lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1158/24

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 23.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1158/24
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3142
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. august 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1158

Haldusasi

ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 31. mai 2016. a otsuse nr 112-16/170341 ning MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus juhatuse 10. mai 2016. a koosoleku protokolli nr 146 punkti 3 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. juuli 2016. a otsus

Menetlusosalised

Kaebajad (vaidlustajad) – ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ, esindaja Irina Embrich Vastustaja (hankija) – MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus, esindajad Jüri Ellram, Triin Pobbol ja Üllar Vahtramäe Kolmas isik – AS GoBus, esindaja Viktoria Hõpemägi

Menetluse alus ringkonnakohtus

ATKO Transport apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

OÜ

ja

ATKO

Liinid

OÜ

RESOLUTSIOON

Jätta ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. juuli 2016. a otsus haldusasjas nr 3-16-1158 muutmata.

Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. septembril 2016 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.03.20263-25-4467/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-16-1158 kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus (hankija) kuulutas 12.01.2016 välja avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Avalik liinivedu Järva maakonna bussiliinide liinigrupis II“ (viitenumber 170341). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 22.03.2016 esitasid pakkumused neli pakkujat, teiste hulgas AS GoBus ning ühispakkujad ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ.
2.MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus juhatus tegi 10.05.2016 koosoleku protokollis nr 146 järgmised otsustused: – kvalifitseeris kõik pakkujad (p 1); – tunnistas kõigi pakkujate pakkumused vastavaks (p 2); – tunnistas edukaks AS GoBus pakkumuse (p 3).
3.Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 31.05.2016 otsusega nr 11216/170341 rahuldamata ühispakkujate ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ 17.05.2016 vaidlustuse MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 10.05.2016 otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, milles hankija tunnistas edukaks AS GoBus pakkumuse. Hankedokumentide (HD) p-s 14.2 sätestatud hindamise kriteerium on selge ja üheselt mõistetav. Kui pakkumuses esitatud vormilt XI on kontrollitav täiskoormusega töötavale bussijuhile brutokuupalgana vähemalt 1014 euro maksmine, tuleb pakkumusele omistada HD p-s 14.2 sätestatud hindamise kriteeriumi alusel 20 hindepunkti. Kui igale vormi XI p-s 1 märgitud bussijuhile on pakkuja vormi täitmisel arvestanud täiskoormuse (arvestuslikul teenindusperioodil 01.02.2017–28.02.2017 kokku 149 normtundi), on hindamiseks vajalik ühe bussijuhi brutopalk leitav p-s 5.1 esitatud bussijuhtide brutopalga jagamisel p-s 1 esitatud bussijuhtide arvuga. Samas puudub HD-s nõue, et vormi XI p-s 1 esitatud bussijuhtide arv peaks sisaldama töötamist täiskoormusega. AS GoBus on hankijale selgitanud, et liini teenindamiseks rakendatavatest bussijuhtidest töötavad kolm täistööajaga ja kaks osalise tööajaga ning bussijuhtide summeeritud tasustatav tööaeg on 642 tundi. Kuna AS GoBus ei arvestanud igale vorm XI p-s 1 märgitud bussijuhile täiskoormust ja selline andmete esitamine ei olnud HD-st tulenevalt keelatud, ei ole eeltoodud valemi kasutamine võimalik. HD p 14.2 kohaldamiseks pidi hankija selgitama pakkuja esitatud andmete alusel välja brutokuupalga, mis makstakse bussijuhile täiskoormusega (normaaltundidega) töötamisel. Hankija ongi tuvastanud, et AS GoBus esitatud andmete alusel on bussijuhile täiskoormusega (normaaltundidega) töötamisel makstav brutokuupalk 1031 eurot (vormi XI p-s 5.1 märgitud bussijuhtide brutopalk 4444 eurot jagatud p-s 2 märgitud bussijuhtide summeeritud tasustatava tööajaga 642 tundi ja korrutatud 149 normtunniga arvestuslikul teenindusperioodil) ning omistas seega AS GoBus pakkumusele õigesti 20 hindepunkti. Vormi XI p-s 4.4 esitatud tunnid (katkestatud ja lühendatud töövahetuse tasustatud tööaeg) oleks hankija pidanud võtma brutokuupalga väljaselgitamisel arvesse üksnes siis, kui pakkuja oleks pidanud need tunnid arvestama p-s 2 märgitud tööaja hulka, mida ta praegusel juhul aga tegema ei pidanud. Vormi XI p-s 4.4 on tegemist ajaga, mil bussijuht tööülesandeid ei täida ning tunnid, mida ei arvestata normtundide hulka, ei saa mõjutada (vähendada) ka hinnatavat brutopalka normtundidega töötamisel.

2(7)

3-16-1158

4.ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ esitasid 07.06.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 31.05.2016 otsuse nr 112-16/170341 ning MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus juhatuse 10.05.2016 koosoleku protokolli nr 146 p 3 tühistamiseks. VAKO on jätnud tähelepanuta, et vormi XI kohaselt peab bussijuhtide tööaja ja tööjõukulude arvestuslik tööaeg võimaldama teenindada liine vastavalt kehtivatele sõiduplaanidele. Juhtide töö- ja puhkeaja nõudmisi (tööpäevasisene vähemalt 3-tunnine vaheaeg) arvestades peab hankija kehtestatud sõiduplaanide puhul viiest bussijuhist vähemalt neli töötama täiskoormusega ja üks saab töötada osalise koormusega. Seega ei ole AS GoBus esitatud normtundide arv (627 tundi) õige, sest 2017. a veebruari miinimum normtundide arv on 699,9 tundi, millele lisandub reserviaeg. Varianti, kus kasutatakse 3 täiskoormusega ja 2 osalise koormusega bussijuhti, ei ole võimalik rakendada, sest nende tundide arv ületab juba 5 täiskoormusel töötava bussijuhi tundide arvu. Vormi XI p-s 4.4 esitatavaid tunde ei pea pakkuja arvestama tööaja hulka, kuid seda ainult juhul, kui tegemist on täiskoormusega töötajatega. Kuna AS GoBus on märkinud, et ei arvesta vormi XI p-s 4.4 toodud tunde tööaja hulka, siis on ta oma pakkumuses arvestanud 5 täistööajaga töötajaga, millisel juhul kujuneb bussijuhi brutopalgaks 888,8 eurot. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine oli õigusvastane, sest hankija lähtus ebaselgest hindamise kriteeriumist. Selgitus, et AS GoBus kavatseb palgata kohapeal kolm täiskoormusega töötajat ja kaasata osalise tööajaga töötajad teistest regioonidest (st tegelikkuses on kõik 5 töötajat rakendatud täiskoormusega), on esitatud alles kohtumenetluses. Lisaks ei ole kolmas isik selgitanud, kuidas ta saab kindlustada HD p-s 15.2 nõutud vähemalt 2015. a keskmise bussijuhi brutokuupalga 1014 eurot maksmise kõikidele lepingu täitmisel täiskoormusega töötavatele bussijuhtidele, sest see eeldab, et hankelepingu perioodiks (8 aastat) säilib kõigi teistest regioonidest võetud juhtidega täiskoormusega tööleping, mis on eluliselt väheusutav (samuti oleks tegemist liiniveo subsideerimisega teiste regioonide arvelt, mis on ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 23 järgi keelatud). Praegusel juhul on brutokuupalk 1031 eurot tagatud ainult kolmele bussijuhile ning ülejäänud kahele bussijuhile on tagatud brutokuupalk vaid 675,5 eurot. Teiste regioonide bussijuhtide rakendamine tähendaks olulist ajakulu ja tühisõitu, mistõttu muudaks kaasnev lisakulu kütusele selle majanduslikult mõeldamatuks.
5.MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Hankija lähtus kõigi pakkumuste hindamisel vormi XI p-s 2 esitatud tööajast, 2017. a veebruari normtundidest (149 tundi) ja vorm XI p-s 5.1 esitatud bussijuhtide brutopalgast. Ükski pakkuja ei ole vaidlusaluse hindamise kriteeriumi või sellega seotud vormi IX kohta küsimusi esitanud ega neid vaidlustanud, millest võib järeldada, et neid ei ole peetud mitmeti mõistetavaks ega õigusvastaseks.
6.Kolmas isik AS GoBus palus jätta kaebus rahuldamata. Hankija leidis õigesti, et kolmanda isiku esitatud andmete alusel on bussijuhile täiskoormusega (normaaltundidega) makstav brutokuupalk 1031 eurot, ning omistas vastava kriteeriumi osas pakkumusele põhjendatult 20 hindepunkti. Arvestuse käik on üheselt mõistetav ja kontrollitav. Kolmas isik on kavandanud kolme töötaja palkamist kohapeal täistööajaga ja osalise tööajaga töötajaid kaasata teistest regioonidest. Kahe töötaja osaline tööaeg on arvestatud ainult praeguse hanke raames ning osalise tööaja arvestused hõlmavad ainult praeguse hanke kohta käivaid kalkulatsioone. Lepingu teenindamiseks osalise tööajaga kavandatud bussijuhid on AS-s GoBus tervikuna rakendatud täiskoormusega. Kaebajad on ka ise nõustunud, et vormi XI p-s 4.4 esitatavaid tunde ei pea pakkuja arvestama täiskoormusega töötajate tööaja hulka. HD lisa 2 (avaliku teenindamise lepingu projekti) p-dest 5.1.3 ja 7.5 tulenevalt on hankijal kogu lepinguperioodi vältel võimalik igal ajal kontrollida pakkumuses võetud kohustuste (sh bussijuhi keskmise brutokuupalga 1014 eurot maksmise) täitmist. Järvamaa hanget osalise tööajaga teenindavate bussijuhtide puhul ei ole pakkumuses arvestatud tööaega ja -tasu, mis 3(7)

3-16-1158 on seotud töötamisega teistes regioonides. Töötaja kasutamine mitmes regioonis on kokkuleppel töötajaga võimalik ning see ei ole majanduslikult ülemäära kulukas. Väide ristsubsideerimisest on alusetu, sest tööajaarvestust peetakse iga avaliku teenindamise lepingu raames eraldi.

7.Tallinna Halduskohus jättis 15.07.2016 otsusega ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ kaebuse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Eriigihangete keskkonnas 05.05.2016 koostatud pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli kohaselt omistati AS-le GoBus kokku 100 hindepunkti (sh HD p-s 14.2 sätestatud kriteeriumi alusel 20 hindepunkti) ja kaebajad said kokku 89,33 hindepunkti. Vaidluse põhisisuks on see, kas hankija omistas AS GoBus pakkumusele õigesti 20 hindepunkti seoses lepingu täitmisel rakendatavate bussijuhtide minimaalse brutokuupalgaga normaaltundidega töötamisel. Kaebaja hinnang, et AS GoBus poolt aluseks võetud normtundidega (627 tundi) ei ole 3 täiskoormusega ja 2 osakoormusega töötajaga lepingu täitmine võimalik, tugineb seisukohal, et osakoormusega bussijuhtide puhul ei ole 1 tundi ületavaid tööpäevasiseseid vaheaegasid kollektiivlepingust tulenevalt põhjendatud kajastada vormi XI p-s 4.4 (katkestatud ja lühendatud töövahetuse tasustatud tööaeg), vaid need tuleb kajastada vormi XI p-s 2 (bussijuhtide summeeritud tasustatav tööaeg). VAKO ega hankija ei ole selles küsimuses seisukohta võtnud. Kaebajad märgivad iseenesest õigesti, et kollektiivlepingu § 6 p-d 1 ja 2 ei reguleeri osalise koormusega töötavate bussijuhtide enam kui 1-tunniste tööpäevasiseste vaheaegadega seonduvat, mistõttu ei kohaldu vastavas osas ka kollektiivlepingu § 6 p 3, kuid see ei anna siiski alust kaebust rahuldada, sest kolmas isik on kohtumenetluse selgitanud, et tegelikkuses töötavad kõik bussijuhid täiskoormusega, kuid kaks neist mitmes piirkonnas. Kollektiivlepingu seisukohast ei ole oluline, milliste tööülesannete vahel on bussijuhi tööaeg jagatud, vaid oluline on üksnes see, kas isik töötab kokkuvõttes täistööajaga või mitte. Täistööajaga töötajate puhul oli pakkumuses põhjendatud kajastada ka 1 tundi ületavad tööpäevasisesed vaheajad vormi XI p-s 2 ja seda sõltumata asjaolust, et konkreetse hankelepingu täitmisele kuluks üksnes osa bussijuhi tööajast. Seetõttu ei ole kokkuvõttes määrav, kas osakoormusega bussijuhtide puhul on tööpäevasiseste vaheaegade kajastamine vormi XI p-s 4.4 lubatud või mitte (ja kas hindamise kriteeriumid on selles osas selged või mitmeti mõistetavad). Sellist töökorraldust ei ole alust pidada ka ilmselgelt väheusutavaks ning hankijal on võimalik bussijuhile keskmiselt vähemalt 1014 euro suuruse brutokuupalga maksmise kohustuse täitmist igal ajal kontrollida. Täiskoormusega bussijuhtide kasutamine konkreetses teeninduspiirkonnas osalise tööajaga (st bussijuhtide tööaja jagamine mitme teeninduspiirkonna vahel) ei ole käsitatav ristsubsideerimisena ÜTS § 23 tähenduses, sest kolmas isik ei ole soovinud katta hankelepingu täitmisega seonduvat bussijuhtide töötasukulu konkreetse hankelepingu väliste tulude või omavahendite arvelt, vaid bussijuhtide tööaeg ja töötasukulu on üksnes jagatud konkreetse hankelepingu ja muu majandustegevuse vahel. Ristsubsideerimise keelu mõtteks ei saa olla see, et erinevate töölõikude tarbeks, mis ei kata täistööaega, tuleks võtta tööle mitu osalise koormusega töötajat.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada nende kaebus. Halduskohtu otsus on olulises osas põhjendamata. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kolmanda isiku selgitustes kirjeldatud sünergia tekkimine (tulenevalt teistest regioonidest töötajate kaasamisega, nt Tartumaalt või Põlvamaalt) on majanduslikult ebausutav, sest see tähendaks olulist ajakulu ja tühisõitu. Lähimad regioonid asuvad ca 80 km kaugusel, mis tähendab 4(7)

3-16-1158 rohkem kui 150 km lisasõitu päevas (see on võrdne Järvamaa marsruudi pikkusega, mida üks bussijuht peaks päevas teenindama). Samuti ei ole halduskohus hinnanud, kuidas saab kolmas isik kogu 8-aastase lepinguperioodi (2017–2025) kestel kindlustada kõigile lepingu täitmisel rakendavatele täiskoormusega töötavatele bussijuhtidele vähemalt 1014 euro suuruse brutokuupalga maksmise, sest selleks peaks AS GoBus kindlustama neile samaks perioodiks osalist tööaega ka teistes regioonides, mis on eluliselt väheusutav (kuna kolmanda isiku sõlmitud avaliku teenindamise lepingud Põlva Maavalitsuse ja Tartu Maavalitsusega lõpevad 31.12.2022, siis ei saa ta praeguse hanke viimasteks aastateks kindlustada teistest regioonidest võetud juhtidega täiskoormusega töölepingute säilimist) ja ei ole seetõttu kooskõlas hankelepingu projekti p-ga 5.1.3. Seejuures esitas kolmas isik selgituse, et tegelikkuses töötavad kõik bussijuhid täiskoormusega, alles kohtumenetluses. Praegusel juhul on brutokuupalk 1031 eurot tagatud ainult kolmele bussijuhile ning kahele bussijuhile on tagatud brutokuupalk 675,5 eurot. Kui kõik viis bussijuhti töötaksid täiskoormusega, oleks neile kindlustatud brutokuupalk 888,8 eurot (s.o 4444 eurot ÷ 5 töötajat). Sellisel juhul tulnuks kolmandale isikule vaidlusaluse hindamise kriteeriumi osas omistada 8,3 hindepunkti ning kaebajate kogusumma (89,33 punkti) oleks kujunenud kolmanda isiku omast (88,3 punkti) kõrgemaks. Kaebajad leiavad jätkuvalt, et kolmanda isiku arvestus normtundide osas (642 tundi) ei ole õige. Samuti ei nõustu kaebajad halduskohtuga, et praegusel juhul ei ole tegemist ristsubsideerimisega, sest omamata hankelepingut teistes regioonides, poleks kolmandal isikul võimalik arvestada kahe töötaja osalist tööaega praeguse hanke raames selliselt, et kõik bussijuhid töötavad tegelikkuses täiskoormusega.

9.MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Hankija lähtus kõigi pakkumuste hindamisel vormi XI p-s 2 esitatud tööajast, 2017. a veebruarikuu normtundidest (149 tundi) ja vormi XI p-s 5.1 esitatud bussijuhtide brutopalgast. Ükski pakkuja ei ole HD p 14.2 või vormi XI kohta küsimusi esitanud ega neid vaidlustanud, mistõttu on need olnud selged ja üheselt mõistetavad.
10.Kolmas isik AS GoBus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Hankija on õigesti ja kontrollitavalt tuvastanud, et kolmanda isiku esitatud andmete alusel on bussijuhile täiskoormusega (normaaltundidega) makstav brutokuupalk 1031 eurot, ning omistanud tema pakkumusele vaidlusaluse hindamise kriteeriumi alusel õiguspäraselt 20 hindepunkti. AS-l GoBus on sõlmitud mitmed pikaajalised avaliku teenindamise lepingud (sh Põlva Maavalitsusega kuni 31.12.2022; Tartu Maavalitsusega kuni 31.12.2022), millest tulenevalt on tal reaalselt võimalik kaasata lepingu täitmisse bussijuhte teistest regioonidest. Hankelepingu projekti p-dest 5.1.3 ja 7.5 tulenevalt saab hankija pakkuja poolt võetud kohustuste täitmist igal ajal kontrollida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Ringkonnakohus leiab, et ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
12.HD p 14.2 järgi oli üheks pakkumuste hindamise kriteeriumiks lepingu täitmisel rakendatavate bussijuhtide minimaalne brutokuupalk normaaltundidega töötamisel, mille eest võis saada maksimaalselt 20 hindepunkti. Pakkumuste hindamist käsitleva HD p 15.2 5(7)

3-16-1158 kohaselt võetakse lepingu täitmisel rakendatavate bussijuhtide minimaalse brutopalga hindamisel aluseks pakkuja esitatud andmed minimaalse brutopalga suuruse kohta, mille maksmise tagab pakkuja täiskoormusega töötavale bussijuhile, kes töötab kalendrikuus normaaltundide arvule vastava arvu tunde. Kui pakkuja tagab kõikidele lepingu täitmisel täiskoormusega töötavatele bussijuhtidele vähemalt 1014 euro suuruse brutokuupalga maksmise, omistatakse talle 20 hindepunkti. Vormi XI kohaselt tuli bussijuhtide tööaja ja tööjõukulu arvestus esitada arvestusliku teenindusperioodi 01.02.2017–28.02.2017 kohta ning arvestuslik tööaeg peab võimaldama teenindada Järvamaa bussiliine liinigrupis II vastavalt kehtivatele sõiduplaanidele ning õigusaktidele ja kollektiivlepingule. Täiskoormusega töötava bussijuhi normtundide arv 2017. a veebruaris on 149 tundi.

13.Kohtumenetluses ei ole enam olnud vaidlust selle üle, et hankija ei pidanud HD p-s 14.2 sätestatust tulenevalt arvestama täiskoormusega töötavate bussijuhtide tööaja hulka vormi XI p-s 4.4 märgitud tunde. Samuti puudub vaidlus selles, et jagades vormi XI p-s 5.1 toodud bussijuhtide brutopalga vormi XI p-s 2 märgitud summeeritud tasustatava tööajaga ning korrutades saadud tunnitasu täiskoormusega töötava bussijuhi normtundide arvuga (149 tundi), on kõik pakkujad (sh AS GoBus) lubanud tagada täiskoormusega töötavatele bussijuhtidele vähemalt 1014 euro suuruse brutokuupalga maksmise. Vaidlus on esmajoones selles, kas AS-l GoBus on realistlikult võimalik avaliku teenindamise lepingut täita kolme täiskoormusega ja kahe osakoormusega töötava bussijuhiga, kusjuures Järvamaa liinidel osakoormusega töötavad bussijuhid töötaksid samal ajal osalise koormusega ka teistes piirkondades ning mitme piirkonna peale kokku arvestatuna töötaksid kõik bussijuhid täiskoormusega.
14.Apellandid märgivad iseenesest õigesti, et kuigi AS GoBus selgitas lepingu täitmiseks kolme täiskoormusega ja kahe osakoormusega bussijuhi kasutamist hankijale juba 28.04.2016 (II kd, tl 28-28p; II kd, tl 40p-41) ning kordas neid põhjendusi oma 19.05.2016 vastuses (II kd, tl 25-27) ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ vaidlustusele, on kolmas isik alles kohtumenetluses täpsustanud (I kd, tl 59-60), et kõik lepingu täitmiseks rakendatavad bussijuhid töötavad tegelikkuses täiskoormusega (st kaks neist töötaksid mitmes piirkonnas). Apellatsioonkaebuse suhtes esitatud seisukohas (I kd, tl 108-108p) on AS GoBus lisaks viidanud, et tal on võimalik kaasata bussijuhte näiteks Tartu ja Põlva regioonidest, kus ta osutab avaliku teenindamise lepingute alusel liinivedu vähemalt kuni 31.12.2022. Apellantide hinnangul on kolmanda isiku kirjeldatud töökorraldus lisakulude kaasnemise tõttu majanduslikult ebausutav ning AS-l GoBus ei ole võimalik kogu lepinguperioodiks (2017– 2025) kindlustada kahele bussijuhile osalist tööaega ka teistes regioonides (st tagada neile kokku täistööaega). Kui kaks bussijuhti töötavad osalise koormusega, siis muutub kolmanda isiku arvestus normtundide kohta ebaõigeks, tulenevalt asjaolust, et kollektiivlepingu (Autoettevõtete Liidu ning Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud sõitjateveo üldtöökokkulepe) § 6 p-s 2 märgitud 3-tunnise või pikema tööpäevasisese vaheaja (mida ei arvestata sama kokkuleppe § 6 p 3 kohaselt tööaja hulka) andmine on lubatav üksnes täistööajaga töötavale töötajale, osakoormusega töötajate puhul jääb tööajaarvestusest välja vaid kuni 1-tunnine tööpäevasisene vaheaeg.
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kollektiivlepingule tugineva tööajaarvestuse seisukohast on määrav üksnes see, kas bussijuht töötab kokkuvõttes täistööajaga või mitte. Seega omab eelkõige tähtsust kolmanda isiku kirjeldatud töökorralduse tõsiseltvõetavus. Iseenesest tuleb möönda, et AS GoBus selgitused kavandatava töökorralduse osas on väga üldsõnalised ning pakkuja ei ole konkreetselt selgitanud, kuidas on ta arvestanud kaasnevate 6(7)

3-16-1158 lisakuludega, milliste teiste piirkondade bussijuhtide kaasamist ta kavandab ja kas neis piirkondades on üldse osalise koormusega töötavaid bussijuhte, keda oleks võimalik rakendada ka Järvamaa liinide teenindamiseks. Samas ei ole apellandid väitnud, et kolmanda isiku pakutud hinnaga ei oleks hankelepingu täitmine lisakulusid arvestades objektiivselt võimalik või et bussijuhtide erinevate regioonide vahel jagamine oleks selleks kuluva aja tõttu välistatud. Muu hulgas nähtub ka esitatud pakkumustest, et liinide teenindamise, töövahetuse ettevalmistamise ja lõpetamise ning reserviaeg kokku (apellantide hinnangul 545 tundi, kolmanda isiku hinnangul 642 tundi) on oluliselt väiksem kui viie täiskoormusega töötava bussijuhi kuu normtundide arv (745 tundi). Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et kolmanda isiku kavandatud töökorralduse rakendamine oleks ilmselgelt võimatu või hankijal pidi vältimatult tekkima kahtlus kolmanda isiku pakkumuse tõsiseltvõetavuses. Määravat tähtsust ei saa omistada asjaolule, et Tartu ja Põlva maakondade bussiliinide teenindamiseks sõlmitud avaliku teenindamise lepingud lõpevad 31.12.2022. VAKO ja halduskohus on õigesti märkinud, et hankijal on võimalik lepingu projekti p-de 5.1.3 ja 7.5 alusel igal ajal kontrollida AS GoBus poolt bussijuhtidele vähemalt 1014 euro suuruse brutokuupalga maksmist (taandatuna täiskoormusega normtundidele).

16.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et praegusel juhul ei ole tegemist lubamatu ristsubsideerimisega ÜTS § 23 tähenduses. Kuigi täiskoormusega töötavate bussijuhtide tööaja mitme piirkonna vahel jagamise korral jääb pakkuja kogukulu kokkuvõttes väiksemaks kui mitme osalise koormusega töötava bussijuhi palkamise korral, ei toimu sellega siiski ühe piirkonna kulude katmist teise piirkonna tulude vmt arvelt, vaid tegemist on üksnes mõlema piirkonna kulude kokkuhoiuga.
17.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.07.2016 otsus muutmata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et ühispakkujad ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ on praeguses asjas tasunud esimese astme kohtus riigilõivu 1295 eurot (I kd, tl 46; I kd, tl 49; I kd, tl 76-77) ja kandnud õigusabikulusid 2508 eurot (I kd, tl 78-80). Apellatsioonimenetluses on ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ tasunud riigilõivu 1295 eurot (I kd, tl 95), kuid pole esitanud andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Seega on apellantide menetluskulud esimese ja teise astme kohtus olnud kokku 5098 eurot. Kuivõrd ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellantide menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus ega AS GoBus ei ole esimese ega teise astme kohtus esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Altnurme

Villem Lapimaa

Virgo Saarmets

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.03.20263-25-4566/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-568/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja