Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
30. august 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1682
Haldusasi
AN taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – AN Haldusorgan, kelle haldusakti suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamist taotletakse – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24. augusti 2016. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AN määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta AN määruskaebus menetlusse.
Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. augusti 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-1682 resolutsiooni punkt 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kohaldas 05.05.2016 käskkirjaga nr 5-1/831 AN suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis seisnesid tema vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramises, spordisaali kasutamise keelamises ning kaebaja eraldamises lukustatud kambrisse.
Tallinna Vangla 30.06.2016 käskkirjaga nr 5-1/1212 muudeti 05.05.2016 käskkirja ning täiendati seda selliselt, et lisati ohjeldusmeetmena taotlejal käeraudade kasutamine väljaspool kambrit liikumisel. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingis Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonnale laekunud informatsioon, mille kohaselt võis AN käitumine ohustada kolmandate isikute elu ja tervist ning vangla üldist julgeolekut.
3.Tallinna Vangla 05.08.2016 käskkirjaga nr 5-1/1506 otsustati jätkata taotleja suhtes alates 05.05.2016 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Sama 05.08.2016
3-16-1682 käskkirjaga tühistati 30.06.2016 käskkirjaga kohaldatud ohjeldusmeetmete kohaldamine. Käskkirja kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise aluseks teabe- ja uurimisosakonna 04.08.2016 õiend, mille kohaselt ei ole alus AN suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise suhtes ära langenud.
4.AN esitas 09.08.2016 vaide Tallinna Vangla 05.08.2016 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning täpsustas seda 11.08.2016 kahju hüvitamise nõudega.
5.AN esitas 19.08.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 05.08.2016 käskkirja nr 5-1/1506 täitmise või kehtivuse peatamiseks. Taotleja põhjendas esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et tema suhtes on järelevalvemeetmeid kohaldatud juba üle 3 kuu. Igasugune mõtestatud tegevus puudub. Taotleja soovib alates septembrist minna kooli, ent järelevalvemeetmete kohaldamine välistab koolis, kirikus ja spordisaalis käimise. Vangistus ei täida oma eesmärki, kuna taotleja ei saa täita isiklikku täitmiskava (ITK) ning käia tööl. Samuti ei ole 05.08.2016 käskkiri piisaval määral põhjendatud.
6.Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate ja vangla üldine julgeolek ning selle kohustuse täitmiseks on vanglale antud pädevus hinnata ohtu ja vajadusel rakendada julgeolekuabinõusid. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel asuks kohus sisuliselt teostama kaalutlusõigust vangla asemel ning otsustama julgeolekuabinõude kohaldamise üle. Halduskohus saab 05.08.2016 käskkirja õiguspärasuse hindamisel kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise pikendamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu 02.06.2010 otsus 3-3-1-33-10, p 11). Taotleja õiguste riive ei ole suurema kaaluga, kui kolmandate isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamise vajadus. Kui selgub, et Tallinna Vangla on taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel käitunud õigusvastaselt, siis on võimalik tekitatud kahju hüvitada. Küll aga võib esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjustada pöördumatuid tagajärgi kolmandatele isikutele ja ohustada vangla üldist julgeolekut.
7.Tallinna Halduskohus vabastas 24.08.2016 määrusega AN esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Taotleja suhtes kohaldatavad julgeolekuabinõud on koormavad ja õigusi piiravad ning on selge, et käskkirja edasisel täitmisel ei saa kohaldatud julgeolekuabinõusid enam olematuks teha. Isegi juhul, kui hiljem leitakse, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ja kaebaja nõuaks õigusvastaste täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eest kahjuhüvitist, siis asjaolu, et kaebajale on võimalik haldusakti tagajärjed rahaliselt hüvitada, ei tähenda esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist. AN vaidel ei ole kuigivõrd suuri eduväljavaateid. Avalik huvi vanglas julgeoleku säilimiseks ning teiste isikute (kinnipeetavad, vanglaametnikud, muud vanglas viibivad isikud) huvi viibida turvalises keskkonnas on kaalukam taotleja huvist mitte taluda ajutisi ebamugavusi, mis paratamatult kaasnevad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Tallinna Vangla 05.08.2016 käskkirja ei saa pidada haldusaktiks, mis ilmselgelt oleks õigusvastane ja taotleja liikumisvabadust ülemääraselt piirav. Ei ole vaidlust, et 05.08.2016 käskkiri on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, mis peab põhinema asjakohastel õiguslikel alustel ja kaalutlustel, kuid mis sisaldab suuresti hinnangulist otsustust. Vaidlustatud haldusaktis on märgitud õiguslikud alused ja haldusakt on põhjendatud. Selles sisalduvad 2(4)
3-16-1682 asjakohased kaalutlused ning ei nähtu, et käskkirja andmisel oleks kaalutlusõigust teostatud lubamatult. Samuti ei nähtu, et käskkiri oleks vastuolus haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetega ning vangistusseaduse (VangS) §-s 69 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eeldustega. Nii 05.05.2016 ja 05.08.2016 käskkirjades kui ka 05.08.2016 käskkirja aluseks olnud õiendis on põhjendatud taotleja suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamist ning selle jätkumise vajadust. Nendest nähtub, et taotleja ohustab oma käitumise ja tegevusega üldist vangla julgeolekut ning taotleja teguviis võib lõppeda konfliktide näol füüsilise vägivalla kasutamisega ning raskete õigusrikkumiste toimepanemisega. Sellistel alustel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on kooskõlas VangS §-ga 69. Ehkki taotleja väidetel ei ole ta rünnanud ühtegi vangla ametnikku või kaaskinnipeetavat, on taotleja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamise põhjused laiemad ning vangla prognoosotsust ei saa pidada meelevaldseks. Ka ei saa taotleja väitest teha järeldust, et julgeolekuabinõude kohaldamine oleks alusetu, kuivõrd konfliktsituatsioonide puudumisest võib järeldada ka alates 05.05.2016 kohaldatavate julgeolekuabinõude tõhusust. AN õigused ei saa piirangute kohaldamisega nii pöördumatult kahjustatud, et oleks õigustatud piirangute kohaldamise lõpetamine olukorras, kus esineb oht raskete õigusrikkumiste asetleidmiseks ning 05.08.2016 käskkirja õigusvastasus ei ole ilmne. Vanglas on julgeoleku tagamine äärmiselt oluline ülesanne ning olukorras, kus konflikti tekkimise tõenäosus on suur, ei pea kohus võimalikuks AN esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine nende aluseks olnud asjaolude äralangemisel. Praegusel juhul on vangla 05.08.2016 käskkirjas leidnud, et 05.05.2016 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused ei ole ära langenud. Tallinna Vangla 05.08.2016 käskkirja resolutsiooni p-st 2 tulenevalt kontrollitakse taotleja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise jätkamise põhjendatust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.AN palub 29.08.2016 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 24.08.2016 määruse resolutsiooni p 2 ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Ühtlasi palub AN vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest sissetuleku puudumise tõttu. Vangistus ei täida oma eesmärki. Taotleja ITK jääb täitmata, ta ei saa käia koolis jne. Lisaks ei viibi taotleja lukustatud kambris üksi. Alati on keegi koos temaga kambris. Tekib küsimus, kuidas ei ole nende isikute elu ohus. Vangla soovib taotlejat lukustatud kambris hoida seetõttu, et ei soovi masskaebusi. Lukustatud kambris ei saa taotleja teisi kinnipeetavaid õpetada oma õiguste eest seisma. Taotleja oli vahepeal kaks nädalat teises vanglas, kuid sama käskkiri jäi kehtima, kuigi selle oleks pidanud kehtetuks tunnistama ja uue käskkirja koostama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab HKMS § 206 lg-le 1 ja § 252 lg-le 7 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS §-des 52-54 ja 205 toodud nõuetele. Tallinna Halduskohus vabastas 24.08.2016 määruse resolutsiooni p-ga 1 AN esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest, tuvastades taotleja maksejõuetuse. HKMS § 114 lg 2 kohaselt juhul, kui menetlusosalisele on antud haldusasjas menetlusabi ja ta kaebab asjas tehtud kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Praegusel juhul puudub põhjus kalduda kõrvale menetlusabi jätkuvuse põhimõttest.
3(4)
3-16-1682
10.Tallinna Vangla sai esitada omapoolsed seisukohad esialgse õiguskaitse rakendamise osas juba 23.08.2016 vastusena halduskohtu nõudele. Nimetatud vastus on piisav ja seetõttu ei pea kohus vajalikuks vanglalt uuesti seisukohta küsida (HKMS § 252 lg 1).
11.AN esitas esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal, mis on HKMS § 249 lg 2 kohaselt lubatav. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse eesmärk vältida kaebuse esitaja (taotleja) olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse mõistlik täitmine. Praegusel juhul taotleb AN esialgse õiguskaitsena Tallinna Vangla 05.08.2016 käskkirja kehtivuse või täitmise peatamist, millega jätkati taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja tühistati 30.06.2016 käskkirjaga kohaldatud ohjeldusmeetmete kohaldamine. Taotleja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa eitada, sest kaevatud käskkirja edasisel täitmisel peab kaebaja taluma vaide- ja kohtumenetluse kestel täiendavatest julgeolekuabinõudest tulenevaid piiranguid.
12.Vaatamata esialgse õiguskaitse vajaduse esinemisele ei ole esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine antud juhul põhjendatud, kuna vaide eduväljavaated on vähesed ning esineb ülekaalukas avalik ja kolmandate isikute huvi, mis kaalub üles taotleja õiguste ja huvide (sh ITK täitmise ja koolis käimise võimaluse) riive. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga vaide eduväljavaadete ning avaliku ja kolmandate isikute (teiste kinnipeetavate, vanglaametnike, muude vanglas viibivate isikute) ja kaebaja huvide kaalumise kohta ega pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Ka kaebaja määruskaebuses esitatud väited temaga koos lukustatud kambris viibivatest isikutest, masskaebuste esitamise vältimisest ning kaebaja vahepealsest viibimisest teises vanglas ei too talle tõenäoliselt vaidemenetluses edu.
13.VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Seega on vanglal kohustus tagada kinnipeetavate ja vangla üldine julgeolek. Kohustuse tagamiseks on vanglale antud kaalutlusõigus otsustada täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise ja vastava meetme valiku üle. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu 06.05.2015 otsus nr 33-1-88-14, p 11). Piirangute kohaldamise lõpetamine esialgse õiguskaitse korras ei ole põhjendatud, kui esineb oht vangla julgeolekule, teistele isikutele ja raskete õigusrikkumiste toimepanemiseks ning vaidlustatud haldusakti õigusvastasus ei ole ilmselge. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et olemasolevate materjalide pinnalt ei saa vaidlustatud käskkirja pidada ilmselgelt õigusvastaseks ja taotleja õigusi ülemääraselt piiravaks.
14.Eelneva põhjal jääb AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.08.2016 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.