Kostja: EST Rent OÜ; registrikood 12828520; asukoht Ringtee 10, Tartu linn, 51013, Tartumaa.
Istung
27. september 2016
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T.P. hagi OÜ EST RENT vastu töötasu 2106 euro 74 sendi saamiseks ja töölepingu olemasolu tuvastamiseks osaliselt.
2.Tuvastada, et T.P. ja OÜ EST RENT vahel oli töölepinguline suhe 16. augustist 2015 kuni 15. oktoobrini 2015.
3.Mõista OÜ-lt EST RENT OÜ T.P. kasuks välja brutotasuna 1132 eurot 98 senti. Kostja peab väljamõistetavast töötasust kinni pidama kohustuslikud riiklikud maksud ja maksed (tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse).
Jätta hagi rahuldamata osas, milles T.P. palus OÜ-lt EST RENT välja mõista töötasu 1132 eurot 98 senti ületavas osas.
5.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta
seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.T.P. (hageja) esitas 10. detsembril 2015. a Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse EST Rent OÜ (kostja) vastu, milles palus tunnistada pooltevaheline leping tähtajaliseks töölepinguks ning mõista kostjalt välja saamata brutotöötasu 1517,07 eurot.
2.Avalduse kohaselt töötas hageja 6. juulist 2015 kuni 15. augustini 2015 Mikitamäe kooli fassaaditöödel. Selle kohta sõlmisid pooled töövõtulepingu nr XX/XX. Pärast 15. augustit 2015 andis tööandja korralduse teha ära II osa koolimaja fassaadist, mille kohta ei sõlmitud lepingut. Kuni 15. oktoobrini allus hageja kostja juhtimisele, kontrollile ja korraldustele. Tööandja määras kindlaks tööaja kella 8-st kuni 17-ni ja nädalavahetustel töötamise. Kostja jättis tasumata töötasu 1276,82 eurot.
3.Kostja nõuet ei tunnistanud. Hageja tegi küll 6. juulist 2015 kuni 15. augustini 2015 Mikitamäe kooli fassaaditöid, kuid poolte tahe oli sõlmida töövõtuleping, mitte tööleping. Tööde koordineerimine ja ehitustegevuse juhtimine on iseloomulikud töövõtulepingule. Lepingus oli kokku lepitud brutotasuna 1905,08 eurot. Kostja on hagejale tasunud netotasuna 1431,25 eurot. Hageja ei ole oma nõude kujunemist põhjendanud.
4.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 10. märtsi 2016. a otsusega loeti töötamine alates 6. juulist 2015 kuni 15. augustini 2015 töötamiseks töölepingu alusel ning jäeti avaldus ülejäänud osas rahuldamata.
5.Hageja esitas 12. aprillil 2016. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kostja vastu hagi. 2. mai 2016. a puuduste kõrvaldamisena avalduse kohaselt palub hageja tunnistada töövõtuleping nr XX/XX tähtajatuks töölepinguks ning mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu summas 2106,74 eurot. Hagi kohaselt on töövaidluskomisjon oma otsuses lugenud töövõtulepingu tähtajaliseks töölepinguks, kuid on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja töötas peale 15. augustit 2015 objektil edasi ja seda kuni 15. oktoobrini 2015. Kuna hageja jätkas töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, alludes jätkuvalt kostja juhtimisele ja kontrollile, on leping muutunud tähtajatuks töölepinguks. Kostja on jätnud hagejale tasumata töötasu kokku 1517,07 eurot, sh Mikitamäe kooli I osa fassaadi eest 889.36 eurot ja II osa fassaadi eest 627,71 eurot. Samuti on L.L. jätnud tasumata ületundide eest, mida hageja tegi järgmistel kuupäevadel: 15.08.2015 – 10 tundi, 16.08.2015 – 10 tundi, 22.08.2015-
2/4
8 tundi, 23.08.2015 – 8 tundi, 05.09.2015- 8 tundi ja 06.09.2015- 8 tundi- kokku 52 ületundi, summas 589,67 eurot.
6.Kohus võttis 9. juuni 2016. a määrusega hagi menetlusse nõuetes töötasu 2106 euro 74 sendi saamiseks ja tuvastamaks, et poolte vahel oli töölepinguline suhe 16. augustist 2015 kuni 15. oktoobrini 2015.
KOHTU SEISUKOHT
7.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 3 kohaselt, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. ITVS § 24 lg 3 kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab asja hagimenetluses algusest peale. Samas jõustub ITVS § 25 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.
8.Hageja esimene nõue on suunatud töösuhte olemasolu tuvastamisele. Pooled olid sõlminud „töövõtulepinguna“ pealkirjastatud lepingu tööde tegemiseks ajavahemikul 6. juulist 2015 kuni 15. augustini 2015. Praeguses asjas ei ole pooled vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust osas, milles töövaidluskomisjon tuvastas, et hageja töötas 6. juulist 2015 kuni 15. augustini 2015 kostja juures töölepingu alusel. Seega selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud ning siduv nii pooltele kui ka kohtule. Järelikult oli poolte vahel töösuhe. Praeguses asjas on vaidluse all seega üksnes see, kas töösuhe kestis edasi pärast 15. augustit 2015, mis oli märgitud lepingu lõpukuupäevaks. Kostja on nii töövaidluskomisjoni menetluses kui ka kohtuistungil omaks võtnud, et hageja tegi tööd edasi pärast 15. augustit 2015. Töölepingu seaduse (TLS) § 80 lg 3 kohaselt, kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks avaldanud tahet, et töötaja töö tegemist ei jätkaks. Seega saab lugeda töölepingu tähtajatuks. Kostja vastuväited, et töötaja jätkas üksnes tööde tegemist, millega ta tähtajaks valmis ei jõudnud, ei oma tähendust, kuna töösuhe ei ole suunatud kindla tulemuse saavutamisele, vaid tööprotsessile. Arvestades kohtu menetluses olevat hageja nõuet, tuleb seega hageja nõue rahuldada ja tuvastada, et hageja ja kostja vahel oli töösuhe 16. augustist 2015 kuni 15. oktoobrini 2015.
9.Kostja teine nõue on suunatud töötasu saamisele ning jaguneb omakorda saamata töötasu ja ületunnitöötasu nõudeks. Töötasu suurus saab tuleneda TLS § 29 lg-te 1 ja 2 kohaselt eelkõige poolte kokkuleppest. Hageja väitel nähtub poolte kokkulepe tööde hinnatabelist (tvk tl 8), milles toodud summast 1/3 pidi olema hageja netotöötasu. Samas on ka poolte kirjalikus lepingus töötasu kokkulepe (tvk tl 4). Kohus leiab, et olukorras, kus on olemas kirjalik leping, milles töötasu suurus on kokku lepitud, tuleb eelduslikult lähtuda sellest. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema vastupidiseid väiteid. Tööde hinnatabel selliseks tõendiks ei ole, kuna sellest ei nähtu poolte tahet, et seal toodud summad oleksid tasu töö eest. Seega oli hageja kokkulepitud brutotöötasu ajavahemiku 6. juuli kuni 15. august 2015 eest 1905,08 eurot. Samas ei ole pooled sõlminud kirjalikku lepingut tööde tegemiseks pärast 15. augustit 2015. Arvestades asjaolu, et tööleping muutus TLS § 80 lg 3 kohaselt tähtajatuks, jäid kokkulepitud tingimused, sh töötasu kokkulepe samaks. Kui lähtuda
3/4
kostja esitatud tööajatabelitest, siis tegi hageja kuni 15. augustini 145 töötundi, mis teeb tunnitasuks 13,14 eurot (1905,08/145). Tööajatabelite kohaselt tegi hageja pärast
15.augustit 134 töötundi, mis teeks brutotöötasuks 1760,76 eurot. Samas on hageja tuginenud asjaolule, et töötasu kokkulepe netotasuna oli aja eest pärast 15. augustit 2015 üksnes 805 eurot, mis on eeltoodud summast väiksem. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-st 1 tulenevast dispositiivsuse põhimõttest, ei saa kohus tuvastada töötasu kokkulepet poolte väidetust suuremana ning loeb 805 eurot netotasuna lepingujärgseks tasuks ajavahemiku eest pärast 15. augustit 2015. Lisades sellele tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse osa, teeb see brutotasuks 1043.83 eurot.
10.Eelnevast tulenevalt oli hageja kokkulepitud brutotöötasu 2948,91 eurot (1905,08+1043,83). Kostja on väitnud ja hageja on kohtuistungil omaks võtnud, et kostja on tasunud töötasu kokku brutosummana 1815,93 eurot. Seega on kostja jätnud tasumata brutotasuna 1132,98 eurot. Nimetatud summas tuleb seega hageja töötasu nõue rahuldada. Kostja peab väljamõistetavast töötasust kinni pidama kohustuslikud riiklikud maksud ja maksed (tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse).
11.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ületundide tegemist, mistõttu tuleb nõue ületunnitöötasu 589,67 euro saamiseks jätta rahuldamata. Kostja esitas kohtuistungil tööaja arvestuse, millest ületundide tegemine ei nähtu. Kohus möönab, et tööaja arvestuse pidamine on TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt tööandja ülesanne ning kostja enda väitel on tööaja arvestus koostatud tagantjärele, kuid olukorras, kus hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks ületunnitöö tegemisele, ei saa hageja vastavat nõuet rahuldada.
12.Kohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi osalise rahuldamise tõttu poolte enda kanda, arvestades seda, et hageja rahaline nõue rahuldati ligikaudu pooles ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.