Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-5815
Tsiviilasi
T.P. hagi OÜ EST Rent vastu töötasu 2106 euro 74 sendi saamiseks ja töölepingu olemasolu tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
1132 eurot 98 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ EST Rent apellatsioonkaebus;
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ EST Rent (registrikood 12828520), esindaja juhatuse liige Lauri Liblik; Vastustaja (hageja): T.P. (isikukood XXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ EST Rent apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2016 otsus muutmata.
3.Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja rahaline suurus muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ EST Rent kanda. Jätta T.P. menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.T.P. (hageja) esitas 10. detsembril 2015 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse EST Rent OÜ (kostja) vastu, milles palus tunnistada pooltevaheline leping tähtajaliseks töölepinguks ning mõista kostjalt välja saamata brutotöötasu 1517 eurot 7 senti. Avalduse kohaselt töötas hageja 6. juulist 2015 kuni 15. augustini 2015 Mikitamäe kooli fassaaditöödel töövõtulepingu nr 01/15 alusel. Pärast 15. augustit 2015 andis kostja korralduse teha ära II osa koolimaja fassaadist, mille kohta lepingut ei sõlmitud. Kuni
15.oktoobrini 2015 allus hageja kostja juhtimisele, kontrollile ja korraldustele. Kostja määras kindlaks hageja tööaja kella 8-st kuni 17-ni ja nädalavahetustel töötamise. Kostja jättis tasumata töötasu 1276 eurot 82 senti.
2.Kostja nõuet ei tunnistanud. Hageja tegi 6. juulist 2015 kuni 15. augustini 2015 Mikitamäe kooli fassaaditöid, kuid poolte tahe oli sõlmida töövõtuleping, mitte tööleping. Tööde koordineerimine ja ehitustegevuse juhtimine on iseloomulikud töövõtulepingule. Lepingus oli kokku lepitud brutotasuna 1905 eurot 8 senti. Kostja on hagejale tasunud netotasuna 1431 eurot 25 senti. Hageja ei ole oma nõude kujunemist põhjendanud. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 10. märtsi 2016 otsusega loeti töötamine alates
6.juulist 2015 kuni 15. augustini 2015 töötamiseks töölepingu alusel ning jäeti avaldus ülejäänud osas rahuldamata.
3.Hageja esitas 12. aprillil 2016 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus tunnistada töövõtuleping nr 01/15 tähtajatuks töölepinguks ning mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu summas 2106 eurot 74 senti. Hagi kohaselt on töövaidluskomisjon oma otsuses lugenud töövõtulepingu tähtajaliseks töölepinguks, kuid on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja töötas peale 15. augustit 2015 objektil edasi ja seda kuni 15. oktoobrini 2015. Kuna hageja jätkas töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, alludes jätkuvalt kostja juhtimisele ja kontrollile, on leping muutunud tähtajatuks töölepinguks. Kostja on jätnud hagejale tasumata töötasu kokku 1517 eurot 7 senti, sh Mikitamäe kooli I osa fassaadi eest 889 eurot 36 senti ja II osa fassaadi eest 627 eurot 71 senti. Samuti on kostja jätnud tasumata ületundide eest: 15. august 2015 – 10 tundi; 16. august 2015 – 10 tundi; 22. august 2015 – 8 tundi; 23. august 2015 – 8 tundi; 05. september 2015 – 8 tundi ja 06. september 2015 – 8 tundi, kokku 52 ületundi, summas 589 eurot 67 senti.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 17. oktoobri 2016 otsusega hageja hagi kostja vastu osaliselt ja tuvastas, et hageja ja kostja vahel oli töölepinguline suhe 16. augustist 2015 kuni
15.oktoobrini 2015 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja brutotasuna 1 123 eurot 98 senti. Menetluskulud jäeti poolte enda kanda. Pooled olid sõlminud „töövõtulepinguna“ pealkirjastatud lepingu tööde tegemiseks ajavahemikul 6. juulist 2015 kuni 15. augustini 2015. Poolte vahel on vaidlus, kas töösuhe kestis edasi pärast 15. augustit 2015. Kostja on nii töövaidluskomisjoni menetluses kui ka kohtuistungil omaks võtnud, et hageja tegi tööd edasi pärast 15. augustit 2015. Töölepingu seaduse (TLS) § 80 lg 3 kohaselt, kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks avaldanud tahet, et töötaja töö tegemist ei jätkaks. Seega saab lugeda töölepingu tähtajatuks. Kostja vastuväited, et töötaja jätkas üksnes tööde tegemist, millega ta tähtajaks valmis ei jõudnud, ei oma tähendust, kuna töösuhe ei ole suunatud kindla tulemuse saavutamisele, vaid tööprotsessile. Maakohtu hinnangul oli hageja teine nõue suunatud töötasu saamisele, mis jaguneb saamata töötasu ja ületunnitöötasu nõudeks. Töötasu suurus tuleneb TLS § 29 lg-te 1 ja 2 kohaselt poolte kokkuleppest. Hageja väitel nähtub poolte kokkulepe tööde hinnatabelist, milles toodud summast 1/3 pidi olema hageja netotöötasu. Samas on poolte vahelises kirjalikus lepingus töötasu kokkulepe. Maakohus leidis, et olukorras, kus on olemas kirjalik leping, milles töötasu suurus on kokku lepitud, tuleb eelduslikult lähtuda sellest. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema vastupidiseid väiteid. Tööde hinnatabel selliseks tõendiks ei ole, kuna sellest ei nähtu poolte tahet, et seal toodud summad oleksid tasu töö eest. Hageja kokkulepitud brutotöötasu ajavahemiku 6. juuli kuni 15. august 2015 eest oli 1 905 eurot 8 senti. Pooled ei sõlminud kirjalikku lepingut tööde tegemiseks pärast 15. augustit 2015. Kuna tööleping muutus TLS § 80 lg 3 kohaselt tähtajatuks, jäid kokkulepitud tingimused, sh töötasu kokkulepe samaks. Maakohus leidis, et kui lähtuda kostja esitatud tööajatabelitest, siis töötas hageja kuni
15.augustini 2015 145 töötundi, mis teeb tunnitasuks 13 eurot 14 senti (1905,08÷145). Tööajatabelite kohaselt tegi hageja pärast 15. augustit 134 töötundi, mis teeks brutotöötasuks 1760 eurot 76 senti. Hageja on avaldanud, et töötasu kokkulepe netotasuna oli pärast
15.augustit 2015 805 eurot, mis on eeltoodud summast väiksem. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-st 1 tulenevast dispositiivsuse põhimõttest, ei saa tuvastada töötasu kokkulepet poolte väidetust suuremana. Lepingujärgseks netotasuks ajavahemiku eest pärast 15. augustit 2015 on 805 eurot, hageja brutotasuks on 1043 eurot 83 senti. Maakohus tuvastas, et hageja pidi kokkuleppe kohaselt saama brutotöötasu 2948 eurot 91 senti (1905,08+1043,83). Kostja on tasunud eelnevalt töötasu kokku brutosummana 1 815 eurot 93 senti. Seega on kostja jätnud tasumata brutotasuna 1 132 eurot 98 senti. Kostja peab väljamõistetavast töötasust kinni pidama kohustuslikud riiklikud maksud ja maksed (tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse). Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud ületundide tegemist, mistõttu tuleb nõue ületunnitöötasu 589 euro 67 sendi saamiseks jätta rahuldamata. Kostja esitas kohtuistungil tööaja arvestuse, millest ületundide tegemine ei nähtu. Maakohus möönis, et tööaja arvestuse pidamine on TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt tööandja ülesanne. Kostja väitel on tööaja arvestus koostatud tagantjärele, kuid olukorras, kus hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks ületunnitöö tegemisele, ei saa hageja vastavat nõuet rahuldada.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2016 otsuse tühistamist osas, millega rahuldati hageja rahaline nõue kostja vastu brutotasus 1 132 eurot 98 senti ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahalistes nõuetes rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt muutus 6. juulil 2015 tähtajalisena sõlmitud tööleping pärast 15. augustit 2015 töölepingu seaduse (TLS) § 80 lg 3 alusel tähtajatuks töölepinguks. Töövaidluskomisjoni 10. märtsi 2016 otsusega nr 4-1/2561 on töövõtuleping 01/15 loetud tähtajaliseks töölepinguks ja hageja töötamine ajavahemikul 6. juuli 2015 kuni 15. august 2015 töötamiseks töölepingu alusel. Tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuseks (TLS § 6 lg 2) oli töömahu ajutine suurenemine suvisel fassaaditöödeks sobival aastaajal (TLS § 9 lg 1). Kostja on seisukohal, et töölepingu tähtaeg tuleneb lepingu punktist 2.1. ning oli seotud konkreetsete fassaaditööde valmimisega Mikitamäe koolimaja objektil, mis eelduslikult pidi saabuma 15. augustil 2015 (TsÜS § 136 lg 1). Tööd tähtaegselt valmis ei saanud, lepingu tähtaeg ei saabunud ning leping lõppes tähtaja möödumise tõttu alles 15. oktoobril 2015, mil lõpetati fassaaditööd ehitusobjektil. Hageja ei esitanud Töövaidluskomisjonile ega kohtule nõuet tuvastada tähtajatu töölepingu ülesütlemise/lõpetamise tühisus. Eeltoodust tulenevalt puudub alus lugeda tähtajaline tööleping alates 15. augustist 2015. a tähtajatuks muutunuks. Maakohus on vääralt tuvastanud, et töölepingujärgseks brutotasuks perioodil 6. juuli 2015 kuni 15. august 2015 oli kokku lepitud 1 905 eurot 8 senti. Tegemist on kogu töötasuga lepingu punktis 2.1. nimetatud fassaaditööde teostamise eest ehk töötajale arvutati palka tehtud tööhulga (tükipalgasüsteem), mitte tööl oldud aja järgi. Hagejale perioodil 6. juuli 2015 kuni 15. oktoober 2015 tasutud töötasu ületab mitmekordselt Eestis riiklikult kehtestatud palga alammäära ning on seaduslik. Töötasu arvestamise süsteem ja metoodika oli hagejale selge ja arusaadav, mida kinnitavad ka hageja seletused 27. septembril 2016 toimunud kohtuistungil. Suuremas mahus fassaaditööde tegemise kohta ei ole hageja varasemas menetluses esitanud ühtegi tõendit. Hageja on omaks võtnud, et netotasuna on kostja tasunud talle 1431 eurot 25 senti ning jooksvalt, s.t 2015 juulis, augustis, septembris ja oktoobris ei esitanud hageja kostjale ühtegi nõuet ega rahalist pretensiooni igakuise välja teenitud kuutasu kohta. Hageja ei ole oma nõude põhistusena esitanud ühtegi arusaadavat selgitust, arvestust ega tõendit, mistõttu ei olnud hageja nõude kujunemine kostjale jälgitav (TsMS § 363 lg 1 p 1). Hageja on tuginenud oma nõude õiguspärasusele fassaadi remonditabeli abil, kuid tegemist ei ole lepingu dokumendiga. Samuti ei nähtu sellelt arvnäitajaid, mis vastaksid hagiavalduses esitatud rahaliste nõuete summadele. Tartu Maakohtu 9. juuni 2016 kohtumäärusega kohustati hagejat esitama kohtule selgitused, kuidas on kujunenud nõude suurus, kuid hageja ei teinud seda kirjalikult ega kohtuistungil. Kostjal ei olnud võimalik seetõttu vastuväiteid esitada. Kostja ei nõustu maakohtuga (otsuse p 9), mille kohaselt oli poolte vahel kokkulepe, et perioodil 15. august 2015 kuni 15. oktoober 2015 on hagejale kostja poolt tasutavaks töötasuks brutosummana 1 905 eurot 8 senti ning tasumata brutotasuks 1 132 eurot 98 senti. Maakohtu järeldus on paljasõnaline ja puudub TsMS § 436, § 442 lg 8 kohane põhjendus. Hageja loobus kohtuistungil sisuliselt oma nõude põhistamisest ja kohtuotsus on nimetatud osas kostjale üllatuslik.
Maakohus on väljunud hagi piiridest ning on rahuldanud hageja nõude ulatuses, mida ta ei ole esitanud. Kohtuotsuse kujunemine ei ole nimetatud osas jälgitav, sest hagiavalduse punktis 2 on nn II osa fassaaditööde saamata jäänud töötasuna esitatud nõue summas 627 eurot 71 senti (bruto), mitte 805 eurot netotasuna, nagu maakohus on märkinud. Kostja nõustub maakohtuga osas, millega on jäetud rahuldamata kostja rahalised nõuded 1 132 eurot 98 senti ületavas osas.
5.Hageja apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on seisukohal, et maakohus on hinnanud tõendeid ja käsitlenud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme õigesti. Kostja on maakohtu istungil kinnitanud, et hageja jätkas töö tegemist peale 15. augustit 2015. Vastavalt TLS § 80 lg 3 alusel, kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, väljaarvatud juhul, kui tööandja avaldas teistsugust tahet, mil ta sai teada, et töötaja jätkab töö tegemist. Kostja seda ei teinud ja ei pikendanud lepingu tähtaega. Töövõtuleping on tunnistatud tähtajaliseks töölepinguks kuni 15. oktoobrini 2015, kuid kostja pole siiani teinud muudatusi töötamise registris. Puudub vaidlus töölepingu suhete tuvastamise osas. Maakohus on kostjalt välja mõistnud töötasu brutosummas 1132 eurot 98 senti õigesti, lähtudes kohtuistungil öeldust. Kostja on väitnud, et töötajatele arvutati palka tehtud tööhulga järgi, mitte tööl oldud aja järgi. Kostja ei märkinud seda töölepingus ning tööajatabelid esitas alles kohtuistungil, milles võib järeldada, et tööajatabelid on koostatud tagantjärgi. Ekslik on kostja väide, et hageja pole esitanud selgitusi nõude kujunemise kohta. Hageja andis selgitused kohtuistungil, mille kohaselt on Mikitamäe kooli fassaadi remondi hinnatabel töötabel, kus arvutused kajastavad, kui palju on keegi raha saanud ja mille eest. Kokkulepitud brutotöötasu on 2 948 eurot 91 senti, I osa fassaadi eest 1 905 eurot 8 senti ja II osa fassaadi eest 1 043 eurot 83 senti. Kostja on tasunud 1 815 eurot 93 senti. Tasumata töötasu on 1 132 eurot 98 senti (2948,91-1815,93), see summa on väiksem kui oli esialgne nõue. Hageja tugineb oma ütluses erinevustele maksu-ja tolliameti väljavõtetes (kostja on makse deklareerinud brutosummalt 1455 eurot 98 senti).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
7.Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega tuvastati, et hageja ja kostja vahel oli
16.augustist 2015 kuni 15. oktoobrini 2015 töölepinguline suhe, kuid on seisukohal, et 6. juuli 2015 tähtajaline tööleping ei muutunud tähtajatuks töölepinguks, vaid töölepingu lõppemise tähtaeg on saabunud hiljem, 15. oktoobril 2015, mil lõpetati ehituse fassaaditööd. Ringkonnakohus leiab, et kostja töölepingu olemuse käsitlus ei ole õiguslikult põhjendatud. Maakohus on õigesti lähtunud asjaolust, et pooled ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust osas, milles töövaidluskomisjon tuvastas, et hageja töötas 6. juulist 2015 kuni 15. augustini 2015 kostja juures töölepingu alusel. Selles osas on töövaidluskomisjoni otsus individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 25 lg 1 järgi jõustunud. Nimetatud ajavahemiku eest oli lepingus kokku lepitud töötasu.
Kostja on menetluses võtnud omaks, et hageja töötas kostja juures ka pärast 15. augustit 2015 (tl 74 jj). Töölepingu olemuslik eesmärk ei ole konkreetse tulemuse saavutamine. Kindla tööülesande täitmine töösuhte käigus ei tähenda, et poolte vahel ei oleks sõlmitud töölepingut. Seega ei ole asjakohased kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt jätkas hageja tööd varem tehtud puuduste kõrvaldamise vajaduse tõttu, mistõttu poolte vahel kehtis 15. augustist 2015 lõppema pidanud tööleping. Maakohus on põhjendatult tuginenud TLS § 80 lg-le 3, mille kohaselt loetakse leping juhul, kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. Kostja ei ole tuginenud menetluses ühelegi asjaolule, mis viitaks sellele, et töölepingu tingimused muutusid poolte vahel alates 15. augustist 2015. Kostja apellatsioonkaebuse väitel oli poolte vahel kokku lepitud nn tükipalgasüsteem kogu töölepingu kehtivuse aja suhtes. Samas ei ole kostja toonud esile ühtegi töötasu arvestamise viisi, mis nimetatut kinnitaks. Poolte vahel on jõustunud töövaidluskomisjoni otsusega tuvastatud kehtiv töösuhe 6. juulist 2015 kuni 15. augustini 2015. Maakohus tuvastas õigesti, et poolte vahel oli töösuhe ka
16.augustist kuni 15. oktoobrini 2015 ning lähtus põhjendatult nimetatud perioodi töötasu arvestamisel lepingus kokku lepitud tasust ning töötatud tundide arvust.
8.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole asjas tuvastatud tähtajatu töölepingu ülesütlemist ning erakorraliseks ülesütlemiseks kostja poolt puudunuksid seadusest tulenevad eeldused. Seega ei saanud kostja väitel poolte vahel olla kuni 15. oktoobrini 2015 tähtajatut töölepingut. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja on jätnud tähelepanuta TLS § 79, mille järgi võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Hageja ega ka kostja ei ole vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud töösuhte lõppemise aega ega soovinud töövaidluskomisjonis või maakohtus töösuhte jätkumist, seega lõppes poole vaheline tööleping 15. oktoobril 2015.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud töölepingujärgse brutotasu. Kostja väitel nähtub esitatud tööajatabelitest, et isikud ei töötanud täistööajaga ning neil oli pädevus iseseisvalt otsustada millal nad oma tööülesandeid täidavad. See, et töötajad määravad tööaja ise, ei muuda maakohtu tööaja arvestust ebaõigeks. Kostja ei ole kohtule põhistanud hageja tööaja- ja tasu arvestamise erinevust enne 15. augustist 2015 ja pärast seda, pooltevaheline leping ei olnud tulemuse saavutamisele suunatud, vaid kestvussuhe. Maakohus ei ole otsuse p-s 9 leidnud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe ajavahemiku 15. august 2015 kuni 15. oktoober 2015 eest töötasu brutosummas 1905 eurot 8 senti maksmises. Maakohus võttis nimetatud summa aluseks tunnitasu suuruse arvestamiseks pärast
15.augustit 2015.
10.Apellatsioonkaebuse väide, mille järgi on maakohus väljunud hagi piiridest, ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse p-s 2 ei ole nimetatud tasu fassaaditööde eest apellatsioonkaebuses toodud viisil, brutosummana. Maakohtu otsus on põhjendatud, kohus on selgitanud pooltele menetluses olulisi asjaolusid, viinud läbi kohtuistungi.
11.Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ringkonnakohus kohustas menetlusosalisi esitama oma menetluskulude nimekiri hiljemalt 1. veebruariks 2017.a. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Kuna hageja menetlustoimingud on tehtud hageja enda poolt, ei saa hagejal olla tekkinud lepingulise esindaja kulusid, mistõttu jätab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.