ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 31.05.2016 otsuse nr 112-16/170341 ja MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskuse 10.05.2016 juhatuse koosoleku protokolli nr 146 p 3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad (vaidlustajad) – ühispakkujad ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ, volitatud esindaja Irina Embrich Vastustaja (hankija) – MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus, seaduslikud esindajad Jüri Ellram, Üllar Vahtramäe, Triin Pobbol Kolmas isik (pakkuja) – AS GoBus, volitatud esindaja Viktoria Hõpemägi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.07.2016 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib ringkonnakohus hankeasjas esitatud apellatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus (hankija) kuulutas 12.01.2016 välja avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Avalik liinivedu Järva maakonna bussiliinide
3-16-1158 liinigrupis II“ (viitenumber 170341), millele esitasid pakkumused neli pakkujat, sh ühispakkujad ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ (ATKO) ning AS GoBus (hanketeade – II kd, tl 91).
2.MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus (JÜK) koostas e-riigihangete keskkonnas 25.04.2016 ja 05.05.2016 pakkumuste edukaks tunnistamise protokollid (II kd, tl 75-78 ja 8083).
3.JÜK juhatuse koosoleku 10.05.2016 protokolli nr 146 (II kd, tl 84) kohaselt otsustati kvalifitseerida kõik pakkujad (p 1), tunnistada kõikide pakkujate pakkumused vastavaks (p 2) ning tunnistada edukaks AS GoBus pakkumus (p 3).
4.ATKO esitas 17.05.2016 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse JÜK 10.05.2016 otsuse tühistamiseks osas, millega tunnistati edukaks AS GoBus pakkumus (I kd, tl 8-11).
5.VAKO 31.05.2016 otsusega nr 112-16/170341 (I kd, tl 14-16) jäeti ATKO vaidlustus rahuldamata. 1) Hankija tegevus enne 10.05.2016 otsust ei oma asja lahendamisel tähtsust. 25.04.2016 koostatud protokolli 27.04.2014 riigihangete registri kaudu pakkujatele nähtavaks tegemine võis jätta vaidlustajale eksliku mulje riigihangete seaduse (RHS) mõttes pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemisest, kuid nimetatud protokolli alusel ei ole hankija tegelikult ühtegi pakkumust edukaks tunnistanud. Hankija juhatus on 10.05.2016 protokolli p-st 3 nähtuvalt otsustanud pakkumuse edukaks tunnistamise 05.05.2016 protokolli alusel. 2) VAKO ei nõustu vaidlustajaga, et hankedokumentide (HD) p-s 14.2 sätestatud hindamise kriteerium ei ole üheselt mõistetav. HD p-st 14.2 tuleneb, et kui pakkuja poolt pakkumuses esitatud HD vormilt XI (bussijuhtide tööaja ja palga arvestus; II kd, tl 85) on kontrollitav täiskoormusega töötavale bussijuhile brutokuupalgana vähemalt 1014 euro maksmine, tuleb pakkumusele omistada 20 hindamispunkti. Nimetatud hindamise kriteerium on selge ja üheselt mõistetav. Teiste hindamise kriteeriumide (HD p-d 14.1 ja 14.3-14.5) kohaldamises vaidlus puudub. 3) Vaidlustaja väitel on kaks võimalust brutopalga andmete kontrollimiseks: vormi XI p-s 5.1 esitatud bussijuhtide brutopalk jagatud real 1 esitatud bussijuhtide arvuga või vormi XI p-s 5.1 esitatud bussijuhtide brutopalk jagatud p-s 4 esitatud bussijuhtide tööaja jaotuses toodud ajaga kokku korrutatuna kuu normtundide arvuga. Vaidlustaja väitel tuleb andmeid kontrollida esimese valemi alusel, kuna teine annab pakkujale võimaluse pakkumuse muutmiseks, kui p-s 4.4 esitatud tunde katkestatud ja lühendatud töövahetuse tasustatud tööaja kohta ei arvata tööaja hulka. VAKO möönab, et juhul, kui igale vormi XI p-s 1 märgitud bussijuhile on pakkuja vormi täitmisel arvestanud täiskoormuse (arvestusliku teenindusperioodi järgi 149 normtundi), on ühe bussijuhi brutopalk välja arvutatav valemiga p-s 5.1 esitatud bussijuhtide brutopalk jagatud p-s 1 esitatud bussijuhtide arvuga. Samas nõustub VAKO hankijaga ja kolmanda isikuga (AS GoBuS), et HD-s puudub nõue, mille kohaselt vormi XI p-s 1 esitatud bussijuhtide arv peaks sisaldama töötamist täiskoormusega. Kolmas isik on hankijale selgitanud, et liini teenindamiseks rakendatavatest bussijuhtidest kolm on kavas palgata täistööajaga ja kaks osalise tööajaga ning bussijuhtide summeeritud tasustatav tööaeg on 642 tundi. Kuna Hankija ei ole HD-s pakkujatele ette kirjutanud, et vormi XI p-s 1 esitatud bussijuhtide arv peaks sisaldama töötamist täiskoormusega ega ka seda, mitme täiskoormusel töötava bussijuhiga peaks pakkuja liinigruppi teenindama, siis pidid pakkujad 2(9)
3-16-1158 tegema ja esitama vastava arvestuse oma kogemustest lähtuvalt ning kolmas isik võis esitada andmeid eespoolselgitatud viisil. Kuna kolmas isik ei arvestanud igale vorm XI p-s 1 märgitud bussijuhile täiskoormust ja selline andmete esitamine ei olnud HD-st tulenevalt keelatud, ei anna vaidlustaja poolt märgitud esimese valemi kasutamine võimalust välja selgitada õigeid andmeid kolmanda isiku pakkumuse hindamiseks (vorm XI p-s 5.1 märgitud bussijuhtide brutopalk jagatud vorm XI ps 1 märgitud bussijuhtide arvuga ei võrdu ühe bussijuhi brutopalgaga normaaltundidega töötamisel). 4) Hindamise kriteeriumi kohaldamiseks pidi hankija pakkuja poolt esitatud andmete alusel välja selgitama brutokuupalga, mis makstakse bussijuhile täiskoormusega (normaaltundidega) töötamisel. Hankija on hindepunktide andmiseks selgitanud õigesti välja, et kolmanda isiku esitatud andmete alusel on bussijuhile täiskoormusega (normaaltundidega) töötamisel makstav brutokuupalk 1031 eurot (vormi XI p-s 5.1 märgitud bussijuhtide brutopalk 4444 eurot jagatud p-s 2 märgitud bussijuhtide summeeritud tasustatava tööajaga 642 tundi korrutatuna 149-ga, s.o normtunnid arvestuslikul teenindusperioodil), millise eest tuleb kolmanda isiku pakkumusele omistada 20 hindepunkti. 5) Õige ei ole vaidlustaja väide, et vormi XI p-s 4.4 (katkestatud ja lühendatud töövahetuse tasustatud tööaeg) esitatud tundide mittearvestamine vormi XI p-s 2 (bussijuhtide summeeritud tasustatav tööaeg) märgitud tööaja hulka võimaldab kolmandal isikul pakkumust muuta. Pakkumustest nähtuvalt on vaidlustaja arvestanud vormi XI p-s 4.4 märgitud tunnid p-s 2 märgitud tööaja hulka, kuid kolmas isik ei ole seda teinud. Seega kolmas isik ei ole algusest peale vormi XI p-s 4.4 märgitud tundidega p-s 2 arvestanud ja kolmas isik ei ole soovinud hankijale antud selgitustega selles osas ka ümberarvestusi teha. Vormi XI p-s 4.4 esitatud tunnid oleks hankija pidanud võtma brutokuupalga väljaselgitamisel arvesse kui pakkuja oleks pidanud need tunnid arvestama p-s 2 tööaja hulka. Käesoleval juhul see nii ei ole. Vormi XI 4. joonealuses märkuses on hankija selgitanud järgmist: aeg, mil bussijuht ei täida tööülesandeid, kuid mis kuulub vastavalt Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu (ETTA) ja Autoettevõtete Liidu (AEL) vahel sõlmitud laiendatud üldtöökokkuleppe alusel tasustamisele. ETTA ja AEL vahelise kollektiivlepingu „Sõitjateveo üldtöökokkulepe“ (kollektiivleping) § 6 lg 3 kohaselt ei arvestata tööpäevasisest vaheaega tööaja hulka. Seega kuna pakkujatel oli vormi XI sissejuhatusest tulenev kohustus arvestada AEL ja ETTA vahel sõlmitud laiendatud üldtöökokkuleppe tingimustega, hankija oli ka vormil selgitanud, et tegemist on ajaga, mil bussijuht tööülesandeid ei täida, siis professionaalse sõitjate bussiveoga tegeleva isikuna pidi vaidlustaja teadma ja aru saama, et vormi XI p-s 4.4 esitatavaid tunde ei pea pakkuja arvestama tööaja hulka. Tunnid, mida ei arvestata normaaltundide hulka, ei saa mõjutada (vähendada) ka hinnatavat brutopalka normaaltundidega töötamisel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.ATKO Transport OÜ ja ATKO Liinid OÜ esitasid 07.06.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 29.06.2016) VAKO 31.05.2016 otsuse ja JÜK 10.05.2016 juhatuse koosoleku protokolli nr 146 p 3 tühistamiseks. 1) Hankija teostas pakkumuste hindamist kaks korda, rakendades erinevaid meetodeid. 25.04.2016 hindamisel jagas hankija bussijuhtide arvestusliku teenindusperioodi (01.02.201728.02.2017) brutopalga kogusumma bussijuhtide arvuga. 10.05.2016 teostas hankija uue pakkumuste ja jagas bussijuhtide brutopalga bussijuhtide tööaja jaotuses toodud ajaga ning korrutas kuu normtundide arvuga.
3(9)
3-16-1158 2) Kaebaja ei nõustu VAKO hinnanguga, mille kohaselt on hankija selgitanud õigesti välja, et kolmanda isiku esitatud andmete alusel on bussijuhile täiskoormusega (normaaltundidega) töötamisel makstav brutokuupalk 1031 eurot. VAKO ei pannud ilmselt tähele, et vormi XI kohaselt peab bussijuhtide tööaja ja tööjõukulude arvestuslik tööaeg võimaldama teenindada liine vastavalt kehtivatele sõiduplaanidele. Hankija poolt kehtestatud sõiduplaanid on koostatud nii, et juhul kui kasutatakse 5 bussijuhti, siis järgides juhi töö- ja puhkeaja nõudmisi, peavad vähemalt 4 bussijuhti töötama täiskoormusega ning 1 bussijuht saab töötada osalise koormusega. Iga tööpäev peab kasutama vähemalt 4-l bussijuhil tööpäevasisest 3-tunnist või pikemat vaheaega. Seega kolmanda isiku poolt toodud tundide arv ei ole õige, kuna ta kasutab kahte osalise tööajaga töötajat. Kasutades viit täistööajaga töötavat bussijuhti, kellele võib töö iseloomust tulenevalt anda mitte rohkem kui ühe tööpäevasisese vaheaja 3-tunnisena või pikema vaheajana, on ühe kuu miinimum normtundide arv 699,9 tundi ((76+8) tööpäeva veebruaris x 8 tundi + 5 tööpäeva 5,58 tundi), millele lisandub reserviaeg. Seega normtundide arv on suurem, kui kolmanda isiku poolt toodud normtundide arv 627 tundi. Arvestuses, kus kasutatakse 3 täiskoormusega ja 2 osalise koormusega bussijuhti, tuleks miinimum normtundide arv 731,4 tundi (3 x 149 + 284,4 tundi). Kui siia lisada reserviaeg, mis on kindlasti suurem kui 13,6 tundi, siis 2-le bussijuhile peab rakendama täiskoormust, kuna tundide arv on suurem kui 298 tundi (149 x 2). Seega varianti, kus kasutatakse 3 täiskoormusega ja 2 osalise koormusega töötajat, ei ole võimalik rakendada, kuna tundide arv ületab juba 5 täiskoormusel töötava bussijuhi tundide arvu. 3) Kaebaja nõustub VAKO-ga selles, et vormi XI p-s 4.4 esitatavaid tunde ei pea pakkuja arvestama tööaja hulka, kuid seda ainult juhul, kui tegemist on täiskoormusega töötajatega. Kuna kolmas isik kasutab kahte osalise koormusega töötajat ning on nendele rakendanud 3tunnist või pikemat vaheaega, siis pidi ta nimetatud aega arvutama tööaja hulka. Kolmas isik kirjeldab oma arvestustes, et ei arvesta vormi XI p-s 4.4 toodud tunde tööaja hulka. Seega kolmas isik on oma pakkumuses arvestanud täistööajaga töötajaid ehk 5 töötajat ja sellisel juhul on bussijuhi brutopalk 4444/5=888,8 eurot. 4) Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õigusvastane, kuna on lähtutud hindamise kriteeriumidest, mis ei ole üheselt mõistetavad ja mille tõlgendamine võib muuta pakkumust. Kui hindamise kriteeriumid ei ole üheselt mõistetavad, ei ole võimalik nende alusel teha ka õiguspärast otsust pakkumuse edukaks tunnistamiseks. 5) Kolmanda isiku selgitused hankijale seoses bussijuhtide töökoormuse kasutamisega olid mittetäielikud. Kolmas isik on kohtumenetluses selgitanud, et kavandab palgata kolm töötajat kohapeal täistööajaga ja kaasata osalise tööajaga töötajaid teistest regioonidest nii, et kõik 5 töötajat on rakendatud täiskoormusega. Neid andmed ei ole kolmas isik esitanud hankijale vaidlustumenetluses. 6) Kolmas isik ei ole selgitanud, kuidas ta saab kindlustada HD p-s 15.2 nõutud vähemalt 2015. a keskmise bussijuhi brutokuupalga 1014 eurot maksmise kõikidele lepingu täitmisel täiskoormusega töötavatele bussijuhtidele. Selleks, et hankelepingu perioodiks (8 aastat) säiliks teistest regioonidest võetud juhtidega täiskoormusega tööleping, peab kolmas isik kindlustama neile 8 aastaks osalist tööaega ka teistes regioonides, mis on eluliselt väheusutav. Antud juhul on tagatud brutokuupalk 1031 eurot ainult kolmele bussijuhile. Kahele bussijuhile on esitatud pakkumises tagatud brutokuupalk 675,5 eurot ((4444 - 1031 x 3) / 2) ehk 355,5 eurot vähem, kui hindamiskriteeriumid ette näevad.
4(9)
3-16-1158 7) Nõustuda ei saa kolmanda isikuga, et kahele bussijuhile jääb töökoormuseks 12 tundi nädalas, kuna nimetatud töötajat peavad Järvamaal kokku töötama 2017. a veebruaris 32 tööpäeva, mis teeb 16 tööpäeva ühele bussijuhile. Teiste regioonide bussijuhtide rakendamine tähendaks olulist ajakulu ja tühisõitu, nii et kaasnev lisakulu kütusele muudaks selle majanduslikult mõeldamatuks. 8) Kolmanda isiku kavandi järgi plaanitakse kaht bussijuhti jagada kahe lepingu vahel. Sellega kaasneb asjaolu, et kolmas isik subsideerib liinivedu teiste regioonide arvelt. Selline tegevus on vastuolus ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 23 kohase ristsubsideerimise keeluga. Tulenevalt ristsubsideerimise keelust saab antud olukorras, kus kasutatakse 5 täiskoormusega töötajat, lähtuda ainult arvestusmeetodist 4444 / 5, et kindlustada kõigile viiele täiskoormusel töötajale 888,8 eurose brutokuupalga.
7.MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus palub 14.06.2016 vastuses jätta kaebus rahuldamata. HD p 2 kohaselt võetakse lepingu täitmisel rakendatavate bussijuhtide minimaalse brutopalga hindamisel aluseks pakkuja poolt esitatud andmed minimaalse brutopalga suuruse kohta, mille maksmise tagab pakkuja täiskoormusega töötavale bussijuhile, kes töötab kalendrikuus normtundide arvule vastava arvu tunde. Hankija eeldas esialgsel hindamisel, et vormi XI p-s 1 esitatud bussijuhtide arv sisaldab normkoormust ja jättis ekslikult tähelepanuta, et kolmanda isiku pakkumuses esitatud bussijuhtidest ei tööta kõik täiskoormusel. Uuel pakkumuste hindamisel lähtuti kõikide pakkujate puhul vorm XI p-s 2 esitatud tööajast, 2017. a veebruari normtundidest (149) ja vorm XI p-s 5.1 esitatud bussijuhtide brutopalgast. Ükski pakkuja ei ole hindamise kriteeriumi nr 2 ega sellega seotud vormi IX kohta küsimusi esitanud ega neid vaidlustanud, millest võib järeldada, et neid ei peetud mitmetimõistetavaks ega õigusvastaseks. VAKO käsitlus ja otsus esitatud vaidlustuse osas oli õige.
8.AS GoBus palub 15.06.2016 seisukohas (täiendatud 30.06.2016) jätta kaebus rahuldamata. 1) Hindamisel on hankija selgitanud õigesti välja, et kolmanda isiku esitatud andmete alusel on bussijuhile täiskoormusega (normaaltundidega) makstav brutokuupalk 1031 eurot ning on omistanud vastava kriteeriumi osas kolmanda isiku pakkumusele 20 hindepunkti. Arvestuse käik on üheselt mõistetav ja kontrollitav. 2) Kaebaja leiab sõiduplaanide kokkuvõttele tuginedes, et hankija poolt kehtestatud sõiduplaanid on koostatud nii, et vähemalt 4 bussijuhti peavad töötama täiskoormusega ja 1 juht saab töötada osalise koormusega. Kolmas isik on pakkumuse koostamisel ja esitatud sõiduplaanide analüüsimisel sellist lahendust kaalunud, kuid leidnud, et sedavõrd madala osalise koormusega (12 tundi nädalas) töötaja leidmine on äärmiselt ebatõenäoline. Kuivõrd tegemist on kolmanda isiku uue piirkonnaga, kus käesoleval ajal veoteenuseid ei osuta, siis on otstarbekam ja kindlam kaasata kaks töötajat teistest regioonidest. Kolmas isik on kavandanud kolme töötaja palkamist kohapeal täistööajaga ja osalise tööajaga töötajaid kaasata teistest regioonidest. Kahe töötaja osaline tööaeg on arvestatud ainult käesoleva hanke raames ning osalise tööaja arvestused hõlmavad ainult käesoleva hanke kohta käivaid kalkulatsioone. Käesoleva riigihanke tulemusena sõlmitava lepingu teenindamiseks osalise ajaga kavandatud bussijuhid on AS-s GoBus tervikuna rakendatud täiskoormusega. Seega on kolmanda isiku pakkumuse ühe komponendi kaebuses etteheidetud väidetav vastuolu kollektiivlepingu, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 ja liiklusseaduse nõuetega alusetu.
5(9)
3-16-1158 Kaebaja jõuab ka ise sisuliselt samale järeldusele ja nõustub VAKO-ga selles osas, et vormi XI p 4.4 esitatavaid tunde pakkuja ei pea arvestama tööaja hulka, kuid ainult juhul kui tegemist on täiskoormusega töötajatega. 3) HD lisa 2 – avaliku teenindamise lepingu projekti p-dest 5.1.3 ja 7.5 tulenevalt on hankijal võimalik igal avaliku teenindamise lepingu täitmise ajahetkel kontrollida pakkumuse esitamisega võetud kohustuste täitmist, sh keskmise bussijuhi brutokuupalga 1014 eurot maksmise kohustuse täitmist kõikidele lepingu täitmisel täiskoormusega töötavatele bussijuhtidele. 4) Kaebuse täienduses toodud arvestuskäik on ebaloogiline ja arusaamatu. Osalise tööajaga Järvamaa hanget teenindavate bussijuhtide puhul ei ole sisse arvestatud tööaega ja -tasu, mis on seotud töötamisega ettevõtte teistes regioonides. Kokkuleppel töötajaga on võimalik rakendada töötajat teisest regioonist ning see pole majanduslikult ebamääraselt kulukas. 5) Kaebaja väide ristsubsideerimise kohta on alusetu ja paljasõnaline, sest arvestust tööaja üle peetakse iga avaliku teenindamise lepingu raames eraldi kooskõlas kehtivate õigusaktidega.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.JÜK juhatuse koosoleku 10.05.2016 protokolli nr 146 kohaselt otsustati kvalifitseerida riigihankes nr 170341 kõik pakkujad (p 1), tunnistati kõikide pakkujate pakkumused vastavaks (p 2) ning tunnistati edukaks AS GoBus pakkumus kui majanduslikult soodsaim pakkumus (p 3). VAKO 31.05.2016 otsusega jäeti rahuldamata ATKO vaidlustus JÜK juhatuse koosoleku 10.05.2016 protokolli nr 146 p 3 kehtetuks tunnistamiseks. Kohus leiab, et ATKO kaebus ei anna alust JÜK 10.05.2016 juhatuse koosoleku protokolli nr 146 p 3 ja VAKO 31.05.2016 otsuse tühistamiseks.
10.Riigihanke nr 170341 HD p 14 „Pakkumuste hindamiskriteeriumid ja nende suhtelised osakaalud“ kohaselt hinnatakse pakkumusi 100 punkti skaalal, sh annab liinikilomeetri maksumus kuni 70 punkti, lepingu täitmisel rakendatavate bussijuhtide minimaalne brutokuupalk normaaltundidega töötamisel kuni 20 punkti, liiniveoks kasutatavate busside keskmine vanus kuni 5 punkti, alkoluku olemasolu bussidel kuni 2 punkti ning konditsioneeri/ kliimaseadme olemasolu kuni 3 punkti. HD p 15.2 kohaselt lepingu täitmisel rakendatavate bussijuhtide minimaalse brutopalga hindamisel võetakse aluseks pakkuja poolt esitatud andmed minimaalse brutopalga suuruse kohta, mille maksmise tagab pakkuja täiskoormusega töötavale bussijuhile, kes töötab kalendrikuus normaaltundide arvule vastava arvu tunde. Pakkujale, kes tagab vähemalt 2015. a keskmise bussijuhi brutokuupalga 1014 eurot maksmise kõikidele lepingu täitmisel täiskoormusega töötavatele bussijuhtidele, omistatakse 20 hindamispunkti. Pakkujale, kes tagab kõikidele lepingu täitmisel täiskoormusega töötavatele bussijuhtidele sellise töötasu maksmise mis jääb vedaja tegevusalale laiendatud kollektiivlepingus sätestatud miinimumi 800 euro ja 2014. a keskmise bussijuhi brutokuupalga 1014 eurot vahele omistatakse hindamispunkte alljärgneva valemi alusel: (pakkumuses nimetatud brutopalk - 800) / (1014 - 800) * 20 punkti. HD vorm XI kohaselt tuleb bussijuhtide tööaja ja tööjõukulu arvestus esitada arvestusliku teenindusperioodi 01.02.2017-28.02.2017 kohta. Arvestuslik tööaeg peab võimaldama
6(9)
3-16-1158 teenindada liine vastavalt kehtivatele sõiduplaanidele ning töölepinguseadusele, muudes õigusaktides ning kollektiivlepingus sätestatud tingimustel. RHS § 50 lg 2 sätestab, et kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, hindab ta pakkumusi vastavalt hanketeates või hankedokumentides nimetatud hankelepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumidele omistatud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige soodsama pakkumuse.
11.E-Riigihangete keskkonnas 05.05.2016 koostatud pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli kohaselt oli hindamise ja võrdlemise tulemusena AS GoBus punktideks kokku 100, sh HD p 14.2 kriteeriumi alusel (lepingu täitmisel rakendatavate bussijuhtide minimaalne brutokuupalk normaaltundidega töötamisel) 20 punkti. AS GoBus liinikilomeetri maksumuseks oli 0,96 eurot. ATKO hindamispunktideks kokku oli 89,33, sh HD p 14.2 kriteeriumi alusel 20 punkti. ATKO liinikilomeetri maksumuseks oli 0,98 eurot.
12.Kaebaja leiab, et JÜK juhatuse koosoleku 10.05.2016 protokolli nr 146 p 3 on õigusvastane esiteks põhjusel, et hankija ei ole kontrollinud, kas kolmanda isiku poolt pakutud täis- ja osalise koormusega tööajaga töötajatele arvestatud töötunnid katavad ettenähtud sõiduplaani täitmise. Samuti leiab kaebaja, et hindamiskriteeriumid on mitmetimõistetavad, millest tulenevalt ei ole võimalik nende alusel teha õiguspärast otsust pakkumuse edukaks tunnistamiseks. Käesoleva vaidluse põhisisuks on seega küsimus, kas hankija omistas riigihankes 170341 õiguspäraselt kolmanda isiku (AS GoBus) pakkumusele 20 hindepunkti seoses lepingu täitmisel rakendatavate bussijuhtide minimaalse brutokuuplagaga normaaltundidega töötamisel.
13.AS GoBus pakkumuses esitatud vormi XI kohaselt on arvestuslikul teenindusperioodil (2017. a veebruar) bussijuhtide summeeritud tasustatav tööaeg 642 tundi, sh normtundide arv 627 tundi ja ületundide arv 15 tundi. Bussijuhtide brutopalk kokku on 4444 eurot, liinigrupi teenindamiseks rakendatavate bussijuhtide arv on 5 ning normtundide arv 2017. a veebruaris on 149 tundi. Täiskoormusega töötavatele bussijuhtidele normtundidega töötamise eest makstav töötasu arvutatakse alljärgnevalt: ühe tunni töötasu = 4444 eurot / 642 tundi = 6,92 eurot. Veebruarikuu töötasu normtundidega töötamisel = 6,92 eurot * 149 tundi = 1031 eurot. Liinide teenindamiseks rakendatavatest bussijuhtidest on 3 bussijuhti kavas palgata täistööajaga ning 2 bussijuhti osalise tööajaga (AS GoBuS seisukohad vaidlustusmenetluses – II kd, tl 12-14).
14.Kaebaja leiab, et AS GoBus poolt aluseks võetud normtundidega (627 tundi) on ettenähtud sõiduplaani kooskõlas õigusaktidega ja kollektiivlepinguga võimalik täita üksnes juhul, kui vähemalt neli bussijuhti töötavad täiskoormusega. Seega ei ole kaebaja hinnangul võimalik täita ettenähtud sõiduplaani kolmanda isiku poolt planeeritud viisil, kasutades 3 täiskoormusega ja 2 osalise koormusega bussijuhti. Suurem normtundide arv tähendab omakorda, et arvestusliku teenindusperioodi töötasu normtundidega töötamisel on AS GoBus puhul väiksem, kui 1031 eurot. Kaebaja käsitlus tugineb seisukohal, et osalise koormusega töötavate bussijuhtide puhul ei ole 1 tundi ületavaid tööpäevasiseseid vaheaegasid põhjendatud kajastada vormi XI p-s 4.4 (katkestatud ja lühendatud töövahetuse tasustatud tööaeg), vaid tuleb kajastada vormi XI p-s 2 (bussijuhtide summeeritud tasustatav tööaeg). Nimelt tuleneb vormi XI p 4.4 joonealusest selgituseset, et vastavas punktis kajastatakse aeg, mil bussijuht ei täida tööülesandeid, kuid mis kuulub kollektiivlepingu alusel tasustamisele. Kollektiivlepingu § 6 ei reguleeri aga kaebaja hinnangul osalise koormusega töötavate bussijuhtide 1 tundi ületavate tööpäevasiseste vaheaegade tasustamist. Seetõttu ei ole osalise koormusega töötavate bussijuhtide 1 tundi
7(9)
3-16-1158 ületavate tööpäevasiseste vaheaegade osas asjakohane ka kollektiivlepingu § 6 p 3, mis sätestab, et sama paragrahvi p-des 1 ja 2 sätestatud tööpäevasisest vaheaega ei arvestata tööaja hulka. Kollektiivlepingu § 6 p 1 sätestab, et töötajale antakse üks kuni ühetunnine tööpäevasisene vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks. Kollektiivlepingu § 6 p 2 sätestab, et täistööajaga töötavale töötajale võib töö iseloomust tulenevalt anda mitte rohkem kui ühe tööpäevasisese vaheaja 3-tunnisena või pikemana juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: vastav kokkulepe sisaldub ettevõtte kollektiivlepingus ja vaheaja eest makstakse alates selle kolmandast tunnist vähemalt põhitasuga võrdset tasu või kollektiivlepingus kokkulepitud samaväärset teistsugust tasu ja vaheaeg hõlmab p-s 1 sätestatud vaheaega puhkamiseks ja einestamiseks.
15.VAKO on 31.05.2016 otsuses põhjendanud seisukohta, et vormi XI p-s 4.4 kajastamisele kuuluvaid tunde ei tule kajastada vormi XI p-s 2 kajastatava tööaja osana, kuid ei ole võtnud seisukohta kaebaja põhjenduse osas, et osalise koormusega töötavate bussijuhtide enam kui 1 tunniseid tööpäevasiseseid vaheaegasid ei olnud lubatud vormi XI p-s 4.4 kajastada (ja tuli kajastada p-s 2). Seisukohta antud küsimuses ei nähtu ka JÜK juhatuse koosoleku 10.05.2016 protokollist ega kohtumenetluses esitatud seisukohtadest.
16.Kohus nõustub iseenesest kaebajaga selles, et kollektiivlepingu § 6 p-d 1 ja 2 ei reguleeri osalise koormusega töötavate bussijuhtide enam kui 1 tunniste tööpäevasiseste vaheaegadega seonduvat ja seetõttu ei kohaldu vastavas osas ka kollektiivlepingu § 6 p 3. Samas ei anna see siiski alust kaebuse rahuldamiseks. Nimelt on AS GoBus kohtumenetluse selgitanud, et kuigi konkreetses hankes kasutatakse 3 täistööajaga bussijuhti ja 2 osalise tööajaga bussijuhti, siis tegelikkuses on kõik 5 bussijuhti planeeritud AS-s GoBus tervikuna rakendada täiskoormusega töötajatena. Kohtul puudub alus vastavas kinnituses kahelda ja seda vaatamata asjaolule, et kaebaja peab sellist kolmanda isiku töökorraldust eluliselt väheusutavaks ja majanduslikult mõeldamatuks. Kohtu hinnangul ei ole kolmanda isiku selgitused ilmselgelt väheusutavad ja mõeldamatud. Kolmas isik on seejuures põhjendatult viidanud, et HD lisaks 2 oleva avaliku teenindamise lepingu projekti p-dest 5.1.3 ja 7.5 tulenevalt on hankijal võimalik igal avaliku teenindamise lepingu täitmise ajahetkel kontrollida pakkumuse esitamisega võetud kohustuste täitmist, sh keskmise bussijuhi brutokuupalga 1014 eurot maksmise kohustuse täitmist. Seega on järelevalve AS GoBus poolt hanketingimuste järgmise osas hankija pädevuses ja ülesandeks. Käesoleva vaidluse seisukohast ei ole seetõttu kokkuvõttes määrav, kas osalise koormusega töötavate bussijuhtide puhul on 1 tundi ületavate tööpäevasiseste vaheaegade kajastamine vormi XI p-s 4.4 lubatud, kuivõrd kolmanda isiku poolt hankelepingu täitmiseks ei ole planeeritud osalise koormusega AS-s GoBus töötavaid bussijuhte. Samuti ei ole määrav, kas hindamiskriteeriumid on osalise koormusega töötajaid puudutavas osas mitmetimõistetavad, kuivõrd kaebaja nõustub VAKO-ga selles, et täiskoormusega töötajate puhul ei pea vormi XI p-s 4.4 esitatavaid tunde arvestama tööaja hulka. Kohus ei nõustu seejuures kaebajaga, et hindamiskriteeriume saab pidada sellisel määral mitmetimõistetavaks, et nende alusel ei ole võimalik teha õiguspärast otsust pakkumuse edukaks tunnistamiseks. Eeltoodust tulenevalt on JÜK juhatuse koosoleku 10.05.2016 protokolli p 3 ja VAKO 31.05.2016 otsus oma lõppjäreldustes õiged ning ei kuulu tühistamisele.
17.Kohus lisab siinkohal, et kaebajale ja kolmandale isikule omistatud hindepunkte arvestades (võttes aluseks 05.05.2016 pakkumuste edukaks tunnistamise protokoll) oleksid AS GoBus punktid kõrgeimad ka juhul, kui lepingu täitmisel rakendatavate bussijuhtide minimaalne brutokuupalk normaaltundidega töötamisel oleks vähemalt 900 eurot (lähtudes HD p-s 15.2 toodud valemist).
8(9)
3-16-1158
18.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et täiskoormusega töötajatena tööle võetud bussijuhtide kasutamine konkreetses teeninduspiirkonnas osalise tööajaga (st bussijuhtide tööaja jagamine mitme teeninduspiirkonna / tööülesande vahel) on käsitatav ristsubsideerimisena ÜTS § 23 tähenduses. ÜTS § 23 lg 1 sätestab, et vedaja, kes korraldab peale avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo ka kommertsliinivedu või tegeleb muu ettevõtlusega, peab ristsubsideerimise vältimiseks ja avalikule liiniveole riigieelarvest või omavalitsusüksuse eelarvest eraldatud toetuse sihipäraseks kasutamiseks pidama oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo teenuse kohta. Selle tegevusega seotud varaosa tuleb arvestada heast raamatupidamise tavast lähtuvalt. ÜTS § 23 lg 2 sätestab, et avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo kulud kaetakse avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava ühistranspordi eest saadava tuluga, sealhulgas piletituluga, riigieelarvest või omavalitsusüksuse eelarvest avalikule liiniveole eraldatava toetusega ning muu tuluga, mis laekub avaliku teenindamise kohustuse täitmise tõttu. Tulude ülekandmine vedaja teistesse ettevõtluse valdkondadesse on keelatud. Selle kohustuse järgimine peab kajastuma vedaja tulude, kulude ja vara arvestuses. Nimetatud sätetest tuleneb, et keelatud on avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo kulude katmine muu majandustegevuse arvelt ning see peab olema kontrollitav. Käesoleval juhul ei ole aga tegemist olukorraga, et kolmas isik sooviks katta hankelepingu täitmisega seonduvat bussijuhtide töötasukulu osaliselt konkreetse hankelepingu välistest tulude või omavahendite arvelt, vaid bussijuhtide tööaeg ja töötasukulu on kolmanda isiku selgituse kohaselt jagatud nii hankelepingu kui muu majandustegevuse vahel. Ristsubsideerimise keelu mõtteks ei saa kohtu hinnangul olla see, et erinevate töölõikude tarbeks, mis ei kata täistööaega, tuleks võtta tööle mitu osalise koormusega töötajat, selle asemel, et võtta tööle üks täiskoormusega töötaja, kes täidab erinevaid tööülesandeid, mis moodustavad kokku täistööaja. Kollektiivlepingu § 6 p-de 1-3 rakendumise seisukohast ei ole määrav, milliste tööülesannete täitmise vahel on bussijuhi tööaeg jagatud, vaid oluline on, kas isik töötab kokkuvõttes täistööajaga või mitte. Täistööajaga töötajate puhul oli vaidlusaluses hankes põhjendatud kajastada ka 1 tundi ületavad tööpäevasiseseid vaheajad vormi XI p-s 2 ja seda sõltumata asjaolust, kui konkreetse hankelepingu täitmisele kulub üksnes osa bussijuhi tööajast.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).