lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1630/4

Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 22.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1630/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
751
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1630

Haldusasi

P.V.a kaebus Keila Linnavalitsuse 08.07.2016 korraldusele nr 230 „Täitekorraldus sunniraha rakendamiseks“

Menetlusosalised

Kaebaja – P.V.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus läbivaatamatult.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Tagastada määruse jõustumisel kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv kokku 30 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 1 peale võib esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest ning punkti 2 peale otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.P.V. esitas 12.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavalitsuse 08.07.2016 korralduse nr 230 „Täitekorraldus sunniraha rakendamiseks“ tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud korraldus õigusvastane, kuna see on koostatud valele adressaadile. Keila Linnavalitsuse 27.05.2016 ettekirjutusega nr 4.1-1.3/710-4 peatatud väikehoone ehitus ei toimu kaebajale kuuluval kinnistul, vaid MTÜ-le Soovidepuu kuuluval kinnistul. Haldusakti resolutsioonis ei ole põhjendatud, mis on ebaseaduslik ehitis ning ebaseaduslik ehitustegevus. Ehitatav väikehoone ei ole hoolimata ehituskeeluvööndi alast loata ega ebaseaduslik. Pärast 20.06.2016 on ehitustööd eskiisjooniste esitamiseni peatunud. Kaebusele on lisatud esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja toob välja, et Keila Linnavalitsuse 08.07.2016 korraldus nr 230 „Täitekorraldus sunniraha rakendamiseks“ rikub väga suurel määral tema õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad talle ebaproportsionaalselt kahjulikud tagajärjed. Kaebus on perspektiivne. Kaebaja leiab ka, et haldusasi 3-16-1630 tuleb liita haldusasjaga nr 3-16-1293.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-16-1630

2.Keila Linnavalitsuse 12.08.2016 vastusest kohtunõudele haldusasjas nr 3-16-1293 ilmnes, et Keila Linnavalitsuse 11.08.2016 korraldusega nr 267 tunnistati kehtetuks 27.05.2016 ettekirjutus nr 4.1-1.3/710-4, millega kaebajat kohustati sunniraha maksma, kui ta ettekirjutust ei täida. Kuna 11.08.2016 korraldusega nr 267 tunnistati sunniraha määramise aluseks olnud haldusakt (täitedokument) kehtetuks, s.o kaebaja saavutas oma eesmärgi, tegi kohus 12.08.2016 kaebajale kohtunõude eesmärgiga selgitada välja, kas kaebuse esitamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks on veel alus olemas. Kaebajal tuli teavitada, kas tema suhtes on tehtud sunniraha sissenõudmise toiminguid. Kohus selgitas samas kohtunõudes, et haldusasju saab liita, kui need on menetlusse võetud. Kohus pole kumbagi kaebaja osutatud haldusasja menetlusse võtnud, mistõttu ei saa neid liita. Kohus märkis täiendavalt, et vaidlustatud Keila Linnavalitsuse korralduse näol on tegemist menetlustoiminguga, mille vaidlustamine halduskohtus on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 3 alusel piiratud. Menetlustoimingu vaidlustamine on lubatud, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kaebajal tuli osutada, missuguseid mittemenetluslikke õigusi vaidlustatud toiming rikkus.
3.Kohus möönab, et HKMS § 120 lg 3 kohaselt oleks ta pidanud kaebuse selles esinevate puuduste tõttu jätma määrusega käiguta, kuid esialgse õiguskaitse pakilisust ja menetlusökonoomia põhimõtet arvestades (Keila Linnavalitsuse vastus kohtunõudele haldusasjas 3-16-1293 ning kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus haldusasjas 3-16-1630 jõudsid kohtusse samal päeval), lahendas selle kohtunõudega. Kohtu hinnangul saab 12.08.2016 kohtunõuet käsitada käiguta jätmise määrusena, kuivõrd sarnaselt käiguta jätmise määrusega on kohtunõude allkirjastamise õigus kohtujuristil ning seda ei saa edasi kaevata. Kaebajal tuli vastata kohtunõudele esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 18.08.2016. Kaebajal oli seega võimalus kaebuse puudused kõrvaldada. Kaebaja tähtaegselt kaebuse puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kuna esialgse õiguskaitse vajadus langes ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise tõttu ära, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata. Kohus märgib täiendavalt, et sunniraha saab sisse nõuda ainult siis, kui sunniraha nõude eeldused on täidetud. Sunniraha sissenõudmise üheks eelduseks on see, et kehtib ettekirjutus, millega sunniraha määrati (asendustäitmise ja sunniraha seadus (ATSS) § 8 lg 1). Sunniraha nõuab sisse kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel. Täitemenetlus algab, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte (TMS § 24 lg 2).
4.Kaebaja on tasunud riigilõivu kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku summas 30 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse kaebuselt tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel (HKMS § 104 lg 8). Kuna kaebus tagastati HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, esineb alus, et kaebuselt tasutud riigilõiv selle maksjale tagastada. HKMS § 104 lg 5 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse ka siis, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel. Kohtu hinnangul võib sama põhimõtet kohaldada analoogia korras ka praegusel juhul, mistõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada selle tasunud isikule. Riigikohtu praktika kohaselt ei pea riigilõivu tagastamiseks alati esitama eraldi taotlust (RKHKo 23.09.2010 määrus asjas nr 3-3-1-41-10, p 9). Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et 11.08.2016 tasutud riigilõiv 30 eurot haldusasjas nr 3-16-1630 tuleb maksjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee 2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja