muutunud ainetuks. Küll aga vaidleb Eesti Buss OÜ vastu vastustaja poolt esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlusele ja taotleb ise menetluse lõpetamise korral oma menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Eesti Buss OÜ nõustub, et HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaldamisega, aga erinevalt hankijast on Eesti Buss OÜ seisukohal, et praegusel juhul ei ole menetluskulude kandmise osas tegemist HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud erandiga. Hankemenetluse tühistamise ajendiks olid lõppastmes just nimelt pakkujate poolt esitatud vaidlustused. Tartu Linnavolikogu 30.06.2016. a otsuses nr 368, millega volikogu andis linnavalitsusele loa senise Tartu linna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu pikendamiseks, põhjendas volikogu loa andmise vajadust asjaoluga, et vaidlustajatel on edasikaebamisel võimalik pakkumuste esitamise tähtpäeva lükata edasi määramata aja võrra, mis tähendab, et on oht teenuse katkemiseks. Teenuse katkemist ei ole aga võimalik lubada, kuna ühistransport on olulise tähtsusega teenus. Tartu Linnavalitsuse 08.07.2016. a korralduses nr 697, millega linnavalitsus tunnistas hankemenetluse kehtetuks, põhjendab linnavalitsus sarnaselt volikoguga, et uue hankelepingu perioodi alguseni on jäänud napilt üks aasta, kuid vaidlustajatel on edasikaebamisel võimalik pakkumuste esitamise tähtpäeva lükata edasi määramata aja võrra. See tähendab, et on oht teenuse katkemiseks, kuna vaidluste lõppemisel jääb riigihanke lõpule viimiseks ning edukaks tunnistatud pakkujal vajalike ettevalmistuste tegemiseks riigihanke tingimuste kohaste vedude alustamiseks liiga vähe aega. Samuti on linnavalitsuse esindajad avalikult avaldanud seisukohta, et esitatud
vaidlustuste tõttu on otsustatud hankemenetlus tunnistada kehtetuks ning et on ühtlasi otsustatud pikendada senise vedaja lepingut kahe aasta võrra.1 Seega nähtub eeltoodud tõenditest ja informatsioonist üheselt, et hankemenetluse tühistamise ajendiks ja aluseks olid esitatud vaidlustused, sh Eesti Buss OÜ esitatud vaidlustus. HKMS § 108 lg 6 kohaldamise seisukohast ei oma tegelikult tähtsust, kas peale Eesti Buss OÜ oli hankemenetluses veel teisigi vaidlustajaid. Hankija seisukohtadest nähtub, et ülejäänud vaidlustusmenetlused on lõppenud VAKO jõustunud lahendiga ning neid ei ole edasi kaevatud. Praeguses haldusasjas on menetlusosalisteks Eesti Buss OÜ ja Tartu linn ning selle haldusasja menetluskulude küsimuse saab lahendada HKMS § 108 lg 6 alusel. See säte ei puuduta muid isikuid, kes haldusasjas menetlusosalisteks ei ole. Isegi juhul, kui HKMS § 108 lg 6 sätestatud erand eksisteeriks, siis puudub õiguslik alus, mis võimaldaks hankija kulud jätta Eesti Buss OÜ kanda. Hankija poolt viidatud HKMS § 108 lg-s 4 sätestatud üldreegel, mille kohaselt kannab määruskaebuse esitaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral, ei ole antud juhul kohaldatav selles samas sättes sisalduva välistuse tõttu. Asjakohane ei ole vastustaja viide kaebuse võimalikule perspektiivitusele. Kuivõrd hankija ise tühistas hankemenetluse, siis ei ole kaebuse perspektiivide hindamine enam vajalik. Eesti Buss OÜ osundab, et ka hankija ise rõhutab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontekstis, et tegemist on tema arvates erakordselt keerulise ja seni läbi vaidlemata õigusliku olukorraga halduskohtu- ja hankemenetluses. Ainuüksi seetõttu ei ole põhjust arutleda kaebuse perspektiivide üle ning ennustada menetluse tulemust. See pole ka menetluse lõpetamise taotluse lahendamisel vajalik. HKMS § 152 lg 1 p 4 (ega ka HKMS § 108 lg 6) kohaldamine ei sõltu sellest, milliseks peab vastaspool kaebuse perspektiive. Olukorras, kus hankija ise tühistab hankemenetluse ja põhjustab sellega Eesti Buss OÜ-st sõltumatult kohtumenetluse lõppemise, puudub mõistlik põhjus, miks peaks Eesti Buss OÜ lisaks oma kantud kuludele hüvitama veel ka hankija menetluskulud. Hankija käsitlus pahatahtlike ja hankemenetluse venitamist põhjustavate kaebuste esitamisest ei ole selles kontekstis asjakohane. Hankija kulud saaks jätta Eesti Buss OÜ kanda üksnes kaebusest loobumise korral, kuid Eesti Buss OÜ ei ole kaebusest loobumise avaldust esitanud ja seda ta ka teha ei soovi. Konkreetsel juhul ei välju kohtuasi haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Riigihangete korraldamine ning osalemine nendest tõusetuda võivate vaidluste lahendamisel on hankija igapäevatöö osaks. Eesti Buss OÜ-le teadaolevalt on Tartu linnavalitsuse teenistuses mitmeid erinevatele valdkondadele spetsialiseerunud juriste/spetsialiste, kelle igapäevatööks on pidev tegelemine erinevate õigusküsimustega, sh nii riigihankeõiguslike küsimustega kui ka üldiste tsiviilõiguslike probleemidega ja vajadusel esindamine kohtus. Haldusorganil on ka eelduslikult märkimisväärne kogemus riigihangete korraldamisel ja läbiviimisel. Seega ei olnud välise õigusabi kaasamine vältimatult vajalik. Eesti Buss OÜ märgib, et pakkus hankijale võimalust kompromissiks, mis seisnenuks hanke tühistamise tõttu kaebuse tagasivõtmises ning kokkuleppes, et kõik poolte menetluskulud jääksid poolte endi kanda. Selline ettepanek ei olnud hankijale vastuvõetav. Kuivõrd HKMS § 108 lg 6 sätestatud erandit ei esine, siis taotleb Eesti Buss OÜ halduskohtumenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Eesti Buss OÜ palub menetluse lõpetamise korral vastustajalt menetluskuluna välja mõista 7 400 eurot Eesti Buss OÜ kasuks (tl 188-194). 1 http://tartu.postimees.ee/3754371/kindel-sebe-jatkab-tartu-linnaliinidel-veelkolm-aastat; http://tartu.postimees.ee/3746055/tartu-tuhistab-bussihanke-sebevurab-taaralinnas-veel-vahemalt-kolm-aastat.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha hankija haldusasja nr 3-16-1010 menetluse lõpetamise taotlusele (I) ja seejärel lahendab menetluskulude küsimuse
(II).
I
13.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutud haldusakt on antud või toiming tehtud. Tartu Linnavalitsus tunnistas 08.07.2016. a korraldusega nr 697 riigihanke „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks 01.07.2017–30.06.2027“ hankemenetluse kehtetuks ja esitas ringkonnakohtule taotluse seoses haldusakti kehtetuks tunnistamisega haldusasja nr 3-16-1010 menetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohus võtab Tartu Linnavalitsuse 08.07.2016. a korralduse nr 697 käesoleva haldusasja materjalide juurde.
14.Ringkonnakohus leiab, et kuna Tartu Linnavalitsus tunnistas kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks, tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Samuti on Eesti Buss OÜ 02.08.2016 esitatud seisukohas nõustunud menetluse lõpetamisega.
15.HKMS § 155 lg 3 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seega tühistab ringkonnakohus HKMS § 155 lg 3 alusel Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määruse. II
16.HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, tagastatakse tasutud riigilõiv. Määruskaebuse esitaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 1 280 eurot (tl 12) ja määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 140). Eesti Buss OÜ palus 02.08.2016 esitatud taotluses tagastada riigilõiv. Kuigi Eesti Buss OÜ ei taotlenud riigilõivu tagastamist määruskaebuselt, tuleb see vastavalt HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastada. Seega tagastab ringkonnakohus HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel kaebuselt tasutud riigilõivu summas 1 280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 (viisteist) eurot Eesti Buss OÜ arvelduskontole nr EE921010220222162224.
17.Ringkonnakohus leiab, et menetlusosaliste kohtuvälised kulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Hankija leiab, et praegusel juhul on tegemist HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud erandiga, st hankemenetluse ja sealhulgas kaebusega vaidlustatud haldusakti kehtetuks
tunnistamine hankija poolt ei olnud seotud kaebusega käesolevas haldusasjas. Hankija hinnangul annab HKMS § 108 lg 4 koosmõjus sama paragrahvi lg-ga 6 kohtule õigusliku aluse Eesti Buss OÜ-lt menetluskulude väljamõistmiseks. Eesti Buss OÜ leiab seevastu, et hankemenetluse tühistamise ajendiks olid lõppastmes just nimelt pakkujate poolt esitatud vaidlustused. Ringkonnakohus jätab lahtiseks, kas hankija poolt HD kehtetuks tunnistamine juhtumil, kui vaidlustuse tõttu ei pruugi jõuda enam hanget läbi viia, on vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine tingitud kaebuse esitamisest või mitte, sest alus vastaspoolelt kohtuväliste kulude väljamõistmiseks puudub muudel alustel. Määruskaebuse esitaja kohtuväliste kulude hüvitamise osas võtab ringkonnakohus arvesse esitatud kaebuse perspektiivitust. Selles osas nõustub ringkonnakohus vastavalt HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lgle 2 Tartu Halduskohtu 13.06.2016. a määruse p-s 8 esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kuna kaebus oli mittelubatav, siis puudub alus määruskaebuse esitaja menetluskulude hüvitamiseks hankija poolt. Hankija kulude hüvitamine määruskaebuse esitaja poolt oleks aga äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas saab Tartu linn heita Eesti Buss OÜ juhatuse liikme tegevusele vaidlustuse esitamisel ette pahatahtlikkust, kuid sõlmida samal ajal lepingu pikenduse AS-iga SEBE, mille juhatuse liige on seesama isik. Kui üks isik ei saa ühte ja sama asja ühel ja samal ajal teada ja mitte teada, siis kuidas saab üks ja sama isik olla ühel ja samal ajal paha- ja heatahtlik. Hankija käitumine on vastuoluline. Samuti oleks vastustaja hanke väljakuulutamisel pidanud arvestama võimalusega, et see võidakse vaidlustada, ning selle tõttu võib edukaks tunnistatud pakkujal vajalike ettevalmistuste tegemiseks riigihanke tingimuste kohaste vedude alustamiseks jääda liiga vähe aega. Kuna hankija seda ei teinud ja alustas uue hankega sedavõrd hilja, siis puudub alus tema kohtuväliste kulude väljamõistmiseks kaebajalt.
18.Eelnevast tulenevalt menetlusosaliste enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
jäävad
menetlusosaliste
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
kohtuvälised
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
kulud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.