3.Edastada määrus Rahandusministeeriumile, taotlejale ja Tallinna Vanglale.
Edasikaebamise kord
Määruse punkti 1 (menetlusabi andmine) peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse punkti 2 (esialgne õiguskaitse) peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 05.05.2016 käskkirjaga nr 5-1/831 (edaspidi 05.05.2016 käskkiri) kohaldati A.N.i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis seisnesid tema vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramises, spordisaali kasutamise keelamises ning kaebaja eraldamises lukustatud kambrisse. 30.06.2016 käskkirjaga nr 5-1/1212 (edaspidi 30.06.2016 käskkiri) muudeti 05.05.2016 käskkirja ning täiendati selliselt, et lisati ohjeldusmeetmena taotlejal käeraudade kasutamine väljaspool kambrit liikumisel.
2.Tallinna Vangla 05.08.2016 käskkirjaga nr 5-1/1506 (edaspidi 05.08.2016 käskkiri) otsustati jätkata taotleja suhtes alates 05.05.2016 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude
kohaldamist. Sama 05.08.2016 käskkirjaga tühistati 30.06.2016 käskkirjaga kohaldatud ohjeldusmeetmete kohaldamine.
3.19.08.2016 saabus Tallinna Halduskohtule A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 05.08.2016 käskkirja nr 5-1/1506 täitmise või kehtivuse peatamiseks. Taotleja palub ka riigilõivu tasumisest vabastamist.
3.1.Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et tema suhtes on järelevalvemeetmeid kohaldatud juba üle 3 kuu. Igasugune mõtestatud tegevus puudub. Taotleja soovib alates septembrist minna kooli, ent järelevalvemeetmete kohaldamine välistab koolis, kirikus ja spordisaalis käimise. Vangistus ei täida oma eesmärki, kuna taotleja ei saa täita isiklikku täitmiskava (edaspidi ITK) ning käia tööl. Samuti ei ole 05.08.2016 käskkiri piisaval määral põhjendatud.
4.Selgitamaks välja A.N.i taotluse lubatavus pöördus halduskohus 19.08.2016 kohtunõudega Tallinna Vangla poole (tlk 3).
5.Tallinna Vangla vastas kohtule 23.08.2016 ning sellest nähtub, et A.N. esitas 09.08.2016 Tallinna Vangla 05.08.2016 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide ning täpsustas seda 11.08.2016. A.N.i esialgse õiguskaitse taotluse palub aga Tallinna Vangla jätta alljärgnevatel põhjustel rahuldamata.
5.1.Tallinna Vangla kohaldas taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid 05.05.2016 käskkirjaga ning seda muudeti 30.06.2016. 05.08.2016 käskkirjaga jätkati taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude (lukustatud kambrisse paigutamine, liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ja kehakultuuriga tegelemise keelamine) kohaldamist. 05.08.2016 käskkirja aluseks on teabe- ja uurimisosakonna 04.08.2016 õiend, mille kohaselt ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alus ära langenud.
5.2.Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate ja vangla üldine julgeolek ning selle kohustuse täitmiseks on vanglale antud pädevus hinnata ohtu ja vajadusel rakendada julgeolekuabinõusid. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel asuks kohus sisuliselt teostama kaalutlusõigust vangla asemel ning otsustama julgeolekuabinõude kohaldamise üle. Halduskohus saab 05.08.2016 käskkirja õiguspärasuse hindamisel kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise pikendamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu 02.06.2010 otsus 3-3-1-33-10, punkt 11).
5.2.Taotleja õiguste riive ei ole suurema kaaluga, kui kolmandate isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamise vajadus. Kui selgub, et Tallinna Vangla on taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel käitunud õigusvastaselt, siis on võimalik neid hüvitada. Küll aga võib esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjustada pöördumatuid tagajärgi kolmandatele isikutele ja ohustada vangla üldist julgeolekut.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetlusabi taotluse lahendamine
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot.
A.N. taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna tal puuduvad sissetulekud. Ehkki menetlusabi taotlus ei vasta HKMS § 115 nõuetele, siis on ilmne, et vormikohase menetlusabi taotluse esitamiseks taotluse käiguta jätmine ei annaks kohtule täiendavat informatsiooni taotleja menetlusliku seisundi kohta ning üksnes pikendaks esialgse õiguskaitse taotluse sisulist lahendamist. Kohus palus Tallinna Vanglal esitada taotleja vanglasisese isikukonto väljavõtte ning sellest nähtuvalt ei ole taotleja kontol ajavahemikul 19.04.2016 – 19.08.2016 rahalisi liikumisi toimunud ning tema konto jääk on 0,05 senti (tlk 19). Seega on taotleja maksejõuetu nõutava riigilõivu tasumiseks. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (HKMS § 252 lg 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (HKMS § 249 lg 1), ei pea kohus praegusel juhul otstarbekaks analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust, vaid annab taotleja maksevõimetuse tõttu taotlejale menetlusabi ja vabastab ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
7.HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
8.05.05.2016 käskkirja (tlk 8-9) alusel kohaldati taotleja suhtes alates 05.05.2016 kolmeks kuuks täiendavate julgeolekuabinõudena kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist (spordisaali kasutamise võimaluse keelamine) ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. 30.06.2016 käskkirjaga (tlk 11, s.h pöördel) täiendati 05.05.2016 käskkirja ohjeldusmeetmega ning lisati käeraudade kasutamine väljaspool kambrit liikumisel. 05.08.2016 käskkirjaga (tlk 13-14) jätkati 05.05.2016 käskkirjaga määratud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist veel kuni kolmeks kuuks ning lõpetati käeraudade kasutamine kambrist väljaspool liikumisel.
9.A.N. esitas 09.08.2016 vanglale vaide 05.08.2016 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (tlk 17) ning 11.08.2016 täpsustas taotleja vaiet (tlk 18), lisades nõudena ka kahju hüvitamise taotluse. Seega on käesolevas asjas käimas vaidemenetlus, mille raames on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5).
10.A.N. taotleb kohtult esialgse õiguskaitse korras 05.08.2016 käskkirja kehtivuse või täitmise peatamist. Kohus leiab, et taotletavad esialgse õiguskaitse abinõud on kooskõlas vaidemenetluses vanglale esitatud nõuetega. Vangla 05.08.2016 käskkirja täitmise või kehtivuse peatamise nõudega on võimalik tagada vaidemenetluses esitatud käskkirja kehtetuks tunnistamise nõuet.
11.Taotleja on esialgse õiguskaitse taotluses märkinud, et 05.08.2016 käskkiri mõjutab tema õigusi ja vabadusi ning piirab vangistuse eesmärkide ning ITK täitmist.
Kohtule on äratuntav, et taotleja suhtes kohaldatavad julgeolekuabinõud on koormavad ja õigusi piiravad ning on selge, et käskkirja edasisel täitmisel ei saa kohaldatud julgeolekuabinõusid enam olematuks teha. Isegi juhul, kui hiljem leitakse, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ja kaebaja nõuaks õigusvastaste täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eest kahjuhüvitist, siis asjaolu, et kaebajale on võimalik haldusakti tagajärjed rahaliselt hüvitada, ei tähenda esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist (vt Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01 ja 09.02.2006 määrus nr 3-3-1-10-06). Seega on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus.
12.Ehkki taotleja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa eitada, siis peab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestama avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne (HKMS § 249 lg 3).
12.1.Kohtu hinnangul ei ole A.N.i vaidel kuigivõrd suuri eduväljavaateid ning nõustuda tuleb Tallinna Vangla seisukohas tooduga, mille kohaselt tuleb arvestada avaliku huvi ja teiste isikute huvide ning õiguste olulisust (s.h esialgse õiguskaitse kohaldamisel tekkivate võimalike pöördumatute tagajärgedega kolmandatele isikutele). Samuti tuleb pidada oluliseks ning avalikes huvides olevaks üldist julgeolekuolekuolukorra tagamist vanglas. Kohtu hinnangul on avalik huvi vanglas julgeoleku säilimiseks ning teiste isikute (kinnipeetavad, vanglaametnikud, muud vanglas viibivad isikud) huvi viibida turvalises keskkonnas ülekaalukam taotleja huvist mitte taluda ajutisi ebamugavusi, mis paratamatult kaasnevad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega.
13.Kohtupraktika on järjekindlalt rõhutanud nii vangla kohustust tagada julgeolek kui ka vangla pädevust julgeolekuohte ära tunda ja hinnata ning teostada kaalumist kohaste abinõude valikul ja kohaldamisel (nt Riigikohtu 25.10.2012 otsus nr 3-3-1-28-12, punkt 14). Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (vt ka Riigikohtu 06.05.2016 otsus nr 3-3-1-88-14, punkt 11 ja 02.06.2010 otsus nr 3-3-1-33-10, punkt 11). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul on tegemist ennetava meetmega õigushüve kahjustuse vältimiseks. Ennetava meetme rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (vt ka Riigikohtu 13.11.2009 otsus asjas nr 3-3-1-63-09, punkt 16). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea vanglal olema tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et kinnipeetav kavatseb ka edaspidi vangla vara kahjustada (vt Riigikohtu 06.05.2015 otsus nr 3-3-1-88-14, punkt 16).
13.1.Võttes aluseks A.N.i 19.08.2016 taotluse ning 05.08.2016 käskkirja koos selles toodud asjaolude ja kaalutlustega ei saa 05.08.2016 käskkirja pidada haldusaktiks, mis ilmselgelt oleks õigusvastane ja taotleja liikumisvabadust ülemääraselt piirav. Ei ole vaidlust, et 05.08.2016 käskkiri on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, mis peab põhinema asjakohastel õiguslikel alustel ja kaalutlustel, kuid mis sisaldab suuresti hinnangulist otsustust. Vaidlustatud haldusaktis on märgitud õiguslikud alused ja haldusakt on põhjendatud. Selles sisalduvad asjakohased kaalutlused ning kohtule ei nähtu, et käskkirja andmisel oleks kaalutlusõigust teostatud lubamatult. Kohtule ei nähtu, et käskkiri oleks vastuolus haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetega ning VangS § 69 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega.
Nii 05.05.2016 ja 05.08.2016 käskkirjades kui ka 05.08.2016 käskkirja aluseks olnud õiendis (tlk 16) on põhjendatud taotleja suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamist ning selle jätkumise vajadust. Nendest nähtub, et taotleja ohustab oma käitumise ja tegevusega üldist vangla julgeolekut ning taotleja teguviis võib lõppeda konfliktide näol füüsilise vägivalla kasutamisega ning raskete õigusrikkumiste toimepanemisega. Sellistel alustel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on kooskõlas VangS §-ga 69.
13.2.Ehkki taotleja väidetel ei ole ta rünnanud ühtegi vangla ametnikku või kaaskinnipeetavat, siis on taotleja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseid laiemad ning kohtu hinnangul ei saa pidada vangla prognoosotsust meelevaldseks. Ka ei saa taotleja väitest teha sedavõrd kaugeleulatuvat järeldust, et julgeolekuabinõude kohaldamine oleks alusetu, kuivõrd konfliktsituatsioonide puudumisest võib järeldada ka alates 05.05.2016 kohaldatavate julgeolekuabinõude tõhusust.
14.Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et A.N.i õigused ei saa piirangute kohaldamisega nii pöördumatult kahjustatud, et oleks õigustatud piirangute kohaldamise lõpetamine olukorras, kus esineb oht raskete õigusrikkumiste asetleidmiseks ning 05.08.2016 käskkirja õigusvastasus ei ole ilmne. Praegusel juhul ei ole välistatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine võiks tuua kaasa olukorra, kus ennetava meetme kohaldamise aluseks olnud põhjendatud kahtlus leiab reaalselt aset raske õigusrikkumise näol. Vanglas on julgeoleku tagamine äärmiselt oluline ülesanne ning olukorras, kus konflikti tekkimise tõenäosus on suur, ei pea kohus võimalikuks A.N.i esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada.
15.VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine nende aluseks olnud asjaolude äralangemisel. Praegusel juhul on vangla 05.08.2016 käskkirjas leidnud, et 05.05.2016 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused ei ole ära langenud. Kohus märgib, et 05.08.2016 käskkirja resolutsiooni punktis 2 tulenevalt kontrollitakse taotleja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise jätkamise põhjendatust.
16.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.