Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Agu Timmi ja Einar Vene 23. august 2016, Tartu 3-14-52037
Haldusasi
OÜ Valtu Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 21. jaanuari 2014. a otsuse nr 126/70 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2015. a otsus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Valtu Talu Esindaja v. adv Martin Kruus Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2015. a otsuse resolutsioon muutmata.
2.Asendada Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2015. a otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 815 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 22. september 2016).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 21. jaanuari 2014. a otsusega nr 12-6/70 maksti OÜ-le Valtu Talu välja keskkonnasõbraliku majandamise taotlus summas 44 526,19 eurot, vähendades algset toetuse summat 6089,11 euro võrra. Muuhulgas vähendati toetussummat 4947,35 euro ulatuses, kuna toetusõiguslikul maal on samal põllul kasvatatud
sama liiki põllu-, rühvel- või köögiviljakultuuri kauem kui kahel järjestikkusel aastal. OÜ Valtu Talu vaie jäeti PRIA 6. augusti 2014. a vaideotsusega nr 12-4/14/56-2 rahuldamata.
2.OÜ Valtu Talu esitas 10. septembril 2014. a halduskohtule kaebuse PRIA 21. jaanuari 2014. a otsuse nr 12-6/70 tühistamiseks osas, millega vähendati OÜ-le Valtu Talu väljamakstavat toetust 4947,19 euro võrra. Kaebuse kohaselt ei näe kaebaja ühtegi põhjust, mis takistas tal 2012. a esitatud taotlust muuta. Samuti ei nõustu kaebaja vastustaja seisukohaga, et väljavõtted põlluraamatust ja kaaluraamatust ei ole piisavad tõendid, kuna need dokumendid on koostatud kaebaja enda poolt. Lisaks leidis kaebaja, et PRIA on toetuse vähendamisel teostanud vääralt kaalutlusõigust.
3.Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2015. a otsusega rahuldati esitatud kaebus järgmistel põhjendustel:
3.1.2012. a esitatud taotluses andmete muutmine 2014. aastal ei olnud enam võimalik, isegi kui taotluses oli taotleja poolt esitatud ekslikke andmeid, kuivõrd 2012. a esitatud toetuse taotluse menetlus oli lõppenud. Käesoleval juhul ei esinenud ka menetluse uuendamise aluseid. Seega puudus ka vajadus anda hinnangut sellele, kas kaebaja eksis 2012. a toetuse taotlust esitades põllu nr 108 osas kasvatatava põllukultuuriga või mitte.
3.2.Aastatel 2011-2013 ei täitnud kaebaja põllumajandusministri 21. aprilli 2010. a määruse nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 6 lg 3 p 1 tingimust põllu nr 108 osas. Sama määruse § 11 lg 4 annab piirid, mille ulatuses tuleb otsustada toetuse vähendamine ning PRIA-l ei olnud võimalik jätta toetust rikkumise korral vähendamata.
3.3.Arvestades toetustaotluste suurt arvu, ei ole PRIA-l võimalik taotluse osas tehtud otsust koheselt põhjalikult põhjendada. Probleemi leevendab toetuse taotleja kohustus esitada enne kohtusse pöördumist vaie ning vaideotsust tuleb sisuliselt põhjendada. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul PRIA 6. augusti 2014.a vaideotsuses nr 12-4/14/56-2 toodud põhjendused puudulikud, viidatud on vaid hindamismaatriksi olemasolule, kuid hindepunktide omistamist kaebaja rikkumisele ei ole täpsemalt selgitatud.
3.4.PRIA ei ole järginud haldusakti proportsionaalsuse põhimõtet. Kaebaja poolne kohustuste rikkumine on tuvastatud 3,20 ha suurusel põllul, mis moodustab toetustaotluse esemeks olevatest põldudest 0,36%. Hindamismaatriksist nähtub, et kui rikkumine on tuvastatud kuni 5% toetusõiguslike põldude arvust, siis hinnatakse rikkumise raskust 1-sanktsioonilise hindepunktiga. PRIA vaidlustatud otsuse kehtima jäämine tooks kaasa selle, et põllu nr 108 eest ei makstaks toetust üldse ning ülejäänud põldude eest makstavat toetust vähendatakse, mis ei ole proportsionaalne lähenemine, kuna sõltumata rikkumise osakaalust vähendatakse kogutoetust. Seega tuleks taotleja iga vähemalt 1,00 hektari suuruse maa kohta esitatud nõuet toetuse vähendamise korral käsitleda eraldi ja kui nimetatud maal rikutakse toetuse tingimust või tingimusi, saab toetust vähendada vaid nimetatud maa osas ja sellele maale määratud toetust arvesse võttes.
3.5.Vastustajalt kuuluvad kaebaja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 515 eurot, mis sisaldab õigusabikulusid 500 eurot ja 15 eurot riigilõivu.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.PRIA esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja jätta esitatud kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgnevalt:
4.1.Tartu Halduskohtu seisukoht toetuse vähendamise kohta on otseses vastuolus määruse nr 46 § 11 lõikega 4. Viidatud normist tuleneb üheselt, et rikkumise tuvastamisel vähendatakse 5-25% ulatuses kogu taotletud toetust, mitte ainult rikkumisega seotud põllu toetust.
4.2.Tartu Halduskohtu otsuses esitatud loogika, mille kohaselt tuleks viljavahelduse nõude rikkumisel vähendada toetust vaid rikkumisega seotud maa osas ja sellele määratud toetust arvesse võttes ei oleks kooskõlas keskkonnasõbraliku majandamise toetuse andmise eesmärkidega.
4.3.Apellant ei jätnud taotlust konkreetse rikkumisega seotud põllu osas rahuldamata ega kohaldanud vähendust ülejäänud toetuse summast. Kohaldatud toetuse vähenduse määr on kooskõlas määruse nr 46 § 11 lõikes 4 sätestatud volituse piiride (5-25%) ning hindamismaatriksiga. Apellandi hinnangul on kohaldatav toetuse vähendamise määr proportsionaalne.
4.4.Apellant on seisukohal, et on õiguspäraselt ja põhjendatult vaide läbivaatamisel ja vaideotsuse koostamisel lähtunud vaides toodust. Vaides ei vaidlustatud kuidagi viljavahelduse nõude rikkumisele antud hinnangut ega kohaldatud vähendamise ulatust. Seega ei pidanudki PRIA enda hinnangul viidatud asjaolusid vaideotsuses käsitlema ega selgitama hindepunktide omistamist täpsemalt.
4.5.Hindamismaatriksit aluseks võttes on igal taotlejal võimalik ka ise üheselt mõista, millised hindepunktid on rikkumise tõsidusele, ulatusele ja püsivusele omistatud, kuivõrd taotlejatele on teada rikkumisega seotud põldude arv ja pindalad ja muud rikkumise hindamisel arvesse võetavad asjaolud.
5.OÜ Valtu Talu vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse vastuse põhjenduste kohaselt:
5.1.Vastustaja poolt apellatsioonkaebuse punktis 3 esitatud loetelu keskkonnasõbraliku majandamise toetuse maksmise eesmärkidest on oma sisult küll õige, kuid hoopis toetab sellisena vaidlustatavas otsuses Tartu Halduskohtu poolt tehtud lõppjäreldust.
5.2.Toetussummade vähendamise regulatsiooni eesmärgiks ei ole keskkonnavaenuliku tegevuse eest karistuse määramine, vaid keskkonnasõbralike majandamisviiside soodustamine ja konkurentsivõime parendamine. Olukorras, kus sellega seonduvaid nõudeid ei ole täidetud, annab vastav asjaolu õiguse toetust mitte maksta või seda vähendada.
5.3.Ainetu ja kohut eksitav on vastustaja seisukoht, et Tartu Halduskohtu käsitluse kohaselt tuleks taotleja toetust üksnes väikeses osas vähendada ka juhul, kui taotleja kasutab keskkonnavaenulikke majandamisviise. On ilmne, et sellisel juhul on vastustajal õigus jätta taotlus üldse rahuldamata või pöörduda pädeva haldusorgani poole keskkonnakaitsega seonduvate meetmete rakendamiseks.
5.4.Tartu Halduskohus on vaidlustatavas otsuses igati põhjendatult asunud seisukohale, et toetuse vähendamisel tuleb arvesse võtta üksnes selle põllumassiivi, millel viljavahelduse nõuet ei täidetud, proportsionaalset osakaalu kogu toetuse esemeks oleva külviala suhtes. Kaebajale jääb arusaamatuks, millisel alusel vähendas vastustaja 10% ulatuses toetust ka kõigi teiste põldude osas, kus kõik nõuded olid täidetud.
5.5.Tartu Halduskohus on õigesti hinnanud põhjendamiskohustuse rikkumisega seonduvat. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlustatavas haldusaktis puudub üldse põhjendus, mille põhjal oleks võimalik aru saada toetuse vähendamise suuruse alustest. Asjaolu, et vastustaja on vaideotsuses täiendavalt esitanud viite internetilehele, millel asuva maatriksi alusel on vastustaja toetuse vähendamise ulatuse väidetavalt välja arvestanud, ei saa lugeda haldusakti piisavaks põhjenduseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, kuid halduskohtu otsuse põhjendused tuleb hoolimata apellatsioonkaebuses esitatud väidetest asendada käesoleva otsuse põhjendustega.
7.Ringkonnakohus leiab, et haldusorgan on jätnud kindlaks tegemata asja lahendamiseks olulised asjaolud, selgitades järgmist.
8.Haldusasja materjalidest nähtuvalt vähendas PRIA 21. jaanuari 2014. a otsusega taotletud toetust, kuivõrd toetusõiguslikul maal on kasvatatud sama liiki põllu-, rühvel- või köögiviljakultuuri kauem kui kahel järjestikkusel aastal (tl 6-7). Esitatud vaides selgitas kaebaja, et märkis toetuse taotluses ekslikult kasvatatavaks kultuuriks oder ning palus otsuse ülevaatamist (tl 7p). PRIA jättis esitatud vaide rahuldamata, kuivõrd selleks ajaks oli haldusmenetlus algse taotluse määramise osas lõppenud ning taotluses sisalduvate andmete muutmine ei olnud enam võimalik (tl 9-9p).
9.Ka halduskohus leidis otsuse p-s 2, et haldusmenetluse lõppemise tõttu ei olnud enam võimalik taotlust muuta. Samuti ei esinenud käesoleval juhul ilmselt haldusmenetluse uuendamise aluseid. Halduskohus leidis seega kokkuvõtvalt, et puudus vajadus anda hinnangut sellele, kas kaebaja eksis 2012. a toetuse taotlust esitades põllu nr 108 osas kasvatatava põllukultuuriga või mitte. Ringkonnakohus vastustaja ja halduskohtu seisukohtadega ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on nii PRIA kui ka halduskohus ekslikult hinnanud toetussumma määramise menetluse uuendamise ja taotluse muutmise regulatsiooni. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et käesoleval juhul on vaidluse all toetussumma vähendamine.
10.HMS §-st 6 tulenevalt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei takistanud toetussumma määramise menetluse lõppemine vastustajal välja selgitamast toetussumma vähendamise menetluse korrektseks läbiviimiseks vajalikke asjaolusid.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on PRIA ekslikult käsitlenud vaideotsuses taotluse muutmise ja tagasivõtmise regulatsiooni. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja tahet on võimalik tõlgendada selliselt, et kaebaja eesmärgiks oli otsuse, millega toetust vähendati, vaidlustamine. Haldusmenetluse uuendamata jätmine ei takista aga vastustajal konkreetsel juhul välja selgitamast asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, mis muuhulgas hõlmavad ka taotluse vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus selgitab lisaks, et käesoleval juhul ei olnudki vastustajal selle jaoks vajalik menetlust uuendada, et teha kindlaks, kas kaebaja kasvatas kauem kui kahel järjestikkusel aastal sama liiki põllukultuuri. Need asjaolud tuli vastustajal teha kindlaks toetuse vähendamise menetluse või hiljemalt vaidemenetluse raames. Menetluse uuendamisel soovib menetlusosaline haldusmenetluse lõpptulemust muuta, kuid haldusmenetluse, mida PRIA ja halduskohus on muutmise menetluse hindamise aluseks võtnud, lõpptulemuseks oli toetuse määramine. Haldusmenetlus toetuse määramiseks lõppes tõepoolest
30.jaanuaril 2013 nagu märgib ka PRIA vaideotsuses (tl 9p). Toetuse määramise menetluse lõpptulemust ei ole kaebaja käesoleva menetluse raames soovinud muuta. Kaebaja eesmärgiks on olnud üksnes toetussumma vähendamise otsuse vaidlustamine.
12.Asjaolude kindlakstegemise ja tõendamisega seonduvalt on PRIA vaideotsuses üksnes märkinud, et ei loe kaebaja poolt esitatud põllu- ja kaaluraamatu väljavõtteid piisavaks tõendusmaterjaliks ning et sateliidifotode ja kohapealse kontrolli käigus ei ole enam vaidlusalust asjaolu võimalik kontrollida (tl 9p). Samas ei nähtu, et PRIA oleks muul viisil teinud kindlaks vaidluse all olevaid asjaolusid või kogunud täiendavaid tõendeid. Juhul, kui koormava haldusakti andmise alused on tõendamata, tuleb haldusakt üldjuhul jätta andmata (vt A. Aedmaa. Ptk 7, p 7.2.2, lk 176 - A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2004). Seega ei ole vaidemenetluse läbiviimine olnud selles osas õiguspärane.
13.Lisaks on apellant vaidlustanud halduskohtu otsuse ka osas, mis puudutab vaide läbi vaatamise ulatust seoses põhjendamiskohustuse rikkumisega. Apellant on seisukohal, et on õiguspäraselt ja põhjendatult vaide läbivaatamisel ja vaideotsuse koostamisel lähtunud üksnes vaides toodust. Kuivõrd ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi hoolimata apellatsioonkaebuse väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks apellandi sellesisulisel väitel peatuda. Liiatigi seonduvad need väited toetuse vähendamise proportsionaalsusega, mida ringkonnakohus ei pea vajalikuks käesoleva asja lahendamisel hinnata.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus on kokkuvõtvalt jõudnud õigele järeldusele kaebuse rahuldamise osas. Seega jätab ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebuse, hoolimata selle põhjendustest rahuldamata, halduskohtu 17. märtsi 2015. a otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtu otsuse põhjendusi ja asendab need käesoleva otsuse põhjendustega.
15.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb tervikuna rahuldamata, jäävad nii kaebaja kui ka vastustaja enda menetluskulud vastustaja kanda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga esimeses kohtuastmes kantud menetluskulude jaotuse osas ega pea vajalikuks menetluskulude jaotust selles osas muuta. Lisaks on kaebaja esitanud apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamise taotluse, milles on palunud vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 300 eurot. Ringkonnakohus leiab, et ka selles osas on tegemist põhjendatud kuludega. Seega tuleb vastustajal hüvitada kaebajale kantud menetluskulud summas 815 eurot (515+300).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.